Väiksemad kohtuvaidlused

1 Väiksemate kohtuvaidluste menetluse olemasolu

Eraldi menetlus väiksemate kohtuvaidluste lahendamiseks puudub. Väiksemaid kohtuvaidlusi menetleb rahukohus (giudice di pace).

Üldjuhul püütakse rahukohtus toimuvad menetlused hoida võimalikult lihtsad (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklid 316–318).

1.1 Menetluse kohaldamisala, künnishind

Rahukohus on pädev lahendama vaidlusi, mis hõlmavad vallasvara väärtusega 5000 eurot või alla selle, välja arvatud juhul, kui seaduses on sõnaselgelt sätestatud teisiti.

Maantee- ja veeliiklusõnnetustega seotud kahjunõudeid menetleb samuti rahukohus, tingimusel et hagi väärtus ei ole suurem kui 20 000 eurot.

Olenemata hagi summast, menetleb rahukohus kõiki juhtumeid, mis on seotud järgmiste küsimustega:

• piiride märkimise ning õigusaktides puude ja põõsaste istutamiseks ette nähtud vahemaade järgimisega seotud juhtumid;
• kortermajade jaoks pakutavate teenuste maht ja nende kasutamine;
• eluruumide omanike või kasutajate vahelised suhted seoses selliste küsimustega nagu suits, aur, kuumus, müra, vibratsioon ja samalaadsed häiringud, mis ületavad normaalset taset;
• intressid või lisakulud, mis on seotud viivitustega pensioni või sotsiaaltoetuste maksmisel.

Itaalia Parlament andis 28. aprilli 2016. aasta seadusega nr 57 valitsusele volitused reformida aukohtunike süsteemi. Reform näeb ette ka aukohtunike pädevuse laiendamise. Selleks on kavas tõsta nende menetletavate hagide hinna ülemmäär 5000-lt eurolt 30 000 eurole ning liiklusõnnetustega seotud kahjunõuete korral 50 000-le eurole. Neid volitusi ei ole seni rakendatud ja uued normid seega veel ei kehti.

1.2 Menetluse kohaldamine

Rahukohtule esitatud hagi menetlemine algab kohtukutse (citazione) väljastamisega, millega isik kutsutakse kindlaksmääratud istungile. Hagiavalduse võib esitada ka suuliselt ning sel juhul protokollib kohtunik selle dokumendis, mille hageja toimetab kostjale kätte koos kohtukutsega (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 316). Hagiavaldus peab sisaldama kohtu ja poolte nime ning juhtumi asjaolusid ja teemat. Ajaperiood, mis jääb kohtukutse kättetoimetamise päeva ja kohtusse ilmumise kuupäeva vahele, on poole lühem samast ajaperioodist, mida kohaldatakse madalama astme kohtu (tribunale) menetluste suhtes, st 45 päeva (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 318). Esimesel kohtuistungil küsitleb rahukohtunik pooli oma äranägemise järgi ja püüab neid lepitada. Kui tal see õnnestub, siis sõlmitud kokkulepe protokollitakse. Kui lepituskatsed vilja ei kanna, palub rahukohus pooltel esitada kõik nende väiteid, kaitselauseid ja vastuväiteid toetavad asjaolud ning dokumendid ja muud tõendid. Kui see tundub menetluspoolte käitumist esimesel kohtuistungil silmas pidades vajalik, määrab rahukohus vaid korra uue istungi aja, et anda võimalus täiendavate tõendite esitamiseks ja kogumiseks. Poolte esitatud dokumendid võib lisada toimikusse ja neid võib seal hoida kuni juhtumi menetlemise lõpuni.

1.3 Vormid

Eelnevalt kindlaks määratud vormid puuduvad.

1.4 Õigusabi

Kui hagihind ei ületa 1100 eurot, võivad pooled end rahukohtus ise esindada (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 82; vt teabeleht „Kuidas algatada kohtuasja?“).

Kõigi muude juhtumite korral peavad pooled kasutama advokaadi abi. Kuid rahukohus võib juhtumi laadist ja ulatusest lähtuvalt lubada poolel ennast kohtus ise esindada, kui pool avaldab selleks suuliselt või muul viisil soovi.

Kohtunik kontrollib, kas pooled on võtnud kohtusse ilmumiseks kõik vajalikud meetmed, ning palub neil vajaduse korral täita mis tahes dokumendid või täiendada neid, kui ta leiab, et need dokumendid ei ole täidetud nõuetekohaselt.

Kui kohtunik leiab mis tahes vea advokaadile antud volitustes, määrab ta tähtaja, mille jooksul peavad pooled selle vea parandama. Kui viga parandatakse tähtaja jooksul, siis leitakse, et hagiavaldus on nõuetekohane, ning hagiavaldusega kaasnevat sisulist ja protseduurilist mõju kohaldatakse alates esimese teatamise kuupäevast (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 182).

1.5 Tõendite kogumise eeskirjad

Tõendite kogumise reeglid on samad, nagu tavapärase kohtumenetluse puhul (vt teabeleht „Tõendite kogumine“).

1.6 Kirjalik menetlus

Puuduvad sätted puhtalt kirjaliku menetluse kohta, sest rahukohus on kohustatud pooled ära kuulama ja püüdma saavutada kokkulepet.

1.7 Kohtuotsuse sisu

Kohaldatakse tavamenetlusnorme.

Süsteemi reformimiseks antud volitustega on ette nähtud, et aukohtunikud võivad vaidlustes, milles nõude suurus on alla 2500 euro, mõista kohut ex aequo et bono (õigluse ja headuse (ehk erapooletuse) alusel) ilma konkreetsete viiteta õigusnormile.

Praegu on selline võimalus rahukohtutel vaidlustes, milles nõude suurus on alla 1100 euro.

1.8 Kulude hüvitamine

Kas kulude hüvitamisega seoses on kehtestatud mingid piirangud? Kui on, siis millised?

Kulude väljamõistmise otsused tehakse lähtuvalt üldreeglitest, mille kohaselt peab kulud kandma kaotanud pool. Kuid võib juhtuda, et pooled peavad oma kulud ise kandma, kui nad mõlemad kaotavad või kui selleks on mõni muu hea põhjus.

1.9 Edasikaebamise võimalus

2006. aastal muudeti norme, mille järgi vaidlustatakse erapooletuse alusel tehtud kohtuotsuseid (sentenze di equità vaidlustes, milles nõude suurus on alla 1100 euro). Selliste kohtuotsuste peale saab esitada apellatsiooni ainult juhul, kui on rikutud menetlusnorme, põhiseadust või ELi õigust või valdkonda reguleerivaid põhimõtteid.

Uusi sätteid kohaldatakse kõikide kohtuotsuste suhtes, mis on tehtud alates 2. märtsist 2006 (seadusandliku dekreedi nr 2006/40 artikkel 27).

Enne seda kuupäeva erapooletuse alusel tehtud kohtuotsuste peale võib esitada apellatsiooni kassatsioonikohtule (seadusest tulenevate tähtaegade raames), tuginedes asjaolule, et rikutud on põhiseadust, ELi õigust või menetlusnorme või juhtumi sisulisi küsimusi reguleerivaid põhimõtteid või et algses kohtuotsuses ei ole nõuetekohaselt esitatud põhjendusi. Haldustrahve käsitlevad rahukohtu otsused võib vaidlustada ainult kassatsioonikohtule esitatava erakorralise apellatsiooniga.

Kõik muud rahukohtu otsused võib vaidlustada apellatsioonikohtus.

Vt teabelehed „Kohtukorraldus liikmesriikides“, „Millise riigi kohus on pädev kohtuasjaga tegelema?“ ja „Kuidas algatada kohtuasja?“.

Lisad

Tsiviilkohtumenetluse seadustik