Väiksemad kohtuvaidlused - Soome

Taasta Salvesta PDF-failina

1 Väiksemate kohtuvaidluste menetluse olemasolu

Soomes praegu kehtivad õigusnormid ei sisalda menetluseeskirju, mille kasutamine sõltuks hageja taotletavast rahasummast. Kuid juhtumi laadist tulenevalt võidakse ette näha sobiv menetlusvorm. Juhtumi menetlemisel läbitakse täieliku kohtumenetluse kõik eri etapid ainult juhul, kui selleks on alust ja huvitatud isik seda soovib. Juhtumi võib näiteks lahendada üks kohtunik ilma suulise ettevalmistava istungita või juhtum võidakse lahendada ainult kirjaliku menetluse abil. Hagita tsiviilasjade jaoks on samuti ette nähtud erimenetlus. Vaidlustamata nõuete menetlemiseks kasutatakse eespool kirjeldatud lihtsustatud menetlust (vt teabelehed, mis käsitlevad maksekäsumenetlusi ja automaatset töötlemist Soomes).

1.1 Menetluse kohaldamisala, künnishind

Nagu eespool märgitud, ei ole nõude rahaline väärtus oluline. Menetluse vorm sõltub asja kvalitatiivsest sisust.

1.2 Menetluse kohaldamine

Tsiviilkohtumenetluse algatamiseks tuleb esitada piirkonnakohtule (käräjäoikeus) kirjalik hagiavaldus. Vaidlustamata nõuete kohta võib hagiavalduse esitada ka elektroonilist vormi kasutades (vt teabeleht, mis käsitleb maksekäsumenetlust Soomes).

1.3 Vormid

Riiklikul tasandil puuduvad muud vormid peale selle, mille abil antakse teada kavatsusest esitada apellatsioon piirkonnakohtu otsuse peale. Teatavad piirkonnakohtud on välja töötanud vormid teatavat liiki teabevahetuse jaoks. Tavaliselt on olemas taotlusvormid või vormid vastuse andmiseks. Nende vormide kasutamine ei ole kohustuslik.

Vaidlustamata nõuete kohta võib hagiavalduse esitada elektroonilist vormi kasutades (vt teabeleht, mis käsitleb maksekäsumenetlust Soomes).

1.4 Õigusabi

Vajaduse korral annavad menetluse kohta nõu kohtute kantseleid.

1.5 Tõendite kogumise eeskirjad

Kui nõuet ei vaidlustata, siis ei nõuta tõendite esitamist. Kui kasutatakse vaid kirjalikku menetlust, vaadatakse läbi ainult kirjalikud tõendid. Puuduvad erisätted, mille kohaselt tuleks väiksemate kohtuvaidluste korral kohaldada tõendite kogumise suhtes erieeskirju.

1.6 Kirjalik menetlus

Kohtuasja võib lahendada ilma suulise ärakuulamiseta, tuginedes vaid kirjalikele tõenditele. Hagita asjad lahendatakse alati sel viisil. Kui nõue vaidlustatakse, võib need juhtumid lahendada vaid kirjalike tõendite põhjal, kui asja laadist tulenevalt ei ole põhikohtuistungi korraldamine vajalik ja ükski huvitatud isik ei ole kirjaliku menetluse kasutamise vastu.

1.7 Kohtuotsuse sisu

Puuduvad erisätted, mis käsitleksid väiksemate kohtuvaidluste raames tehtud kohtuotsuste sisu.

1.8 Kulude hüvitamine

Reeglina peab kaotanud pool tasuma kõik mõistlikud õiguskulud, mis tema vastaspool on asjaga seoses kandnud mis tahes toimingute tegemisel. Kuid vaidlustamata nõuete ja eluasemeüüri käsitlevate asjade jaoks on kehtestatud hüvitatavate kulude ülemmäär. Nende juhtumite korral määratakse kohtuasja kaotanud kostjalt hageja kasuks välja mõistetav maksimaalne kulusumma kindlaks kulutabeli alusel.

1.9 Edasikaebamise võimalus

Kohtuasja laad ei mõjuta edasikaebamisõigust. Apellatsioonimenetlus on ühesugune kõikide juhtumite korral. Piirkonnakohtu otsuse peale apellatsiooni esitamise kavatsusest tuleb teatada tähtaja jooksul ja apellatsioone menetleb apellatsioonikohus (hovioikeus).


Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Viimati uuendatud: 08/02/2018