Väiksemad kohtuvaidlused - Portugal


Artikli 25 lõike 1 punkt a – Pädevad kohtud

Artikli 25 lõike 1 punkt b – Sidevahendid

Artikli 25 lõike 1 punkt c – Asutused või organisatsioonid, kes pakuvad praktilist abi

Artikli 25 lõike 1 punkt d – Elektroonilised kättetoimetamisviisid ja sidevahendid ning nende kasutamisega nõustumise vahendid

Artikli 25 lõike 1 punkt e – Isikud või kutsealade esindajad, kellel on seadusjärgne kohustus nõustuda elektrooniliste sidevahendite abil toimuva dokumentide kättetoimetamise või muu kirjaliku suhtlusega

Artikli 25 lõike 1 punkt f – Riigilõiv ja makseviisid

Artikli 25 lõike 1 punkt g – Edasikaebamismenetlus ja pädev kohus, kellele edasikaebus esitada

Artikli 25 lõike 1 punkt h – Läbivaatamise taotlemise menetlus ja läbivaatamiseks pädevad kohtud

Artikli 25 lõike 1 punkt i – Aktsepteeritavad keeled

Artikli 25 lõike 1 punkt j – Ametiasutused, kelle pädevusse kuulub täitmine

Artikli 25 lõike 1 punkt a – Pädevad kohtud

Kohalikud tsiviilkohtud ja üldise pädevusega kohtud.

Artikli 25 lõike 1 punkt b – Sidevahendid

Tähitud kiri, faks ning elektrooniline andmeedastus.

Artikli 25 lõike 1 punkt c – Asutused või organisatsioonid, kes pakuvad praktilist abi

DGAJ – Õigusküsimuste peadirektoraat (Lingil klikates avaneb uus akenhttp://www.dgaj.mj.pt/DGAJ/sections/home).

Artikli 25 lõike 1 punkt d – Elektroonilised kättetoimetamisviisid ja sidevahendid ning nende kasutamisega nõustumise vahendid

Teabevahetuseks on kättesaadavad järgmised vahendid:

  • elektrooniline side kohtute tööd toetava IT-süsteemi kaudu, URL Lingil klikates avaneb uus akenhttps://citius.tribunaisnet.mj.pt/habilus/myhabilus/Login.aspx, kui pooled on määranud seaduslikud esindajad. Selleks peab poole seaduslik esindaja kõigepealt taotlema registreerimist asutuses, mille ülesandeks on hallata juurdepääsu IT-süsteemile (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 132 lõiked 1 ja 3 ning artiklid 247 ja 248 ning 26. augusti 2013. aasta ministri rakendusmääruse (Portaria) nr 280/2013 artiklid 3, 5, 25 ja 26);
  • poole elukohta või peakontorisse või teatamiseks valitud aadressile adresseeritud tähtkirja teel toimuv teabevahetus, kui pool ei ole määranud seaduslikku esindajat (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 249).

Artikli 25 lõike 1 punkt e – Isikud või kutsealade esindajad, kellel on seadusjärgne kohustus nõustuda elektrooniliste sidevahendite abil toimuva dokumentide kättetoimetamise või muu kirjaliku suhtlusega

Seaduslikud esindajad, kohtunikud, prokurörid ja kohtuametnikud kohtute tööd toetava IT-süsteemi kaudu (Lingil klikates avaneb uus akenhttps://citius.tribunaisnet.mj.pt/habilus/myhabilus/Login.aspx) (26. augusti 2013. aasta ministri rakendusmääruse nr 280/2013 artiklid 3 ja 5).

Kui on olemas seaduslikud esindajad, peavad nad esiteks taotlema registreerimist asutuses, mille ülesandeks on hallata juurdepääsu IT-süsteemile. Tuleb märkida, et süsteemis kinnitatakse kuupäev, mil teatis väljastati, ning et see peab eeldatavalt toimuma kolmandal päeval pärast selle koostamist või teise võimalusena sellele järgneval esimesel tööpäeval (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklid 247 ja 248).

Kui pool ei ole määranud seaduslikku esindajat, saadetakse teatised tähitud kirjaga poole elukoha või peakontori aadressil või teatiste saamiseks valitud aadressil. Eeldatavalt peab teatis olema väljastatud kolmandal päeval pärast registreerimise kuupäeva või teise võimalusena sellele järgneval esimesel tööpäeval (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 249 lõige 1).

Artikli 25 lõike 1 punkt f – Riigilõiv ja makseviisid

Juhime tähelepanu sellele, et käesoleva lehekülje portugali keel originaalkeelset versiooni on hiljuti muudetud. Valitud keeleversiooni meie töötajad parajasti tõlgivad.

  • Asjades, mis hõlmavad kuni 2000 eurot: 102 eurot (1 arvestusühik);
  • asjades, mis hõlmavad kuni 2000, kuid alla 5000 euro: 204 eurot (2 arvestusühikut).

Kui asi osutub eriti keeruliseks, võib kohtunik oma otsusel kohaldada järgmisi kulusid:

  • üle 2000 euro hõlmavates asjades: 153 eurot (1,5 arvestusühikut);
  • kuni 2000, kuid alla 5000 euro hõlmavates asjades: 306 eurot (3 arvestusühikut).

(26. veebruari 2008. aasta dekreetseadusega (viimati muudetud kujul) nr 34/2008 kinnitatud menetluskulude määruse artikli 6 lõiked 1 ja 5).

Kui kostja esitab määruse (EÜ) nr 1896/2006 artikli 17 lõike 1 punkti a kohases Euroopa maksekäsu menetluses vastuväite ja menetlust jätkatakse, vähendatakse nõude esitaja poolt selles menetluses makstavat summat Euroopa väiksemate nõuete korral võlgnetavate menetluskulude summa võrra.

Summat võidakse vähendada 102 euro (1 arvestusühiku) või 153 euro (1,5 arvestusühiku) võrra. (26. veebruari 2008. aasta dekreetseadusega (viimati muudetud kujul) nr 34/2008 kinnitatud menetluskulude määruse artikli 6 lõiked 4 ja 6).

Aktsepteeritakse maksmist pangaülekandega.

Artikli 25 lõike 1 punkt g – Edasikaebamismenetlus ja pädev kohus, kellele edasikaebus esitada

Apellatsioonkaebuse saab esitada üksnes tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 629 lõikes 2 või sama seadustiku artiklis 696 osutatud olukordades.

Seetõttu on edasikaebus, olenemata hagi väärtusest ja kaotanud poole kantud kahju suurusest, tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 629 lõikes 2 osutatud juhtudel alati vastuvõetav:

a) rahvusvahelise kohtualluvuse eeskirjade, sisulise pädevuse või hierarhilise kohtualluvuse eeskirjade rikkumise alusel või kui esineb vastuolu lõpliku kohtuotsusega;

b) hagi väärtust või seonduvaid summasid puudutavate otsuste puhul, tuginedes asjaolule, et väärtus ületab asja arutavas kohtus kehtivat väärtuselimiiti;

c) samas seadusloome valdkonnas ja samas otsustava tähtsusega õigusküsimuses tehtud otsuste puhul, mis lähevad vastuollu ülemkohtu ühetaolise kohtupraktikaga;

d) apellatsioonikohtu sellise otsuse puhul, mis läheb vastuollu otsusega, mille on teinud sama või teine apellatsioonikohus samas seadusloome valdkonnas ja samas otsustava tähtsusega õigusküsimuses ning mille suhtes ei saa esitada tavalist apellatsioonkaebust muul põhjusel kui kohtu piirsumma, välja arvatud juhul, kui on tehtud kohtuotsus, milles osutatakse kõnealuses kohtuotsuses järgitud ühetaolisele kohtupraktikale.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklile 696 võidakse lõplik otsus vaadata läbi üksnes juhul, kui

a) veel ühe lõpliku otsusega on tõestatud, et kohtunik rikkus otsuse tegemisel oma ametikohustusi;

b) on selgitatud välja, et dokumentaalne tõendusmaterjal või kohtus antud ametlik tunnistus või eksperdi või vahekohtuniku antud tunnistus, mis võis kõigil neil juhtudel olla läbivaadatava otsuse tegemisel otsustavaks teguriks, on vale, ning seda küsimust ei ole arutatud otsuse tegemise menetluses;

c) esitatakse dokument, millest pool ei olnud teadlik või mida ta ei oleks läbivaadatava otsuse tegemise menetluses saanud kasutada, aga mis iseenesest oleks piisav, et muuta otsust kaotanud poole kasuks;

d) otsuse aluseks olev ülestunnistus, tagasivõtmine või kokkulepe on kehtetu või selle saab kehtetuks tunnistada;

e) hagimenetlus ja täideviimine on toimunud ilma kostja juuresolekuta ning on tõestatud, et kohtukutset ei olnud saadetud või et kohtukutse oli tühine;

f) see on vastuolus rahvusvahelise apellatsioonkaebusi käsitleva organi lõpliku otsusega, mis on Portugali riigile siduv;

g) vaidluse aluseks oli poolte teeseldud juhtum ning kohus, mõistmata, et toime on pandud pettus, ei kasutanud talle artikliga 612 antud volitusi.

Tsiviilkohtumenetluse artikli 638 lõike 1 kohaselt on apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg 30 päeva alates otsuse teatavakstegemisest.

Tsiviilkohtumenetluse artikli 697 lõigete 2 ja 3 kohaselt ei saa erakorralist läbivaatamistaotlust esitada, kui lõpliku otsuse tegemisest on möödunud üle viie aasta. Sellise taotluse esitamise tähtaeg on 60 päeva, arvestades

i. artikli 696 punkti a puhul alates kuupäevast, mil läbivaatamisele kuuluv lõplik otsus tehti;

ii. artikli 696 punkti f puhul alates sellest, mil läbivaatamisele kuuluv otsus muutus lõplikuks;

iii. muudel juhtudel alates sellest, kui edasikaebaja sai läbivaatamise aluseks oleva dokumendi või teda teavitati läbivaatamise aluseks olevast asjaolust.

iv. Artikli 696 punkti g puhul on apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg kaks aastat alates sellest, kui edasikaebajat otsusest teavitati, ilma et see piiraks eespool nimetatud viieaastast tähtaega.

Kohtud, kes on pädevad apellatsioonkaebuse üle otsustama, on tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 629 lõikes 2 ettenähtud asjaoludel apellatsioonikohtud (Tribunais de Relação) ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklis 696 ettenähtud asjaoludel kohtud, kes tegid punkti a kohaselt läbivaatamisele kuuluva otsuse.

Artikli 25 lõike 1 punkt h – Läbivaatamise taotlemise menetlus ja läbivaatamiseks pädevad kohtud

Apellatsioonkaebus esitatakse kohtule, kes tegi läbivaatamisele kuuluva otsuse, ning edasikaebaja peab esitama apellatsioonkaebuse aluseks olevad faktid. Apellatsioonkaebuse esitamisel peab edasikaebaja esitama tunnistuse taotluse aluseks oleva otsuse või dokumendi kohta (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 697 lõike 1 ja artikli 698 alusel).

Apellatsioonkaebuse üle on pädevad otsustama kohtud, kes tegid punkti a kohaselt läbivaatamisele kuuluva otsuse.

Artikli 25 lõike 1 punkt i – Aktsepteeritavad keeled

Inglise, prantsuse ja hispaania keel.

Artikli 25 lõike 1 punkt j – Ametiasutused, kelle pädevusse kuulub täitmine

Kohtuotsuse täitmisele pööramise pädevus on täitmiskohtutel (juízos de execução ). Kui täitmiskohtuid ei ole, on pädevad kohalikud tsiviilkohtud ning üldpädevusega kohtud.

Portugali kohtute tehtud täitmisotsuste puhul esitatakse täitmistaotlus selles menetluses, mille käigus tehakse otsus (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 85 lõige 1). Seejärel tuleb täitmistaotlus, kaasnevad dokumendid ja otsuse koopia saata kiiresti pädevale täitmiskohtule, kui see on olemas (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 85 lõige 2).

Kui otsus tehti teises liikmesriigis, on pädev kohus kostja elukoha kohus (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 90).


Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Viimati uuendatud: 18/12/2018