Sulge

PORTAALI BEETAVERSIOON ON NÜÜD KÄTTESAADAV!

Külastage Euroopa e-õiguskeskkonna portaali beetaversiooni ja andke meile selle kohta tagasisidet!

 
 

menu starting dummy link

Page navigation

menu ending dummy link

Erikohtud - Austria

See teabeleht sisaldab teavet Austrias tsiviil- ja kriminaalasju menetlevate erikohtute kohta.


Erikohtud

Põhimõtteliselt menetleb iga tavakohus kõiki tsiviil- ja kriminaalasju, mis on määratud tema korralduslikule tasandile (esimese astme kohus (Bezirksgericht) või esimese või teise astme kohus).

Suurimates Austria linnades töötavad ka erikohtud:

  • Viinis on viis erikohut: üks menetleb tsiviilasju, üks kriminaalasju, kaks menetlevad kaubandusasju ning üks menetleb töö- ja sotsiaalasju;
  • Grazis on kaks erikohut: üks menetleb kriminaalasju ja teine ülejäänud asju.

Tööasjad on peamiselt töösuhetealased tsiviilvaidlused, mis on sätestatud töö- ja sotsiaalkohtute seaduse (Arbeits- und Sozialgerichtsgesetz) §-s 50. Nende suhtes kehtivad eraldi menetlusnormid, mis sarnanevad tsiviilkohtumenetluse normidele, kuid sisaldavad mõningaid täiendavaid erinorme.

Tööasjadega pöördutakse esimeses astmes liidumaa kohtutesse (Landesgerichte) või Viini töö- ja sotsiaalkohtusse (Arbeits- und Sozialgericht), teises astmes liidumaa kõrgeimatesse kohtutesse (Oberlandsgerichte) ja lõpuks kolmandas astmes Austria kõrgeimasse üldkohtusse (Oberster Gerichtshof). Otsuse teeb asjaomase kohtu kolleegium (Senate), mis koosneb ühest või enamast kutselisest kohtunikust (Berufsrichter(innen)) ja kahest kohtukaasistujast (Laienrichter(innen)), kellest üks esindab tööandjate organisatsioone ja teine töötajate organisatsioone.

Tööasjade apellatsioonimenetlus sarnaneb tsiviilasjade omaga, kuid edasikaebamisele on kehtestatud vähem piiranguid. Näiteks võib Austria kõrgeimale üldkohtule esitada kassatsioonkaebuse (Revision) olenemata vaidluse eseme väärtusest, tingimusel et vaidlusalune õigusküsimus on suure tähtsusega.

Kaubandusasjad on peamiselt kohtualluvuse seaduse (Jurisdiktionsnorm) §-s 51 loetletud tsiviilasjad, kus vähemalt üks pool on ettevõtja. Kui mõningad erandid välja arvata, siis kohaldatakse nende suhtes tavalist tsiviilkohtumenetlust. Kui kaubandusasja arutab esimese või teise astme kohtu kolleegium, osaleb selles ka ettevõtjaid esindav kohtukaasistuja (Austria kõrgeimasse üldkohtusse teda aga ei kaasata).

Konkurentsiasju, mis on sätestatud konkurentsiseaduses (Kartellgesetz), arutab liidumaa kõrgeim kohus Viinis, mis tegutseb esimese astme konkurentsikohtuna (Kartellgericht). See kohus on pädev kogu riigis. Appellatsioonkaebused konkurentsikohtu otsuste peale esitatakse teises ja viimases astmes Austria kõrgeimale üldkohtule, mis tegutseb kõrgema konkurentsikohtuna (Kartellobergericht). Otsuseid teevad kolleegiumid, mis koosnevad mõlemas astmes ühest või enamast kutselisest kohtunikust ja kahest kvalifitseeritud kohtukaasistujast. Austria Majanduskoda (Wirtschaftskammer Österreich) ja mõne erandiga Föderaalne Töötajate ja Teenistujate Koda (Bundeskammer für Arbeiter und Angestellte) valivad kumbki kohtukaasistuja.

Hagita menetlustes (Verfahren außer Streitsachen) lahendavad kohtud teatavaid eraõiguslikke asju (teatavad kokkulepped, hooldusõiguse küsimused ja muud asjad, mille puhul tavaliselt ei ole kahte vastandlike huvidega poolt). Need asjad on oma eriomasest laadist tulenevalt hõlmatud sellist liiki menetlusega (hagita menetlus).

Üldjuhul lahendavad selliseid asju esmalt esimese astme kohtud, teises astmes liidumaa kohtud ja viimases astmes Austria kõrgeim üldkohus. Esimeses astmes arutab asja kohtunik ainuisikuliselt (Einzelrichter(in)) või eriväljaõppega kohtuametnik (Rechtspfleger(in)). Teises ja kolmandas astmes arutavad hagita asju kolmest või viiest kutselisest kohtunikust koosnevad kolleegiumid.

Hagita asjade apellatsioonimenetlus sarnaneb samuti tsiviilasjade omaga. Arvestades menetluse erilist laadi, on edasikaebamisele kehtestatud siiski vähem piiranguid. Teises astmes on mõningal määral lubatud esitada uusi küsimusi, mis ulatuvad kaugemale avaldaja poolt esimeses astmes esitatud väidetest ja esildistest.

Kuna hagita menetlustes menetletakse palju eri laadi asju, on kehtestatud arvukalt valdkondlikke erinorme.

Halduskohtud

Austrias töötavad järgmised halduskohtud:

  • üheksa liidumaa halduskohut (Landesverwaltungsgerichte) – üks igal liidumaal;
  • kaks föderaalset halduskohut: föderaalne halduskohus (Bundesverwaltungsgericht) ja föderaalne maksukohus (Bundesfinanzgericht);
  • Austria kõrgeim halduskohus (Verwaltungsgerichtshof).

Halduskohtud menetlevad eelkõige haldusasutuste otsuste ja menetluseta haldusaktide peale esitatud kaebusi ning kaebusi selle peale, et haldusasutused ei ole tegutsenud ettenähtud tähtaja jooksul (Säumnisbeschwerden).

Föderaalne maksukohus menetleb kaebusi, mis on seotud riiklike maksude ja lõivudega (mõne erandiga) ning maksualaste kriminaalõigusnormidega, tingimusel et nende küsimustega tegelevad otse föderaalsed maksujärelevalveasutused. Föderaalne halduskohus menetleb peamiselt kaebusi, mis on esitatud föderaalasutuste poolt otsese föderaalhalduse kontekstis tehtud otsuste peale. Muudel juhtudel menetlevad kaebusi tavaliselt liidumaa halduskohtud.

Halduskohtute otsuseid saab teatavatel asjaoludel edasi kaevata Austria kõrgeimasse halduskohtusse. Konstitutsioonikohtusse (Verfassungsgerichtshof) võib pöörduda asjadega, mis hõlmavad teatavaid põhiseaduse rikkumisi, eelkõige põhiõiguste rikkumisi.

Muud erikohtud

Konstitutsioonikohus

Peale Austria kõrgeima üldkohtu ja Austria kõrgeima halduskohtu on Austria kolmas kõrge kohus konstitutsioonikohus. Nagu kaks teist kõrget kohut, asub ka konstitutsioonikohus Viinis ja on pädev kogu riigis.

Konstitutsioonikohtu peamine ülesanne on kontrollida põhiseaduse ja põhiõiguste järgimist. Tema ülesandeks on eelkõige kontrollida taotluse korral järgmiste õigus- ja haldusaktide ning kohtuotsuste põhiseaduslikkust:

  • föderaal- ja liidumaade õigusaktid,
  • haldusasutuste määrused,
  • halduskohtute otsused.

Kohus võib need aktid ja otsused vajaduse korral tühistada.

Erinevalt muudest kohtutest ei ole konstitutsioonikohtus kutselisi kohtunikke, vaid aukohtunikud (Honoratiorenrichter(innen)). Nad peavad olema silmapaistvad isiksused, kes on juba teinud edukat õigusalast karjääri teistes ülesannetes. Enamik neist töötab osalise tööajaga ja nad võivad jätkata oma eelmiste ametiülesannete täitmist (nt kohtunike või ülikooli õppejõududena, kuid mitte ametnikena – nemad peavad olema oma ametlike tööülesannete täitmisest vabastatud). Konstitutsioonikohus tuleb kokku üksnes istungite ajaks, mis tavaliselt toimuvad neli korda aastas.

Õigusandmebaasid

Lingil klikates avaneb uus akenAustria justiitsministeeriumi veebisaidil on esitatud üldteave Austria kohtusüsteemi kohta.

Kas juurdepääs andmebaasile on tasuta?

Jah.

Seotud lingid

Kohtute pädevus – Austria


Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Viimati uuendatud: 31/12/2020