Zavrieť

BETA VERZIA PORTÁLU JE UŽ DOSTUPNÁ!

Navštívte BETA verziu Európskeho portálu elektronickej justície a napíšte nám, čo si o nej myslíte.

 
 

menu starting dummy link

Page navigation

menu ending dummy link

Erikohtud - Hispaania

Ide o strojový preklad tejto stránky - vlastník webovej lokality neručí za jeho kvalitu.

Kvalita tohto prekladu bola ohodnotená ako: nespoľahlivá

Je podľa vás tento preklad užitočný?

Hispaania 1978. aasta põhiseaduse artiklis 117 on sätestatud, et kohtute korralduse ja toimimise aluseks on kohtu ühtsuse põhimõte.


Hispaania kohtuorganisatsioonis on üldkohtud jagatud neljaks kohtuotsuseks: tsiviil-, kriminaal-, haldus-, töö- ja tööpoliitika.

Koos nelja tavalise kohtualluvusega on sõjaväekohus, mis on riigi kohtusüsteemi lahutamatu osa ja mis on eranditult seadusega asutatud sõjaväekohtute ülesanne.

Kohtualluvuse konflikte kohtute ja sõjaväe kohtute vahel lahendab ülemkohtu erikoda, vaidluste lahendamise koda, kuhu kuuluvad ülemkohtu esimees, kaks ülemkohtu ülemkoja kohtunikku ja kaks sõjaväe koja liiget, kelle nimetab ametisse kohtute üldnõukogu.

Selles valdkonnas on üldkohtutel olemas erikohtud. Näiteks naistevastase vägivalla kohtud, kaubanduskohtud või kohtute järelevalve eest vastutavad kohtud.

Kohtute alusseadusega on ette nähtud järgmiste erikohtute olemasolu:

KAUBANDUSKOHTUD

Alates 1. septembrist 2004 tegutsevad kaubanduskohtud on spetsialiseeritud kohtuasutused. Need on integreeritud tsiviilkohtutesse.

TERRITORIAALNE KOHALDAMISALA

Üldiselt on igas provintsis, millel on pädevus kogu provintsis ja kelle registrijärgne asukoht on tema pealinnas, üks või mitu kohut.

Nad võivad olla asutatud ka muus elanikkonnarühmas kui provints, kus tööstus- või kaubanduskeskuste olemasolu ja majandustegevuse olemasolu muudab selle soovitavaks, igal juhul tuleks määratleda nende jurisdiktsiooni kohaldamisala.

Kaubanduskohtute pädevuse võib määrata nii, et laiendada nende pädevust ühele ja samale autonoomsele provintsile sama autonoomse piirkonna kahe või enama provintsi suhtes.

VOLITUSED

Kaubanduskohtud on pädevad menetlema maksejõuetusmenetluse käigus tekkivaid küsimusi vastavalt nende õigusele.

Kaubanduskohtud on teadlikud ka mis tahes küsimustest, mis kuuluvad tsiviilkohtute pädevusse, muu hulgas kõlvatu konkurentsi, tööstusomandi, intellektuaalomandi ja reklaamiga seotud küsimustes ning kõiki selles määruses äriühinguid ja ühistuid reguleerivate eeskirjade alusel käsitletud küsimustes.

Kaubanduskohtutel on pädevus kohtuotsuste ja muude kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise üle ning välisriigi vahekohtu otsuste suhtes, kui need käsitlevad nende jurisdiktsiooni kuuluvaid küsimusi, välja arvatud juhul, kui nende teadmised on vastavalt aluslepingutele ja muudele rahvusvahelistele eeskirjadele ning vastavalt aluslepingutele ja muudele rahvusvahelistele eeskirjadele tekkinud mõnele teisele kohtule.

VAHENDID

Ringkonnakohtud arutavad edasikaebusi, mis on seaduses sätestatud esimese astme kaubanduskohtute otsuste peale, välja arvatud maksejõuetusjuhtumite puhul, mis on välja antud töösuhete puhul, kusjuures üks või mitu sektsioonist on spetsialiseerunud kohtute alusseaduse sätetele.

LOPJ sätestatud muid õiguskaitsevahendeid võib kasutada.

ÜHENDUSE KAUBAMÄRKIDE KOHTUD

Ühenduse kaubanduskohtud (Juzgados de Marca Comunitaria) on Alicante piirkonna kohalik kohus (Juzgados de lo Mercantil), kuna nad teostavad oma jurisdiktsiooni esimeses astmes ja ainuõiguslikult kõiki neid vaidlusi, mida edendatakse nõukogu 20. detsembri 1993. aasta määruse nr 40/94 (ühenduse kaubamärgi kohta) ja 12. detsembri 2001. aasta nõukogu määruse (EMÜ) nr 6/2002 (ühenduse disainilahenduse kohta) alusel.

Selle pädevuse teostamisel laiendavad kohtud oma pädevust kogu riigi territooriumil ja sellega seoses nimetatakse neid ühenduse kaubamärkide kohtuteks.

Need on integreeritud tsiviilkohtutesse.

Lisaks sellele, Audiencia Provincial de Alicante (Alicante provintsikohus) sektsioon või sektsioonid, spetsialiseerumisega teisele ja ainsale määruse nr artiklis 101 osutatud apellatsioonkaebusele Euroopa Liidu Nõukogu 20. detsembri 1993. aasta määrus (EL) nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta ja nõukogu 12. detsembri 2001. aasta määrus (EÜ) nr 6/2002 ühenduse disainilahenduse kohta. Seda õigust kasutades laieneb kohtualluvus kogu riigi territooriumile ja sellega seoses nimetatakse neid ühenduse kaubamärgiks.

VANGLATE JÄRELEVALVE KOHTUD:

Vanglakaristuste määramisel võetakse arvesse kohtulikke ülesandeid, mis on sätestatud üldseaduses vabadusekaotuslike karistuste määramise, vabadusekaotuslike asutuste distsiplinaarvolituste kohtuliku kontrolli, vanglakaristuste ja kinnipeetavate eeliste kohtuliku kontrolli kohta vanglates ja teistes. Need on esitatud kriminaalkohtus.

TERRITORIAALNE KOHALDAMISALA

Igas provintsis on kriminaalkohtus üks või mitu kohut vanglajärelevalve all.

Madridi linnas koos jurisdiktsiooniga kogu Hispaanias on üks või mitu keskkohtuniku kohtuid.

VOLITUSED

Vanglakaristuste määramisel võetakse arvesse kohtulikke ülesandeid, mis on sätestatud üldseaduses vabadusekaotuslike karistuste määramise, vabadusekaotuslike asutuste distsiplinaarvolituste kohtuliku kontrolli, vanglakaristuste ja kinnipeetavate eeliste kohtuliku kontrolli kohta vanglates ja teistes.

VAHENDID

Maakohtud vaatavad läbi seaduses sätestatud apellatsioonikohtute otsuste peale esitatud edasikaebused.

LOPJ sätestatud muid õiguskaitsevahendeid võib kasutada.

ALAEALISTE KOHTUD

TERRITORIAALNE KOHALDAMISALA

Igas provintsis on üks või mitu alaealiste kohtuid, mis kuuluvad kogu provintsi jurisdiktsiooni alla ja kuuluvad tema kapitali.

Madridi linnas, mille jurisdiktsiooni alla kuulub kogu Hispaania, on olemas keskne alaealiste asjade kohus, kes tegeleb alaealiste kriminaalvastutust reguleerivate õigusaktidega.

VOLITUSED

Alaealiste kohtud on pädevad üle 14-aastaste ja alla 18-aastaste isikute õigusrikkumiste üle.

Alaealiste puhul on seadusega ettenähtud kohustused täita laste puhul, kes on pannud toime õigusrikkumisi, mis on liigitatud kriminaalkuriteoks, ja nende suhtes, kes alaealiste puhul annavad neile õiguse.

VAHENDID

Provintsi alaealiste kohtute otsuste peale vaatab läbi provintsi kohus.

LOPJ sätestatud muid õiguskaitsevahendeid võib kasutada.

KOHTUD NAISTEVASTASE VÄGIVALLA VASTU

TERRITORIAALNE KOHALDAMISALA

Igal osapoolel on üks või mitu naistevastase vägivalla kohut, mis asub kogu tema territooriumil. Nad korraldavad oma asukoha omavalitsusüksuse määramise.

Valitsus võib kohtute üldnõukogu ettepanekul ja vajaduse korral, kui see on asjakohane, koostada autonoomse piirkonna justiitsasjade alast pädevust käsitleva aruande, kehtestada kuningliku dekreediga, mille kohaselt naistevastase vägivalla kohtud on otsustanud laiendada oma pädevust ühe ja sama provintsi kahe või enama osapoole suhtes.

Kohtute üldnõukogu võib valitsuse kodade aruande põhjal otsustada, et kõnealustes valimisringkondades, kui see on olemasoleva töökoormuse põhjal asjakohane, kuuluvad teadmised kohtute jurisdiktsiooni alla esimese astme kohus ja kohalik Kriminaalkohus (Juzgados de Primera Instancia e Instrucción) või vajaduse korral juhised.

Kui on ainult üks esimese astme kohus ja esimese astme kohus (Juzgado de Primera Instancia), võtab see kohus üle teadmised juhtudest, mille puhul on pädevad naistevastase vägivalla kohtud.

Need on esitatud kriminaalkohtus.

VOLITUSED

Kriminaalmenetluse raames on naistevastase vägivalla kohtud igal juhul teadlikud kriminaalmenetluse seadustikuga ette nähtud menetlustest ja õiguskaitsevahenditest, sealhulgas:

  • Kriminaalvastutus kuritegude eest, mille kohta on esitatud karistusseadustik mõrva, abordi, vigastuse, veel sündimata lapse kahjustamise, vabadusvastaste kuritegude, moraalsete kuritegude, eraelu puutumatuse ja vägivalla või hirmutamise kohta, tingimusel et isik, kes on või on olnud tema abikaasa või on olnud või on olnud õiguslikult seotud naise või partneriga või kelle suhtes on kohaldatud abikaasa või partneri õigusi, kaitset või tervishoidu, kui on toimunud ka sooline vägivald.
  • Protsessisõnaga nõuda kriminaalvastutust pereõiguste ja -kohustuste rikkumise eest, kui ohver on üks eelmises lõigus sellisena määratletud isikutest.
  • Vastavate lähenemiskeeldude kehtestamine ohvritele, ilma et see piiraks Guardia Civil’ile antud volitusi.
  • Seadusega neile määratud väiksemate õigusrikkumiste alastest teadmistest ja vigadest, kui kuriteoohver on üks esimeses lõigus sellisena määratletud isikutest.
  • Kriminaalõiguslike otsuste vastastikune tunnustamine ja täitmine Euroopa Liidus, mis on neile seadusega määratud.
  • Kriminaalvastutuse määramise menetlus kriminaalvastutuse kohaldamiseks kavandatud ja karistatav rikkumise korral, mis on ette nähtud kriminaalkoodeksi artikliga 468, mille kohaselt isik, kelle suhtes on kuritegu toime pandud või kelle suhtes on rikutud ettevaatusabinõu või -meedet, või naine, või naine, kes on või on olnud seotud kuriteo toimepanijaga sarnase kiinduse, isegi mitte kooselu, või abikaasa või partneri alanejate sugulaste või isikute suhtes, kes on alaealised või isikud, kellel on õigus olla kohtusse kaebamiseks või kohtusse kaevata, eestkoste, hooldamise või abikaasa või partneri de facto säilitamise suhtes.

Tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud korras ja korras võivad naistevastase vägivalla kohtud igal juhul olla teadlikud järgmistest asjaoludest, muu hulgas järgmised:

  • Lapsevanemapuhkus, rasedus- ja sünnituspuhkus ning isapuhkus.
  • Abielu, lahuselu ja abielu kehtetuks tunnistamine.
  • Need, mis käsitlevad isadevahelisi suhteid.
  • Need, mille eesmärk on perekonna tähtsusega meetmete vastuvõtmine või muutmine.
  • Need, mis on seotud üksnes laste või laste hooldusõigusega või ülalpidamiskohustusega, mida üks vanem taotleb laste ja väikese tütred nimel.
  • Need, mis käsitlevad kokkuleppe vastuvõtmise vajadust.
  • Need, kes on vastu laste kaitsega seotud haldusotsustele.

Naistevastase vägivalla kohtutel on ainupädevus ja ainupädevus juhul, kui samaaegselt on täidetud järgmised tingimused:

  • Mis tahes eelmises lõikes nimetatud küsimuses algatatud tsiviilkohtumenetlus.
  • Kõik tsiviilkohtumenetluse pooled on soolise vägivalla ohvrid;
  • Mis tahes tsiviilmenetluses osalev isik peaks soolise vägivalla tegude toimepanekuks võtma kuriteo toimepanija, algataja või ühistu.
  • Et kohtunik, kes tegeleb naistevastase vägivallaga, on alustanud süüteos või väärteo toimepanemist naistevastase vägivalla alusel või on vastu võetud selleks, et kaitsta soolise vägivalla ohvrit.

Kui kohus leiab, et tema teada antud teod ei kujuta endast hästi tuntud viisil soolist vägivalda, võib taotluse tagasi lükata, viidates pädevale kohtule.

Kõigil neil juhtudel on vahendamine keelatud või keelatud.

VAHENDID

Provintsi kohtud menetlevad kaebusi, mis on sätestatud provintsi naiste vastu suunatud vägivalla vastu võitlemise kohtute otsuste peale.

LOPJ sätestatud muid õiguskaitsevahendeid võib kasutada.

KOHTUTE ÜLDNÕUKOGU POOLT SPETSIALISEERUNUD ORGANID

Hispaanias võivad erikohtud, millel ei ole mingit mõju kohtu ühtsuse põhimõttele, kui need on integreeritud viie korraldusega, kindlaks teha mitte ainult sellepärast, et need on loodud kohtute alusseadusega, konkreetselt kui see on nii äriõiguse, laste kui ka naiste vastu suunatud vägivalla puhul, vaid võib olla ka artikli kohase spetsialiseerumise tulemus. 98 eespool osutatud kohtuotsusest on ellu viinud kohtute üldnõukogu, nagu perekonnaasjade kohtute (Juzgados de Familia), hüpoteekkohtute (Hipotecaria rakendamise kohtud) või liikmesriikide kohtute puhul.

Muud erikohtud

Hispaania 1978. aasta põhiseaduse VI jaotises käsitletakse kohtusüsteemi, kehtestades oma artiklis 117, et kohtute korralduse ja toimimise aluseks on kohtu ühtsuse põhimõte.

See põhimõte kajastub ühe jurisdiktsiooni olemasolus, mis koosneb ühest kohtunikest ja kohtunikest, kes moodustavad üldkohtud.

Hispaania põhiseaduses on sätestatud, et õigus on pärit inimestelt ja seda hallatakse kohtute kohtunike ja kohtunike nimel, kes on sõltumatud, eemaldatavad, vastutustundlikud ja alluvad üksnes õigusriigi põhimõttele.

Kohtunikke ja kõrgemaid kohtunikke ei tohi eraldada, neid ei tohi peatada, üle anda ega pensionile jääda, vaid ühe põhjuse alusel ja seadusega ette nähtud tagatiste alusel.

Kohtuvõimu teostamine mis tahes menetluse, kohtunike ja kohtumenetluse tagamise suhtes on ainuvastutus seaduse alusel kindlaks määratud kohtutel, mis on kooskõlas kohtualluvuse eeskirjade ja nendega ette nähtud menetlusega.

Kohtud ei täida muid ülesandeid peale nende märkide ja nende, mis on neile seadusega sõnaselgelt määratud mis tahes õiguste tagamise teel.

Lisaks kohtusüsteemile näeb põhiseadus ise ette kahe konstitutsioonilise organi olemasolu, kellele kohtud on suunatud. Need organid on täiesti sõltumatud ja erapooletud ning nende suhtes kohaldatakse ainult õigusriigi põhimõtet.

Need põhiseaduslikud organid on konstitutsioonikohus ja kontrollikoda.

KONSTITUTSIOONIKOHUS

Hispaania Konstitutsioonikohus on asutatud organina, mis asub väljaspool kohtusüsteemi.

See on põhiseaduse kõrgeim tõlk, kes on teistest põhiseaduslikest organitest sõltumatu ning allub ainult põhiseadusele ja oma alusseadusele.

See on oma järjekorras ainulaadne ja laiendab oma jurisdiktsiooni kogu riigi territooriumile.

KOOSSEIS

See koosneb 12 liikmest, kelle kuningas nimetas neli viiendikku kongressi ettepanekust, mis on esitatud parlamendi liikmete kolmeviiendikulise häälteenamusega; neli liiget Senati ettepanekul, kellest üks on üks ja sama enamus; kaks korda valitsuse ettepanekul ja kaks kohtute nõukogu ettepanekul, sealhulgas esimees ja aseesimees.

VOLITUSED

Konstitutsioonikohut arutatakse seaduses ettenähtud juhtudel ja viisil, muu hulgas:

  • Apellatsioon ja põhiseadusvastasuse küsimus seaduste, normide või õigussätetega vastuolus olevate aktide vastu.
  • Hagi artiklis 53 loetletud avalike õiguste ja vabaduste rikkumise kaitseks. Põhiseaduse artikkel 2.
  • Vaidlused riigi ja autonoomsete piirkondade vahel või autonoomsete piirkondade ja autonoomsete piirkondade vahel.
  • Vaidlused riigi põhiseaduslike organite vahel.
  • Deklaratsioon rahvusvaheliste lepingute põhiseadusele vastavuse kohta.

Täiendav teave: Lingil klikates avaneb uus akenKonstitutsioonikohus

KONTROLLIKODA

Kontrollikoda on nii riigi kui ka avaliku sektori kõrgeim auditeeriv organ.

Ilma et see piiraks tema jurisdiktsiooni, sõltub see parlamendi ametiaja algusest otseselt Cortes Generales’ist.

KOOSSEIS

On olemas 12 liiget, kontrollnõukogu liiget, kuus Congreso de los Diputados’e poolt ametisse nimetatud liiget ja 6. Senati liige, kellel on õigus olla sõltumatu, ametist tagandamatus ja rahulolematus ning kohtunikud.

ÜLESANDED

Kontrollikojal on kaks ülesannet:

  • Kontrollifunktsioon, mida iseloomustab väline, püsiv ja kurnav, on kontrollida, kas avaliku sektori majandus- ja finantstegevus on kooskõlas seaduslikkuse, tõhususe ja säästlikkuse põhimõtetega.
  • Kohtu ülesanne on algatada menetlus seoses nende isikute raamatupidamisvastutusega, kes vastutavad riigivara, rahaliste vahendite või vara haldamise eest, eesmärgiga saada kasu riiklikest vahenditest, mida omastatakse seadusevastase omastamise, ebaõige, ebatäieliku või puuduliku põhjenduse või muude põhjuste või käitumise tõttu.

Täiendav teave: Lingil klikates avaneb uus akenKontrollikoda.

TAVAPÄRASED KOHTUD

Neid tunnustatakse põhiseaduse artiklis 125 kui üht liiki üldsuse osalemist õigushalduses.

Õigusakti Ley Orgánica del Poder Judicial (Ley Orgánica del Poder Judicial) artiklis 19 tunnustatakse traditsioonilisi kohtuid Aguas de la Vega Valencia ja Buenos Aireses. Mõlemad on veemajanduse tavapärased juriidilised isikud.

Alates 2009. aastast on need kaks Hispaania tavakohut mõistetud inimkonna vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja ning neil on inimrühmade suutlikkus korraldada kompleksseid süsteeme demokraatlikul viisil ühiskondlikel alustel.

VEGA DE VALENCIA AUTONOOMSE PIIRKONNA KOHUS

See on kõige tähtsam õigusinstitutsioon Euroopas.

Ta tegutseb Valencia piirkonnas.

See koosneb kaheksast valitud esindajast, kelle on Huerta Valencia piirkonnas demokraatlikult valitud ja kelle pädevuses on vee õiglane jaotamine põllumajandusmaa eri omanike vahel, nende küsimuste lahendamine, mis on tekkinud niisutussüsteemide endi vahel, ja vastavate karistuste määramine niisutustööde reguleerimise eest.

MURCIA MEESTE NÕUKOGU

Buenos Airese on keskaegse päritoluga õigusasutus, mis on 1849. aastal ametlikult reguleeritud ja on seadusega reguleeritud Huerta de Murcia ülemkohtus (Supreme Court of Justice of the Huerta de Murcia). Nõukogu koosneb presidendist, sekretärist ja viiest liikmest.

Murcia piirkonnas asuv Buenos días nõukogu tunneb suurt heameelt oma kuulamise üle kõigi neljapäeviti raekoja saalis ning ei suuda neid ära kuulata istungi ajal või hiljemalt järgmisel istungil. Resolutsioonid antakse häälteenamusega, kuid häälte võrdse jagunemise korral otsustatakse presidendi hääl. Buenos revolutsioonilise meeste nõukogu kohtusüsteemist tulenevad sanktsioonid on olemuselt ainuõiguslikud. Kõnealuse kohtu otsused on muutunud lõplikeks, jõustatavateks ja täitmisele pööratavateks.

Täiendav teave: Lingil klikates avaneb uus akenHea meeste nõukogu.

Lingid

Lingil klikates avaneb uus akenHISPAANIA KOHTUSÜSTEEMI ÜLDNÕUKOGU

Lingil klikates avaneb uus akenHISPAANIA KONSTITUTSIOONIKOHUS

Lingil klikates avaneb uus akenHISPAANIA KONTROLLIKODA

Lingil klikates avaneb uus akenHISPAANIA TAVAPÄRASED KOHTUD


See on sisu masintõlge. Lehekülje omanik ei vastuta masintõlgitud teksti kvaliteedi eest.

Viimati uuendatud: 13/09/2019