Sulge

PORTAALI BEETAVERSIOON ON NÜÜD KÄTTESAADAV!

Külastage Euroopa e-õiguskeskkonna portaali beetaversiooni ja andke meile selle kohta tagasisidet!

 
 

menu starting dummy link

Page navigation

menu ending dummy link

Erikohtud - Slovakkia

Juhime tähelepanu sellele, et käesoleva lehekülje slovaki keel originaalkeelset versiooni on hiljuti muudetud. Valitud keeleversiooni meie töötajad parajasti tõlgivad.

 

Seda lehekülge ei ole Teie valitud keelde tõlgitud.
Võite saada sisu masintõlgitud versiooni. Võtke arvesse, et see võimaldab ainult teksti ligikaudset mõistmist. Lehekülje omanik ei vastuta masintõlgitud teksti kvaliteedi eest.

Selles osas esitatakse teave erikohtute korralduse kohta Slovakkias.


Halduskohtud

Haldusõigusega seotud asjad kuuluvad peamiselt piirkonnakohtute (krajský súd) ja Slovaki Vabariigi ülemkohtu (Najvyšší súd Slovenskej republiky) pädevusse.

Slovaki Vabariigis ei ole eraldi halduskohtuid; selle asemel on halduskohtunikest koosnevad eraldi kolleegiumid.

Erikohtud

Konstitutsioonikohus

Lingil klikates avaneb uus akenSlovaki Vabariigi konstitutsioonikohus (Ústavný súd Slovenskej republiky) on sõltumatu kohtuorgan, kelle pädevusse kuulub otsuste tegemine õigusaktide Lingil klikates avaneb uus akenpõhiseaduslikkuse küsimustes.

Konstitutsioonikohus asub Košices aadressil Hlavná 110, Košice 042 65, kusjuures Slovaki Vabariigi konstitutsioonikohtu teine büroo asub Bratislavas aadressil Župné námestie 12.

Pädevus

Slovaki Vabariigi põhiseaduse kohaselt menetletakse konstitutsioonikohtus kohtuasju, mis käsitlevad:

  • õigusaktide vastavust põhiseadusele, põhiseaduslikele aktidele ja välislepingutele, mille Slovaki Vabariigi Rahvanõukogu on heaks kiitnud, ratifitseerinud ja välja kuulutanud seaduses sätestatud viisil;
  • valitsuse määruste ning ministrite ja muude kesksete riigiasutuste üldkohaldatavate õigusnormide vastavust põhiseadusele, põhiseaduslikele aktidele ja välislepingutele, mille Slovaki Vabariigi Rahvanõukogu on heaks kiitnud, ratifitseerinud ja välja kuulutanud seaduses sätestatud viisil;
  • üldkohaldatavate eeskirjade vastavust põhiseadusele (artikkel 68), põhiseaduslikele aktidele ja välislepingutele, mille Slovaki Vabariigi Rahvanõukogu on heaks kiitnud, ratifitseerinud ja välja kuulutanud seaduses sätestatud viisil, välja arvatud juhul, kui otsuse peab tegema mõni muu kohus;
  • keskvalitsuse kohalike organite üldkohaldatavate õigusnormide ja omavalitsusüksuste organite üldkohaldatavate eeskirjade (vastavalt artikli 71 lõikele 2) vastavust põhiseadusele, põhiseaduslikele aktidele ja välislepingutele, mis on välja kuulutatud seaduses sätestatud viisil;
  • valitsuse määruste ning ministeeriumide ja muude kesksete riigiasutuste üldkohaldatavate õigusnormide vastavust põhiseadusele, põhiseaduslikele aktidele, välislepingutele, mis on välja kuulutatud seaduses sätestatud viisil, ja seadustele, kui asja ei ole antud menetlemiseks mõnele teisele kohtule.

Konstitutsioonikohus peab ka:

  • tegema otsuse selliste kokkulepitud välislepingute vastavuse kohta, mille puhul on vajalik nii Slovaki Vabariigi Rahvanõukogu heakskiit kui ka välislepingu vastavus põhiseadusele ja/või põhiseaduslikele aktidele;
  • otsustama, kas referendum, mis on välja kuulutatud kodanike petitsiooni või Slovaki Vabariigi Rahvanõukogu resolutsiooni alusel (vastavalt artikli 95 lõikele 1), on vastavuses põhiseaduse ja/või põhiseaduslike aktidega;
  • tegema otsuse kesksete riigiasutuste vahelistes pädevusvaidlustes, kui seaduses ei ole sätestatud, et niisugustes vaidlustes peab otsuse tegema mõni muu riigiasutus;
  • tegema otsuse kaebuste kohta, mille on esitanud füüsilised või juriidilised isikud, kes väidavad, et rikutud on nende inimõigusi või põhivabadusi, mis tulenevad välislepingutest, mille Slovaki Vabariik on ratifitseerinud ja mis on välja kuulutatud seaduses sätestatud viisil, välja arvatud juhul, kui õigusemõistmine nende õiguste ja vabaduste kaitsmisel on tehtud ülesandeks mõnele teisele kohtule;
  • tegema otsuse omavalitsusüksuste organite selliste kaebuste korral, mis käsitlevad otsuste põhiseadusevastasust või ebaseaduslikkust või omavalitsuse küsimustesse sekkumist, välja arvatud juhul, kui õigusemõistmine nende kaitsmisel on tehtud ülesandeks mõnele teisele kohtule;
  • tõlgendama põhiseadust või põhiseaduslikku akti, kui on tekkinud asjakohane vaidlus;
  • tegema otsuse kaebuste korral, mis on esitatud selliste otsuste peale, millega kinnitatakse või lükatakse tagasi parlamendiliikme mandaat;
  • otsustama, kas valimised (Slovaki Vabariigi presidendi, Rahvanõukogu ja omavalitsusüksuste organite valimised) toimusid kooskõlas põhiseaduse ja muude kohaldatavate õigusaktidega;
  • tegema otsuse kaebuste korral, mis on esitatud referendumi tulemuste või Slovaki Vabariigi presidendi tagasikutsumist käsitleva rahvahääletuse tulemuste kohta;
  • otsustama, kas otsus erakonna või liikumise laialisaatmise kohta või selle poliitilise tegevuse peatamise kohta on vastavuses põhiseaduse ja muude õigusaktidega;
  • tegema otsuse süüdistuse kohta, mille on esitanud Rahvanõukogu, kes süüdistab Slovaki Vabariigi presidenti põhiseaduse tahtlikus rikkumises või riigireetmises;
  • tegema otsuse, kas riigis erakorralise olukorra või hädaolukorra väljakuulutamise otsus ning sellega seotud muud otsused olid vastavuses põhiseadusega ja/või muude põhiseaduslike aktidega.

Kohtu koosseis

Konstitutsioonikohus koosneb 13 kohtunikust.

Konstitutsioonikohtu kohtunikud nimetab ametisse Slovaki Vabariigi president Slovaki Vabariigi Rahvanõukogu ettepaneku alusel 12 aastaks. Rahvanõukogu peab esitama kohtunikukandidaate kaks korda rohkem, kui president neid ametisse nimetab.

Muu asjakohane teave

Konstitutsioonikohtus teeb otsuseid kolmest kohtunikust koosnev kohtukoosseis (kolleegium) või täiskogu.

Konstitutsioonikohtu otsused on lõplikud, s.t konstitutsioonikohtu otsust ei ole võimalik edasi kaevata.

Konstitutsioonikohus võib menetluse algatada ettepaneku alusel, mille on esitanud:

  • vähemalt üks viiendik kõigist Slovaki Vabariigi Rahvanõukogu liikmetest;
  • Slovaki Vabariigi president;
  • Slovaki Vabariigi valitsus;
  • kohus;
  • peaprokurör (generálny prokurátor);
  • isik, kelle õigusi tuleb arutada istungil artikli 127 (füüsiliste või juriidiliste isikute apellatsioonid) alusel ja artikli 127a (omavalitsusüksuste organite apellatsioonid) alusel;
  • Slovaki Vabariigi Riigikontroll (Najvyšší kontrolný úrad Slovenskej republiky) juhtumite puhul, mis on sätestatud artikli 126 lõikes 2 (kas Riigikontrollil on pädevus või mitte);
  • ombudsman õigusakti põhiseaduslikkusega seotud küsimustes vastavalt artikli 125 lõikele 1 (kas kodanike petitsiooni või Slovaki Vabariigi Rahvanõukogu resolutsiooni alusel välja kuulutatud referendum on vastavuses põhiseaduse ja/või põhiseaduslike aktidega), kui sellise õigusnormi edasine kohaldamine võib ohustada põhiõiguseid või -vabadusi või inimõiguseid ja põhivabadusi, mis tulenevad välislepingust, mille Slovaki Vabariik on ratifitseerinud ja välja kuulutanud seaduses sätestatud viisil.

Õigusvaldkonna andmebaasid

Lingil klikates avaneb uus akenSlovaki Vabariigi konstitutsioonikohtu veebisait võimaldab vaba juurdepääsu:

  • kohtuotsustele;
  • lahendeid ja järeldusi käsitlevatele aruannetele;
  • pressiteadetele;
  • rahvusvahelistele toimingutele;
  • kohtuga seotud teabele.

Kriminaalasjade erikohus

Pezinokis asuv kriminaalasjade erikohus (Špecializovaný trestný súd) loodi 2009. aastal erikohtu õigusjärglasena. Kriminaalasjade erikohus arutab kriminaalasju. Kriminaalasjade erikohus on esimese astme kohus ja on samal tasemel piirkonnakohtutega. Selle kohtu pädevus ja ülesanded on sätestatud seaduses nr 291/2009, mis käsitleb kriminaalasjade erikohut ja millega muudetakse teatavaid õigusakte.

Slovaki Vabariigi kriminaalasjade erikohtu kontaktandmed:

Aadress: Suvorovova č. 5/A, P. O. BOX 117, 902 01 Pezinok
Tel: +421 3 369 0 31 14
Faks: +4 213 3 69 0 32 72

Pädevus

Kriminaalasjade erikohus on pädev arutama asju, mis on seotud järgmiste õigusrikkumistega:

  • esimese astme mõrv;
  • sund ja nõuetevastane mõjutamine riigihangete ja avalike oksjonite puhul (karistusseadustiku artikli 266 lõige 3);
  • raha ja väärtpaberite võltsimine (karistusseadustiku artikli 270 lõige 4);
  • ametiseisundi kuritarvitamine (karistusseadustiku artikli 326 lõiked 3 ja 4 koostoimes punktides b, c, e, f, g, h, k või l nimetatud õigusrikkumistega);
  • altkäemaksu võtmine (karistusseadustiku artiklid 328–331);
  • altkäemaksu andmine (karistusseadustiku artiklid 332–335);
  • kaudne korruptsioon (karistusseadustiku artikkel 336);
  • valimistega seotud altkäemaksu andmine (karistusseadustiku artikkel 336a);
  • kuritegeliku või terroristliku rühmituse loomine või selle tegevuse korraldamine või edendamine;
  • eriti rasked kuriteod, mille on toime pannud kuritegelik või terroristlik rühmitus;
  • varavastased kuriteod (karistusseadustiku eriosa neljas jaotis) või majanduskuriteod (karistusseadustiku eriosa viies jaotis), kui õigusrikkumise tulemusel tekitati kahju või saadi kasu, mis on vähemalt 25 000 korda suurem väikese kahju summast karistusseadustiku tähenduses, või kui toimepandud õigusrikkumise ulatus on vähemalt 25 000 korda suurem väikese kahju summast karistusseadustiku tähenduses;
  • Euroopa ühenduste finantshuvide kahjustamine;
  • eespool nimetatud õigusrikkumistega seotud õigusrikkumised, kui on täidetud tingimused kohtuasjade menetlemiseks liidetud kujul.

Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Viimati uuendatud: 18/03/2019