Juhime tähelepanu sellele, et käesoleva lehekülje horvaadi originaalkeelset versiooni on hiljuti muudetud. Valitud keeleversiooni meie töötajad parajasti tõlgivad.
Swipe to change

Väiksemad kohtuvaidlused

Horvaatia
Sisu koostaja:
European Judicial Network
Euroopa õigusalase koostöö võrgustik (tsiviil- ja kaubandusasjades)

1 Väiksemate kohtuvaidluste menetluse olemasolu

Horvaatia Vabariigis reguleeritakse väiksemaid nõudeid tsiviilkohtumenetluse seaduse (Zakon o parničnom postupku (Narodne Novine (edaspidi „NN“; Horvaatia Vabariigi ametlik väljaanne) numbrid 53/91, 91/92, 112/99, 129/00, 88/01, 117/03, 88/05, 2/07, 84/08, 96/08, 123/08, 57/11, 25/13, 89/14 ja 70/19) artiklitega 457–467a, Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. juuli 2007. aasta määruse (EÜ) nr 861/2007 (millega luuakse Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetlus) kohast väiksemate kohtuvaidluste menetlust aga tsiviilkohtumenetluse seaduse artiklitega 507o – 507ž.

1.1 Menetluse kohaldamisala, künnishind

Väiksemate nõuete menetlus esimese astme kohtus (općinski sud) hõlmab kuni 10 000 Horvaatia kuna suuruseid nõudeid.

Väiksemate nõuete menetlus kaubanduskohtus (trgovački sud) hõlmab kuni 50 000 Horvaatia kuna suuruseid nõudeid.

Väiksemateks nõueteks loetakse ka nõuded, mille puhul ei ole tegemist rahalise nõudega, vaid milles nõude esitaja on nõustunud oma esialgse nõude rahuldamise asemel vastu võtma kuni 10 000 Horvaatia kuna suuruse summa (esimese astme kohtus) või kuni 50 000 Horvaatia kuna suuruse summa (kaubanduskohtus).

Samuti loetakse väiksemateks nõueteks sellised nõuded, mille puhul ei ole tegemist rahalise nõudega, vaid milles nõude esitaja on nõustunud sellega, et talle antakse üle vallasvara, mille väärtus ei ületa 10 000 Horvaatia kuna (esimese astme kohtus) või 50 000 Horvaatia kuna (kaubanduskohtus).

Praegu kehtiva korra kohaselt reguleeritakse Euroopa väiksemate nõuete menetlust määrusega (EÜ) nr 861/2007, kui nõude suurus ei ületa ajal, mil pädev kohus nõudevormi kätte saab, ilma kõigi intresside, kulude ja lõivudeta 2 000 eurot.

1.2 Menetluse kohaldamine

Väiksemate nõuete menetlused toimuvad esimese astme või kaubanduskohtus vastavalt tsiviilkohtumenetluse seaduse artiklites 34 ja 34b sätestatud sisulise pädevuse eeskirjadele. Väiksemate nõuete menetlused algatatakse nõude esitamisega pädevale kohtule, st autentsel dokumendil põhineva täitmistaotluse esitamisega notarile, kui lubatav vastuväide täitedokumendile on esitatud ettenähtud ajaks.

1.3 Vormid

Vormid, muud nõuded või avaldused esitatakse kirjalikult, faksi või e-posti teel ning neid kasutatakse üksnes määruse (EÜ) nr 861/2007 kohastes Euroopa väiksemate nõuete menetlustes.

Väiksemate nõuete menetluse algatamiseks ei ole muid vorme ette nähtud.

1.4 Õigusabi

Tsiviilkohtumenetluse seaduses ei ole konkreetseid sätteid õigusabi saamise kohta väiksemate nõuete menetluses. Nõude esitajat võib väiksemate nõuete menetluses esindada advokaat.

Juhul kui on täidetud tasuta õigusabi seaduse (Zakon o besplatnoj pravnoj pomoći) (NN numbrid 143/13 ja 98/19) nõuded, on menetlusosalistel õigus saada tasuta õigusabi.

Horvaatia tasuta õigusabi kava kohta saab teavet järgmisel veebisaidil: https://pravosudje.gov.hr/besplatna-pravna-pomoc/6184.

1.5 Tõendite kogumise eeskirjad

Väiksemate nõuete menetlustes peavad pooled esitama kõik nende nõude aluseks olevad asjaolud hiljemalt nõudevõi vastuse esitamise ajal. Samuti peavad nad esitama mis tahes tõendid, mis on vajalikud esitatud asjaolude toetamiseks.

Sellistes väiksemate nõuete menetlustes, milles esitatakse maksekäsu suhtes vastuväide, peab nõude esitaja nõude esitamisel esitama kohtule kõik nõude aluseks olevad asjaolud ja neid toetavad tõendid hiljemalt 15 päeva jooksul alates maksekäsu tühistamise otsuse saamisest.

Sellistes väiksemate nõuete menetlustes, milles esitatakse maksekäsu suhtes vastuväide, peab kostja esitama kõik vastuväite aluseks olevad asjaolud ja neid toetavad tõendid hiljemalt 15 päeva pärast seda, kui ta on saanud nõude esitaja avalduse, milles nõude esitaja on esitanud kõik oma nõude aluseks olevad asjaolud ja neid toetavad tõendid.

Pooled võivad esitada eelistungil uusi asjaolusid või uusi tõendeid ainult juhul, kui nad ei saanud nendest mitteolenevatel põhjustel oma nõudes või vastuses või eespool osutatud sätete alusel tehtud esildistes esitada kõiki asjaolusid, millel nende nõue või vastus põhineb, ega kõiki tõendeid kõnealuste asjaolude toetuseks.

Kui pooled esitavad eelistungil uusi asjaolusid ja tõendeid eespool osutatud sätteid eirates, ei võta kohus neid arvesse.

Tõendite kogumise suhtes kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seaduse üldsätteid. Väiksemate nõuete menetlustes võivad tõendiks seega olla vaatlus, dokument, tunnistaja ütlus, eksperdiaruanne ja eksperdiarvamus ning kohus otsustab, milliseid esitatud tõendeid võetakse juhtumi asjaolude kindlakstegemiseks arvesse.

Lisateave tõendite ja nende kogumise kohta on esitatud rubriigis „Tõendite kogumine – Horvaatia Vabariik“ (Izvođenje dokaza – Republika Hrvatska).

1.6 Kirjalik menetlus

Väiksemate nõuete menetlus toimub kirjalikult.

Väiksemate nõuete menetluses toimetatakse nõue alati kostjale kätte, et võimaldada tal esitada märkusi, ning eelistungi kutses teavitatakse pooli sellest, et kui nõude esitaja eelistungile ei ilmu, käsitatakse seda nõude tagasivõtmisena; et eelistungil ei või esitada uusi asjaolusid ega tõendeid, välja arvatud tsiviilkohtumenetluse seaduse artikli 461a kuuendas lõigus sätestatud juhtudel (kui pooled ei saanud nendest mitteolenevatel põhjustel oma nõudes või vastuses või tsiviilkohtumenetluse seaduse artikli 461a kolmandas ja neljandas lõigus osutatud esildistes esitada kõiki asjaolusid, millel nende nõue või vastus põhineb, ning kõiki tõendeid kõnealuste asjaolude toetuseks); et kohus viib eelotsusemenetluse lõpule ja korraldab ka põhiistungi eelistungi toimumise ajal, välja arvatud juhul, kui see ei ole juhtumi asjaolude tõttu võimalik, nagu on osutatud tsiviilkohtumenetluse seaduse artikli 461a kuuendas lõigus; ning et otsuse saab edasi kaevata üksnes tsiviilkohtumenetluse seaduse artikli 354 teises lõigus, välja arvatud selle lõigu punktis 3 osutatud materiaalõiguse sätete väära kohaldamise ja tsiviilkohtumenetlust käsitlevate sätete olulise rikkumise korral ehk järgmistel juhtudel:

• punkt 1 – kui otsuse tegemises osales kohtunik, kes oleks seaduse järgi tulnud taandada (tsiviilkohtumenetluse seaduse artikli 71 esimese lõigu punktid 1–6) või kes oli kohtu otsusega taandatud, või isik, kellel ei olnud kohtuniku staatust;

• punkt 2 – kui otsus tehti nõude kohta sellises vaidluses, mis ei kuulu kohtu pädevusse (tsiviilkohtumenetluse seaduse artikkel 16);

• punkt 4 – kui kohus tugines vastuolus tsiviilkohtumenetluse seadusega oma otsuses vastuvõetamatutele sammudele, mille pooled seoses nõuetega astusid (tsiviilkohtumenetluse seaduse artikli 3 kolmas lõik);

• punkt 5 – kui kohus tegi vastuolus tsiviilkohtumenetluse seadusega nõude tunnistamisel põhineva otsuse, nõudest loobumisel põhineva otsuse, tagaseljaotsuse või kohtuprotsessita otsuse;

• punkt 6 – kui ühele poolele ei antud ebaseadusliku tegevuse, eelkõige dokumentide kätte toimetamata jätmise tõttu võimalust olla kohtus ära kuulatud;

• punkt 7 – kui kohus lükkas vastuolus tsiviilkohtumenetluse seadusega tagasi ühe poole taotluse kasutada menetluses tema keelt või kirja ning võimaldada tal jälgida menetluse käiku tema enda keeles ning kui pool on esitanud sellesisulise kaebuse;

• punkt 8 – kui isik, kes ei saa olla menetluse pool, osales selles kas nõude esitaja või kostjana või kui juriidilist isikut kui poolt ei esindanud volitatud isik või kui teovõimetut isikut ei esindanud seaduslik esindaja või kui seaduslikul esindajal või advokaadil ei olnud tegelikult nõutavaid volitusi kohtuvaidluses osaleda või teha teatavaid menetlustoiminguid või kui kohtuvaidlust või teatavaid menetlustoiminguid ei kiidetud tagantjärele heaks;

• punkt 9 – kui otsus tehti nõude kohta, millega seoses oli juba algatatud kohtuvaidlus või mille kohta oli juba tehtud seaduslikult kehtiv kohtuotsus, või kui juba oli saavutatud kohtulik kokkulepe või kokkulepe, millel on eriõigusaktide alusel kohtuliku kokkuleppe omadused;

• punkt 10 – kui üldsus oli seadusvastaselt jäetud põhimenetlusest kõrvale;

• punkt 11 – kui kohtuotsuses on vigu, mille tõttu ei saa seda läbi vaadata, ja eelkõige kui kohtuotsuse resolutiivosa on arusaamatu või sisuliselt või kohtuotsuse põhjendustega vastuolus või kui kohtuotsuses ei ole täpsustatud otsustavate asjaolude põhjendusi või kui esineb vasturääkivusi otsustavate asjaolude vahel, mis on esitatud kohtuotsuse põhjendustes nende dokumentide või protokollide sisu kohta, mis on seotud menetluse käigus antud tunnistustega, ning tegelike dokumentide ja protokollide eneste vahel;

• punkt 12 – kui kohtuotsuses on mindud nõude ulatusest kaugemale;

• punkt 13 – kui otsus on tehtud nõude kohta, mida ei esitatud ettenähtud tähtajaks ja mis oleks seetõttu tulnud vastuvõetamatuna tagasi lükata (tsiviilkohtumenetluse seaduse artikli 282 esimene lõik);

• punkt 14 – kui enne nõude esitamist ei oldud püütud vaidlust lahendada lepitus- või muu alternatiivse vaidluste lahendamise menetluse teel, mis tähendab, et nõue oleks tulnud tagasi lükata.

Kui poole ajutine või alaline elukoht on väljaspool Horvaatia Vabariiki ja tema aadress ei ole teada, toimetatakse kohtudokumendid talle kätte vastavalt Horvaatia Vabariigi suhtes siduvatele rahvusvahelistele normidele ning vastavalt ELi õigusaktidele, eelkõige seoses määruse (EÜ) nr 861/2007 artiklis 13 osutatud menetlusega.

1.7 Kohtuotsuse sisu

Kuna puuduvad erisätted väiksemate nõuete menetlustes tehtud otsuste sisu kohta, kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seaduse üldsätteid, st artiklit 338, milles on sätestatud, et kohtuotsuse kirjalik versioon peab sisaldama nõuetekohast sissejuhatust, regulatiivosa ja põhjendust.

Kohtuotsuse sissejuhatus peab sisaldama järgmist: viide sellele, et kohtuotsus tehakse Horvaatia Vabariigi nimel; kohtu nimi; kohtuniku või kohtu eesistuja, ettekandja-kohtuniku ning kolleegiumi liikmete ees- ja perekonnanimi, poolte, nende seaduslike esindajate ja agentide ees- ja perekonnanimi või ametinimi, isikukood ja elukoht või registrijärgne asukoht; vaidluse eseme lühike kirjeldus; põhiistungi toimumise kuupäev; põhiistungil osalenud poolte, nende seaduslike esindajate ja agentide tutvustus; ning kohtuotsuse tegemise kuupäev.

Kohtuotsuse resolutiivosa peab sisaldama kohtu otsust konkreetsete asjaomaste nõuete ja teiseste nõuete vastuvõtmise või tagasilükkamise kohta ning ka otsust nõudega seotud kokkuleppe saavutamise ettepaneku olemasolu või selle puudumise kohta (tsiviilkohtumenetluse seaduse artikkel 333).

Põhjendustes kirjeldab kohus lühidalt poolte nõudeid, nende esitatud asjaolusid ning tõendeid, millele need nõuded tuginevad. Samuti toob ta ära, millised asjaolud ta on kindlaks teinud, miks ja kuidas on ta need asjaolud kindlaks teinud ning juhul kui need tehti kindlaks ütluste ärakuulamise kaudu, siis millised tõendid esitati ning miks ja kuidas neid hinnati. Kohus osutab konkreetselt, milliseid materiaalõiguse sätteid on poolte nõudeid käsitleva otsuse puhul kohaldatud, ning vajaduse korral esitab oma arvamuse poolte seisukohtade kohta seoses vaidluse õiguslike alustega ning mis tahes ettepanekute või vastuväidete kohta, mille aluseid ta menetluse käigus tehtud otsustes ei osutanud.

Tagaseljaotsuse, nõude tunnistamisel põhineva otsuse või nõudest loobumisel põhineva otsuse põhjenduses tuleb osutada üksnes sellise otsuse tegemise alused.

1.8 Kulude hüvitamine

Otsus väiksemate nõuete menetluse kulude hüvitamise kohta tehakse tsiviilkohtumenetluse seaduse üldsätete alusel, mille kohaselt on kohtuasja täielikult kaotanud pool kohustatud hüvitama vastaspoole ning temapoolse menetlusse astuja kulud.

Kui poolte nõuded rahuldatakse osaliselt, määrab kohus kõigepealt kindlaks kummagi poole nõude rahuldamise protsendi ning lahutab siis vähem eduka poole nõude rahuldamise protsendi edukama poole protsendist. Seejärel määrab kohus kindlaks kohtuasja edukama poole eri- ja kogukulud, mis olid vajalikud menetluse nõuetekohaseks toimumiseks, ning hüvitab sellele poolele osa tema kogukuludest vastavalt protsendile, mis jäi üle pärast mõlema poole nõude rahuldamise protsendi arvessevõtmist kõnealuses kohtuasjas. Nõude rahuldamise protsendi kindlaksmääramisel võtab kohus arvesse kogunõuet ja ka seda, kui hästi on nõuet põhjendatud.

Eespool märgitust olenemata võib kohus määrata, et üks pool hüvitaks teise poole erikulud. Selle aluseks on tsiviilkohtumenetluse seaduse artikli 156 esimene lõik, milles on sätestatud, et olenemata kohtuasja lahendusest, peab pool hüvitama vastaspoole kulud, mille viimane kandis tema süü või põhjustatud sündmuse läbi.

Juhul kui poolte nõuded rahuldati kohtuasjas enam-vähem võrdses ulatuses, võib kohus määrata, et iga pool kannab oma kulud ise või et üks pool peab hüvitama teise poole erikulud tsiviilkohtumenetluse seaduse artikli 156 esimese lõigu alusel.

Kohus võib otsustada, et kui vastaspoole nõue jäi vaid suhteliselt väikeses osas rahuldamata ja sellel poolel ei tekkinud eraldi kulusid, peab pool hüvitama kõik vastaspoolele ja temapoolse menetlusse astujale tekkinud kulud.

Olenemata kohtuasja lahendusest peab pool siiski hüvitama vastaspoolele kõik kulud, mille viimane kandis tema süü või põhjustatud sündmuse läbi tõttu.

1.9 Edasikaebamise võimalus

Edasikaebamise võimalust reguleerivad tsiviilkohtumenetluse seaduse üldsätted. Nende sätete kohaselt võivad väiksemate nõuete menetluse pooled kaevata esimeses astmes tehtud kohtuotsuse edasi 15 päeva jooksul alates kuupäevast, mil kohtuotsuse ärakiri neile kätte toimetati.

Väiksemate nõuete menetlust lõpetava otsuse võib edasi kaevata üksnes tsiviilkohtumenetluse seaduse artikli 354 teises lõigus osutatud materiaalõiguse sätete väära kohaldamise ja tsiviilkohtumenetlust käsitlevate sätete olulise rikkumise, välja arvatud teise lõigu punktis 3 osutatud rikkumise korral.

Viimati uuendatud: 06/02/2023

Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.