Pärimine

Määrusega nr 650/2012 seotud riigikohane teave ja elektroonilised vormid


Üldine teave

Lingil klikates avaneb uus aken4. juuli 2012. aasta määrusega (EL) nr 650/2012, millega reguleeritakse kohtualluvust, kohaldatavat õigust ning otsuste tunnustamist ja täitmist, ametlike dokumentide vastuvõtmist, soovitakse kodanike jaoks rahvusvahelisi pärimisi lihtsustada.

Määrus kehtib kõikides Euroopa Liidu liikmesriikides peale Taani, Iirimaa ja Ühendkuningriigi.

Määrust kohaldatakse 17. augustil 2015 ja pärast seda surnute pärijate suhtes ning sellega tagatakse, et konkreetset pärandiasja menetletakse kooskõlastatult ühe õiguse alusel ja ühe ametiasutuse poolt. Kodanikud saavad siiski valida, et nende pärandi suhtes kohaldataks nende kodakondsusjärgse riigi õigust.

Määrusega kehtestati Euroopa pärimistunnistus. Selle dokumendi annab välja pärandit menetlev ametiasutus pärijatele, annakusaajatele, testamendi täitjatele ja pärandi hooldajatele nende staatuse tõendamiseks ja õiguste või pädevuste kasutamiseks muudes liikmesriikides ilma erimenetluseta.

9. detsembril 2014 võttis komisjon vastu Lingil klikates avaneb uus akenrakendusmääruse, millega kehtestati pärimismääruse kohaselt kasutatavad vormid.

Wordi vormingus Word(372 Kb)et

PDFi vormingus PDF(744 Kb)et

E-õiguskeskkonna portaalis on võimalik elektrooniliselt täita 5. vorm (Euroopa pärimistunnistus) ja luua sellest PDF.

Riigi kohta üksikasjaliku teabe saamiseks klõpsake paremas servas selle lipukesel.


Käesolevat lehekülge haldab Euroopa Komisjon. Sellel veebisaidil avaldatud teave ei kajasta tingimata Euroopa Komisjoni ametlikku seisukohta. Komisjon ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õigusteabe viida alt ELi veebilehtede autoriõiguste eeskirjade kohta.

Viimati uuendatud: 11/12/2018

Pärimine - Belgia


Artikkel 78 punkt a - selliste kohtute ja asutuste nimed ja kontaktandmed, kes on pädevad menetlema kohtuotsuse täidetavaks tunnistamise taotlusi vastavalt artikli 45 lõikele 1 ja selliste taotluste kohta tehtud otsuste edasikaebusi vastavalt artikli 50 lõikele 2

Artikkel 78 punkt b - artiklis 51 osutatud edasikaebuse kohta tehtud otsuse vaidlustamise menetlused

Artikkel 78 punkt c - asjakohase teabe asutuste kohta, kes on pädevad välja andma tunnistust vastavalt artiklile 64

Artikkel 78 punkt d - artiklis 72 osutatud vaidlustamismenetlused

Artikkel 78 punkt a - selliste kohtute ja asutuste nimed ja kontaktandmed, kes on pädevad menetlema kohtuotsuse täidetavaks tunnistamise taotlusi vastavalt artikli 45 lõikele 1 ja selliste taotluste kohta tehtud otsuste edasikaebusi vastavalt artikli 50 lõikele 2

Täidetavaks tunnistamise taotlused: esimese astme kohus (tribunal de première instance/rechtbank van eerste aanleg)

Nende taotluse kohta tehtud otsuste peale esitatud edasikaebused:

– vastuväite (opposition/verzet) võib esitada samale esimese astme kohtule;

– apellatsioonkaebuse (appel/beroep) võib esitada apellatsioonikohtule (Cour d'appel/Hof van Beroep).

Artikkel 78 punkt b - artiklis 51 osutatud edasikaebuse kohta tehtud otsuse vaidlustamise menetlused

Kassatsioonikohus (Cour de Cassation/Hof van Cassatie) menetleb kassatsioonkaebusi. Ta ei vaata läbi faktilisi asjaolusid. Kassatsioonikohtusse pöördumine on erimenetlus. Kaebusega võib kassatsioonikohtusse pöörduda alles siis, kui tavalised edasikaebemenetlused, nagu vastuväide või apellatsioonkaebus, on ammendatud. Kassatsioonikohus arutab ainult seda, kas vaidlustatud kohtuotsus on vastuolus õiguse või mõne õigusnormiga. Kui see nii on, siis tühistab kassatsioonikohus vaidlustatud kohtuotsuse ja annab asja arutamiseks mõnele muule esimese astme kohtule. See kohus peab asja uuesti sisuliselt arutama.

Cour de Cassation/Hof van Cassatie

Palais de justice/Justitiepaleis
Place Poelaert/Poelaertplein 1
1000 Bruxelles/Brussel

Artikkel 78 punkt c - asjakohase teabe asutuste kohta, kes on pädevad välja andma tunnistust vastavalt artiklile 64

Tunnistuse vastavalt artiklile 64 annab välja notar.

Artikkel 78 punkt d - artiklis 72 osutatud vaidlustamismenetlused

Perekonnaasju menetlev kohus (Tribunal de la Famille/Familierechtbank) loodi 13. juuli 2013. aasta seadusega. Tegemist on esimese astme kohtu osakonnaga. Selleks et menetlust lihtsustada ja kulutusi vähendada, on uues seaduses sätestatud üldreegel, et menetlus tuleks algatada kohtule esitatud taotlusega (requête/verzoekschrift). Sageli alustatakse menetlust siiski teisele poolele kätte toimetatud kohtukutsega (citation/dagvaarding), mis võimaldab hagejal paremini kursis olla kuupäevaga, millal asja arutamine toimub.


Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Viimati uuendatud: 10/04/2019

Pärimine - Bulgaaria


Artikkel 78 punkt a - selliste kohtute ja asutuste nimed ja kontaktandmed, kes on pädevad menetlema kohtuotsuse täidetavaks tunnistamise taotlusi vastavalt artikli 45 lõikele 1 ja selliste taotluste kohta tehtud otsuste edasikaebusi vastavalt artikli 50 lõikele 2

Artikkel 78 punkt b - artiklis 51 osutatud edasikaebuse kohta tehtud otsuse vaidlustamise menetlused

Artikkel 78 punkt c - asjakohase teabe asutuste kohta, kes on pädevad välja andma tunnistust vastavalt artiklile 64

Artikkel 78 punkt d - artiklis 72 osutatud vaidlustamismenetlused

Artikkel 79 - Artikli 3 lõikes 2 osutatud loetelu koostamine ja hilisem muutmine

Artikkel 78 punkt a - selliste kohtute ja asutuste nimed ja kontaktandmed, kes on pädevad menetlema kohtuotsuse täidetavaks tunnistamise taotlusi vastavalt artikli 45 lõikele 1 ja selliste taotluste kohta tehtud otsuste edasikaebusi vastavalt artikli 50 lõikele 2

Euroopa Liidu muus liikmesriigis tehtud kohtuotsuse või muu akti täidetavaks tunnistamise taotlus esitatakse ringkonnakohtule (oкръжен съд), kelle tööpiirkonnas on võlgniku alaline elukoht või registrijärgne asukoht või kelle tööpiirkonnas täitmist taotletakse (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 627e lõige 1).

Kohaliku pädevusega kohtu leiab, kui kasutada olemasolevat otsingumootorit.

Artikkel 78 punkt b - artiklis 51 osutatud edasikaebuse kohta tehtud otsuse vaidlustamise menetlused

Esimese astme kohtus tehtud otsuse saab edasi kaevata Sofia apellatsioonikohtusse (Софийски апелативен съд) (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 627e lõike 6 esimene lause).

Sofia apellatsioonikohtus tehtud otsuse saab edasi kaevata Kõrgemasse Kassatsioonikohtusse (Върховен касационен съд) (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 627e lõike 6 teine lause).

Bulgaaria tsiviilõiguse normid edasikaebamise ja täiendava edasikaebamise kohta sisalduvad tsiviilkohtumenetluse seadustiku peatükkides 20 ja 22.

Artikkel 78 punkt c - asjakohase teabe asutuste kohta, kes on pädevad välja andma tunnistust vastavalt artiklile 64

Juhul kui Bulgaarial on määruse (EL) nr 650/2012 artiklite 4, 7, 10 ja 11 alusel rahvusvaheline pädevus, tuleb Euroopa pärimistunnistuse väljaandmise taotlus esitada piirkondlikule kohtule (pайонен съд), kelle tööpiirkonnas oli surnu viimane alaline elukoht, või selle puudumise korral surnu viimane teadaolev aadress Bulgaarias. Kui aadress ei ole teada, tuleb taotlus esitada Sofia piirkondlikule kohtule (Софийски районен съд) (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 627f lõige 1).

Kohaliku pädevusega piirkondliku kohtu leiab, kui kasutada veebisaidil leiduvat otsingumootorit.

Euroopa pärimistunnistust ei ole pädev välja andma ükski muu asutus.

Artikkel 78 punkt d - artiklis 72 osutatud vaidlustamismenetlused

Edasikaebused Euroopa pärimistunnistuse või selle väljaandmisest keeldumise otsuse peale võib esitada asjaomasele ringkonnakohtule ühe kuu jooksul alates tunnistuse või otsuse kättetoimetamise kuupäevast. Kui välja antud Euroopa pärimistunnistuses leitakse vigu või kui sertifikaadi väljaandmisest keeldumise otsus ei ole põhjendatud, tühistab kohus otsuse kas osaliselt või täielikult ja suunab juhtumi koos siduvate juhistega tagasi esimese astme kohtusse (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 627f lõige 3).

Otsused, mis tehakse Euroopa pärimistunnistuse parandamise, täiendamise või tagasivõtmise taotluse kohta, võib kaevata edasi asjaomasesse ringkonnakohtusse kahe nädala jooksul alates otsuse kättetoimetamise kuupäevast. Kui välja antud Euroopa pärimistunnistuses leitakse vigu või kui sertifikaadi parandamisest, täiendamisest või tagasivõtmisest keeldumine ei ole põhjendatud, tühistab kohus vastava otsuse kas osaliselt või täielikult ja suunab juhtumi koos siduvate juhistega tagasi esimese astme kohtusse (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 627g lõige 1).

Piirkondliku kohtu välja antud Euroopa pärimistunnistuse kehtivuse peatamise võib kaevata ühe nädala jooksul edasi ringkonnakohtusse (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 627h).

Küsimusi, mida ei reguleerita määrusega (EL) nr 650/2012 või tsiviilkohtumenetluse seadustiku alusel spetsiaalselt Euroopa pärimistunnistuste väljaandmismenetluse kohta koostatud eeskirjadega, reguleeritakse üldiste eeskirjadega, mida kohaldatakse hagita menetluste suhtes (tsiviilkohtumenetluse seadustiku peatükk 49).

Artikkel 79 - Artikli 3 lõikes 2 osutatud loetelu koostamine ja hilisem muutmine

Bulgaarias vastavad artikli 3 lõikes 2 sisalduvale „kohtu“ määratlusele ainult kohtud.


Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Viimati uuendatud: 11/04/2019

Pärimine - Saksamaa


Artikkel 78 punkt a - selliste kohtute ja asutuste nimed ja kontaktandmed, kes on pädevad menetlema kohtuotsuse täidetavaks tunnistamise taotlusi vastavalt artikli 45 lõikele 1 ja selliste taotluste kohta tehtud otsuste edasikaebusi vastavalt artikli 50 lõikele 2

Artikkel 78 punkt b - artiklis 51 osutatud edasikaebuse kohta tehtud otsuse vaidlustamise menetlused

Artikkel 78 punkt c - asjakohase teabe asutuste kohta, kes on pädevad välja andma tunnistust vastavalt artiklile 64

Artikkel 78 punkt d - artiklis 72 osutatud vaidlustamismenetlused

Artikkel 79 - Artikli 3 lõikes 2 osutatud loetelu koostamine ja hilisem muutmine

Artikkel 78 punkt a - selliste kohtute ja asutuste nimed ja kontaktandmed, kes on pädevad menetlema kohtuotsuse täidetavaks tunnistamise taotlusi vastavalt artikli 45 lõikele 1 ja selliste taotluste kohta tehtud otsuste edasikaebusi vastavalt artikli 50 lõikele 2

- Liidumaa esimese astme kohus (Landgericht)

- Liidumaa ülemkohus (Oberlandesgericht)

Artikkel 78 punkt b - artiklis 51 osutatud edasikaebuse kohta tehtud otsuse vaidlustamise menetlused

Edasikaebamine

- Liidu ülemkohus [Bundesgerichtshof - BGH]

Artikkel 78 punkt c - asjakohase teabe asutuste kohta, kes on pädevad välja andma tunnistust vastavalt artiklile 64

  • Esimese astme jaoskonnakohus (Amtsgericht)
  • Baden-Württembergis notar (Amtsnotariat)

Artikkel 78 punkt d - artiklis 72 osutatud vaidlustamismenetlused

- Liidumaa ülemkohus (Oberlandesgericht)

Apellatsioonkaebus tuleb esitada ühe kuu jooksul kuupäevast, mil otsus edasikaebamise õigusega isikule teatavaks tehti.

Kui isiku harilik viibimiskoht on välismaal, on tähtaeg kaks kuud.

Apellatsioonkaebus tuleb esitada kirjalikult või kohtus kirjalikult fikseeritud suulise seisukohana ning koos sellega võib vaidlustada õigusküsimusi ja faktilisi asjaolusid.

Apellatsioonkaebus suunatakse automaatselt edasi liidumaa ülemkohtule.

See võib edasikaebuse lahendada ise või suunata selle tagasi madalama astme kohtule korraldusega lahendada see vastavalt kõrgema astme kohtu arvamusele.

Artikkel 79 - Artikli 3 lõikes 2 osutatud loetelu koostamine ja hilisem muutmine

Ei kohaldata.


Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Viimati uuendatud: 12/04/2019

Pärimine - Eesti


Artikkel 78 punkt a - selliste kohtute ja asutuste nimed ja kontaktandmed, kes on pädevad menetlema kohtuotsuse täidetavaks tunnistamise taotlusi vastavalt artikli 45 lõikele 1 ja selliste taotluste kohta tehtud otsuste edasikaebusi vastavalt artikli 50 lõikele 2

Artikkel 78 punkt b - artiklis 51 osutatud edasikaebuse kohta tehtud otsuse vaidlustamise menetlused

Artikkel 78 punkt c - asjakohase teabe asutuste kohta, kes on pädevad välja andma tunnistust vastavalt artiklile 64

Artikkel 78 punkt d - artiklis 72 osutatud vaidlustamismenetlused

Artikkel 79 - Artikli 3 lõikes 2 osutatud loetelu koostamine ja hilisem muutmine

Artikkel 78 punkt a - selliste kohtute ja asutuste nimed ja kontaktandmed, kes on pädevad menetlema kohtuotsuse täidetavaks tunnistamise taotlusi vastavalt artikli 45 lõikele 1 ja selliste taotluste kohta tehtud otsuste edasikaebusi vastavalt artikli 50 lõikele 2

Eestis on kohtuotsuse täidetavaks tunnistamise taotlusi vastavalt määruse artikli 45 lõikele 1 pädevad menetlema maakohtud. Eestis on neli maakohut: Harju, Pärnu, Tartu ja Viru Maakohus. Maakohtute kontaktandmed on kättesaadavad kohtute Lingil klikates avaneb uus akenveebilehel.

Eestis on kohtuotsuse täidetavaks tunnistamise taotluste kohta tehtud otsuste edasikaebusi vastavalt määruse artikli 50 lõikele 2 pädevad menetlema ringkonnakohtud. Eestis on kaks ringkonnakohut: Tallinna ja Tartu Ringkonnakohus. Ringkonnakohtute kontaktandmed on kättesaadavad kohtute Lingil klikates avaneb uus akenveebilehel.

Määruskaebus esitatakse ringkonnakohtule selle maakohtu kaudu, kelle määrust määruskaebusega vaidlustatakse.

Tallinna Ringkonnakohus vaatab teise astme kohtuna läbi Harju Maakohtu ja Pärnu Maakohtu lahendeid. Tartu Ringkonnakohus vaatab teise astme kohtuna apellatsiooni korras läbi Tartu ja Viru Maakohtu lahendeid.

Artikkel 78 punkt b - artiklis 51 osutatud edasikaebuse kohta tehtud otsuse vaidlustamise menetlused

Eestis kuuluvad kõnesolevad menetlused Riigikohtu pädevusse. Ringkonnakohtu määruse vaidlustamine toimub Riigikohtusse määruskaebuse esitamisega. Määruskaebus võib tugineda üksnes asjaolule, et ringkonnakohus on määruse tegemisel kohaldanud valesti materiaalõiguse normi või rikkunud määruse tegemisel oluliselt menetlusõiguse normi ja see võis kaasa tuua ebaõige kohtulahendi.

Kontaktandmed on leitavad Riigikohtu Lingil klikates avaneb uus akenveebilehelt.

Artikkel 78 punkt c - asjakohase teabe asutuste kohta, kes on pädevad välja andma tunnistust vastavalt artiklile 64

Eestis annavad Euroopa pärimistunnistusi vastavalt määruse artiklile 64 välja notarid. Kõikide ametisse nimetatud Eesti notarite ajakohased kontaktandmed on kättesaadavad notareid ühendava Notarite Koja Lingil klikates avaneb uus akenveebilehel või e-õiguskeskkonna portaali otsinguliidese „Leia notar” funktsionaalsuse kaudu.  

Artikkel 78 punkt d - artiklis 72 osutatud vaidlustamismenetlused

Eestis kuuluvad kõnesolevad menetlused maakohtute pädevusse.

Notari väljastatud Euroopa pärimistunnistuse vaidlustamiseks tuleb esitada avaldus maakohtule, kelle tööpiirkonnas on Euroopa pärimistunnistuse väljastanud notari tööpiirkond. Avalduse lahendab maakohus kohtulahendiga.

Maakohtu lahendi peale on võimalik esitada kaebus ringkonnakohtule, kaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu lahendi peale võib edasi kaevata Riigikohtule.

Artikkel 79 - Artikli 3 lõikes 2 osutatud loetelu koostamine ja hilisem muutmine

Eestis puuduvad kõnesolevad asutused.


Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Viimati uuendatud: 26/02/2019

Pärimine - Kreeka


Artikkel 78 punkt a - selliste kohtute ja asutuste nimed ja kontaktandmed, kes on pädevad menetlema kohtuotsuse täidetavaks tunnistamise taotlusi vastavalt artikli 45 lõikele 1 ja selliste taotluste kohta tehtud otsuste edasikaebusi vastavalt artikli 50 lõikele 2

Artikkel 78 punkt b - artiklis 51 osutatud edasikaebuse kohta tehtud otsuse vaidlustamise menetlused

Artikkel 78 punkt c - asjakohase teabe asutuste kohta, kes on pädevad välja andma tunnistust vastavalt artiklile 64

Artikkel 78 punkt d - artiklis 72 osutatud vaidlustamismenetlused

Artikkel 79 - Artikli 3 lõikes 2 osutatud loetelu koostamine ja hilisem muutmine

Artikkel 78 punkt a - selliste kohtute ja asutuste nimed ja kontaktandmed, kes on pädevad menetlema kohtuotsuse täidetavaks tunnistamise taotlusi vastavalt artikli 45 lõikele 1 ja selliste taotluste kohta tehtud otsuste edasikaebusi vastavalt artikli 50 lõikele 2

Täidetavaks tunnistamise taotlusi menetlema pädev kohus vastavalt artikli 45 lõikele 1 on esimese astme kohtu üheisikuline koosseis [Μονομελές Πρωτοδικείο] selles piirkonnas, kus on selle poole peamine elukoht, kelle suhtes täitmist taotletakse; kui poolel ei ole peamist elukohta, siis seal, kus on tema alaline elukoht; kui tal ei ole alalist elukohta, siis riigi pealinna esimese astme kohtu üheisikuline koosseis (tsiviilmenetluse seadustiku artikli 905 lõige 1).

Täidetavaks tunnistamise taotluste kohta tehtud otsuse edasikaebusi, mis on esitatud artikli 45 lõike 1 kohaselt, on pädev menetlema see apellatsioonikohtu üheisikuline koosseis [Μονομελές Εφετείο], kellele allub esimese astme kohtu üheisikuline koosseis, kes taotlust arutas.

Artikkel 78 punkt b - artiklis 51 osutatud edasikaebuse kohta tehtud otsuse vaidlustamise menetlused

Edasikaebuse kohta tehtud otsuse (apellatsioonikohtu üheisikuline koosseis) võib vastavalt artiklile 51 vaidlustada ülemkohtus [Άρειος Πάγος].

Täidetavaks tunnistamise otsuse teeb ühepoolses menetluses esimese astme kohtu üheisikuline koosseis (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklid 740–781).

Apellatsioonikohtu üheisikulise koosseisu otsuse [sic] edasikaebusi arutab apellatsioonikohtu üheisikuline koosseis pooltevahelises menetluses (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 524).

Otsuse võib tühistada tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklis 559 loetletud põhjustel.

Artikkel 78 punkt c - asjakohase teabe asutuste kohta, kes on pädevad välja andma tunnistust vastavalt artiklile 64

Selle piirkonna piirkondlik tsiviilkohus [Ειρηνοδικείο], kus oli surnud isiku peamine elukoht surma ajal; kui tal ei olnud peamist elukohta, siis seal, kus oli tema alaline elukoht; kui tal ei olnud alalist elukohta, siis riigi pealinna piirkondlik tsiviilkohus (tsiviilmenetluse seadustiku artiklid 30 ja 810).

Artikkel 78 punkt d - artiklis 72 osutatud vaidlustamismenetlused

A. – Määruse artikli 72 lõike 1 kohase pärimistunnistuse väljaandmise otsuse võib vaidlustada, kaevates selle edasi selle piirkonna kollegiaalsesse esimese astme kohtusse [Πολυμελούς Πρωτοδικείου], kus asub piirkondlik tsiviilkohus (tsiviilmenetluse seadustiku artikli 824 lõige 1 koostoimes artikliga 18).

B. – Pärimistunnistuse tagasivõtmise, kehtetuks tunnistamise, muutmise või tühistamise otsuse võib vaidlustada vastavalt määruse artiklile 71 või artikli 73 lõike 1 punktile a ainult kolmas isik kohtulahendi vaidlustamise teel pärimisasja menetlevas kohtus, mis on selle piirkonna piirkondlik tsiviilkohus [Ειρηνοδικείο], kus oli surnud isiku peamine elukoht surma ajal või kui tal ei olnud peamist elukohta, siis seal, kus oli tema alaline elukoht, kui tal ei olnud alalist elukohta, siis riigi pealinna piirkondlik kohus (tsiviilmenetluse seadustiku artiklid 823 ja 824 koostoimes tsiviilmenetluse seadustiku artikliga 1965).

Edasikaebamismenetluse kohta (punkt A) vt tsiviilmenetluse seadustiku artiklid 495–500 ja 511–537.

Kolmanda isiku poolt kohtulahendi vaidlustamise kohta (punkt B) vt tsiviilmenetluse seadustiku artiklid 583–590.

Artikkel 79 - Artikli 3 lõikes 2 osutatud loetelu koostamine ja hilisem muutmine

Pärimisasjades pädevad õigusala töötajad on notarid.

Notarid tegutsevad kohtuasutuse alluvuses (prokuratuur esimese astme kohtu juures (Εισαγγελέα Πρωτοδικών).

Notarid on tasustamata riigiametnikud, kelle ülesanne on koostada ametlikke dokumente, mis kehtivad avalike dokumentidena, millel on suurem tõendusjõud, tõendatud kuupäev ja mis kuuluvad täitmisele.

Täites oma töökohustusi õiguse kohaldamisel, kaitsevad notarid samal ajal riigi ja poolte huve ning tegutsevad hea akadeemilise hariduse saanud juristidena erapooletult, tagavad õiguskindluse asjas osalevatele pooltele ja hoiavad ära võimaliku kohtuvaidluse.

Loetletud omadused, mis on notaritel ning nende koostatud aktidel ja dokumentidel, tähendavad, et notaritel on ennetava õiguskaitse tagamisel aktiivne ja tõhus roll, sest nad kaitsevad kõikide nende poole pöördunud isikute õigusi.


Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Viimati uuendatud: 16/04/2019

Pärimine - Hispaania


Artikkel 78 punkt a - selliste kohtute ja asutuste nimed ja kontaktandmed, kes on pädevad menetlema kohtuotsuse täidetavaks tunnistamise taotlusi vastavalt artikli 45 lõikele 1 ja selliste taotluste kohta tehtud otsuste edasikaebusi vastavalt artikli 50 lõikele 2

Artikkel 78 punkt b - artiklis 51 osutatud edasikaebuse kohta tehtud otsuse vaidlustamise menetlused

Artikkel 78 punkt c - asjakohase teabe asutuste kohta, kes on pädevad välja andma tunnistust vastavalt artiklile 64

Artikkel 78 punkt d - artiklis 72 osutatud vaidlustamismenetlused

Artikkel 79 - Artikli 3 lõikes 2 osutatud loetelu koostamine ja hilisem muutmine

Artikkel 78 punkt a - selliste kohtute ja asutuste nimed ja kontaktandmed, kes on pädevad menetlema kohtuotsuse täidetavaks tunnistamise taotlusi vastavalt artikli 45 lõikele 1 ja selliste taotluste kohta tehtud otsuste edasikaebusi vastavalt artikli 50 lõikele 2

Kohtuotsuse täidetavaks tunnistamise taotlusi on pädev menetlema selle poole elukoha esimese astme kohus (Juzgado de Primera Instancia), kelle suhtes tunnustamist või täitmist taotletakse, või siis kohtuotsuse täitmise kohas.

Tsiviilkohtumenetluse seaduse (Ley de Enjuiciamiento Civil) nr 1/2000 kahekümne kuuenda lõppsätte 2. reegel, nagu see on sõnastatud tsiviilasjades tehtava rahvusvahelise õiguskoostöö seaduse (Ley de Cooperación Jurídica Internacional) nr 29/2015 teises lõppsättes.

Otsused võib edasi kaevata. Edasikaebuse menetlemise pädevus on provintsikohtul (Audiencia Provincial).

Tsiviilkohtumenetluse seaduse nr 1/2000 kahekümne kuuenda lõppsätte 5. reegel, nagu see on sõnastatud tsiviilasjades tehtava rahvusvahelise õiguskoostöö seaduse nr 29/2015 teises lõppsättes.

Artikkel 78 punkt b - artiklis 51 osutatud edasikaebuse kohta tehtud otsuse vaidlustamise menetlused

Edasikaebuse kohta tehtud otsuse vaidlustamise menetlused on selle seaduse alusel erakorraline edasikaebus menetlusnormide rikkumise korral (recurso extraordinario por infracción procesal) ja kassatsioonkaebus (recurso de casación).

Tsiviilkohtumenetluse seaduse nr 1/2000 kahekümne kuuenda lõppsätte 5. reegel, nagu see on sõnastatud tsiviilasjades tehtava rahvusvahelise õiguskoostöö seaduse nr 29/2015 teises lõppsättes.

Artikkel 78 punkt c - asjakohase teabe asutuste kohta, kes on pädevad välja andma tunnistust vastavalt artiklile 64

Tunnistuse annab välja pädev kohus või notar.

a) Kohus annab Euroopa pärimistunnistuse välja eraldi määrusega (mediante providencia) ja tunnistus antakse välja kooskõlas määruse (EL) nr 650/2012 artikliga 67. Tunnistuse saamiseks tuleb esitada taotlus kõnealuse määruse artikli 65 lõikes 2 osutatud vormil.

Euroopa pärimistunnistust on pädev välja andma pärimisasja menetlenud või menetlev kohus. Taotlejale antakse tunnistuse koopia.

b) Taotluse korral annab tunnistuse kooskõlas määruse (EL) nr 650/2012 artikliga 62 ja selle artiklis 67 osutatud vormi kasutades välja kogu pärimisasja või selle osaga tegelenud notar või isik, kes teda seaduslikel alustel asendab või tema kohuseid täidab.

Tsiviilkohtumenetluse seaduse nr 1/2000 kahekümne kuuenda lõppsätte 11. ja 14. reegel, nagu need on sõnastatud tsiviilasjades tehtava rahvusvahelise õiguskoostöö seaduse nr 29/2015 teises lõppsättes.

Artikkel 78 punkt d - artiklis 72 osutatud vaidlustamismenetlused

a) Kohtu välja antavat Euroopa pärimistunnistust saab muuta, tagasi võtta või selle väljaandmisest keelduda eraldi otsusega (mediante auto), mille saab vaidlustada üksnes samalt kohtult (en única instancia) läbivaatamist (recurso de reposición) taotledes.

b) Juhul kui notar keeldub Euroopa pärimistunnistuse parandamisest, muutmisest, tagasivõtmisest või väljaandmisest, võib tema otsuse läbivaatamist taotleda sellelt esimese astme kohtult, mille tööpiirkonnas on notari ametlik asukoht, ning asi lahendatakse suulise kiirmenetluse (trámites del juicio verbal) korras.

Tsiviilkohtumenetluse seaduse nr 1/2000 kahekümne kuuenda lõppsätte 12., 13., 15. ja 16. reegel, nagu need on sõnastatud tsiviilasjades tehtava rahvusvahelise õiguskoostöö seaduse nr 29/2015 teises lõppsättes.

Artikkel 79 - Artikli 3 lõikes 2 osutatud loetelu koostamine ja hilisem muutmine

Notarid seadusjärgsete pärijate kindlaks tegemise, kohtunikule esitamise, kontrollimise, pitseeritud, omakäeliste ja suuliste testamentide avamise ja notariaalse tõestamise, samuti pärandvara nimekirja koostamise asjades.

Notariaadiseaduse (Ley del Notariado) artiklid 55 ja 56, 57–65 ning 67 ja 68, nagu need on sõnastatud 2. juuli 2015. aasta hagita menetluste seaduse (Ley de la Jurisdicción Voluntaria) nr 15/2015 üheteistkümnenda lõppsättega.


Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Viimati uuendatud: 17/04/2019

Pärimine - Prantsusmaa


Artikkel 78 punkt a - selliste kohtute ja asutuste nimed ja kontaktandmed, kes on pädevad menetlema kohtuotsuse täidetavaks tunnistamise taotlusi vastavalt artikli 45 lõikele 1 ja selliste taotluste kohta tehtud otsuste edasikaebusi vastavalt artikli 50 lõikele 2

Artikkel 78 punkt b - artiklis 51 osutatud edasikaebuse kohta tehtud otsuse vaidlustamise menetlused

Artikkel 78 punkt c - asjakohase teabe asutuste kohta, kes on pädevad välja andma tunnistust vastavalt artiklile 64

Artikkel 78 punkt d - artiklis 72 osutatud vaidlustamismenetlused

Artikkel 79 - Artikli 3 lõikes 2 osutatud loetelu koostamine ja hilisem muutmine

Artikkel 78 punkt a - selliste kohtute ja asutuste nimed ja kontaktandmed, kes on pädevad menetlema kohtuotsuse täidetavaks tunnistamise taotlusi vastavalt artikli 45 lõikele 1 ja selliste taotluste kohta tehtud otsuste edasikaebusi vastavalt artikli 50 lõikele 2

Artiklis 45 osutatud taotlus esitatakse kõrgema astme kohtu (tribunal de grande instance) kantselei direktorile (directeur des services de greffe judiciaire) (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (code de procédure civile) artiklid 509-1 ja 509-2), kui taotlus on seotud kohtuotsuse või kohtuliku kokkuleppega, ning notarite liidu (chambre des notaires) esimehele või tema asetäitjale, kui taotlus on seotud ametliku dokumendiga (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 509-3).

Artikli 50 lõikes 2 osutatud edasikaebused esitatakse kõrgema astme kohtu esimehele (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 509-9).

Artikkel 78 punkt b - artiklis 51 osutatud edasikaebuse kohta tehtud otsuse vaidlustamise menetlused

Kõrgema astme kohtu esimehe lõplikku otsust saab vaidlustada ainult kassatsioonkaebusega (pourvoi en cassation), mis esitatakse kassatsioonikohtule (Cour de cassation).

Kassatsioonkaebuse võib esitada eri põhjustel (otsuse vastuolu seadusega, võimu kuritarvitamine, pädevuse, õigusliku aluse või õiguslike põhjuste puudumine, vastuolulised otsused jne), aga kohus piirdub igal juhul ainult õiguse kohaldamise kontrollimisega. See tähendab seda, et kohus kontrollib, et otsuse tegemisel ei ole rikutud seadust või õigusnormi, ent ei vaata kohtuasja sisuliselt uuesti läbi.

Cour de cassation

5 quai de l’horloge

75055 Paris

Artikkel 78 punkt c - asjakohase teabe asutuste kohta, kes on pädevad välja andma tunnistust vastavalt artiklile 64

Euroopa pärimistunnistuse annab välja notar (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 1381-1).

Prantsusmaal valvab notarite kutsetegevuse järele notariaadi kõrgem nõukogu (Conseil supérieur du notariat).

Conseil supérieur du notariat

60 boulevard de la Tour-Maubourg

75007 Paris

Kontaktandmed leiab veebisaidilt http://www.notaires.fr/fr

Artikkel 78 punkt d - artiklis 72 osutatud vaidlustamismenetlused

Artiklis 71 osutatud mis tahes vaide võib esitada sellise kõrgema astme kohtu esimehele, mille tööpiirkonnas asub notari büroo (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 1381-4).

Taotluse võib esitada viieteistkümne päeva jooksul pärast Euroopa pärimistunnistuse tõestatud koopia väljastamist või teatavaks tegemist või pärast Euroopa pärimistunnistuse kohta tehtud otsuse kättesaamist.

Kõrgema astme kohtu esimees teeb taotluse kohta lõpliku otsuse. Taotluse esitaja, pärimistunnistuse väljastanud notar ja vajaduse korral Euroopa pärimistunnistust taotlev pool (kui tegemist ei ole taotluse esitajaga) kuulatakse ära või kutsutakse kokku. Notarile antakse otsusest teada.

Kui kõrgema astme kohtu esimees teeb korralduse tunnistus välja anda, seda parandada või muuta, võib ta astuda vajalikud sammud ise või paluda seda teha notaril.

Kui kohtu esimees annab korralduse Euroopa pärimistunnistus tagasi võtta või selle kehtivus peatada, teatab notar sellest viivitamata kõigile isikutele, kellele on väljastatud tunnistuse tõestatud koopia. Tunnistuse kehtivuse peatamise ajal ei saa väljastada selle koopiaid.

Artikkel 79 - Artikli 3 lõikes 2 osutatud loetelu koostamine ja hilisem muutmine

Ei kohaldata.


Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Viimati uuendatud: 18/04/2019

Pärimine - Itaalia


Artikkel 78 punkt a - selliste kohtute ja asutuste nimed ja kontaktandmed, kes on pädevad menetlema kohtuotsuse täidetavaks tunnistamise taotlusi vastavalt artikli 45 lõikele 1 ja selliste taotluste kohta tehtud otsuste edasikaebusi vastavalt artikli 50 lõikele 2

Artikkel 78 punkt b - artiklis 51 osutatud edasikaebuse kohta tehtud otsuse vaidlustamise menetlused

Artikkel 78 punkt c - asjakohase teabe asutuste kohta, kes on pädevad välja andma tunnistust vastavalt artiklile 64

Artikkel 78 punkt d - artiklis 72 osutatud vaidlustamismenetlused

Artikkel 78 punkt a - selliste kohtute ja asutuste nimed ja kontaktandmed, kes on pädevad menetlema kohtuotsuse täidetavaks tunnistamise taotlusi vastavalt artikli 45 lõikele 1 ja selliste taotluste kohta tehtud otsuste edasikaebusi vastavalt artikli 50 lõikele 2

Apellatsioonikohus (corte d’appello)

Kõikide apellatsioonikohtute kontaktandmed leiab aadressilt https://www.giustizia.it/giustizia/it/mg_4.wp, klõpsates sõnal RICERCA ja seejärel valides „Corte d’Appello“ filtris, mis asub TIPO UFFICIO all (teisi välju tuleb eirata).

Artikkel 78 punkt b - artiklis 51 osutatud edasikaebuse kohta tehtud otsuse vaidlustamise menetlused

Kõrgem kassatsioonikohus (Corte Suprema di Cassazione)

Piazza Cavour

00193 Roma (RM)

Itaalia

Telefon: (+39) 06 68831

Faks: (+39) 06 6883423

Veebisait: http://www.cortedicassazione.it/

Kohalik püha: 29. juuni

Itaalias on võimalik otsust vaidlustada õigusküsimusega piirduva edasikaebuse ehk kassatsioonkaebuse (ricorso per cassazione) abil.

Artikkel 78 punkt c - asjakohase teabe asutuste kohta, kes on pädevad välja andma tunnistust vastavalt artiklile 64

Notarid

Notarite (notai) kontaktandmed leiab aadressilt http://www.notariato.it/it/utilita/ricerca_notaio.jsp.

Artikkel 78 punkt d - artiklis 72 osutatud vaidlustamismenetlused

Kaebus (reclamo) tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 739 kohaselt.

(a)

Notari asukohas tegutsev üldkohus (madalama astme kohus – tribunale), mis koosneb kolmest kohtunikust (in composizione collegiale).

(b)

Kõikide üldkohtute kontaktandmed leiab aadressilt https://www.giustizia.it/giustizia/it/mg_4.wp, klõpsates sõnal RICERCA ja seejärel valides „Tribunale“ filtris, mis asub TIPO UFFICIO all (teisi välju tuleb eirata).

(c)

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 739 kohane kaebus esitatakse taotlusena üldkohtule, kes teeb kiirmenetluse korras otsuse kinnisel istungil (in camera di consiglio). Kaebus tuleb esitada seadusega ette nähtud kümne päeva jooksul alates tunnistuse välja andnud asutuse otsuse edastamisest (comunicazione), kui otsus on tehtud ühe poole vastu, või teatavaks tegemisest (notificazione), kui otsus on tehtud mitme poole vastu.


Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Viimati uuendatud: 19/04/2019

Pärimine - Läti


Artikkel 78 punkt a - selliste kohtute ja asutuste nimed ja kontaktandmed, kes on pädevad menetlema kohtuotsuse täidetavaks tunnistamise taotlusi vastavalt artikli 45 lõikele 1 ja selliste taotluste kohta tehtud otsuste edasikaebusi vastavalt artikli 50 lõikele 2

Artikkel 78 punkt b - artiklis 51 osutatud edasikaebuse kohta tehtud otsuse vaidlustamise menetlused

Artikkel 78 punkt c - asjakohase teabe asutuste kohta, kes on pädevad välja andma tunnistust vastavalt artiklile 64

Artikkel 78 punkt d - artiklis 72 osutatud vaidlustamismenetlused

Artikkel 79 - Artikli 3 lõikes 2 osutatud loetelu koostamine ja hilisem muutmine

Artikkel 78 punkt a - selliste kohtute ja asutuste nimed ja kontaktandmed, kes on pädevad menetlema kohtuotsuse täidetavaks tunnistamise taotlusi vastavalt artikli 45 lõikele 1 ja selliste taotluste kohta tehtud otsuste edasikaebusi vastavalt artikli 50 lõikele 2

Välisriigi kohtus tehtud otsus, mis on täidetav otsuse teinud kohtu asukohariigis, on täidetav Lätis pärast selle tunnustamist Lätis kehtiva menetluse alusel.

Mis puudutab määruse (EL) nr 650/2012 kohast täidetavaks tunnistamise menetlust, siis kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seaduse (Civilprocesa likuma) 77. peatükki, milles käsitletakse välisriigi kohtulahendite tunnustamist, kui asjaomases konventsioonis ja määruses ei ole sätestatud teisiti. Sellest johtuvalt on täidetavaks tunnistamise taotluseid vastavalt artikli 45 lõikele 1 pädev menetlema piirkondlik või linnakohus (rajona (pilsētas) tiesa), kelle tööpiirkonnas asub otsuse täitmise koht või kostja deklareeritud elukoht või selle puudumisel kostja tegelik elukoht või registrijärgne asukoht.

Piirkondliku või linnakohtu määruse peale tunnustada välisriigi kohtus tehtud otsust või jätta see tunnustamata võib esitada ringkonnakohtusse (apgabaltiesa) määruskaebuse ja ringkonnakohtu määruse peale saab esitada määruskaebuse ülemkohtusse (Augstākā tiesa).

Piirkondlike või linnakohtute ja ringkonnakohtute nimekirja leiab järgmiselt lingilt: Läti kohtute portaal

Artikkel 78 punkt b - artiklis 51 osutatud edasikaebuse kohta tehtud otsuse vaidlustamise menetlused

Piirkondliku või linnakohtu määruse peale tunnustada või jätta tunnustamata välisriigi kohtus tehtud otsust võib esitada ringkonnakohtusse määruskaebuse ja ringkonnakohtu määruse peale saab esitada määruskaebuse ülemkohtusse.

Menetlusosaline, kelle deklareeritud elukoht on Lätis, või selle puudumisel, kelle tegelik elukoht või registrijägne asukoht on Lätis, võib esitada määruskaebuse 30 päeva jooksul alates määruse ärakirja kättetoimetamisest. Menetlusosaline, kelle deklareeritud elukoht või tegelik elukoht või registrijägne asukoht ei ole Lätis, võib esitada määruskaebuse 60 päeva jooksul alates määruse ärakirja kättetoimetamisest.

Läti kohtute nimekirja leiab järgmiselt lingilt: Läti kohtute portaal

Artikkel 78 punkt c - asjakohase teabe asutuste kohta, kes on pädevad välja andma tunnistust vastavalt artiklile 64

Euroopa pärimistunnistuse võib anda välja notar (zvērināts notārs), kui Läti on määruse (EL) nr 650/2012 artiklite 4, 7, 10 ja 11 alusel pädev piiriülest pärimisasja lahendama.

Notarite nimekirja leiab järgmiselt lingilt: Notarite veebisait

Artikkel 78 punkt d - artiklis 72 osutatud vaidlustamismenetlused

Huvitatud poole taotusel võib Euroopa pärimistunnistuse koostanud notar tunnistust parandada, muuta või selle tagasi võtta kooskõlas määruse (EL) nr 650/2012 artikliga 71 ning ta võib ka peatada tunnistuse õigusliku toime kooskõlas määruse artikliga 73.

Sel eesmärgil peab notar koostama notariaalakti (notariāls akts), millega tunnistust parandatakse, muudetakse, see tagasi võetakse või peatatakse, ning teavitama sellest viivitamata kõiki isikuid, kellele tunnistuse kinnitatud ärakirjad või selle väljavõtted on väljastatud.

Artikkel 79 - Artikli 3 lõikes 2 osutatud loetelu koostamine ja hilisem muutmine

Kooskõlas määruse (EL) nr 650/2012 artikli 3 lõikega 2 ja notariaadiseaduse (Notariāta likums) paragrahviga 3241 kohaldab piiriülest pärimisasja lahendav notar notariaadiseaduse sätteid, kui Lätis otse kohalduvast Euroopa Liidu õigusest ei tulene teisiti.

Pärimisavaldus (mantošanas iesniegums) tuleb esitada notarile, kes tegutseb notariaadiseaduse paragrahvis 252 osutatud piirkonnas, kuid juhul, kui surnu viimane deklareeritud elukoht või pärandi asukoht või suurem osa sellest on teadmata, võib avalduse esitada ükskõik millisele notarile.

Täidetavaks tunnistamise menetlus tuleks aga seevastu algatada piirkondlikus või linnakohtus.

Notarite nimekirja leiab järgmiselt lingilt: Notarite veebisait


Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Viimati uuendatud: 14/05/2019

Pärimine - Ungari


Artikkel 78 punkt a - selliste kohtute ja asutuste nimed ja kontaktandmed, kes on pädevad menetlema kohtuotsuse täidetavaks tunnistamise taotlusi vastavalt artikli 45 lõikele 1 ja selliste taotluste kohta tehtud otsuste edasikaebusi vastavalt artikli 50 lõikele 2

Artikkel 78 punkt b - artiklis 51 osutatud edasikaebuse kohta tehtud otsuse vaidlustamise menetlused

Artikkel 78 punkt c - asjakohase teabe asutuste kohta, kes on pädevad välja andma tunnistust vastavalt artiklile 64

Artikkel 78 punkt d - artiklis 72 osutatud vaidlustamismenetlused

Artikkel 79 - Artikli 3 lõikes 2 osutatud loetelu koostamine ja hilisem muutmine

Artikkel 78 punkt a - selliste kohtute ja asutuste nimed ja kontaktandmed, kes on pädevad menetlema kohtuotsuse täidetavaks tunnistamise taotlusi vastavalt artikli 45 lõikele 1 ja selliste taotluste kohta tehtud otsuste edasikaebusi vastavalt artikli 50 lõikele 2

Üldkohtu tööpiirkonnas asuv piirkonnakohus; Budapestis Buda keskpiirkonnakohus; edasikaebusi menetlevad üldkohtud või Budapestis Budapesti linna üldkohus (kohtute nimed ja aadressid).

Artikkel 78 punkt b - artiklis 51 osutatud edasikaebuse kohta tehtud otsuse vaidlustamise menetlused

Edasikaebuse kohta tehtud otsuse saab vaidlustada Ungari ülemkohtus.

Artikkel 78 punkt c - asjakohase teabe asutuste kohta, kes on pädevad välja andma tunnistust vastavalt artiklile 64

Tunnistuse välja andmisel on pädevad asutused:

-           kohtud, nagu osutatud artikli 3 lõikes 2: piirkonnakohtud

-      muud ametiasutused, kellel on siseriikliku õiguse kohaselt pädevus pärimisasjades: tsiviilõiguse notarid

Artikkel 78 punkt d - artiklis 72 osutatud vaidlustamismenetlused

Vaidlustamismenetluse algatamiseks pöördutakse üldkohtusse või Budapestis ‑ Budapesti linna üldkohtusse (kohtute nimed ja aadressid).

Artikkel 79 - Artikli 3 lõikes 2 osutatud loetelu koostamine ja hilisem muutmine

Ungaris on tsiviilõiguse notarid „muud asutused või õigusala töötajad“.


Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Viimati uuendatud: 24/05/2019

Pärimine - Holland


Artikkel 78 punkt a - selliste kohtute ja asutuste nimed ja kontaktandmed, kes on pädevad menetlema kohtuotsuse täidetavaks tunnistamise taotlusi vastavalt artikli 45 lõikele 1 ja selliste taotluste kohta tehtud otsuste edasikaebusi vastavalt artikli 50 lõikele 2

Artikkel 78 punkt b - artiklis 51 osutatud edasikaebuse kohta tehtud otsuse vaidlustamise menetlused

Artikkel 78 punkt c - asjakohase teabe asutuste kohta, kes on pädevad välja andma tunnistust vastavalt artiklile 64

Artikkel 78 punkt d - artiklis 72 osutatud vaidlustamismenetlused

Artikkel 79 - Artikli 3 lõikes 2 osutatud loetelu koostamine ja hilisem muutmine

Artikkel 78 punkt a - selliste kohtute ja asutuste nimed ja kontaktandmed, kes on pädevad menetlema kohtuotsuse täidetavaks tunnistamise taotlusi vastavalt artikli 45 lõikele 1 ja selliste taotluste kohta tehtud otsuste edasikaebusi vastavalt artikli 50 lõikele 2

Ringkonnakohtus (rechtbank) ajutiste meetmete kohaldamise üle otsustav kohtunik (voorzieningenrechter).

Artikkel 78 punkt b - artiklis 51 osutatud edasikaebuse kohta tehtud otsuse vaidlustamise menetlused

Ülemkohtule (Hoge Raad) esitatud kassatsioonkaebus (beroep in cassatie). Ülemkohus ei vaata läbi faktilisi asjaolusid. Ülemkohus lähtub oma menetluses apellatsioonikohtu (siin ringkonnakohtu) tuvastatud asjaoludest. Ülemkohus kontrollib, kas kohus on õigust tõlgendanud ja kohaldanud õigesti ning kas vaidlustatud otsus on piisavalt ja igakülgselt põhjendatud. Kassatsioonimenetluse eesmärk on edendada kohtupraktika ühtsust ning õiguse ja õiguskaitse arengut.

Artikkel 78 punkt c - asjakohase teabe asutuste kohta, kes on pädevad välja andma tunnistust vastavalt artiklile 64

Notar (notaris). Konkreetsete eriteadmistega notarite kontaktandmed on võimalik saada kuninglikult notarite kutseühingult (Koninklijke Notariële Beroepsorganisatie – KNB).

Koninklijke Notariële Beroepsorganisatie (KNB)
Telefon: +31 70 3307111
Faks: +31 70 3602861
E-post: info@knb.nl
PO Box 16020, 2500 BA Haag
Külastusaadress: Spui 184, 2511 BW Haag

Artikkel 78 punkt d - artiklis 72 osutatud vaidlustamismenetlused

Ringkonnakohtu kohtunik (kantonrechter). Menetluse algatamiseks tuleb esitada taotlus. Ringkonnakohus kutsub kokku kõik huvitatud pooled. Huvitatud pooled võivad enda kaitseks vastuseid anda enne menetluse algust või kohtuniku loal menetluse ajal. Nad võivad vastuseid kaebusele anda ka suuliselt istungil. Suulise istungi lõpus määrab kohtunik kuupäeva, millal ta kavatseb teha otsuse.

Artikkel 79 - Artikli 3 lõikes 2 osutatud loetelu koostamine ja hilisem muutmine

Madalmaades puudub määruse artikli 3 lõikes 2 osutatud asutus.


Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Viimati uuendatud: 21/05/2019