Tõendite kogumine videokonverentsi vahendusel

Tsiviil- ja kaubandusasju käsitlev Euroopa õigusalase koostöö võrgustik on koostanud rea teabelehti, mis pakuvad praktilist teavet Euroopa Liidu eri liikmesriikide kohtute vaheliste videokonverentside korra ja tehniliste vahendite kohta.


Nõukogu määrus (EÜ) Lingil klikates avaneb uus akennr 1206/2001 ELi eri liikmesriikide kohtute vahelise koostöö kohta tõendite kogumisel tsiviil- ja kaubandusasjades annab üldise õigusraamistiku tõendite kogumiseks mõnes teises liikmesriigis kui kohtu asukohariik. Igal ELi liikmesriigil on selles valdkonnas aga oma menetlusnormid, mistõttu sõltuvad protsessi üksikasjad koostöötaotluse saanud liikmesriigi õigusest.

Selleks et ELi eri liikmesriikide kohtutel oleks lihtsam teha koostööd ja kasutada igakülgselt videokonverentsi võimalusi mõnes teises ELi liikmesriigis tõendite kogumiseks, on Euroopa õigusalase koostöö võrgustik tsiviil- ja kaubandusasjades koostanud teabelehtede komplekti. Need annavad praktilist teavet normide, menetluste ja tehniliste vahendite kohta ELi liikmesriikides.

Riigi kohta üksikasjaliku teabe saamiseks klõpsake paremas servas selle lipukesel.


Käesolevat lehekülge haldab Euroopa Komisjon. Sellel veebisaidil avaldatud teave ei kajasta tingimata Euroopa Komisjoni ametlikku seisukohta. Komisjon ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õigusteabe viida alt ELi veebilehtede autoriõiguste eeskirjade kohta.

Viimati uuendatud: 21/02/2019

Tõendite kogumine videokonverentsi vahendusel - Belgia

SISUKORD


1 Kas tõendeid on võimalik koguda videokonverentsi teel kas taotleva liikmesriigi kohtu osalemisel või otse asjaomase liikmesriigi kohtu poolt? Kui jah, millised riiklikke menetlusi ja õigusakte kohaldatakse?

Jah, tõendeid on võimalik koguda mõlemal nimetatud viisil. Välja on töötatud ajutised menetlused, sest Belgia õigusaktid ei sisalda videokonverentsi pidamist käsitlevaid sätteid, kuid see ei ole ka keelatud.

2 Kas esineb piiranguid isikute ringi suhtes, keda võib videokonverentsi teel küsitleda – näiteks, kas videokonverentsi teel võib küsitleda vaid tunnistajaid või ka eksperte ja osalisi?

Tõendeid võib koguda nii tunnistajatelt kui ka ekspertidelt. Tegelikult on menetlusosalistelt artikli 17 kohaselt tõendeid juba kogutud.

3 Kas esineb piiranguid tõendite liikide suhtes, mida võib videokonverentsi teel koguda?

Sellega seoses tuleb kohaldada selle riigi õigusakte, kus asub taotlev kohus. Taotletav tõendite kogumine ei tohi rikkuda Belgia õiguse aluspõhimõtteid (artikli 17 lõike 5 punkt c).

4 Kas esineb piiranguid selle suhtes, kus tuleks isikut videokonverentsi teel küsitleda – st kas küsitlemine peab toimuma kohtus?

Videokonverentsi teel küsitlemine ei pea toimuma kohtus.

5 Kas videokonverentsi teel peetavaid ülekuulamisi tohib salvestada? Kui jah, kas selline võimalus on loodud?

Taotlev kohus otsustab oma kodukorra kohaselt, kas ülekuulamine tuleb salvestada, ja teeb selleks vajalikud ettevalmistused.

6 Mis keeles tuleb ülekuulamine läbi viia: kui taotlused tehakse artiklite 10–12 kohaselt; ja kui tõendeid kogutakse vahetult artikli 17 kohaselt?

a) ainult hollandi, prantsuse või saksa keeles (Belgia õigus).

b) keelenõudeid ei ole kehtestatud.

7 Kui vajatakse tõlke, kes vastutab nende leidmise eest mõlemat liiki ülekuulamiste puhul ja kus peaks olema tõlkide asukoht?

Taotlev kohus leiab tõlgi ja kannab tõlkekulud. Tavaliselt osutab tõlk videokonverentsi ajal oma teenuseid taotlevas kohtus. Ei ole siiski mingit põhjust, miks tõlk ei võiks olla füüsiliselt koos tunnistajaga.

8 Millist menetlust kohaldatakse ülekuulamise korraldamiseks ja isiku teavitamiseks küsitlemise aja ja koha kohta? Kui palju aega tuleks ette näha ülekuulamise kuupäevast teavitamiseks, et isik saaks ülekuulamise toimumisest piisavalt vara teada?

See määratakse kindlaks selle riigi õiguse kohaselt, kus asub taotlev kohus.

9 Millised on videokonverentsi kasutamise kulud ja kuidas neid tasutakse?

Kulud kannab taotlev kohus.

Telefoniühenduse võtab taotlev kohus. Taotlev kohus peab kandma ka kõik sõidukulud. Keskasutus juhib sellele taotleva kohtu tähelepanu, kui ta kinnitab taotluse kättesaamise.

10 Kas on nõudeid selle tagamiseks, et otse taotleva kohtu poolt küsitletavat isikut teavitatakse sellest, et see toimub vabatahtlikkuse alusel?

Välisriigi kohus teavitab tunnistajat kutsest, kus on märgitud, et tema koostöö on vabatahtlik.

Keskasutus palub enne J vormi saatmist, et taotlev kohus saadaks talle kutse. Sellest kutsest peab selgelt nähtuma, et isikut teavitati sellest, et ülekuulamisel osalemine on vabatahtlik.

11 Millist menetlust kasutatakse küsitletava isiku identiteedi kontrollimiseks?

Isikut tõendava dokumendi alusel.

12 Millised on kohaldatavad vande andmise nõuded ja millist teavet vajab taotlev kohus, kui artikli 17 kohase tõendite otsese kogumise raames nõutakse vande andmist?

Seda tehakse taotleva riigi õiguse kohaselt.

13 Mida on tehtud selle tagamiseks, et videokonverentsi toimumise asukohas on kontaktisik, kellega taotlev kohus saab suhelda, ja et ülekuulamise päeval on kohal ka isik, kes seab videokonverentsi seadmed töökorda ja tegeleb võimalike tehniliste probleemidega?

Keskasutuse töötaja täidab ajutiselt koordineerija ülesandeid, et leppida kokku praktilistes küsimustes, nagu prooviülekuulamise ja tegeliku ülekuulamise kuupäev ja kellaaeg.

Süsteemi sisse- ja väljalülitamise eest vastutab administraator/kohtusekretär.

14 Millist lisateavet taotlevalt kohtult nõutakse?

Lisateabe taotlused esitab taotlevale kohtule enne ülekuulamist keskasutus.


Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Viimati uuendatud: 24/02/2017

Tõendite kogumine videokonverentsi vahendusel - Tšehhi

Juhime tähelepanu sellele, et käesoleva lehekülje tšehhi keel originaalkeelset versiooni on hiljuti muudetud. Valitud keeleversiooni meie töötajad parajasti tõlgivad.

SISUKORD


1 Kas tõendeid on võimalik koguda videokonverentsi teel kas taotleva liikmesriigi kohtu osalemisel või otse asjaomase liikmesriigi kohtu poolt? Kui jah, millised riiklikke menetlusi ja õigusakte kohaldatakse?

Seda menetlust reguleerivad nii seadus nr 99/1963 (tsiviilkohtumenetluse seadustik, muudetud) kui ka eelkõige justiitsministeeriumi juhend nr 505/2001, millega määratakse kindlaks esimese ja teise astme kohtute ning kõrgeima kohtu kodu- ja töökord.

Justiitsministeeriumi juhendi nr 505/2001 § 10a kohaselt võib kohtukoosseisu eesistuja (kohtunik ainuisikuliselt) kasutada tunnistaja või eksperdi küsitlemiseks video- ja heliedastusseadmeid (edaspidi „videotelefon), kui see on asjakohane isikute õiguste kaitsmiseks või ohutuse tagamiseks või vajalik julgeoleku- või muudel kaalukatel põhjustel ning tehniliselt võimalik.

2 Kas esineb piiranguid isikute ringi suhtes, keda võib videokonverentsi teel küsitleda – näiteks, kas videokonverentsi teel võib küsitleda vaid tunnistajaid või ka eksperte ja osalisi?

Justiitsministeeriumi juhendi nr 505/2001 § 11a kohaselt võib videotelefoni teel küsitleda nii eksperte kui ka tunnistajaid.

3 Kas esineb piiranguid tõendite liikide suhtes, mida võib videokonverentsi teel koguda?

Videotelefoni võib kasutada vaid tunnistajate ja ekspertide küsitlemiseks.

4 Kas esineb piiranguid selle suhtes, kus tuleks isikut videokonverentsi teel küsitleda – st kas küsitlemine peab toimuma kohtus?

Kui kohtukoosseisu eesistuja (kohtunik ainuisikuliselt) nõustub küsitlema tunnistajat või eksperti videotelefoni teel, märgitakse kohtukutses koht, kuhu tunnistaja või ekspert peab ülekuulamisele ilmuma. Teisisõnu, kasutada võib ka muid ülekuulamiseks sobivaid ruume (nt eksperdi või tunnistaja asukoht, nagu haigla või labor).

5 Kas videokonverentsi teel peetavaid ülekuulamisi tohib salvestada? Kui jah, kas selline võimalus on loodud?

Tunnistaja ütluste põhisisu protokollitakse. Osa ütlusi võidakse protokollida sõna-sõnalt. Võimalik on ka kõigi ütluste protokollimine ametliku protokollija poolt või ütluste helisalvestamine või video- ja helisalvestamine, kui seaduses on nii ette nähtud või kui kohtukoosseisu eesistuja (kohtunik ainuisikuliselt) otsustab, et selliseid meetodeid võib kasutada.

6 Mis keeles tuleb ülekuulamine läbi viia: kui taotlused tehakse artiklite 10–12 kohaselt; ja kui tõendeid kogutakse vahetult artikli 17 kohaselt?

Kui tunnistaja ei valda ülekuulamisel kasutatavat keelt, on tal põhiseadusliku akti nr 2/1993 (põhiõiguste ja -vabaduste harta) artikli 37 lõike 4 kohaselt õigus kasutada tõlki. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 18 lõike 2 kohaselt määrab kohus tõlgi menetlusosalisele, kelle emakeel ei ole tšehhi keel, kui menetluse käigus peaks selline vajadus tekkima.

7 Kui vajatakse tõlke, kes vastutab nende leidmise eest mõlemat liiki ülekuulamiste puhul ja kus peaks olema tõlkide asukoht?

Tsiviilkohtumenetluse § 18 lõigete 1 ja 2 kohaselt peab kohus tagama menetlusosalistele nende õiguste teostamiseks samad võimalused ja määrama igale menetlusosalisele, kelle emakeel ei ole tšehhi keel, tõlgi, kui menetluse käigus peaks selline vajadus tekkima.

8 Millist menetlust kohaldatakse ülekuulamise korraldamiseks ja isiku teavitamiseks küsitlemise aja ja koha kohta? Kui palju aega tuleks ette näha ülekuulamise kuupäevast teavitamiseks, et isik saaks ülekuulamise toimumisest piisavalt vara teada?

Kohus toimetab isikule kohtukutse kätte vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-le 51. Kui seaduses või eriõigusaktis ei ole sätestatud kohtukutsele muid nõudeid, peab kohtukutse sisaldama järgmist teavet: kohtuasi, millega seoses kutse saaja peab kohtusse ilmuma, kohtuasja ese, kohtuistungi koht ja algusaeg, kohtukutse põhjus, kohtukutse saaja seisund menetluses, kohtukutse saaja kohustused kohtuistungil ja vajaduse korral kõnealuse istungi eeldatav kestus. Kohtukutse võib kätte toimetada paberil või elektrooniliselt ja kiireloomulistel juhtudel telefoni või faksi teel. Kui tunnistaja või eksperdi ülekuulamine toimub videotelefoni teel ja ülekuulatav peab ilmuma ülekuulamisele teise kohtu tööpiirkonda, toimetab kohtukutse kätte kohus, kelle tööpiirkonnas isik peab ülekuulamisele ilmuma, ja taotlev kohus palub, et teine kohus teeks selle ülesande täitmisel koostööd (taotluse alusel). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 115 lõike 2 kohaselt tuleb kohtukutse menetlusosalistele kätte toimetada nii, et neil jääks valmistumiseks piisavalt aega (tavaliselt vähemalt 10 päeva enne kohtuistungi kuupäeva), kui ei toimu eelistungit.

9 Millised on videokonverentsi kasutamise kulud ja kuidas neid tasutakse?

Videokonverentsi kasutamisega kaasnevad andmeedastuskulud. Need kulud peaks kandma taotlev kohus, kes videokonverentsi korraldamise algatab.

10 Kas on nõudeid selle tagamiseks, et otse taotleva kohtu poolt küsitletavat isikut teavitatakse sellest, et see toimub vabatahtlikkuse alusel?

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 126 lõike 1 kohaselt peab füüsiline isik, kes ei ole menetlusosaline, ilmuma kohtukutse saamise korral kohtusse ja tunnistajana ütlusi andma. Isik võib ütluste andmisest keelduda vaid juhul, kui selle tagajärjel võidakse tema enda või tema lähedaste suhtes alustada kriminaalmenetlust. Enne ülekuulamise algust teavitatakse tunnistajaid alati nende ütluste tähendusest, nende õigustest ja kohustustest ning valeütluste andmise karistusõiguslikest tagajärgedest.

11 Millist menetlust kasutatakse küsitletava isiku identiteedi kontrollimiseks?

Ülekuulamise alguses peab kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 126 lõike 2 kohaselt kontrollima tunnistaja isikusamasust. Tavaliselt palutakse tunnistajal esitada isikutunnistus või pass.

12 Millised on kohaldatavad vande andmise nõuded ja millist teavet vajab taotlev kohus, kui artikli 17 kohase tõendite otsese kogumise raames nõutakse vande andmist?

Vastavalt rahvusvahelise eraõiguse seaduse nr 91/2012 § 104 lõikele 1 võib tunnistajaid, eksperte ja menetlusosalisi üle kuulata vande all, kui seda nõuab mõne teise riigi asutus. Tunnistajate ja menetlusosaliste vanne on järgmine: „Vannun oma au nimel, et vastan kohtu igale küsimusele täielikult ja ausalt ega varja midagi.“ Eksperdi vanne on järgmine: „Vannun oma au nimel, et annan arvamuse oma parimate teadmiste ja veendumuste kohaselt.“ Korduva vande korral muudetakse vande sõnastust vastavalt.

13 Mida on tehtud selle tagamiseks, et videokonverentsi toimumise asukohas on kontaktisik, kellega taotlev kohus saab suhelda, ja et ülekuulamise päeval on kohal ka isik, kes seab videokonverentsi seadmed töökorda ja tegeleb võimalike tehniliste probleemidega?

Videokonverentsi ettevalmistamisel lepitakse kokku taotleva ja taotluse saanud kohtu vajadustel põhinevas erikorras.

14 Millist lisateavet taotlevalt kohtult nõutakse?

Videokonverentsi ettevalmistamisel lepitakse kokku taotleva ja taotluse saanud kohtu vajadustel põhinevas erikorras.


Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Viimati uuendatud: 27/02/2017

Tõendite kogumine videokonverentsi vahendusel - Saksamaa

Juhime tähelepanu sellele, et käesoleva lehekülje saksa keel originaalkeelset versiooni on hiljuti muudetud. Valitud keeleversiooni meie töötajad parajasti tõlgivad.

SISUKORD


1 Kas tõendeid on võimalik koguda videokonverentsi teel kas taotleva liikmesriigi kohtu osalemisel või otse asjaomase liikmesriigi kohtu poolt? Kui jah, millised riiklikke menetlusi ja õigusakte kohaldatakse?

Tõendite kogumine videokonverentsi teel on tsiviilkohtumenetluses tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Zivilprozessordnung, edaspidi „ZPO) § 128a lõike 2 kohaselt lubatud, kui menetlusosalised on selles kokku leppinud. Ülekuulamine tuleb kanda korraga helis ja pildis üle kohas, kus tunnistaja või ekspert ülekuulamise ajal viibib, ja kohtusaalis. Kui menetlusosalistel, esindajatel või nõustajatel on lubatud viibida kuskil mujal, tuleb ülekuulamine helis ja pildis samal ajal üle kanda ka seal. Kui Saksamaa kohus korraldab määruse (EÜ) nr 1206/2001 kohaselt esitatud taotluse alusel videoülekuulamise (nn aktiivne õigusabi), võib ZPO § 128a kohaldada teatavate muudatustega, sest tõendeid koguv kohus ei ole vahetust muljest huvitatud menetlev kohus. Kui taotlev kohus taotleb tõendite vahetut kogumist määruse artikli 17 alusel (nn passiivne õigusabi), tuleb kõik sidevahendite abil tõendite vahetu kogumise taotlused põhimõtteliselt rahuldada ja peale ZPO §-s 128a sätestatute on võimalikud ka muud tõendite kogumise viisid. Taotluse võib rahuldamata jätta üksnes artikli 17 lõikes 5 nimetatud põhjustel. Keskasutus võib siiski vastavalt Saksa õigusele kindlaks määrata tõendite vahetu kogumise tingimused.

2 Kas esineb piiranguid isikute ringi suhtes, keda võib videokonverentsi teel küsitleda – näiteks, kas videokonverentsi teel võib küsitleda vaid tunnistajaid või ka eksperte ja osalisi?

Videokonverentsi teel võib küsitleda tunnistajaid, eksperte ja menetlusosalisi (ZPO § 128a lõike 2 esimene lause).

3 Kas esineb piiranguid tõendite liikide suhtes, mida võib videokonverentsi teel koguda?

Saksa tsiviilmenetlusõiguse kohaselt võib tõendite kogumiseks videokonverentsi teel küsitleda tunnistajaid, eksperte ja menetlusosalisi (ZPO § 128a lõige 2). Muude tõendite (dokumendid ja vaatlus) kogumine videokonverentsi teel ei ole sõnaselgelt lubatud.

4 Kas esineb piiranguid selle suhtes, kus tuleks isikut videokonverentsi teel küsitleda – st kas küsitlemine peab toimuma kohtus?

Ülekuulamise kohta ei ole seaduses täpsustatud. Saksa tsiviilmenetlusõiguse kohaselt peab ülekuulamise koht, kust tehakse ülekanne kohtusaali, siiski asuma Saksamaal.

5 Kas videokonverentsi teel peetavaid ülekuulamisi tohib salvestada? Kui jah, kas selline võimalus on loodud?

ZPO § 128a lõike 3 esimene lause ei näe ette videokonverentsi teel toimuvate ülekuulamiste salvestamist. Salvestada võib aga tõendite vahetu kogumise määruse artikli 17 kohaselt.

6 Mis keeles tuleb ülekuulamine läbi viia: kui taotlused tehakse artiklite 10–12 kohaselt; ja kui tõendeid kogutakse vahetult artikli 17 kohaselt?

a) Artiklite 10–12 kohaste taotluste korral peab ülekuulamine toimuma saksa keeles. Juhul kui kõik menetlusosalised ei valda saksa keelt, tuleb kasutada tõlki. Tõlgi teenustest võib loobuda, kui kõik osalised valdavad asjaomast võõrkeelt.

b) Kui tõendeid kogutakse vahetult, määrab ülekuulamise keele taotlev kohus. Keskasutus võib siiski kasutada artikli 17 lõikes 4 sätestatud pädevust määrata kindlaks tõendite vahetu kogumise tingimused, nagu ülekuulamise või küsitlemise keel.

7 Kui vajatakse tõlke, kes vastutab nende leidmise eest mõlemat liiki ülekuulamiste puhul ja kus peaks olema tõlkide asukoht?

Aktiivse õigusabi andmise korral vastutab menetluse juhtimise ja tõendite kogumise eest abi osutav Saksa kohus. Kui Saksa kohtud koguvad tõendeid, peab tõlki kasutama isegi juhul, kui kasvõi üks osaline ei valda saksa keelt. Kohus peab kontrollima, kas isik valdab vajalikul määral saksa keelt, olenemata sellest, kas pooled seda taotlevad. Tõlgi leidmine kuulub kohtu pädevusse. Artikli 17 kohase passiivse tõendite kogumise korral otsustab taotlev kohus tõlkide vajalikkuse üle ja vastutab nende leidmise eest. Artikli 17 lõike 4 kohaselt võib keskasutus anda loa teatavatel tingimustel: ta võib näiteks nõuda tõlgi kasutamist. Keskasutus võib ühe tingimusena nõuda ka seda, et tõendeid kogutaks saksa keeles.

8 Millist menetlust kohaldatakse ülekuulamise korraldamiseks ja isiku teavitamiseks küsitlemise aja ja koha kohta? Kui palju aega tuleks ette näha ülekuulamise kuupäevast teavitamiseks, et isik saaks ülekuulamise toimumisest piisavalt vara teada?

Aktiivse õigusabi andmise korral teavitab taotluse saanud kohtu kantselei tunnistajaid ja eksperte ülekuulamisest vabas vormis, kui taotluse saanud kohus ei otsusta, et tuleb saata ametlik kohtukutse. Kui kohus teeb korralduse teha ülekuulamine videokonverentsi teel, kutsutakse asjassepuutuvad isikud paika, kust ülekuulamine üle kantakse. Kohtukutsesse tuleb märkida menetlusosaliste nimed, ülekuulamise teema, ülekuulamise aeg ja ilmumata jätmise tagajärjed. Kohtukutse peab sisaldama täpseid andmeid ülekuulamise koha ja aja kohta. Konkreetset etteteatamisaega ei ole kindlaks määratud.

Määruse artikli 17 kohase tõendite vahetu kogumise korral peab ülekuulatavale ülekuulamise aja ja koha teatama taotlev kohus. Aeg ja koht olenevad üldiselt Saksamaa kohtu võimalustest (kus on ülekuulamise salvestamiseks vajalikud seadmed ja millal neid saab kasutada). Ülekuulamise aeg ja koht olenevad seega suuresti keskasutuse loast. Kindlat tähtaega põhimõtteliselt ei ole, kuid tuleks arvestada, et rahvusvaheliste postisaadetiste kohalejõudmiseks kulub rohkem aega.

Videokonverentsi kavandamiseks ei ole erimenetlust ette nähtud. Praktikas nimetab keskasutus tavaliselt kontaktisiku kohtus, kus videokonverents toimub. See isik vastab mis tahes praktilistele küsimustele.

9 Millised on videokonverentsi kasutamise kulud ja kuidas neid tasutakse?

Videokonverentsitehnika kasutamisega kaasnevad seadmete ostmise, hooldamise ja kasutamise kulud. Nende kulude kandmist ei saa nõuda tsiviilkohtumenetluse osalistelt. Sellega kaasnevad ka sidekulud. Taotluse saanud kohus võib vastavalt määruse artikli 10 lõikele 4 koostoimes artikli 18 lõikega 2 nõuda sidekulude hüvitamist.

10 Kas on nõudeid selle tagamiseks, et otse taotleva kohtu poolt küsitletavat isikut teavitatakse sellest, et see toimub vabatahtlikkuse alusel?

Vastavalt tsiviilasjades antava õigusabi määruse (ZRHO – Rechtshilfeordnung für Zivilsachen) § 64 lõikele 2 peab taotlev kohus ülekuulatavat isikut teavitama, et ülekuulamisel osalemine on vabatahtlik.

11 Millist menetlust kasutatakse küsitletava isiku identiteedi kontrollimiseks?

Kui ülekuulatava isiku isikusamasus tekitab kahtlust, peab kohus olenemata menetluse etapist seda kontrollima.

12 Millised on kohaldatavad vande andmise nõuded ja millist teavet vajab taotlev kohus, kui artikli 17 kohase tõendite otsese kogumise raames nõutakse vande andmist?

Kui Saksa kohtult taotletakse, et ta koguks taotleva kohtu jaoks tõendeid videokonverentsi teel, toimub see – ja seega ka vande andmine – taotleva kohtu menetluseeskirjade kohaselt. Kuna tõendite vahetu kogumise korral on teavet andva isiku koostöö vabatahtlik ja seega on vabatahtlik ka tema koostöö vande andmisel (ja isikut tuleb sellest ametlikult teavitada), ei saa taotluse saanud riik vande andmisele lisanõudeid kehtestada. Keskasutus peab siiski igal juhul tagama, et järgitaks tunnistuse andmise või ülekuulamise keeldu, millest teavet andval isikul ei ole (Saksa õiguse kohaselt) õigust kõrvale hoiduda. Selle näiteks on keeld kuulata Saksamaa ametnikke üle nende tööandjaks oleva asutuse eelneva nõusolekuta või kuulata üle arste, keda ei ole konfidentsiaalsuskohustusest vabastatud.

Kas vande andmine on võimalik ja millist teavet taotlevalt kohtult nõutakse, otsustab asjakohane keskasutus. Keskasutus peab enne loa andmist veenduma, et ei rikuta teavet andva isiku suhtes kehtivat tunnistuse andmise keeldu. Seetõttu võib keskasutus näiteks kindlaks teha, millistel asjaoludel on teavet andev isik teabe eeldatavasti saanud. Saksa õiguse järgi peab näiteks Saksa ametnikel olema tunnistuse andmiseks oma tööandjaks oleva asutuse eelnev nõusolek.

13 Mida on tehtud selle tagamiseks, et videokonverentsi toimumise asukohas on kontaktisik, kellega taotlev kohus saab suhelda, ja et ülekuulamise päeval on kohal ka isik, kes seab videokonverentsi seadmed töökorda ja tegeleb võimalike tehniliste probleemidega?

Kohtusüsteem on föderaalse ülesehitusega ja kuulub asjaomase liidumaa kohtuid haldava asutuse pädevusse. See tähendab, et selles küsimuses puuduvad üleriigilised eeskirjad ning tõendite kogumise ja selle üle tehtava järelevalve korra kehtestab asjaomase liidumaa kohtuid haldav asutus. Eeskirjad võivad seetõttu olla liidumaati üsna erinevad. Praktikas töötab menetluseeskirjad välja liidumaa kõrgeim kohus, kelle tööpiirkonnas taotluse saanud kohus asub.

14 Millist lisateavet taotlevalt kohtult nõutakse?

Välisriigist saadud tõendite kogumise taotlused ja määruse (EÜ) nr 1206/2001 kohased teated tuleb koostada saksa keeles või neile tuleb lisada saksakeelne tõlge (ZPO § 1075).


Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Viimati uuendatud: 01/06/2017

Tõendite kogumine videokonverentsi vahendusel - Eesti

SISUKORD


1 Kas tõendeid on võimalik koguda videokonverentsi teel kas taotleva liikmesriigi kohtu osalemisel või otse asjaomase liikmesriigi kohtu poolt? Kui jah, millised riiklikke menetlusi ja õigusakte kohaldatakse?

Jah, tõendeid on võimalik koguda videokonverentsi teel. EL Nõukogu määruses 1206/2001 liikmesriikide kohtute vahelise koostöö kohta tõendite kogumisel tsiviil- ja kaubandusasjades on sätestatud õigus nõuda videokonverentsi kasutamist art 10 lg-s 4. Samuti on võimalik videokonverentsi kasutamine määruse art 17 alusel tõendite kogumise korral; keskasutus või pädev asutus soodustavad sidetehnoloogia, sh videokonverentsi kasutamist. Eesti kohtutel on olemas vajalikud seadmed videokonverentsi korraldamiseks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS, internetist leitav Lingil klikates avaneb uus akensiit) § 15 lg 6 kohaselt kohaldatakse Euroopa Liidu liikmesriigi kohtu taotlusel Eestis abi osutamisele tõendite kogumiseks TsMS-is sätestatut niivõrd, kuivõrd EL Nõukogu määruses 1206/2001 liikmesriikide kohtute vahelise koostöö kohta tõendite kogumisel tsiviil- ja kaubandusasjades sätestatust ei tulene teisiti. TsMS § 15 lg 5 kohaselt osutab Eesti kohus välisriigi kohtu taotlusel abi menetlustoimingu tegemiseks, kui taotletav menetlustoiming kuulub Eesti seaduse kohaselt Eesti kohtu pädevusse ega ole seadusega keelatud ja kui teisiti ei tulene seadusest ega välislepingust. Menetlustoimingu võib teha ka välisriigi õiguse kohaselt, kui see on vajalik menetluseks välisriigis ja sellega ei kahjustata menetlusosaliste huve. Menetluskonverentsi teel peetavat istungit reguleerib tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 350. Eriregulatsiooni ega piiranguid määruse 1206/2001 alusel videokonverentsi korraldamise kohta, sh menetluskonverentsi korraldamise kohta määruse art 17 alusel taotleva liikmesriigi kohtu poolt otse, loodud ei ole.

2 Kas esineb piiranguid isikute ringi suhtes, keda võib videokonverentsi teel küsitleda – näiteks, kas videokonverentsi teel võib küsitleda vaid tunnistajaid või ka eksperte ja osalisi?

TsMS § 350 lg 1 kohaselt on menetluskonverentsina peetaval kohtuistungil võimalik menetlusosalisel teha reaalajas menetlustoiminguid, st ta võib anda vande all seletuse või hagita menetluses seletuse, mis ei ole antud vande all; lõike  2 kohaselt võib menetluskonverentsi teel kuulata üle ka tunnistaja või eksperdi.

Seega võib menetluskonverentsi teel menetlusosaline anda vande all seletuse või hagita menetluses seletuse, mis ei ole antud vande all; samuti võib võib menetluskonverentsi teel kuulata üle ka tunnistaja või eksperdi.

3 Kas esineb piiranguid tõendite liikide suhtes, mida võib videokonverentsi teel koguda?

Vaata vastust eelmisele küsimusele.

4 Kas esineb piiranguid selle suhtes, kus tuleks isikut videokonverentsi teel küsitleda – st kas küsitlemine peab toimuma kohtus?

TsMS § 350 lg 1 kohaselt võib kohus korraldada istungi menetluskonverentsina selliselt, et menetlusosalisel või tema esindajal või nõustajal on võimalik viibida istungi ajal muus kohas ja teha sealt reaalajas menetlustoiminguid.

Seega võib kohus korraldada menetluskonverentsi selliselt, et küsitlemiseks ei pea viibima kohtus.

5 Kas videokonverentsi teel peetavaid ülekuulamisi tohib salvestada? Kui jah, kas selline võimalus on loodud?

Jah, kohtuistungeid võib salvestada. Salvestamine toimub TsMS §-.s 52 või TsMS §-s 42 sätestatud korras. Kohtutes kasutatav kaugülekuulamise tehnika võimaldab ülekuulamiste TsMS § 52 alusel salvestamist

6 Mis keeles tuleb ülekuulamine läbi viia: kui taotlused tehakse artiklite 10–12 kohaselt; ja kui tõendeid kogutakse vahetult artikli 17 kohaselt?

TsMS § 32 lg 1 kohaselt toimub Eestis kohtumenetlus ja kohtu asjaajamine eesti keeles. TsMS § 32 lg 2 kohaselt kohtuistung ja muud menetlustoimingud protokollitakse eesti keeles. Kohus võib istungil võõrkeeles antud ütlused või seletused märkida protokolli lisaks nende sisu eestikeelsele tõlkele ka nende esitamise keeles, kui see on vajalik ütluse või seletuse sisu täpseks edastamiseks. Eesti tsiviilkohtumenetluse seadustikus puudub eriregulatsioon EL Nõukogu määruses 1206/2001 liikmesriikide kohtute vahelise koostöö kohta tõendite kogumisel tsiviil- ja kaubandusasjades alusel teise liikmesriigi kohtu taotlusel ütluste või seletuse võtmise keelerežiimi, sh art 17 alusel tõendite kogumise keelerežiimi kohta.

7 Kui vajatakse tõlke, kes vastutab nende leidmise eest mõlemat liiki ülekuulamiste puhul ja kus peaks olema tõlkide asukoht?

TsMS § 34 lg 1 kohaselt juhul, kui menetlusosaline ei valda eesti keelt ja tal ei ole menetluses esindajat, kaasab kohus tema taotlusel või omal algatusel menetlusse võimaluse korral tõlgi. Tõlki ei pea kaasama, kui menetlusosalise avaldused on kohtule ja teistele menetlusosalistele arusaadavad. Kui kohtul ei ole võimalik tõlki viivitamata kaasata, teeb ta määruse, millega kohustab tõlki vajavat menetlusosalist leidma endale tõlgi või eesti keelt oskava esindaja kohtu määratud tähtaja jooksul (TsMS § 34 lg 2). Määrus alusel tõendite kogumisel kasutatava tõlgi asukoha kohta Eesti tsiviilkohtumenetluse seadustikus eriregulatsiooni ei ole.

8 Millist menetlust kohaldatakse ülekuulamise korraldamiseks ja isiku teavitamiseks küsitlemise aja ja koha kohta? Kui palju aega tuleks ette näha ülekuulamise kuupäevast teavitamiseks, et isik saaks ülekuulamise toimumisest piisavalt vara teada?

TsMS § 343 lg 1 kohaselt toimetab kohtuistungi toimumise ajast ja kohast teavitamiseks kohus menetlusosalistele ja teistele isikutele, kes tuleb kohtuistungile kutsuda kätte kohtukutsed. TsMS § 343 lg 2 kohaselt peab kutse kättetoimetamise ja istungipäeva vahele jääma vähemalt kümme päeva. Menetlusosaliste nõusolekul võib tähtaeg olla ka lühem.

9 Millised on videokonverentsi kasutamise kulud ja kuidas neid tasutakse?

Määruse 1206/2001 alusel tõendite kogumise kulusid reguleerib määruse art 18. TsMS § 15 lg 4 kohaselt ei kata taotluse esitanud kohus menetlustoimingu kulusid. Menetlustoimingu teinud kohus esitab andmed kulude kohta taotluse esitanud kohtule ja need loetakse menetletava asja kuludeks. Tõendi saamise kulud kui asja läbivaatamise kulud tasutakse TsMS § 148 lg 1 järgi. TsMS § 148 lg 1 kohaselt tasub asja läbivaatamise kulud kohtu määratud ulatuses ette menetlusosaline, kes esitas taotluse, millega kulud kaasnevad, kui kohus ei määra teisiti. Kui taotluse on esitanud mõlemad pooled või kui tunnistajad ja eksperdid kutsutakse välja või vaatlus tehakse kohtu algatusel, tasuvad pooled kulud võrdselt. Videokonverentsi seadmed on kohtutes olemas ja kohtu videokonverentsi seadmete kasutamisega kulusid kaasneda ei tohiks.

10 Kas on nõudeid selle tagamiseks, et otse taotleva kohtu poolt küsitletavat isikut teavitatakse sellest, et see toimub vabatahtlikkuse alusel?

Taotleva kohtu poolt otse küsitlemise vabatahtlikkusest teavitamisel kohaldatakse art 17 lg-t 2.

11 Millist menetlust kasutatakse küsitletava isiku identiteedi kontrollimiseks?

TsMS § 347 lg 2 p 1 kohaselt teeb kohus kohtuistungi alguses kindlaks selle, kes väljakutsutud isikutest on kohtuistungile ilmunud ja nende isikusamasuse. Täpsemat reeglit tsiviilkohtumenetluse seadustik isikusamasuse kontrollimiseks kohtuistungil ette ei näe. Kohtul tuleb veenduda väljakutsustud isiku isikusamasuses. Selleks kontrollib kohus nt väljakutsustud isiku pildiga isikut tõendavat dokumenti. Videokonverentsi teel osaleva isikusamasust on võimalik tuvastada näiteks varem kohtule esitatud dokumendi koopiaga.

12 Millised on kohaldatavad vande andmise nõuded ja millist teavet vajab taotlev kohus, kui artikli 17 kohase tõendite otsese kogumise raames nõutakse vande andmist?

TsMS § 269 lg 2 kohaselt annab menetlusosaline enne ütluste andmist järgmise vande:

«Mina, (nimi), kinnitan oma au ja südametunnistuse kohaselt, et avaldan asja kohta kogu tõe, midagi varjamata, lisamata või muutmata.» Menetlusosaline annab vande suuliselt ja kirjutab vandetekstile alla.

TsMS § 36 lg 1 kohaselt annab isik, kes ei valda eesti keelt, vande keeles, mida ta valdab; lõike 2 kohaselt allkirjastatakse eestikeelne vande tekst, mis on enne vahetult isikule tõlgitud.

TsMS § 262 lg 1 teise lause kohaselt selgitab kohus tunnistajale, enne kui tunnistaja annab ütlusi, tunnistaja kohustust rääkida tõtt ja TsMS §-de 256–259 sisu. TsMS § 303 lg 5 kohaselt kohaldatakse eksperdile tunnistaja ülekuulamise kohta sätestatut. Muud eksperti kui kohtueksperti või riiklikult tunnustatud eksperti hoiatatakse enne eksperdiarvamuse andmist vastutusest teadvalt vale eksperdiarvamuse andmise eest ja võetakse selle kohta allkiri kohtu protokolli või hoiatuse tekstile. Allkirjastatud hoiatus edastatakse kohtule koos eksperdiarvamusega.

13 Mida on tehtud selle tagamiseks, et videokonverentsi toimumise asukohas on kontaktisik, kellega taotlev kohus saab suhelda, ja et ülekuulamise päeval on kohal ka isik, kes seab videokonverentsi seadmed töökorda ja tegeleb võimalike tehniliste probleemidega?

TsMS § 350 lg 3 kohaselt peab menetluskonverentsina korraldatud kohtuistungil olema tehniliselt turvaliselt tagatud kõigi menetlusosaliste õigus esitada avaldusi ja taotlusi ning võtta seisukoht teiste menetlusosaliste avalduste ja taotluste suhtes, samuti muud kohtuistungi tingimused nii pildi kui heli reaalajas ülekandmisel eemaloleva menetlusosalise juurest kohtule ja vastupidi.

Igas kohtus on kohapealse IT-spetsialistina tööl Registrite ja Infosüsteemide Keskuse töötaja, kes tagab videokonverentsi seadmete töökorra ning tegeleb tehniliste probleemide lahendamisega.

14 Millist lisateavet taotlevalt kohtult nõutakse?

Nõutavad andmed nähtuvad taotluse vormist. Täiendavalt nõutavate andmete iseloom sõltub konkreetse kohtuasja asjaoludest.


Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Viimati uuendatud: 21/05/2018

Tõendite kogumine videokonverentsi vahendusel - Kreeka

SISUKORD


1 Kas tõendeid on võimalik koguda videokonverentsi teel kas taotleva liikmesriigi kohtu osalemisel või otse asjaomase liikmesriigi kohtu poolt? Kui jah, millised riiklikke menetlusi ja õigusakte kohaldatakse?

Jah, kuid (esialgu) ainult Ateena esimese astme kohtus.

2 Kas esineb piiranguid isikute ringi suhtes, keda võib videokonverentsi teel küsitleda – näiteks, kas videokonverentsi teel võib küsitleda vaid tunnistajaid või ka eksperte ja osalisi?

Piiranguid ei ole. Videokonverentsi teel võib küsitleda kõiki menetlusosalisi.

3 Kas esineb piiranguid tõendite liikide suhtes, mida võib videokonverentsi teel koguda?

Tunnistajate, menetlusosaliste, ekspertide jne suulise küsitlemise suhtes piiranguid kehtestatud ei ole.

4 Kas esineb piiranguid selle suhtes, kus tuleks isikut videokonverentsi teel küsitleda – st kas küsitlemine peab toimuma kohtus?

Küsitlemine võib toimuda selleks spetsiaalselt ette nähtud ruumis kohtus või välisriigis asuvas Kreeka konsulaaresinduses.

5 Kas videokonverentsi teel peetavaid ülekuulamisi tohib salvestada? Kui jah, kas selline võimalus on loodud?

Videokonverentsi teel tehtavaid ülekuulamisi on lubatud salvestada ja kohtusekretär või välisriigis asuva Kreeka konsulaaresinduse sekretär koostab selle kohta protokolli.

6 Mis keeles tuleb ülekuulamine läbi viia: kui taotlused tehakse artiklite 10–12 kohaselt; ja kui tõendeid kogutakse vahetult artikli 17 kohaselt?

Ülekuulamine peab toimuma kreeka keeles. Vajaduse korral on kohal tõlk.

7 Kui vajatakse tõlke, kes vastutab nende leidmise eest mõlemat liiki ülekuulamiste puhul ja kus peaks olema tõlkide asukoht?

Kui menetlusosaline palub kohtul üle kuulata tunnistaja, menetlusosaline või ekspert, kes annab tunnistuse videokonverentsi teel, kuid ei räägi kreeka keelt, vastutab tõlkide leidmise ja neile tasumise eest kõnealune menetlusosaline. Tõlgid peavad olema videokonverentsi juhtiva kohtuniku või välisriigis asuva Kreeka konsulaaresinduse sekretäriga samas ruumis.

8 Millist menetlust kohaldatakse ülekuulamise korraldamiseks ja isiku teavitamiseks küsitlemise aja ja koha kohta? Kui palju aega tuleks ette näha ülekuulamise kuupäevast teavitamiseks, et isik saaks ülekuulamise toimumisest piisavalt vara teada?

Presidendi dekreedi nr 142/2013 artiklis 3 on sätestatud: „Kohus otsustab omal algatusel või menetlusosalise taotlusel, kas konkreetse kohtuasja puhul tuleks pidada videokonverents. Kohus on pädev otsustama, kas selline taotlus rahuldada või mitte, kui ta on kindlaks teinud, kas sellise tehnoloogia kasutamine on vajalik kohtuasja tõhusaks menetlemiseks. Võttes arvesse iga kohtuasja asjaolusid, võib kohus videokonverentsi pidamise taotluse heaks kiita, nõudes samal ajal lisatagatisi kohtuasja nõuetekohaseks menetlemiseks. a) Menetlusosalise taotlusel: asjaomane menetlusosaline peab esitama asja menetleva kohtu kohtusekretärile videokonverentsi teel ülekuulamise (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 270 lõige 7), küsitlemise või tunnistuse andmise (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 270 lõige 8) taotluse. Taotluses tuleb märkida kõnealuse asukoha kohus või konsulaaresindus, videokonverentsis osalevate isikute nimed, aadressid (sh e-posti aadressid), telefoni- ja faksinumbrid, mille kaudu on võimalik nendega ühendust võtta, menetlustoiming, milleks videokonverentsi taotletakse, kavandatud kestus ja vajalikud eriseadmed. See peab sisaldama ka menetlusosaliste seatud eritingimusi videokonverentsi pidamiseks. Taotluse võib esitada menetluse mis tahes ajal ja etapis, kui selle rahuldamisel ei ületata tsiviilkohtumenetluse seadustikus selleks menetlustoiminguks ette nähtud tähtaegu. Taotluse ja kõik sellega seotud tõendavad dokumendid võib esitada ka elektrooniliselt kooskõlas kohaldatavate sätetega. Videokonverentsi kavandamise ja pidamisega seotud teabevahetuse eest vastutavad kohtu ja kaugasukoha ametnikud ning see võib toimuda mis tahes sobivate vahendite, näiteks telefoni, e-posti või faksi teel. Taotlus rahuldatakse või jäetakse rahuldamata kohtu otsusega. Kohtusekretär teatab taotluse esitanud menetlusosalisele otsusest mis tahes sobiva vahendi abil. Kui taotlus rahuldatakse, teavitab taotluse esitanud menetlusosaline teisi menetlusosalisi, et menetlustoiming toimub videokonverentsi teel. b) Kohtu omal algatusel: videokonverentsi pidamise otsuse võib teha asja menetlev kohus, kes teatab sellest menetlusosalistele omal algatusel.

9 Millised on videokonverentsi kasutamise kulud ja kuidas neid tasutakse?

Kui menetlusosaline palub kohtul üle kuulata tunnistaja, menetlusosalise või eksperdi, kes annab tunnistuse videokonverentsi teel, kuid ei valda kreeka keelt, vastutab tõlkide leidmise ja neile tasumise eest kõnealune menetlusosaline. Menetlusosaline maksab tasu otse tõlgile.

10 Kas on nõudeid selle tagamiseks, et otse taotleva kohtu poolt küsitletavat isikut teavitatakse sellest, et see toimub vabatahtlikkuse alusel?

Isikut teavitab kohus.

11 Millist menetlust kasutatakse küsitletava isiku identiteedi kontrollimiseks?

Asja menetlev kohtunik peab kontrollima küsitletava isiku isikusamasust. Ülekuulamisruumi ilmuvat isikut aitab kohtunikul tuvastada kõnealuse asukoha kohtu kohtusekretär või sekretär või mõni muu sealne isik, keda konsul on selleks volitanud.

12 Millised on kohaldatavad vande andmise nõuded ja millist teavet vajab taotlev kohus, kui artikli 17 kohase tõendite otsese kogumise raames nõutakse vande andmist?

Asja menetlev kohtunik küsib ülekuulatavalt tunnistajalt, eksperdilt jne, kas ta eelistab anda usulise sisuga või tavalise vande. Sama kehtib tõlkide kohta, enne kui nad asuvad oma ülesandeid täitma.

13 Mida on tehtud selle tagamiseks, et videokonverentsi toimumise asukohas on kontaktisik, kellega taotlev kohus saab suhelda, ja et ülekuulamise päeval on kohal ka isik, kes seab videokonverentsi seadmed töökorda ja tegeleb võimalike tehniliste probleemidega?

Vastutavad kohtuametnikud peavad olema kohal enne videokonverentsi ja selle ajal.

14 Millist lisateavet taotlevalt kohtult nõutakse?

Mitte mingit.


Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Viimati uuendatud: 03/03/2017

Tõendite kogumine videokonverentsi vahendusel - Hispaania

Juhime tähelepanu sellele, et käesoleva lehekülje hispaania keel originaalkeelset versiooni on hiljuti muudetud. Valitud keeleversiooni meie töötajad parajasti tõlgivad.

SISUKORD


1 Kas tõendeid on võimalik koguda videokonverentsi teel kas taotleva liikmesriigi kohtu osalemisel või otse asjaomase liikmesriigi kohtu poolt? Kui jah, millised riiklikke menetlusi ja õigusakte kohaldatakse?

Seda saab teha kahel viisil.

Õigusnormid:

– tsiviilkohtumenetluse seaduse (Ley de Enjuiciamiento Civil (LEC)) artikkel 177 kooskõlas 30. aprilli 2015. aasta seadusega 29/2015 rahvusvahelise õigusalase koostöö kohta tsiviilasjades;

– videokonverentside puhul kohtute alusseaduse (Ley Orgánica del Poder Judicial, (LOPJ)) artikkel 229, mille lõige 3 võimaldab tunnistuste võtmist, küsitlemist, tõendite kogumist, tunnistajate vastastamist, uurimist, aruannete koostamist, eksperdiarvamuste kinnitamist ja videokonverentsi teel toimuvaid menetlusi kohtuniku juuresolekul või kohtus ja vajaduse korral poolte juuresolekul või kaasamisel. Sellega tagatakse, et igal poolel on võimalik seada teise poole esitatud tõendeid alati kahtluse alla ja neid vaidlustada, ja austatakse poolte õigust kaitsele. Need on avalikud menetlused, välja arvatud erandjuhtudel;

– kohtute üldnõukogu täiskogu istungit (Pleno del Consejo General del Poder Judicial) käsitleva 15. septembri 2005. aasta kokkuleppe IV jaotise II peatüki sätted, millega kiidetakse heaks määrus 1/2005 kohtumenetluse lisaaspektide kohta (artiklid 74–80).

Asjad, mille puhul Hispaanial on vaja teha koostööd välisriigi ametiasutusega

Nendes asjades on seadus 29/2015 teisejärguline kooskõlas liidu õiguse ülimuslikkuse põhimõttega, mille kohaselt peetakse selles valdkonnas prioriteetseks Euroopa Liidu õigusnormide ning selliste rahvusvaheliste lepingute ja kokkulepete kohaldamist, mille osaline Hispaania on. Mis puutub rahvusvahelisse õigusalasesse koostöösse tsiviilasjades, siis võivad Hispaania ametiasutused teha välisriikide ametiasutustega koostööd. Vastastikkust küll ei nõuta, kuid valitsus võib kuningliku dekreediga ette näha, et ametiasutused ei tee välisriigi ametiasutustega koostööd, kui selle riigi ametiasutused on korduvalt keeldunud koostööst või on koostöö tegemise seadusega ära keelanud.

Kui Hispaania kohtud saavad luua otsesidemed välisriigi kohtutega,

järgitakse alati mõlemas riigis kehtivaid õigusnorme. Otsesidemed luuakse Hispaania Kuningriigi ja välisriigi kohtute vahel ilma vahendajata. Sellised sidemed ei mõjuta ega kahjusta asjaomaste kohtute sõltumatust ega poolte kaitseõigusi.

Hispaania ametiasutused jätavad rahuldamata tsiviilasjades tehtava rahvusvahelise õigusalase koostöö taotlused, kui:

a) taotletava koostöö objekt või eesmärk on vastuolus avaliku korraga;

b) koostöötaotluse aluseks olev protsess kuulub Hispaania kohtute ainupädevusse;

c) kavatsetava toimingu sisu ei ole kooskõlas taotluse saanud Hispaania kohtu volitustega. Vajaduse korral võib Hispaania kohus saata taotluse pädevale asutusele ja teavitada sellest ka taotlevat asutust;

d) rahvusvahelise koostöö taotlus ei vasta seadusega 29/2015 ette nähtud sisule ega miinimumnõuetele;

e) valitsus näeb kuningliku dekreediga ette, et Hispaania ametiasutused ei tee koostööd välisriigi ametiasutustega, kui selle riigi ametiasutused on koostöötaotlused korduvalt rahuldamata jätnud või koostöö tegemise seadusega ära keelanud.

2 Kas esineb piiranguid isikute ringi suhtes, keda võib videokonverentsi teel küsitleda – näiteks, kas videokonverentsi teel võib küsitleda vaid tunnistajaid või ka eksperte ja osalisi?

Menetluspoolte või tõendeid esitavate isikute sekkumisele ei ole piiranguid kehtestatud, ükskõik, kas tegemist on tunnistaja või eksperdiga. Eksperdile esitatud tõendite ja teabe sobivust hindab kohus oma äranägemisel.

3 Kas esineb piiranguid tõendite liikide suhtes, mida võib videokonverentsi teel koguda?

Piirangud, mis on alati erakorralised ja tuleb kehtestada kohtu põhjendatud otsusega, milles võetakse arvesse piirangu proportsionaalsust, mõjutavad põhiõiguste kaitset või alaealiste huvide kaitset.

4 Kas esineb piiranguid selle suhtes, kus tuleks isikut videokonverentsi teel küsitleda – st kas küsitlemine peab toimuma kohtus?

Küsitlemine peab toimuma kohtus, kus asja menetletakse ja kus toimub tõendite kogumine kas asja avalikul või – erandjuhtudel – kinnisel arutamisel. Videokonverentsi teel menetluses osaleva isiku asukoha suhtes ei ole piiranguid kehtestatud. Asja menetleva kohtu sekretär (Letrado de la administración de justicia) peab kohtus tuvastama videokonverentsi teel osalevate isikute isikusamasuse kas varem või vahetult esitatud dokumentide abil või asjaomaste isikute isikliku tundmise alusel.

5 Kas videokonverentsi teel peetavaid ülekuulamisi tohib salvestada? Kui jah, kas selline võimalus on loodud?

Jah. Need tuleb ka salvestada.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seaduse artiklile 147 tuleb suulised menetlused, ülekuulamised ja kohtusse ilmumised salvestada heli ja kujutise salvestamist ja taasesitamist võimaldavale andmekandjale. Kõigil Hispaania kohtutel on audiovisuaalseadmed kohtuistungite ja ülekuulamiste salvestamiseks. Kohtusekretär peab arhiveerima salvestised DVDdel. Koopia väljastatakse pooltele nende kulul.

6 Mis keeles tuleb ülekuulamine läbi viia: kui taotlused tehakse artiklite 10–12 kohaselt; ja kui tõendeid kogutakse vahetult artikli 17 kohaselt?

Kui asja menetlemisel osaleb Hispaania kohus, on oluline, et menetlus ja asjaomased dokumendid oleksid hispaania keeles, kuigi aktsepteerida võidakse ka riigi teatavate piirkondade (Galicia, Kataloonia, Valencia ja Baskimaa) muude ametlike keelte kasutamist juhul, kui videokonverentsi teel küsitletavad isikud valdavad neid keeli ja soovivad neid kasutada.

Artikli 17 kohaldamisel puuduvad vastuväited taotleva riigi keele kasutamisele, kuna tõendite esitamine toimub vabatahtlikult.

7 Kui vajatakse tõlke, kes vastutab nende leidmise eest mõlemat liiki ülekuulamiste puhul ja kus peaks olema tõlkide asukoht?

Tsiviilasjades võib kasutada tõlke menetluse dokumenteerimiseks nii selle ajal kui ka järel. Kui tõlkimist nõudev pool tõlkide olemasolu ei taga, teevad seda kohtutalitused, kes on mõne autonoomse piirkonna puhul detsentraliseeritud. Teistel juhtudel osutab seda teenust justiitsministeerium. Tõlketeenuse kulude maksmise kohustus võidakse panna isikule, kes peab kohtuotsuse kohaselt kandma kohtukulud, võttes nõuetekohaselt arvesse tasuta õigusabi saamise õigust.

Edasiste küsitluste ja vastastamiste tõhusaks tagamiseks menetluse ajal võib tõlk asuda kohtus või selle isiku juures, kes osaleb ülekuulamisel videokonverentsi kaudu.

Kõikidel juhtudel peab tõlk andma vande või lubaduse rääkida tõtt ja tegutseda oma ülesannete täitmisel võimalikult objektiivselt.

8 Millist menetlust kohaldatakse ülekuulamise korraldamiseks ja isiku teavitamiseks küsitlemise aja ja koha kohta? Kui palju aega tuleks ette näha ülekuulamise kuupäevast teavitamiseks, et isik saaks ülekuulamise toimumisest piisavalt vara teada?

Määruse artiklis 10 sätestatud juhtudel on küsitlemise sisekord poolte küsitlemiseks sätestatud tsiviilkohtumenetluse seaduse artiklis 301 jj, tunnistajate küsitlemiseks artiklis 360 jj ning aruannete koostamiseks ja nende aruannete esitamisel ekspertidele uurimiseks ja ristküsitlemiseks artiklis 335 jj.

9 Millised on videokonverentsi kasutamise kulud ja kuidas neid tasutakse?

Videokonverentsi kasutamine on põhimõtteliselt tasuta, kuid kui huvitatud isik soovib saada salvestise koopia, peab ta andma selleks sobiva andmekandja või tasuma vajalikud kulud.

10 Kas on nõudeid selle tagamiseks, et otse taotleva kohtu poolt küsitletavat isikut teavitatakse sellest, et see toimub vabatahtlikkuse alusel?

See toimub Hispaania kohtu juhiste kohaselt.

11 Millist menetlust kasutatakse küsitletava isiku identiteedi kontrollimiseks?

Vt eespool 4. küsimusele antud vastus.

Asja menetleva kohtu sekretär peab kohtus tuvastama videokonverentsi teel osalevate isikute isikusamasuse kas varem või vahetult esitatud dokumentide abil või asjaomaste isikute isikliku tundmise alusel.

12 Millised on kohaldatavad vande andmise nõuded ja millist teavet vajab taotlev kohus, kui artikli 17 kohase tõendite otsese kogumise raames nõutakse vande andmist?

Eristada tuleb järgmisi juhtumeid.

a) Pooled ei ole kohustatud andma küsitlemise ajal vannet või lubadust, kuigi ülekuulamise kutses tuleb asjaomast poolt teavitada, et ülekuulamisele mõjuva põhjuseta ilmumata jätmise korral võib kohus võtta arvesse fakte, millega see pool oli isiklikult seotud; nende faktide tuvastamine on poolele äärmiselt kahjulik.

b) Tunnistajad: iga tunnistaja peab enne ütluste andmist andma vande või lubaduse rääkida tõtt; valevande andmise eest on tsiviilasjades ette nähtud karistused. Kohus teavitab tunnistajat neist karistustest, kui tunnistaja ei ole neist teadlik.

Tunnistajatelt, kes ei ole jõudnud kriminaalvastutusele võtmise ikka, ei nõuta vande või tõe rääkimise lubaduse andmist.

c) Eksperdid: eksperdid peavad oma arvamust esitades andma vande või lubaduse rääkida tõtt ning kinnitama, et nad on tegutsenud ja vajaduse korral tegutsevad võimalikult objektiivselt, võttes arvesse nii kummagi poole kasuks kui ka kahjuks rääkivaid asjaolusid, ning on teadlikud kriminaalkaristustest, mis võidakse määrata, kui nad ei täida enda kui eksperdi ülesandeid. Seda vannet või lubadust korratakse kuulamisel, kui arvamus esitatakse poole ja kohtu vahelises võistlevas menetluses.

13 Mida on tehtud selle tagamiseks, et videokonverentsi toimumise asukohas on kontaktisik, kellega taotlev kohus saab suhelda, ja et ülekuulamise päeval on kohal ka isik, kes seab videokonverentsi seadmed töökorda ja tegeleb võimalike tehniliste probleemidega?

Audiovisuaalsalvestuse korraldus määratakse eelnevalt kindlaks. Vanemkohtuniku büroo (Secretaría del Decanato) või kohtupersonal määrab videokonverentsi toimumise kuupäeva, aja ja koha, tagades piisava arvu töötajate kohaloleku videokonverentsi korraldamiseks. Tavaliselt toimub eelnev katsetamine, et tagada nii ühenduse kui ka seadmete nõuetekohane toimimine.

14 Millist lisateavet taotlevalt kohtult nõutakse?

Igasugune teave, mida peetakse asjakohaseks, et tõendite kogumine toimuks nõuetekohaselt ja võimalikult sujuvalt.


Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Viimati uuendatud: 26/01/2018

Tõendite kogumine videokonverentsi vahendusel - Horvaatia

SISUKORD


1 Kas tõendeid on võimalik koguda videokonverentsi teel kas taotleva liikmesriigi kohtu osalemisel või otse asjaomase liikmesriigi kohtu poolt? Kui jah, millised riiklikke menetlusi ja õigusakte kohaldatakse?

Horvaatia Vabariigis võib koguda tõendeid küsitledes tunnistajat, kohtuvaidluse poolt või eksperti videokonverentsi teel vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 1206/2001 (liikmesriikide kohtute vahelise koostöö kohta tõendite kogumisel tsiviil- ja kaubandusasjades; edaspidi „määrus“) artiklitele 10–12 ja 17 nii, et määruse kohasel tõendite kogumisel võib Horvaatia Vabariigi kohus:

1) taotleda tõendite kogumist otse teise liikmesriigi kohtult või

2) taotleda kooskõlas määruse artiklis 17 sätestatuga tõendite kogumist vahetult mõnes teises liikmesriigis.

Eelnimetatud määruse kohane tõendite kogumine on sätestatud tsiviilkohtumenetluse seaduse (Zakon o parničnom postupku; Horvaatia Vabariigi ametlik teataja (Narodne novine, edaspidi „NN“) nr 53/91, 91/92, 112/99, 88/01, 117/03, 88/05, 02/07, 84/08, 96/08, 123/08, 57/11, 148/11, 25/13, 89/14; edaspidi „ZPP“) artiklites 507d–507h.

2 Kas esineb piiranguid isikute ringi suhtes, keda võib videokonverentsi teel küsitleda – näiteks, kas videokonverentsi teel võib küsitleda vaid tunnistajaid või ka eksperte ja osalisi?

Videokonverentsi võib kasutada tunnistajate küsitlemiseks ning tõendite kogumiseks spetsialistidelt või ekspertidelt ja kohtuvaidluse pooltelt.

3 Kas esineb piiranguid tõendite liikide suhtes, mida võib videokonverentsi teel koguda?

Horvaatia Vabariigis ei ole kehtestatud eripiiranguid tõenditele, mida võib koguda videokonverentsi teel. Asja menetlev kohus otsustab, mis liiki tõendeid on teatava asjaolu tuvastamiseks vaja koguda ja kuidas seda teha. Kohus otsustab oma äranägemisel, missuguseid asjaolusid ta peab tõendatuks pärast iga konkreetse tõendi ja kogu tõenditekogumi vastutustundlikku ja hoolikat hindamist, lähtudes kogu protsessi tulemusest. Videokonverentsi kasutatakse aga üldiselt tõendite kogumiseks poolte ja tunnistajate ülekuulamise teel, kui esineb teatavaid praktilisi või tehnilisi takistusi tõendite kogumiseks dokumendi kontrollimise või kohapealse uurimise tegemise kaudu.

4 Kas esineb piiranguid selle suhtes, kus tuleks isikut videokonverentsi teel küsitleda – st kas küsitlemine peab toimuma kohtus?

Üldjuhul toimub ülekuulamine kohtus, kuid poole videokonverentsi teel küsitlemise kohale ei ole kehtestatud õiguslikke eripiiranguid.

5 Kas videokonverentsi teel peetavaid ülekuulamisi tohib salvestada? Kui jah, kas selline võimalus on loodud?

Puuduvad õigusnormid, millega nõutakse konkreetselt videokonverentsi teel ülekuulamiste lindistamist või salvestamist, kuid ülekuulamiste helisalvestamise õiguslik alus on sätestatud ZPP artiklites 126a–126c. Helisalvestamiseks annab korralduse kohus, tehes ametliku otsuse ex officio või poolte nõudel. Helisalvestiste säilitamis- ja ülekandmismeetodid ning salvestamise tehnilised nõuded ja viisid on sätestatud kohtu kodukorras (Sudski poslovnik) (NN nr 37/14, 49/14, 08/15, 35/15, 123/15 ja 45/16).

6 Mis keeles tuleb ülekuulamine läbi viia: kui taotlused tehakse artiklite 10–12 kohaselt; ja kui tõendeid kogutakse vahetult artikli 17 kohaselt?

Kui taotlus esitatakse vastavalt määruse artiklitele 10–12, toimub ülekuulamine tavaliselt horvaadi keeles; vähemuskeelte kasutamist tsiviilkohtumenetluses reguleerib eriseadus (tsiviilkohtumenetlus peab toimuma horvaadi keeles, välja arvatud juhul, kui konkreetsete kohtute puhul on seadusega ette nähtud mõni teine keel). Lisaks sellele, kui menetlus ei toimu ühe menetluspoole või teiste menetlusosaliste keeles, tõlgitakse vastavalt ZPP artiklile 102 ülekuulamisel öeldu ja seal tõendina esitatud dokumendid poole või teiste menetlusosaliste keelde.

Tõendite vahetu kogumise korral vastavalt määruse artiklile 17 võib tõendite kogumine ülekuulamise teel toimuda võõrkeeles, kui seda teeb vahetult ülekuulamist taotlenud kohus, kuid tagada tuleb täpne tõlge keelde, mida valdavad pooled või teised menetlusosalised.

7 Kui vajatakse tõlke, kes vastutab nende leidmise eest mõlemat liiki ülekuulamiste puhul ja kus peaks olema tõlkide asukoht?

Põhimõtteliselt tagab määruse artiklite 10–12 kohastel ülekuulamistel atesteeritud kohtutõlgi taotluse saanud kohus. Teatavatel tingimustel (ZPP artikkel 251, milles viidatakse artiklile 263) võib kohus otsustada, et tõlketeenust osutab poole soovitatud kohtutõlk.

Samamoodi võivad tõlketeenuse kasutamises kokku leppida tõendite kogumist taotlenud kohus ja taotluse saanud kohus ning tõlketeenuse võib tagada üks nimetatud kohtutest. Tegelikkuses määratakse kohtutõlk tõlget vajava isiku või taotluse saanud kohtu asukohta, kui taotlev kohus teeb ülekuulamise enda töökeeles kooskõlas määruse artikliga 17, või taotleva kohtu asukohta, kui ülekuulamise teeb taotluse saanud kohus kooskõlas määruse artiklitega 10–12.

8 Millist menetlust kohaldatakse ülekuulamise korraldamiseks ja isiku teavitamiseks küsitlemise aja ja koha kohta? Kui palju aega tuleks ette näha ülekuulamise kuupäevast teavitamiseks, et isik saaks ülekuulamise toimumisest piisavalt vara teada?

Vastavalt ZPP artiklile 242 saavad tunnistajad kirjaliku kohtukutse, milles on muu hulgas täpsustatud ülekuulamise aeg ja koht. Kutse ülekuulamisele, kus kogutakse tõendeid kohtuvaidluse poole küsitlemise teel, tuleb sellele poolele kätte toimetada vastavalt isikliku kättetoimetamise eeskirjadele. Kui poolel on esindaja, annab viimane kutse istungile, kus kogutakse tõendeid poolte küsitlemise teel, üle poolele või isikule, keda on vaja küsitleda seoses poolega (ZPP artikkel 268, milles viidatakse artiklitele 138 ja 142). Tunnistajaid, kes ei saa ilmuda kohtusse oma kõrge ea, haiguse või raske füüsilise puude tõttu, võib küsitleda nende elukohas. ZPPs ei ole sätestatud, kui pikalt tuleb tunnistajatele ülekuulamisest ette teatada; pooltele tuleb siiski anda piisavalt aega ülekuulamiseks valmistumiseks (vähemalt 8 päeva enne ülekuulamist).

Määruse artiklite 10–12 kohaste ülekuulamiste korral teavitab tunnistajat või poolt ülekuulamise ajast ja kohast taotluse saanud kohus, kuid määruse artikli 17 kohaste ülekuulamiste korral toimetab kohtukutse kätte taotlev kohus.

9 Millised on videokonverentsi kasutamise kulud ja kuidas neid tasutakse?

Vastavalt ZPP artiklile 153 on tõendite kogumist taotlev pool kohustatud kohtumääruse alusel tasuma ette deposiidi summas, mis on vajalik tõendite kogumisel eeldatavasti tekkivate kulude katmiseks. Kui tõendite kogumist taotlevad mõlemad pooled või selleks annab korralduse kohus ex officio, nõuab kohus, et nõutava deposiidisumma tasub kumbki pool võrdses osas.

Videokonverentsiga seotud kulude suhtes kohaldatakse määruse artiklit 18.

Horvaatia Vabariigis on tõendite kogumine videokonverentsi teel tasuta.

10 Kas on nõudeid selle tagamiseks, et otse taotleva kohtu poolt küsitletavat isikut teavitatakse sellest, et see toimub vabatahtlikkuse alusel?

Isikut teavitatakse sellest kohtukutses, kuid ZPPs ei ole sätestatud lisanõudeid.

11 Millist menetlust kasutatakse küsitletava isiku identiteedi kontrollimiseks?

Enne tunnistajate küsitlemist küsitakse neilt nende ees- ja perekonnanime, isikukoodi, isanime, ametit, aadressi, sünnikohta, vanust ja seda, missugune on nende suhe pooltega (ZPP artikli 243 lõige 3).

12 Millised on kohaldatavad vande andmise nõuded ja millist teavet vajab taotlev kohus, kui artikli 17 kohase tõendite otsese kogumise raames nõutakse vande andmist?

Vastavalt ZPP artiklile 246 võib kohus otsustada, et tunnistaja annab ütlusi vande all, kuid määruse artikli 17 kohases asjas võidakse teatavatel tingimustel kohaldada taotleva riigi eeskirju, seda ka siis, kui taotlev riik teavitab enne ülekuulamist taotluse saanud riigi pädevat asutust või keskasutust oma kavatsusest võtta tunnistajatelt ütlusi vande all.

Vastavalt ZPP artiklile 270 küsitletakse tunnistajaid ilma neilt vannet võtmata.

13 Mida on tehtud selle tagamiseks, et videokonverentsi toimumise asukohas on kontaktisik, kellega taotlev kohus saab suhelda, ja et ülekuulamise päeval on kohal ka isik, kes seab videokonverentsi seadmed töökorda ja tegeleb võimalike tehniliste probleemidega?

ZPPs puuduvad selle kohta sätted, kuid tegelikkuses peavad enne videokonverentsi toimumist ja selle ajal olema kohal tehnilised töötajad ja vajalikud kohtutöötajad, et tagada kõikide videokonverentsi pidamise tehniliste nõuete täitmine.

14 Millist lisateavet taotlevalt kohtult nõutakse?

Lisateabe taotlemise kohta puuduvad ettekirjutused, kuid ülekuulamise kuupäeva kokku leppides võivad taotlev kohus ja taotluse saanud kohus pidada vajalikuks lahendada tehnilised probleemid, et tagada ülekuulamine tõrgeteta toimumine. Tegelikkuses lahendavad kohtunikud need küsimused tavaliselt e-posti teel.


Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Viimati uuendatud: 22/02/2019

Tõendite kogumine videokonverentsi vahendusel - Itaalia

SISUKORD


1 Kas tõendeid on võimalik koguda videokonverentsi teel kas taotleva liikmesriigi kohtu osalemisel või otse asjaomase liikmesriigi kohtu poolt? Kui jah, millised riiklikke menetlusi ja õigusakte kohaldatakse?

Itaalia õigussüsteemis ja eelkõige tsiviilkohtumenetluse seadustikus (Codice di Procedura Civile) ei ole tõendite kogumist videokonverentsi teel eraldi kirjeldatud.

Ent videokonverentside pidamine on tegelikult meie õigussüsteemile omane.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklis 202 on ette nähtud, et ülekuulav kohtunik peab tõendite kogumiseks korraldust andes „määrama kindlaks tõendite kogumise aja, koha ja viisi“. Kooskõlas nõukogu määrusega (EÜ) nr 1206/2001 kuulub kohtuniku kasutatavate tõendikogumismeetodite hulka videokonverentside pidamine.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklis 261 on ette nähtud, et kohtunik võib kasutada filmitud materjali, mis nõuab mehaaniliste vahendite, seadmete või toimingute kasutamist.

Kriminaalmenetluse seadustikus (Codice di Procedura Penale) on videokonverentsid sõnaselgelt sätestatud (nt artikkel 205-ter).

Määruse artiklis 10 jj sätestatud menetluse raames on seega võimalik välistada artikli 10 lõikes 4 nimetatud piirang, mis sisaldab mittevastavust meie õigussüsteemiga.

Ainuke piirang, mida võib videokonverentsi taotlusele kohaldada, oleks märkimisväärsete praktiliste raskuste esinemine.

Eri liiki tõendite kogumise meetodi puhul kohaldatakse ELi määrust ja Itaalia tsiviilkohtumenetluse seadustikku, samuti asjaomaseid rakendusakte.

Artikliga 17 reguleeritud menetluses peab taotluse saanud liikmesriik pärast seda, kui on kontrollinud, et lõikes 5 ette nähtud nõuded on täidetud, ja andnud loa tõendite vahetuks kogumiseks, soodustama videokonverentside pidamist, mida tuleks lihtsalt tõendite kogumise meetodina koos taotluse saanud õigusasutusega juhtumipõhiselt kontrollida.

Seetõttu võib kõiki tõendeid koguda videokonverentsi teel artiklis 10 jj ette nähtud või artiklis 17 lubatud õiguspärase taotluse alusel, välja arvatud juhul, kui esinevad märkimisväärsed praktilised raskused ja taotluse saanud õigusasutusel ei ole võimalik seda sidevahendit kasutada.

2 Kas esineb piiranguid isikute ringi suhtes, keda võib videokonverentsi teel küsitleda – näiteks, kas videokonverentsi teel võib küsitleda vaid tunnistajaid või ka eksperte ja osalisi?

Videokonverentside pidamine on kasulik töövahend tunnistajate ja menetluspoolte küsitlemiseks. See ei ole vastuolus Itaalia õigusega, kus nähakse ette tunnistajatelt tõendite kogumine, poolte mitteametlik küsitlemine ja poolte küsitlemine vande all.

Ekspertide küsitlemisel tuleks leida lahendus eksperdihinnangu lubatavuse probleemile, eelkõige tõendite vahetul kogumisel (artikkel 17).

Itaalia õiguses käsitletakse eksperdi tunnistust tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklis 61 ja artiklites 191–201. Eksperdid koostavad üldjuhul kirjaliku arvamuse (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 195 lõige 2), kuid kohus võib nõuda ka selgitust. Pärast arvamuse esitamist ei tohiks seega olla takistusi ekspertide küsitlemiseks videokonverentsi teel. Itaalia tsiviilkohtumenetluse seadustikus on ette nähtud, et „kui esimees peab seda asjakohaseks, kutsub ta eksperdi osalema kohtukoosseisu juuresolekul toimuvas arutelus ja väljendama oma arvamust kinnisel istungil poolte juuresolekul, kes võivad selgitada ja esitada oma juhtumit oma kaitsja abil“.

3 Kas esineb piiranguid tõendite liikide suhtes, mida võib videokonverentsi teel koguda?

Praktilises mõttes näivad videokonverentsid olevat tõhus vahend tõendite kogumiseks, tunnistajate näost näkku küsitlemiseks ja pooltelt ütluste võtmiseks.

Eeskirjades ei lahendata aga siiski otseselt tõendite liigi või kohustuslikkuse küsimust ja eksperdihinnanguga seoses võivad tekkida praktilised probleemid, mis puudutavad näiteks järgmist: käekirja tõendid, geneetilised andmed või telefonikõnede tõendid.

4 Kas esineb piiranguid selle suhtes, kus tuleks isikut videokonverentsi teel küsitleda – st kas küsitlemine peab toimuma kohtus?

Tõendeid kogutakse tavaliselt taotluse saanud liikmesriigi territoriaalselt pädevas õigus- või politseiasutuses, kus on kättesaadavad nii vajalikud seadmed kui ka registri tugitöötajad. Praeguse seisuga puudub aga seniste juhtumite ajalugu videokonverentsi kasutamise kohta tsiviilmenetluses.

Kui kriminaalmenetluses kasutatakse videokonverentsi, ollakse tavaliselt taotluse saanud õigusasutuse apellatsioonikohtu ringkonnas paiknevas nõuetekohaste seadmetega varustatud kättesaadavas ruumis (kohtusaal, turvatud saal või ruum vangla territooriumil).

5 Kas videokonverentsi teel peetavaid ülekuulamisi tohib salvestada? Kui jah, kas selline võimalus on loodud?

Ülekuulamiste salvestamiseks ei ole seadusandlikke takistusi, kui see on taotluse esitanud riigi õigusaktidega lubatud.

Artikli 4 jj kohasele tõendite kogumisele kohaldatakse siiski tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklit 126 ja sama seadustiku menetluse salvestamise rakendussätete artiklit 46.

6 Mis keeles tuleb ülekuulamine läbi viia: kui taotlused tehakse artiklite 10–12 kohaselt; ja kui tõendeid kogutakse vahetult artikli 17 kohaselt?

Seda aspekti ei ole eeskirjades otseselt käsitletud.

Artikkel 5 võiks kujutada endast viidet sellele, mis keeles peab ülekuulamine toimuma, sest seal on sätestatud, et taotlused ja teatised tuleks koostada taotluse saanud liikmesriigi riigikeeles.

Kui kohaldatakse siseriiklikku õigust, peab artikli 10 jj kohaselt esitatud taotluste puhul toimuma ülekuulamine itaalia keeles.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklis 122 on sätestatud, et „itaalia keele kasutamine on kohustuslik kogu kohtumenetluse jooksul. Kui küsitleda on vaja isikut, kes ei räägi itaalia keelt, võib kohtunik määrata tõlgi“.

Artiklis 17 nimetatud menetlustes kohaldatakse siiski taotluse esitanud riigi õigust. See säte võib mõjutada ka keelt, milles tõendeid kogutakse. Keel peaks jällegi olema taotluse esitanud riigi keel. Sellisel juhul võib vaja minna tõlke.

Asutus, kes on pädev andma loa tõendite vahetuks kogumiseks, võib anda ka suunised tõendite kogumise tingimuste kohta; need võiksid sisaldada ka kasutatavat keelt puudutavat teavet.

7 Kui vajatakse tõlke, kes vastutab nende leidmise eest mõlemat liiki ülekuulamiste puhul ja kus peaks olema tõlkide asukoht?

Eeskirjad ei sisalda ühtegi konkreetset sätet selle aspekti kohta.

Artiklis 10 jj nimetatud menetlustes kohaldatakse taotluse saanud riigi õigust.

Igal juhul kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 122 lõiget 2.

Seadustiku kohaselt tuleb määrata tõlk, kui küsitleda on vaja isikut, kes ei räägi itaalia keelt. Seetõttu kehtib eeldus, et kohtumenetluse (ja menetleva kohtuniku) keel on itaalia keel.

Tõlkide tasude kulud tuleb hüvitada ja arve esitatakse taotluse esitanud õigusasutusele (vt artikkel 18).

Artiklis 17 ette nähtud menetlusega seoses vt punkt 6. Ülekuulamisel kasutatav keel peab olema taotluse esitanud riigi keel. Seetõttu tuleb lähtuda taotluse esitanud riigi õigusaktidest, et määrata kindlaks, kes vastutab tõlgi (tõlkide) määramise eest. Sel juhul võib tõendite vahetu kogumise loa andmiseks pädev asutus küsida teavet tõlkide määramise kohta.

8 Millist menetlust kohaldatakse ülekuulamise korraldamiseks ja isiku teavitamiseks küsitlemise aja ja koha kohta? Kui palju aega tuleks ette näha ülekuulamise kuupäevast teavitamiseks, et isik saaks ülekuulamise toimumisest piisavalt vara teada?

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklis 250 on ette nähtud, et kohtuametnik peab huvitatud poole taotlusel teavitama tunnistajaid, et nad peavad ilmuma teataval kuupäeval ja ajal kindlaksmääratud kohta, ja andma neile teada kohtunikust, kes tõendeid kogub, ja kohtumenetlusest, mille raames neid küsitletakse. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku rakendussätete artiklis 103 on sätestatud, et tunnistajaid tuleb teavitada kohtusse kutsumisest vähemalt seitse päeva ette.

Tunnistajate küsitlemise eeskirjad on sätestatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklites 244–257 bis ja selle rakendussätete artiklites 102–108.

9 Millised on videokonverentsi kasutamise kulud ja kuidas neid tasutakse?

Artikli 4 (kaudsed tõendid) kohaselt peetud videokonverentsi kulud vastavalt artikli 10 lõikele 4 hüvitatakse taotluse saanud asutuse taotlusel kooskõlas artikli 18 lõikega 2.

Hüvitamiskohustus ei ole ette nähtud tõendite vahetul kogumisel välisriigi asutuse korraldatavate videokonverentside teel vastavalt artiklile 17.

10 Kas on nõudeid selle tagamiseks, et otse taotleva kohtu poolt küsitletavat isikut teavitatakse sellest, et see toimub vabatahtlikkuse alusel?

Taotluse esitanud asutuse ülesanne on teavitada küsitletavat isikut, et tõendeid kogutakse vabatahtlikkuse alusel; artikli 17 kohaselt on see tingimus üks teguritest, millel põhineb tõendite vahetuks kogumiseks loa andmine.

Eeskirjades ei ole siiski ette nähtud sarnast kohustust taotluse saanud õigusasutuse jaoks.

11 Millist menetlust kasutatakse küsitletava isiku identiteedi kontrollimiseks?

Üldjuhul vastutab taotluse esitanud ja videokonverentsi korraldav asutus tunnistaja isikusamasuse kontrollimise eest vastavalt artiklile 17. Kaudsete tõendite korral, kui asi on seotud tunnistajate ülekuulamisega, reguleeritakse tunnistaja isikusamasuse kontrollimist tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikliga 252, mille kohaselt: „küsib ülekuulav kohtunik tunnistajalt tema perekonna-, ees- ja isanime, vanust ja töökohta ning palub tal öelda, kas tal on peresuhe […] pooltega või huvi kohtumenetluse vastu“. Isikusamasus tuvastatakse pärast vande võtmist, mida reguleeritakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikliga 251. Praktikas küsib ülekuulav kohtunik tunnistajalt ka isikut tõendavat dokumenti ja laseb andmed kanda menetluse protokolli.

Kui küsitletavate pooltega seoses on kaasatud eraldi advokaat, siis on nõutav ka eraldi volikiri.

12 Millised on kohaldatavad vande andmise nõuded ja millist teavet vajab taotlev kohus, kui artikli 17 kohase tõendite otsese kogumise raames nõutakse vande andmist?

Artiklis 17 sätestatud menetluse kohta ei ole konkreetset eeskirja ette nähtud. Kasulik võib olla saada teavet valevande või tegevusetuse kriminaalsuse kohta (taotluse esitanud riigi õigussüsteemi jaoks), mis sõltub taotluse esitanud riigi kohtumenetlust reguleerivatest õigusaktidest.

13 Mida on tehtud selle tagamiseks, et videokonverentsi toimumise asukohas on kontaktisik, kellega taotlev kohus saab suhelda, ja et ülekuulamise päeval on kohal ka isik, kes seab videokonverentsi seadmed töökorda ja tegeleb võimalike tehniliste probleemidega?

Itaalia vanglate halduse osakond, kes vastutab videokonverentsi ühenduste eest, teeb vahetult enne videokonverentsi ühilduvuskontrolli koos välisriigi tehniliste töötajatega.

14 Millist lisateavet taotlevalt kohtult nõutakse?

Taotlust esitav õigusasutus peaks koos rahvusvahelise õigusabi taotlusega esitama ka tehnilise teabe – kui tal see on – oma riigis kasutatava videokonverentside süsteemi kohta, kontaktisiku andmed, eelistatavalt tehnilise spetsialisti nime ja telefoninumbri, ning nimetama selle tegevuse käigus kasutatava keele.


Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Viimati uuendatud: 04/02/2019

Tõendite kogumine videokonverentsi vahendusel - Küpros

SISUKORD


1 Kas tõendeid on võimalik koguda videokonverentsi teel kas taotleva liikmesriigi kohtu osalemisel või otse asjaomase liikmesriigi kohtu poolt? Kui jah, millised riiklikke menetlusi ja õigusakte kohaldatakse?

Tõendeid saab koguda kas videosilla abil, taotluse esitanud riigi kohtu osalusel või otseselt. Selle õiguslik alus on sätestatud vastavalt liikmesriigi õigusele tõendite seaduse peatüki 9 artikliga 36A; seadust on muudetud seadusega 122(I)/2010. Artikli 36A kohaselt võib kohus oma äranägemisel kehtestada mis tahes tingimused, mida ta peab tõendite kogumisel vajalikuks, eeldusel, et need tingimused ei ole vastuolus Küprose Vabariigi rahvusvaheliste kohustustega.

2 Kas esineb piiranguid isikute ringi suhtes, keda võib videokonverentsi teel küsitleda – näiteks, kas videokonverentsi teel võib küsitleda vaid tunnistajaid või ka eksperte ja osalisi?

Selliseid piiranguid ei ole. Küsitleda võidakse iga isikut, kelle tõendeid peetakse vajalikuks, eeldusel, et tõendite kogumise taotlus kuulub määruse (EÜ) nr 1206/2001 kohaldamisalasse ega ole vastuolus siseriikliku õigusega.

3 Kas esineb piiranguid tõendite liikide suhtes, mida võib videokonverentsi teel koguda?

Nendele tõendiliikidele, mida saab koguda videosilla kaudu, ei ole piiranguid, eeldusel, et tõendite kogumise taotlus ei ole vastuolus siseriikliku õigusega ning taotletav tõendite kogumine on praktiliselt teostatav.

4 Kas esineb piiranguid selle suhtes, kus tuleks isikut videokonverentsi teel küsitleda – st kas küsitlemine peab toimuma kohtus?

Piiranguid ei ole.

5 Kas videokonverentsi teel peetavaid ülekuulamisi tohib salvestada? Kui jah, kas selline võimalus on loodud?

Dokumenteeritakse üksnes menetluse protokoll.

6 Mis keeles tuleb ülekuulamine läbi viia: kui taotlused tehakse artiklite 10–12 kohaselt; ja kui tõendeid kogutakse vahetult artikli 17 kohaselt?

Tõendeid kogutakse tunnistust andva isiku emakeeles ning seejärel tõlgib tõlk selle kohtu ametlikku keelde, st kreeka keelde.

7 Kui vajatakse tõlke, kes vastutab nende leidmise eest mõlemat liiki ülekuulamiste puhul ja kus peaks olema tõlkide asukoht?

Tõlkide kasutamise korraldamine on selle kohtu kantselei kohustus, kus arutatakse asja, millega seoses tuleb asjaomast isikut küsitleda.

8 Millist menetlust kohaldatakse ülekuulamise korraldamiseks ja isiku teavitamiseks küsitlemise aja ja koha kohta? Kui palju aega tuleks ette näha ülekuulamise kuupäevast teavitamiseks, et isik saaks ülekuulamise toimumisest piisavalt vara teada?

Küsitletavale isikule saadetakse kohtukutse ning asja arutamiseks määratakse selline kuupäev, et asjaomast isikut saab aegsasti teavitada.

9 Millised on videokonverentsi kasutamise kulud ja kuidas neid tasutakse?

Tõlkidega seotud kulud kannab see riik, kus asub menetlust teostav kohus, ning küsitlemise päeval tehnilise toe osutamise kulud kannab riik, kus asub tunnistaja.

10 Kas on nõudeid selle tagamiseks, et otse taotleva kohtu poolt küsitletavat isikut teavitatakse sellest, et see toimub vabatahtlikkuse alusel?

Sel eesmärgil saadetakse tunnistajale kohtukutse.

11 Millist menetlust kasutatakse küsitletava isiku identiteedi kontrollimiseks?

Võetakse vanne või kinnitus ning esitatakse küsitletava isiku andmed.

12 Millised on kohaldatavad vande andmise nõuded ja millist teavet vajab taotlev kohus, kui artikli 17 kohase tõendite otsese kogumise raames nõutakse vande andmist?

Taotlev kohus peab esitama küsitletava isiku andmed. Vande võtmise ajal vannub küsitletav isik kas piibli või koraani peal, olenevalt tema usust, või annab kinnituse.

13 Mida on tehtud selle tagamiseks, et videokonverentsi toimumise asukohas on kontaktisik, kellega taotlev kohus saab suhelda, ja et ülekuulamise päeval on kohal ka isik, kes seab videokonverentsi seadmed töökorda ja tegeleb võimalike tehniliste probleemidega?

Enne küsitlemise päeva proovitakse ühendust, pärast seda kui pädevad asutused (kohtute registriosakonnad) on selle kooskõlastanud.

14 Millist lisateavet taotlevalt kohtult nõutakse?

Lisateavet ei nõuta.


Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Viimati uuendatud: 28/05/2018

Tõendite kogumine videokonverentsi vahendusel - Luksemburg

SISUKORD


1 Kas tõendeid on võimalik koguda videokonverentsi teel kas taotleva liikmesriigi kohtu osalemisel või otse asjaomase liikmesriigi kohtu poolt? Kui jah, millised riiklikke menetlusi ja õigusakte kohaldatakse?

Jah, mõlemad menetlused on võimalikud. Enamik Luksemburgile adresseeritud taotlusi pärinevad muu liikmesriigi kohtult, kes soovib küsitleda tunnistajat videokonverentsi teel.

Videokonverentsi kohta puuduvad eraldi sätted, nii et tunnistajate küsitlemist, isikute tuvastamist kohtuniku poolt ja poolte kohustust ilmuda isiklikult kohtusse reguleerivad uue tsiviilkohtumenetluse seadustiku üldised sätted. Praegu puudub veel videokonverentsi käsitlev kohtupraktika.

2 Kas esineb piiranguid isikute ringi suhtes, keda võib videokonverentsi teel küsitleda – näiteks, kas videokonverentsi teel võib küsitleda vaid tunnistajaid või ka eksperte ja osalisi?

Videokonverentsi võib kasutada tunnistajate ning mõnel juhul ka poolte ja kohtuekspertide ülekuulamiseks. Siiani on siiski taotletud ainult tunnistajate ülekuulamist.

3 Kas esineb piiranguid tõendite liikide suhtes, mida võib videokonverentsi teel koguda?

Ainus piirang on see, et tunnistajaid võib üle kuulata vabatahtlikkuse alusel. Kui tunnistaja keeldub kohtuistungil osalemast, ei saa Luksemburgi asutused teda selleks sundida.

4 Kas esineb piiranguid selle suhtes, kus tuleks isikut videokonverentsi teel küsitleda – st kas küsitlemine peab toimuma kohtus?

Tegemist peab olema tõenditega, mida saab koguda kohturuumides, kus on olemas vajalikud tehnilised seadmed.

5 Kas videokonverentsi teel peetavaid ülekuulamisi tohib salvestada? Kui jah, kas selline võimalus on loodud?

Kui taotlev liikmesriik soovib videokonverentsi salvestada, peab ta saama Luksemburgis ülekuulatavalt tunnistajalt sõnaselge nõusoleku. Luksemburg kui taotluse saanud riik ei salvesta videokonverentsi, sest salvestamine on Luksemburgi seaduse kohaselt keelatud.

6 Mis keeles tuleb ülekuulamine läbi viia: kui taotlused tehakse artiklite 10–12 kohaselt; ja kui tõendeid kogutakse vahetult artikli 17 kohaselt?

a) Prantsuse ja saksa keeles.

b) Kõikides keeltes.

7 Kui vajatakse tõlke, kes vastutab nende leidmise eest mõlemat liiki ülekuulamiste puhul ja kus peaks olema tõlkide asukoht?

Luksemburgi kohus kui taotluse saanud riigi kohus kaasab alati tõlgi, kui seda on vaja taotleva riigi asutuste või küsitletava isikuga suhtlemiseks.

8 Millist menetlust kohaldatakse ülekuulamise korraldamiseks ja isiku teavitamiseks küsitlemise aja ja koha kohta? Kui palju aega tuleks ette näha ülekuulamise kuupäevast teavitamiseks, et isik saaks ülekuulamise toimumisest piisavalt vara teada?

Luksemburgi asutus, täpsemalt tõendite kogumise eest vastutav kohus, võtab taotleva riigi asutusega ühendust, et kokku leppida videokonverentsi kuupäeva ja kellaaeg. Kohtukutse toimetatakse kätte vähemalt 15 päeva enne ülekuulamist. Osalejate kohtusse kutsumise eest vastutab Luksemburgi asutus.

9 Millised on videokonverentsi kasutamise kulud ja kuidas neid tasutakse?

ELi määruse kohaselt annab taotluse saanud riik loa videokonverentsi korraldamiseks ning taotlev riik hoolitseb kõikide vorminõuete ja organisatsiooniliste ja tehniliste küsimuste, sealhulgas asjaomaste isikute teavitamise eest.

Videokonverentsi kasutamise ja tunnistajate kulud tasub Luksemburgi riik. Tõlgile maksab tasu põhimõtteliselt taotlev riik.

10 Kas on nõudeid selle tagamiseks, et otse taotleva kohtu poolt küsitletavat isikut teavitatakse sellest, et see toimub vabatahtlikkuse alusel?

Isikut teavitatakse kohtukutses ja seda teeb enne videokonverentsi ka kohtunik või kohtusekretär.

11 Millist menetlust kasutatakse küsitletava isiku identiteedi kontrollimiseks?

Luksemburgi kohus kui taotluse saanud riigi kohus kontrollib isikut tõendavaid dokumente ülekuulamise alguses.

12 Millised on kohaldatavad vande andmise nõuded ja millist teavet vajab taotlev kohus, kui artikli 17 kohase tõendite otsese kogumise raames nõutakse vande andmist?

Tunnistajad ja eksperdid peavad andma vande, et nad räägivad tõtt. Neid teavitatakse, et valevande andmise eest ähvardab neid rahatrahv või vabadusekaotus.

Vanne antakse taotleva kohtu ees.

Artikli 17 kohase tõendite kogumise korral kohaldab taotlev riik enda tingimusi. Videokonverentsil viibiv Luksemburgi kohtunik kui taotluse saanud riigi kohtunik sekkub ainult probleemide tekkimise korral.

13 Mida on tehtud selle tagamiseks, et videokonverentsi toimumise asukohas on kontaktisik, kellega taotlev kohus saab suhelda, ja et ülekuulamise päeval on kohal ka isik, kes seab videokonverentsi seadmed töökorda ja tegeleb võimalike tehniliste probleemidega?

Videokonverentsi toimumiseks määratud päeval ja kellaajal on kohal kohtunik, sekretär, tehnik ja vajaduse korral tõlk.

14 Millist lisateavet taotlevalt kohtult nõutakse?

Videokonverentsi korraldamiseks tuleb lahendada hulk tehnilisi küsimusi. Videokonverentsi teel peetava ülekuulamise õnnestumine sõltub seega põhjalikust ettevalmistusest ja kontaktpunktide tõhusast koostööst.


Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Viimati uuendatud: 18/09/2017

Tõendite kogumine videokonverentsi vahendusel - Ungari

Juhime tähelepanu sellele, et käesoleva lehekülje ungari keel originaalkeelset versiooni on hiljuti muudetud. Valitud keeleversiooni meie töötajad parajasti tõlgivad.

SISUKORD


1 Kas tõendeid on võimalik koguda videokonverentsi teel kas taotleva liikmesriigi kohtu osalemisel või otse asjaomase liikmesriigi kohtu poolt? Kui jah, millised riiklikke menetlusi ja õigusakte kohaldatakse?

1952. aasta III seadus tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohta näeb kohtule ette võimaluse küsitleda menetluspoole ettepanekul või omal algatusel menetluspoolt, teisi kohtumenetluse osalisi või eksperte või tunnistajaid kinnise telekommunikatsioonivõrgu kaudu. Kinnise telekommunikatsioonivõrgu kaudu toimuv küsitlus on eriti asjakohane juhtudel, kui sellise küsitluse abil saab menetlust kiirendada või kui küsitlust oleks kohtuistungi toimumiskohas väga raske või kulukas korraldada.

Kinnise telekommunikatsioonivõrgu kaudu korraldatavate küsitluste eeskirjad on sätestatud tsiviilkohtumenetluse seadustikus.

2 Kas esineb piiranguid isikute ringi suhtes, keda võib videokonverentsi teel küsitleda – näiteks, kas videokonverentsi teel võib küsitleda vaid tunnistajaid või ka eksperte ja osalisi?

Isikute suhtes, keda võib kinnise telekommunikatsioonivõrgu kaudu küsitleda, puuduvad piirangud. Seda meetodit võib kasutada nii poolte ja teiste kohtumenetluses osalejate kui ka tunnistajate ja ekspertide küsitlemiseks.

3 Kas esineb piiranguid tõendite liikide suhtes, mida võib videokonverentsi teel koguda?

Kinnist telekommunikatsioonivõrku võib kasutada pooltelt ja teistelt kohtumenetluses osalejatelt ütluste võtmiseks ning ekspertide või tunnistajate küsitlemiseks.

4 Kas esineb piiranguid selle suhtes, kus tuleks isikut videokonverentsi teel küsitleda – st kas küsitlemine peab toimuma kohtus?

Kinnise telekommunikatsioonivõrgu kaudu korraldatav küsitlus võib toimuda kohtus või muus asutuses selleks ettenähtud ruumides.

5 Kas videokonverentsi teel peetavaid ülekuulamisi tohib salvestada? Kui jah, kas selline võimalus on loodud?

Tsiviilkohtumenetluse seadustikus puuduvad sätted kinnise telekommunikatsioonivõrgu kaudu toimuvate küsitluste video- või audiosalvestamise kohta. Siiski näeb tsiviilkohtumenetluse seadustik ette, et kinnise telekommunikatsioonivõrgu kaudu toimuva küsitluse korral peavad ülekuulamisprotokollis kajastuma ka küsitluse läbiviimise asjaolud ja küsitluseks kasutatud ruumis viibinud isikud.

6 Mis keeles tuleb ülekuulamine läbi viia: kui taotlused tehakse artiklite 10–12 kohaselt; ja kui tõendeid kogutakse vahetult artikli 17 kohaselt?

Artiklite 10–12 kohaselt esitatud taotluste korral kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikku. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustikule viiakse kohtumenetlus läbi ungari keeles, kuid kedagi ei tohi seada ebasoodsasse olukorda ungari keele oskuse puudumise tõttu. Kohtumenetluse käigus on igal isikul õigus kasutada oma ema-, piirkondlikku või vähemuskeelt, nagu on ette nähtud rahvusvaheliste lepingutega. Vajaduse korral on kohtul kohustus kasutada tõlki.

Artikli 17 kohaselt esitatud taotluste korral viib ülekuulamise läbi taotlev kohus artikli 17 lõike 6 alusel vastavalt oma liikmesriigi õigusaktidele.

7 Kui vajatakse tõlke, kes vastutab nende leidmise eest mõlemat liiki ülekuulamiste puhul ja kus peaks olema tõlkide asukoht?

Kui artiklite 10–12 kohaselt esitatud taotluste korral on vajalik tagada ema-, piirkondliku või vähemuskeele kasutamine, on kohtul kohustus kasutada tõlki.

Tsiviilkohtumenetluse seadustikus puuduvad sätted tõlgi asukoha kohta juhul, kui küsitlus toimub kinnise telekommunikatsioonivõrgu kaudu.

Artikli 17 kohaselt esitatud taotluste korral tuleb kohaldada artikli 17 lõigete 4 ja 6 sätteid.

8 Millist menetlust kohaldatakse ülekuulamise korraldamiseks ja isiku teavitamiseks küsitlemise aja ja koha kohta? Kui palju aega tuleks ette näha ülekuulamise kuupäevast teavitamiseks, et isik saaks ülekuulamise toimumisest piisavalt vara teada?

Tsiviilkohtumenetluse seadustikus puuduvad erisätted kinnise telekommunikatsioonivõrgu kaudu peetavale ülekuulamisele kutsumise kohta. Ülekuulamisel osalemise kutse tuleb saata nii, et kohus saaks enne ülekuulamist kätte kutse seadusjärgse kättetoimetamise kinnituse.

Kui kostjale tuleb peale kutse üle anda ka kaebus, tuleb ülekuulamine korraldada nii, et tagatud oleks kaebuse kättetoimetamine kostjale üldjuhul vähemalt 15 päeva enne ülekuulamise kuupäeva. Pakilistel juhtudel võib kohtu esimees seda tähtaega lühendada.

Artikli 17 kohaselt esitatud taotluste korral tuleb kohaldada artikli 17 lõigete 4 ja 6 sätteid.

9 Millised on videokonverentsi kasutamise kulud ja kuidas neid tasutakse?

Kulud on erinevad ja need peab tasuma taotlev kohus.

10 Kas on nõudeid selle tagamiseks, et otse taotleva kohtu poolt küsitletavat isikut teavitatakse sellest, et see toimub vabatahtlikkuse alusel?

Artikli 17 lõike 2 kohaselt peab taotlev kohus teavitama asjaomast isikut sellest, et ülekuulamine on vabatahtlik.

11 Millist menetlust kasutatakse küsitletava isiku identiteedi kontrollimiseks?

Kinnise telekommunikatsioonivõrgu kaudu küsitletava isiku isikusamasust kontrollitakse järgmiselt:

- isiku poolt enda isikusamasuse ja aadressi tõendamiseks esitatud teabe alusel;

- isikusamasuse tuvastamiseks esitatud sobiva ametliku dokumendi või elamisloa kujutise alusel.

Kohus kasutab ka elektroonilisi vahendeid või otseseid andmebaasipäringuid kinnitamaks, et:

- kinnise telekommunikatsioonivõrgu kaudu küsitletava isiku poolt enda isikusamasuse ja aadressi tõendamiseks esitatud teave vastab registriandmetele;

- kinnise telekommunikatsioonivõrgu kaudu küsitletava isiku poolt esitatud isikusamasuse tuvastamiseks sobiv ametlik dokument või fotoga elamisluba vastab registriandmetele ja on kehtiv.

12 Millised on kohaldatavad vande andmise nõuded ja millist teavet vajab taotlev kohus, kui artikli 17 kohase tõendite otsese kogumise raames nõutakse vande andmist?

Tsiviilkohtumenetluse seadustik ei näe ette kohtumenetluses kasutatavaid vandeid.

13 Mida on tehtud selle tagamiseks, et videokonverentsi toimumise asukohas on kontaktisik, kellega taotlev kohus saab suhelda, ja et ülekuulamise päeval on kohal ka isik, kes seab videokonverentsi seadmed töökorda ja tegeleb võimalike tehniliste probleemidega?

Selle kohta puuduvad konkreetsed õigusnormid. Selles peavad kokku leppima taotlev ja taotluse saanud kohus. Tsiviilkohtumenetluse seadustik näeb siiski ette, et kinnise telekommunikatsioonivõrgu kaudu toimuvaks küsitluseks kasutatavas ruumis peab viibima isik, kes vastutab vajalike tehniliste seadmete toimimise ja kasutamise eest.

14 Millist lisateavet taotlevalt kohtult nõutakse?

Lisateavet üldiselt ei nõuta.


Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Viimati uuendatud: 16/10/2017

Tõendite kogumine videokonverentsi vahendusel - Malta

SISUKORD


1 Kas tõendeid on võimalik koguda videokonverentsi teel kas taotleva liikmesriigi kohtu osalemisel või otse asjaomase liikmesriigi kohtu poolt? Kui jah, millised riiklikke menetlusi ja õigusakte kohaldatakse?

Kui Malta on taotlev riik, kasutatakse videokonverentsi viimase abinõuna.

2 Kas esineb piiranguid isikute ringi suhtes, keda võib videokonverentsi teel küsitleda – näiteks, kas videokonverentsi teel võib küsitleda vaid tunnistajaid või ka eksperte ja osalisi?

Piiranguid isikute ringi suhtes, keda võib videokonverentsi teel küsitleda, ei ole; küsitleda võib nii tunnistajaid, eksperte kui ka pooli.

3 Kas esineb piiranguid tõendite liikide suhtes, mida võib videokonverentsi teel koguda?

Selle, mis on tõendina lubatav, määrab kohus.

4 Kas esineb piiranguid selle suhtes, kus tuleks isikut videokonverentsi teel küsitleda – st kas küsitlemine peab toimuma kohtus?

Kui Malta on taotluse saanud riik, tuleb isikut küsitleda kohtus.

5 Kas videokonverentsi teel peetavaid ülekuulamisi tohib salvestada? Kui jah, kas selline võimalus on loodud?

Jah, videokonverentsi teel peetavaid ülekuulamisi tohib salvestada ja selline võimalus on loodud.

6 Mis keeles tuleb ülekuulamine läbi viia: kui taotlused tehakse artiklite 10–12 kohaselt; ja kui tõendeid kogutakse vahetult artikli 17 kohaselt?

a) Kui Malta on taotluse saanud riik, viiakse artiklite 10–12 alusel taotletud ülekuulamine läbi malta või inglise keeles.

b) Kui Malta on taotlev riik, viiakse artikli 17 alusel taotletud ülekuulamine läbi malta või inglise keeles.

7 Kui vajatakse tõlke, kes vastutab nende leidmise eest mõlemat liiki ülekuulamiste puhul ja kus peaks olema tõlkide asukoht?

Kui Malta on taotluse saanud riik ja hakkab seega ütlusi võtma, siis kohtukorraldus- ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Malta seadustekogu 12. peatükk) artikli 596 lõikes 1 on sätestatud, et kui kohus ei saa aru keelest, milles ütlusi antakse, määrab ta pädeva tõlgi tunnistaja esitanud poole esialgsel kulul. Sellisel juhul peab tõlk olema tunnistajaga samas asukohas.

Kui Malta on artikli 17 kohaselt taotlev riik ja tõendeid kogutakse vahetult, oleneb tõlgi asukoht juhtumi asjaoludest.

8 Millist menetlust kohaldatakse ülekuulamise korraldamiseks ja isiku teavitamiseks küsitlemise aja ja koha kohta? Kui palju aega tuleks ette näha ülekuulamise kuupäevast teavitamiseks, et isik saaks ülekuulamise toimumisest piisavalt vara teada?

Kui tõendeid kogutakse artiklite 10 ja 12 kohaselt ja Malta on taotluse saanud riik, siis on kohtukorraldus- ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 568 lõikes 1 sätestatud, et tunnistajad kutsutakse kohtusse kohtukutsega, mis väljastatakse huvitatud poole taotlusel. Kahe istungi vahele tuleks jätta üks kuu, et tunnistaja teavitamiseks jääks piisavalt aega.

Kui Malta on artikli 17 kohaselt taotlev riik, otsustab kohus omal äranägemisel, milliseid vahendeid tuleb kasutada küsitletava isiku teavitamiseks küsitlemise ajast ja kohast. Kahe istungi vahele tuleks jätta üks kuu, et tunnistaja teavitamiseks jääks piisavalt aega.

9 Millised on videokonverentsi kasutamise kulud ja kuidas neid tasutakse?

Kuni esimese kahe videokonverentsi tunni eest tuleb tasuda 100 eurot.

Iga järgneva tunni eest tuleb tasuda 50 eurot.

Samuti kohaldatakse tehniku tunnitasu, mis on 58 eurot.

10 Kas on nõudeid selle tagamiseks, et otse taotleva kohtu poolt küsitletavat isikut teavitatakse sellest, et see toimub vabatahtlikkuse alusel?

Enne ütluste andmist hoiatab kohus tunnistajat, et kui ta ei soovi ütlusi anda, peab ta sellest teavitama taotlevat kohut.

11 Millist menetlust kasutatakse küsitletava isiku identiteedi kontrollimiseks?

Kohus võib nõuda, et küsitletav isik näitaks enne ütluste andmist oma passi või isikutunnistust. Tunnistajat teavitatakse enne istungit, et ta peab ühe nimetatud dokumentidest kaasa võtma.

12 Millised on kohaldatavad vande andmise nõuded ja millist teavet vajab taotlev kohus, kui artikli 17 kohase tõendite otsese kogumise raames nõutakse vande andmist?

Kohtukorraldus- ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 111 kohaselt annab roomakatoliku usku tunnistaja vande selle usutunnistusega isikute tava kohaselt ja selle usutunnistuseta tunnistaja annab vande viisil, mis on tema arvates tema südametunnistuse järgi kõige siduvam.

13 Mida on tehtud selle tagamiseks, et videokonverentsi toimumise asukohas on kontaktisik, kellega taotlev kohus saab suhelda, ja et ülekuulamise päeval on kohal ka isik, kes seab videokonverentsi seadmed töökorda ja tegeleb võimalike tehniliste probleemidega?

Kontaktisikud on täpsustatud allpool.

Audiovisuaalbüroo vanemtehnik Charles Calleja.

Tema vastutab seadmete ühendamise, katsetamise ja tehnilise abi osutamise eest videokonverentsi ajal.

Kontaktandmed: +356 25902375, Valletta kohtumaja 4. korrus

Lingil klikates avaneb uus akencharles-george.calleja@gov.mt

Videokonverentsi seadmete broneerimine: Maria Ruth Ciantar.

Kontaktandmed: +356 25902391, Valletta kohtumaja 4. korrus,

Lingil klikates avaneb uus akenmaria.a.ciantar@gov.mt

Sekretär Alan J. Darmanin.

Kontaktandmed: +356 25902211, Valletta kohtumaja 4. korrus,

Lingil klikates avaneb uus akenalan.a.darmanin@gov.mt

14 Millist lisateavet taotlevalt kohtult nõutakse?

Taotlevalt kohtult nõutakse enne ülekuulamise kuupäeva järgmist teavet:

a. ajavöönd,

b. testimiseks määratud kuupäev ja kellaaeg,

c. fikseeritud IP-aadress,

d. tehnilise kontaktisiku andmed.


Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Viimati uuendatud: 10/03/2017

Tõendite kogumine videokonverentsi vahendusel - Holland

SISUKORD


1 Kas tõendeid on võimalik koguda videokonverentsi teel kas taotleva liikmesriigi kohtu osalemisel või otse asjaomase liikmesriigi kohtu poolt? Kui jah, millised riiklikke menetlusi ja õigusakte kohaldatakse?

Hollandi tsiviilkohtumenetluse seadustikus sellel teemal üldisi eeskirju ei ole. Videokonverentsid ei ole siiski välistatud ja seega on need nendel juhtudel seaduse kohaselt võimalikud.

Tsiviilõiguse kohaselt kasutatakse videokonverentse korrapäraselt õigusabitaotluse alternatiivina.

2 Kas esineb piiranguid isikute ringi suhtes, keda võib videokonverentsi teel küsitleda – näiteks, kas videokonverentsi teel võib küsitleda vaid tunnistajaid või ka eksperte ja osalisi?

Kui isikut võib tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohaselt küsitleda, on see põhimõtteliselt võimalik ka videokonverentsi teel. Tsiviilkohtumenetluse seadustikus erisätted puuduvad.

3 Kas esineb piiranguid tõendite liikide suhtes, mida võib videokonverentsi teel koguda?

Konkreetsete piirangute kohta eeskirju ei ole. Kohaldatakse riigi tsiviilmenetluse eeskirju.

4 Kas esineb piiranguid selle suhtes, kus tuleks isikut videokonverentsi teel küsitleda – st kas küsitlemine peab toimuma kohtus?

Videokonverentsi kaudu toimuva ülekuulamise suhtes erieeskirju ei kohalda. Kehtivad riigi tsiviilmenetluse eeskirjad, mille kohaselt tuleb isikud üle kuulata kohtus. Erandeid võib teha, kui tunnistaja on haige või tal ei ole muul põhjusel võimalik kohtusse sõita (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Wetboek van Burgerlijke Rechtsvordering (Rv)) artikkel 175).

5 Kas videokonverentsi teel peetavaid ülekuulamisi tohib salvestada? Kui jah, kas selline võimalus on loodud?

Tunnistaja ülekuulamist Hollandi kohtus videokonverentsi teel käsitletakse võrdsena tavalise kohtuistungi otseülekandega. Seaduse kohaselt koostab küsitlev kohtunik tunnistaja ülekuulamise kohta kohtuprotokolli. Samad eeskirjad kehtivad videokonverentsi teel toimuvatele ülekuulamistele ja seetõttu tuleb ka nende kohta koostada kohtuprotokoll. Seadus ei keela pildi või heli salvestamist lisaks kohtuprotokollile, kuid seda salvestist ei saa võrdsustada kohtuprotokolliga.

Tulevase seaduse kohaselt võib kohtunik otsustada, et paberil kohtuprotokolli asemel tehakse suulisest ülekuulamisest pildi- või helisalvestis. Sellest lähtudes võib salvestise vajaduse korral teha ka tunnistaja ülekuulamise kohtuprotokollist.

6 Mis keeles tuleb ülekuulamine läbi viia: kui taotlused tehakse artiklite 10–12 kohaselt; ja kui tõendeid kogutakse vahetult artikli 17 kohaselt?

Kui taotluse saanud kohus asub Madalmaades, toimub kohtuistung hollandi keeles. Selle kohta erieeskirju ei kohaldata.

Hollandi rakendusõigusaktides on pädeval asutusel lubatud kehtestada tõendite vahetu kogumise jaoks tingimusi, mida ta peab nõuetekohasest menetlusest tulenevatel põhjustel kasulikuks või vajalikuks.

7 Kui vajatakse tõlke, kes vastutab nende leidmise eest mõlemat liiki ülekuulamiste puhul ja kus peaks olema tõlkide asukoht?

Hollandi tsiviilkohtumenetluse seadustikus ei ole eraldi sätteid tõlkide kohta. Madalmaade tsiviilasjades peavad pooled põhimõtteliselt ise tõlgid hankima.

8 Millist menetlust kohaldatakse ülekuulamise korraldamiseks ja isiku teavitamiseks küsitlemise aja ja koha kohta? Kui palju aega tuleks ette näha ülekuulamise kuupäevast teavitamiseks, et isik saaks ülekuulamise toimumisest piisavalt vara teada?

Hollandi rakendusõiguse kohaselt võib taotluse saanud kohus kindlaks määrata, kumb pool vastutab tõendite kogumise taotlusest tuleneva kutse eest.

Kutsetega, mille eest ei vastuta kumbki pool, tegeleb taotluse saanud kohtu registripidaja. Hollandi tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohaselt tuleb saata tunnistajatele kohtukutse vähemalt üks nädal (tulevase seaduse kohaselt vähemalt 10 päeva) enne ülekuulamist.

9 Millised on videokonverentsi kasutamise kulud ja kuidas neid tasutakse?

Pooled ei pea tasuma selle eriliigi ja sidetehnoloogiaga seotud kulusid. Neid kulusid ei anta Hollandi seaduse kohaselt üle. Need kannab riik, kellelt võib nõuda hüvitist vastavalt määruse artikli 18 lõikele 2 koostoimes artikli 10 lõikega 4.

10 Kas on nõudeid selle tagamiseks, et otse taotleva kohtu poolt küsitletavat isikut teavitatakse sellest, et see toimub vabatahtlikkuse alusel?

Kui tõendite vahetu kogumine määruse artikli 17 lõike 2 kohaselt tähendab isiku ülekuulamist, teatab taotlev kohus kõnealusele isikule, et see toimub vabatahtlikkuse alusel. Muid nõudeid ei kohaldata.

11 Millist menetlust kasutatakse küsitletava isiku identiteedi kontrollimiseks?

Hollandi tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohaselt on isikusamasuse kontrollimine kohtuniku ülesanne (Rv artikkel 177).

Kohus palub tunnistajatel teatada oma perekonna- ja eesnime, vanuse, ameti ja elukoha. Neilt küsitakse ka seda, milline on nende suhe pooltega (veresugulus või hõimlus, töösuhe).

12 Millised on kohaldatavad vande andmise nõuded ja millist teavet vajab taotlev kohus, kui artikli 17 kohase tõendite otsese kogumise raames nõutakse vande andmist?

Hollandi tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohaselt antakse vanne või kinnitus kohtuniku ees enne ülekuulamist. Tunnistaja kinnitab, et tunnistab tõtt ja ainult tõtt. Tunnistajate puhul, kes tahtlikult tõtt ei räägi, on tegemist valetunnistuse andmisega. Tõendite vahetu kogumine toimub vastavalt taotleva riigi seadustele.

13 Mida on tehtud selle tagamiseks, et videokonverentsi toimumise asukohas on kontaktisik, kellega taotlev kohus saab suhelda, ja et ülekuulamise päeval on kohal ka isik, kes seab videokonverentsi seadmed töökorda ja tegeleb võimalike tehniliste probleemidega?

Kui esitatakse rahvusvahelise õigusabi taotlus, mille puhul kasutatakse videokonverentsi, korraldavad selle õigusabi info- ja kommunikatsioonitehnoloogia abil kohtu töötajad (SPIRIT). Nemad tegelevad tehnilise ja logistilise korraldusega.

14 Millist lisateavet taotlevalt kohtult nõutakse?

Pädeval asutusel on võimalik seda teavet taotleda


Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Viimati uuendatud: 28/01/2019

Tõendite kogumine videokonverentsi vahendusel - Austria

SISUKORD


1 Kas tõendeid on võimalik koguda videokonverentsi teel kas taotleva liikmesriigi kohtu osalemisel või otse asjaomase liikmesriigi kohtu poolt? Kui jah, millised riiklikke menetlusi ja õigusakte kohaldatakse?

Tõendite kogumine videokonverentsi teel on Austrias mõlemal viisil võimalik ja lubatud. Austria tsiviilkohtumenetluse õigust reguleerib hagimenetlustes tsiviilkohtumenetluse seadustik (ZPO – Zivilprozessordnung) ja hagita menetlustes hagita menetluste seadus (AußStrG – Außerstreitgesetz). Tõendite kogumist käsitlevad teatavad ZPO sätted (artiklid 266–389) ja AußStrG sätted (artiklid 16, 20 ja 31–35, osalise viitega ZPO-le), aga ka konkreetseid menetlusliike reguleerivad üksikud AußStrG sätted, nagu artikkel 85, mis käsitleb koostöökohustust isadusega seotud menetluses. Asjaomaseid riiklikke menetlusi ja õigusnorme kirjeldatakse üksikasjalikult järgmistele küsimustele antud vastustes ja teabelehes „Tõendite kogumine – Austria“.

2 Kas esineb piiranguid isikute ringi suhtes, keda võib videokonverentsi teel küsitleda – näiteks, kas videokonverentsi teel võib küsitleda vaid tunnistajaid või ka eksperte ja osalisi?

Vastavalt ZPO artiklile 277 (hagimenetlus) ja AußStrG artiklile 35 koostoimes ZPO artikliga 277 (hagita menetlus) võib videokonverentsi kasutada tõendite kogumiseks ning seega ka poolte ja tunnistajate küsitlemiseks ja ekspertidelt ütluste võtmiseks.

3 Kas esineb piiranguid tõendite liikide suhtes, mida võib videokonverentsi teel koguda?

Vastavalt ZPO artiklile 277 (hagimenetlus) ja AußStrG artiklile 35 koostoimes ZPO artikliga 277 (hagita menetlus) võib videokonverentsi kasutada tõendite kogumiseks. Siiski võivad selle välistada faktilised takistused, näiteks kui tõendite kogumisel tuleb kasutada dokumente või visuaalset vaatlust.

4 Kas esineb piiranguid selle suhtes, kus tuleks isikut videokonverentsi teel küsitleda – st kas küsitlemine peab toimuma kohtus?

Iga isiku võib kutsuda esimese astme kohtusse, kus teda võib videokonverentsi teel küsitleda. Kõik Austria kohtud, prokuratuurid ja vanglad on varustatud vähemalt ühe videokonverentsisüsteemiga. Austrias puudub õigusnorm, mille kohaselt tõendeid võib videokonverentsi teel koguda üksnes kohtuhoonetes.

5 Kas videokonverentsi teel peetavaid ülekuulamisi tohib salvestada? Kui jah, kas selline võimalus on loodud?

Tsiviilasjades puuduvad Austria õiguses üldised andmekaitsesätted videokonverentsi teel toimuva küsitluse salvestamise kohta. Seetõttu on salvestamiseks vajalik kõigi videokonverentsil osalevate isikute nõusolek. See kehtib tõendite kaudse kogumise kohta, mis tuleb vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 1206/2001 (liikmesriikide kohtute vahelise koostöö kohta tõendite kogumisel tsiviil- ja kaubandusasjades) (edaspidi „määrus“) artikli 10 lõikele 2 läbi viia vastavalt taotluse saanud liikmesriigi õigusaktidele.

Tõendite vahetu kogumise taotlus esitatakse seevastu vastavalt taotleva liikmesriigi õigusaktidele (määruse artikli 17 lõige 6). Kui nende õigusaktidega on ette nähtud videokonverentside salvestamine ilma asjaomaste isikute nõusolekuta, on see Austria seisukohast vastuvõetav.

Põhimõtteliselt võib videokonverentsi teel toimuvaid küsitlusi salvestada kõikides videokonverentsisüsteemides. Kohtades, kus kohtuistungeid üldiselt salvestatakse (paljudes kriminaalkohtutes), võib videokonverentsi teel toimuva küsitluse salvestamiseks kasutada olemasolevaid tehnilisi vahendeid. Küsitluse võib salvestada kõigis muudes kohtades, paigaldades lihtsalt selleks vajaliku andmekandja.

6 Mis keeles tuleb ülekuulamine läbi viia: kui taotlused tehakse artiklite 10–12 kohaselt; ja kui tõendeid kogutakse vahetult artikli 17 kohaselt?

a) Määruse artikli 10 lõike 2 kohaselt tuleb tõendeid koguda vastavalt taotluse saanud liikmesriigi õigusaktidele. Seetõttu peab küsitlemine toimuma saksa keeles (mõnes Austria kohtus on lubatud kasutada ka horvaadi, sloveeni või ungari keelt). Taotlev kohus võib nõuda, et tõendite kogumise taotluse rahuldamiseks kohaldatavas erimenetluses kasutatakse taotleva kohtu ametlikku keelt (või muud keelt). Taotluse saanud kohus võib aga selle nõudmise tagasi lükata, kui seda ei ole võimalik märkimisväärsete praktiliste raskuste tõttu täita (määruse artikli 10 lõige 3).

b) Määruse artikli 17 lõike 6 kohaselt peab taotlev kohus tõendite vahetu kogumise läbi viima vastavalt oma liikmesriigi õigusaktidele ja seega ühes neis õigusaktides lubatud ametlikus keeles. Austrial on aga taotluse saanud liikmesriigina artikli 17 lõike 4 kohaselt õigus nõuda tõendite kogumise tingimusena enda keele kasutamist.

7 Kui vajatakse tõlke, kes vastutab nende leidmise eest mõlemat liiki ülekuulamiste puhul ja kus peaks olema tõlkide asukoht?

Tõendite kaudse kogumise korral vastutab suulise tõlke tagamise eest eelkõige taotluse saanud kohus olenemata kulude tasumisest vastavalt määruse artikli 18 lõikele 2. Asjaga seotud kohtud peavad sellegipoolest tegema konstruktiivset koostööd (nii siin kui ka muudes valdkondades).

Tõendite vahetu kogumise korral vastutab määruse artikli 17 kohaselt suulise tõlke tagamise eest eelkõige taotlev kohus. Artiklis 17 ei nõuta, et taotluse saanud liikmesriik osutaks talle selles abi, aga ei välista ka abi osutamist. Kohtualluvuse seaduse (JN – Jurisdiktionsnorm) artikli 39a lõikes 4 on sätestatud, et õigusabi osutav kohus peab välisriigi kohtu taotlusel osutama talle tõendite kogumisel praktilist abi. See hõlmab näiteks ka sobiva tõlgi leidmist.

Otsus selle kohta, mis riigist peaksid tõlgid tulema, tuleb teha vastavalt konkreetsetele asjaoludele.

8 Millist menetlust kohaldatakse ülekuulamise korraldamiseks ja isiku teavitamiseks küsitlemise aja ja koha kohta? Kui palju aega tuleks ette näha ülekuulamise kuupäevast teavitamiseks, et isik saaks ülekuulamise toimumisest piisavalt vara teada?

Küsitletav isik kutsutakse videokonverentsi teel toimuvale küsitlemisele Austrias samal viisil ja sama pika etteteatamistähtajaga nagu siis, kui ta kutsutaks asja menetlevasse kohtusse.

9 Millised on videokonverentsi kasutamise kulud ja kuidas neid tasutakse?

Videokonverentsi korraldamisel internetiprotokolli (IP) kaudu on kõne tasuta. Videokonverentsi korraldamisel ISDNi kaudu maksavad osalejad tasu sarnaselt telefonikõnega. Nende tasude suurus on erinev ja oleneb kohast, kuhu helistatakse.

10 Kas on nõudeid selle tagamiseks, et otse taotleva kohtu poolt küsitletavat isikut teavitatakse sellest, et see toimub vabatahtlikkuse alusel?

See kohustus on eelkõige taotleval kohtul, kelle suhtes kehtib määruse artikli 17 lõige 2 ja kes enamasti kutsub ise asjaomased isikud videokonverentsil osalema. Kui Austria keskasutus või mõni Austria kohus märkab, et määruse artikli 17 lõiget 2 võib olla tõendite vahetu kogumise ettevalmistamise või läbiviimise käigus rikutud, peab keskasutus või kohus koostöös taotleva kohtuga tagama selle sätte asjakohase täitmise. Austria kohtutöötajad on saanud määruse (EÜ) nr 1206/2001 kohaldamise väljaõppe ja neil on ka justiitsministeeriumi siseveebi kaudu juurdepääs Euroopa juhendile videokonverentside pidamiseks piiriüleste menetluste korral.

11 Millist menetlust kasutatakse küsitletava isiku identiteedi kontrollimiseks?

Isiku isikusamasust kontrollitakse fotoga dokumendi alusel. Isikusamasust kontrollitakse ka küsitlemisel (ZPO artikli 340 lõige 1).

12 Millised on kohaldatavad vande andmise nõuded ja millist teavet vajab taotlev kohus, kui artikli 17 kohase tõendite otsese kogumise raames nõutakse vande andmist?

Vande andmise suhtes kohaldatakse poolte puhul ZPO artikleid 377 ja 379 ning tunnistajate puhul ZPO artikleid 336–338.

Vande on kohustatud andma nii pooled kui ka tunnistajad. Pooli ei saa seaduse järgi sundida vannet andma, kuid tunnistajaid võib karistada, kui nad keelduvad ebaseaduslikult vande andmisest (ZPO artiklid 325 ja 326; karistused on samad mis ütluste andmisest keeldumise korral, st trahv või kuni kuuenädalane vabadusekaotus).

Karistusseadustiku (StGB – Strafgesetzbuch) artikli 288 lõike 2 kohaselt on valeütluste andmine või kinnitamine vande all või asjaomastes õigusaktides sätestatud vande muul viisil valesti andmine karistatav kuue kuu kuni viie aasta pikkuse vabadusekaotusega.

Kui valeütluse annab menetluspool, kes ei ole vannet andnud, ei loeta seda süüteoks. Seevastu tunnistajale, kes ei ole vannet andnud ja annab valeütlusi, võib määrata kuni kolmeaastase vabadusekaotuse (StGB artikli 288 lõige 1).

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku sissejuhatava seaduse (EGZPO – Einführungsgesetz zur Zivilprozessordnung) artikli XL kohaselt tuleb järgida 3. mai 1868. aasta seaduse (Reichsgesetzblatt (RGBl) nr 33) sätteid, milles on esitatud vande sõnastus ja muud vorminõuded (vt Lingil klikates avaneb uus akenhttp://alex.onb.ac.at/cgi-content/alex?aid=rgb&datum=18680004&seite=00000067).

ZPO artikli 336 lõike 1 ja artikli 377 lõike 1 kohaselt ei saa isik, kes on varem süüdi mõistetud valeütluste andmises või kes on alla 14-aastane või kellel on ebaküpsuse või vaimse puude tõttu ebapiisav arusaam vande olemusest ja tähendusest, vannet anda ja seetõttu ei saa teda vannutada.

Eespool nimetatud sätteid, mis käsitlevad vannutatud tunnistaja või menetluspoole küsitlemist, ei saa kohaldada hagita menetluste seaduse alusel menetletavates asjades (AußStrG artikkel 35).

13 Mida on tehtud selle tagamiseks, et videokonverentsi toimumise asukohas on kontaktisik, kellega taotlev kohus saab suhelda, ja et ülekuulamise päeval on kohal ka isik, kes seab videokonverentsi seadmed töökorda ja tegeleb võimalike tehniliste probleemidega?

Kõigis justiitsministeeriumile kuuluvates videokonverentsiseadmetega varustatud ruumides on üks töötaja, kes vastutab videokonverentsiseadmete toimimise eest. See isik oskab videokonverentsiseadmeid kasutada ja teha väiksemaid seadistusi. Kõik videokonverentsiseadmed on ühendatud föderaalse justiitsministeeriumi (BMJ – Bundesministerium für Justiz) IT-osakonnas asuva keskseadmega. Selle kaudu saavad IT-administraatorid peenhäälestada kõiki Austrias asuvaid videokonverentsisüsteeme.

14 Millist lisateavet taotlevalt kohtult nõutakse?

Taotlevalt kohtult nõutakse järgmist teavet:

  • IP-aadress ja/või ISDN-number koos suunakoodiga;
  • taotlevas kohtus kaugjuhtimisseadmete tehniliste aspektide eest vastutava töötaja nimi, telefoninumber ja e-posti aadress.

Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Viimati uuendatud: 02/06/2018

Tõendite kogumine videokonverentsi vahendusel - Poola

SISUKORD


1 Kas tõendeid on võimalik koguda videokonverentsi teel kas taotleva liikmesriigi kohtu osalemisel või otse asjaomase liikmesriigi kohtu poolt? Kui jah, millised riiklikke menetlusi ja õigusakte kohaldatakse?

Poolas võib videokonverentsi teel tõendeid koguda vastavalt nõukogu 28. mai 2001. aasta määruse (EÜ) nr 1206/2001 (liikmesriikide kohtute vahelise koostöö kohta tõendite kogumisel tsiviil- ja kaubandusasjades) artiklitele 10–12 ja 17 ning muude riikide puhul (mille suhtes määrust ei kohaldata) vastavalt 18. märtsi 1970. aasta Haagi konventsioonile kaubandus- või tsiviilasjades välismaal tõendite kogumise kohta (Poola ametlik väljaanne (Dziennik Ustaw), 2000, nr 50, punkt 582).

Videokonverentside suhtes kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 235 lõikeid 2 ja 3 ning justiitsministri 24. veebruari 2010. aasta määrust tsiviilkohtumenetluses tõendite kaugkogumist võimaldavate tehniliste seadmete ja vahendite kohta.

2 Kas esineb piiranguid isikute ringi suhtes, keda võib videokonverentsi teel küsitleda – näiteks, kas videokonverentsi teel võib küsitleda vaid tunnistajaid või ka eksperte ja osalisi?

Poola õigusnormidega ei kehtesta selliseid piiranguid: videokonverentsi teel võib küsitleda nii eksperte, menetluspooli kui ka tunnistajaid.

3 Kas esineb piiranguid tõendite liikide suhtes, mida võib videokonverentsi teel koguda?

Poola õigusnormidega ei ole ette nähtud ühtegi konkreetset piirangut videokonverentsi teel kogutavate tõendiliikide suhtes.

4 Kas esineb piiranguid selle suhtes, kus tuleks isikut videokonverentsi teel küsitleda – st kas küsitlemine peab toimuma kohtus?

Poola õigusnormidega ei ole ette nähtud ühtegi konkreetset piirangut koha suhtes, kus isikut tuleks videokonverentsi teel küsitleda. Üldjuhul toimub küsitlus kohtus vastavalt määruse nr 1206/2001 artiklile 17, mille kohaselt määrab küsitluse koha taotlev kohus.

5 Kas videokonverentsi teel peetavaid ülekuulamisi tohib salvestada? Kui jah, kas selline võimalus on loodud?

Poola õigusnormidega ei ole ette nähtud üksikasjalikke sätteid videokonverentsi teel toimuva ülekuulamise salvestamiseks; otsuse videokonverentsi teel toimuva ülekuulamise salvestamise või salvestamata jätmise kohta teeb tõendeid koguv kohtunik.

6 Mis keeles tuleb ülekuulamine läbi viia: kui taotlused tehakse artiklite 10–12 kohaselt; ja kui tõendeid kogutakse vahetult artikli 17 kohaselt?

Üldjuhul toimub ülekuulamine poola keeles. Kui küsitletav isik ei saa poola keelest aru, peab kohal olema tõlk.

Artikkel 17 ei sisalda ülekuulamise suhtes kohaldatavaid erisätteid, kuid kui keskasutus nõustub tõendite otsese kogumisega, võib ta nõuda, et taotlev kohus tagab suulise tõlke.

7 Kui vajatakse tõlke, kes vastutab nende leidmise eest mõlemat liiki ülekuulamiste puhul ja kus peaks olema tõlkide asukoht?

Põhimõtteliselt peab taotluse saanud kohus kaasama artiklite 10–12 kohastel ülekuulamistel tõlgi (üldjuhul vannutatud tõlkide nimekirjast). Erandjuhul võib aga kohus aktsepteerida menetluspoole poolt pakutud tõlki.

Artikli 17 kohastel ülekuulamistel, kui keskasutus nõuab taotlevalt kohtult suulise tõlke tagamist, tagab tõlgi kohalolu taotluse saanud kohus.

8 Millist menetlust kohaldatakse ülekuulamise korraldamiseks ja isiku teavitamiseks küsitlemise aja ja koha kohta? Kui palju aega tuleks ette näha ülekuulamise kuupäevast teavitamiseks, et isik saaks ülekuulamise toimumisest piisavalt vara teada?

Artiklite 10–12 kohaste ülekuulamiste korral teavitab taotluse saanud kohus tunnistajat/poolt ülekuulamise ajast ja kohast vähemalt 7 päeva enne ülekuulamise kuupäeva. Erandjuhul teavitab taotluse saanud kohus tunnistajat/poolt ülekuulamise ajast ja kohast 3 päeva enne ülekuulamise kuupäeva.

Artikli 17 kohaste ülekuulamiste korral teavitab keskasutus tunnistajat/poolt sellest, et ta on ülekuulamisega nõus ja et ülekuulamine võib toimuda üksnes vabatahtlikkuse alusel, ilma sunnimeetmeid rakendamata. Ülekuulamise aja ja koha teatamine on taotleva kohtu ülesanne.

9 Millised on videokonverentsi kasutamise kulud ja kuidas neid tasutakse?

Kui tõendite kogumine nüüdisaegset tehnoloogiat kasutades tekitab taotluse saanud kohtule kulusid, kohaldab kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 1135¹ lõiget 3, milles on sätestatud, et kui välisriigi kohtu või muu asutuse taotluse täitmise tagamine põhjustab kulusid, mis on seotud Poola õigusnormides sätestatust erineva meetodi kasutamisega, ei taga kohus taotluse täitmist enne, kui välisriigi kohus või muu asutus on teinud kindlaksmääratud tähtaja jooksul asjakohase ettemakse.

10 Kas on nõudeid selle tagamiseks, et otse taotleva kohtu poolt küsitletavat isikut teavitatakse sellest, et see toimub vabatahtlikkuse alusel?

Keskasutus teavitab tunnistajat/poolt sellest, et ta on ülekuulamisega nõus ja ülekuulamine võib toimuda üksnes vabatahtlikkuse alusel, ilma sunnimeetmeid rakendamata.

11 Millist menetlust kasutatakse küsitletava isiku identiteedi kontrollimiseks?

Isiku isikusamasuse kontrollimiseks nõuab kohus, et isik esitaks asjakohase dokumendi, näiteks isikutunnistuse, passi või juhiloa.

12 Millised on kohaldatavad vande andmise nõuded ja millist teavet vajab taotlev kohus, kui artikli 17 kohase tõendite otsese kogumise raames nõutakse vande andmist?

Kui taotlev kohus teavitab artikli 17 kohase ülekuulamise korral keskasutust kavatsusest koguda tõendeid vannutatud tunnistajalt, võib keskasutus nõuda võimalust vande tekstiga tutvuda. Kui vanne on vastuolus taotluse saanud riigi õiguse aluspõhimõtetega, on keskasutusel õigus keelduda ülekuulamisega nõustumast või nõuda, et kasutataks Poola õigusnormides sätestatud vande teksti.

13 Mida on tehtud selle tagamiseks, et videokonverentsi toimumise asukohas on kontaktisik, kellega taotlev kohus saab suhelda, ja et ülekuulamise päeval on kohal ka isik, kes seab videokonverentsi seadmed töökorda ja tegeleb võimalike tehniliste probleemidega?

Üldjuhul on igas kohtus tehniliste seadmete eest vastutav töötaja. Probleemide korral võib ühendust võtta Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku Poola kontaktisikuga.

14 Millist lisateavet taotlevalt kohtult nõutakse?

Üldiselt ei nõuta Poola õigusnormide kohaselt mingit lisateavet. Teatavatel juhtudel võib seda aga vaja minna.


Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Viimati uuendatud: 13/03/2017

Tõendite kogumine videokonverentsi vahendusel - Portugal

Juhime tähelepanu sellele, et käesoleva lehekülje portugali keel originaalkeelset versiooni on hiljuti muudetud. Valitud keeleversiooni meie töötajad parajasti tõlgivad.

SISUKORD


1 Kas tõendeid on võimalik koguda videokonverentsi teel kas taotleva liikmesriigi kohtu osalemisel või otse asjaomase liikmesriigi kohtu poolt? Kui jah, millised riiklikke menetlusi ja õigusakte kohaldatakse?

Portugali õigusnormide kohaselt peab taotleva kohtu kohtunik videokonverentsi teel ülekuulatavatelt isikutelt tõendeid koguma vahetult, ilma taotluse saanud kohtu kohtuniku sekkumiseta. See kehtib riigisiseste kohtuasjade suhtes, kus küsitlusi viiakse läbi videokonverentsi teel. Sama menetlust kohaldatakse piiriülestes asjades, kui taotleva liikmesriigi kohus taotleb küsitluse läbiviimist videokonverentsi teel kooskõlas nõukogu 28. mai 2001. aasta määruse (EÜ) nr 1206/2001 artikliga 17.

Piiriüleste asjade suhtes kohaldatakse ka 28. mai 2001. aasta määruse (EÜ) nr 1206/2001 artikleid 10–12, mille kohaselt taotleva liikmesriigi kohus võib samuti taotleda küsitluse läbiviimist videokonverentsi teel.

Peamised riiklikud menetlusnormid, mis reguleerivad tõendite kogumist ekspertidelt, tunnistajatelt ja pooltelt videokonverentsi teel, on esitatud allpool.

Eksperdid

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Código de Processo Civil) artikkel 486

Eksperdi ilmumine lõppistungile

1. Ühe poole nõudmisel või kohtuniku korraldusel peavad eksperdid ilmuma lõppistungile, et anda vande all neilt nõutud selgitusi.

2. Asutuste, laborite või riiklike teenistuste eksperte kuulatakse telekonverentsi teel üle nende töökohal.

Tunnistajad

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 502

Küsitlemine telekonverentsi teel

1. Tunnistajad, kes elavad väljaspool piirkonda või autonoomsete piirkondade puhul väljaspool asjaomast saart, esitatakse poolte poolt vastavalt artikli 507 lõikele 2, kui nad on teinud tunnistajaks olemise kohta avalduse, või nad kuulatakse üle telekonverentsi teel konkreetse kohtuistungi ajal elukohajärgsest ringkonnakohtust.

2. Asja arutav kohus määrab kohtuistungi kuupäeva pärast konsulteerimist kohtuga, kus tunnistaja peab ütlusi andma, ja saadab tunnistajale kohtukutse.

3. Küsitlemise kuupäeval tõendavad tunnistajad oma isikut selle kohtu ametnikule, kus ütlusi antakse, kuid alates sellest hetkest viivad küsitlust läbi asja arutav kohus ja mõlema poole kaitsja telekonverentsi teel, ilma et peaks sekkuma selle kohtu kohtunik, kus ütlusi antakse.

4. Ülemerepiirkonnas elavaid tunnistajaid küsitletakse telekonverentsi teel, kui nende elukohas on olemas vajalikud tehnilised vahendid.

5. Kui asja arutab Lissaboni või Porto suurlinnapiirkonna kohus, ei kasutata küsitlusteks telekonverentsi, kui tunnistaja elab asjaomases piirkonnas, välja arvatud artiklis 520 sätestatud erandjuhtudel.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 520

Vahetu suhtlus kohtu ja ütlusi andva isiku vahel

1. Kui isikul, kes peab ütlusi andma, on võimatu või äärmiselt raske ilmuda kohtusse õigel ajal, võib kohtunik poolte nõusolekul määrata, et mis tahes selgitused, mida on vaja asjas õige otsuse tegemiseks, antakse telefoni teel või muu kohtu ja tunnistaja vahetut suhtlust võimaldava sidevahendi kaudu, kui uurimist või selgitamist vajavate faktide olemus võimaldab sellist menetlust kasutada.

2. Kohus peab tagama tema käsutuses olevate vahendite abil, et ütlusi antakse ausalt ja vabalt, eelkõige tagades, et tunnistajat saadab ütluste andmise ajal kohtuametnik ning ütluste sisu ja nende andmise asjaolud kantakse protokolli.

3. Selle artikli alla kuuluvate asjade suhtes kohaldatakse artikli 513 sätteid [vanne ja eelküsitlemine kohtuniku poolt] ja eelmise artikli lõike 4 esimest osa [kohtunik võib anda korralduse, et ütlusi antakse tema ees uuesti isiklikult].

Pooled

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 456

Ütluste andmise aeg ja koht

1. Ütlusi antakse üldjuhul lõppistungil, välja arvatud juhul, kui sellega on kiire või kui tunnistaja ei saa kohtusse ilmuda.

2. Artiklis 502 telekonverentsi teel ütluste andmise kohta sätestatud eeskirju kohaldatakse poolte suhtes, kes elavad väljaspool piirkonda või autonoomsete piirkondade puhul väljaspool asjaomast saart.

3. Ütlusi võib anda ka eelistungil ja sellisel juhul kohaldatakse eelmise lõike sätteid vajalike kohandustega.

2 Kas esineb piiranguid isikute ringi suhtes, keda võib videokonverentsi teel küsitleda – näiteks, kas videokonverentsi teel võib küsitleda vaid tunnistajaid või ka eksperte ja osalisi?

Mingeid piiranguid ei ole sätestatud. Portugali õiguse kohaselt võib videokonverentsi teel üle kuulata tunnistajaid, pooli ja eksperte, nagu on sätestatud eespool tsiteeritud õigusnormides.

3 Kas esineb piiranguid tõendite liikide suhtes, mida võib videokonverentsi teel koguda?

Vt eelmisele küsimusele antud vastus.

4 Kas esineb piiranguid selle suhtes, kus tuleks isikut videokonverentsi teel küsitleda – st kas küsitlemine peab toimuma kohtus?

Üldiselt võib isikut videokonverentsi teel üle kuulata kohtus. Riiklike talituste eksperte võib aga videokonverentsi teel üle kuulata nende töökohal. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklis 520 nimetatud asjaoludel (mis on esitatud küsimusele 1 antud vastuses) võib kohus muus kui kohtu asukohas asuva isiku erandkorras üle kuulata videokonverentsi teel.

5 Kas videokonverentsi teel peetavaid ülekuulamisi tohib salvestada? Kui jah, kas selline võimalus on loodud?

Jah, videokonverentsi teel toimunud ülekuulamised salvestatakse alati kohtu audiosalvestussüsteemiga kooskõlas Portugali tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 155 sätetega.

6 Mis keeles tuleb ülekuulamine läbi viia: kui taotlused tehakse artiklite 10–12 kohaselt; ja kui tõendeid kogutakse vahetult artikli 17 kohaselt?

Kui Portugal on taotluse saanud liikmesriik, siis oleneb ülekuulamise keel järgmistest asjaoludest:

a) kui taotlus esitatakse 28. mai 2001. aasta määruse (EÜ) nr 1206/2001 artiklite 10–12 kohaselt, kasutatakse portugali keelt. Kui üle on vaja kuulata välismaalane, võib ta rääkida muud keelt, kui ta ei räägi portugali keelt. Sellisel juhul peab taotlev kohus taotluse saanud kohut sellest asjaolust teavitama, et viimane saaks kutsuda taotluse saanud kohtusse kohale tõlgi;

b) kui taotlus esitatakse 28. mai 2001. aasta määruse (EÜ) nr 1206/2001 artikli 17 kohaselt, kasutatakse taotleva kohtu liikmesriigi õigusaktides ette nähtud keelt. Kui üle tuleb kuulata isikud, kes seda keelt ei räägi, võib taotlev kohus kooskõlas oma liikmesriigi õigusaktidega kutsuda taotlevasse kohtusse kohale tõlgi. Taotlev kohus võib ka nõuda, et (taotluse saanud) Portugali kohus kutsub tõlgi kohale taotluse saanud kohtusse.

Punktides a ja b nimetatud juhtudel, kui taotluse saanud liikmesriigi kohtusse on vaja kohale kutsuda tõlk, nõuab taotluse saanud kohus, et tõlgile maksab tasu taotleva liikmesriigi kohus, nagu on sätestatud 28. mai 2001. aasta määruse (EÜ) nr 1206/2001 artikli 18 lõikes 2.

7 Kui vajatakse tõlke, kes vastutab nende leidmise eest mõlemat liiki ülekuulamiste puhul ja kus peaks olema tõlkide asukoht?

See teave on juba esitatud küsimusele 6 antud vastuses.

8 Millist menetlust kohaldatakse ülekuulamise korraldamiseks ja isiku teavitamiseks küsitlemise aja ja koha kohta? Kui palju aega tuleks ette näha ülekuulamise kuupäevast teavitamiseks, et isik saaks ülekuulamise toimumisest piisavalt vara teada?

Portugali õiguses on isiku ülekuulamise ja kohtusse kutsumise menetluse suhtes kohaldatav kord sätestatud sisuliselt Portugali tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 7 lõikes 3, artikli 172 lõigetes 5 ja 6, artiklis 220, artikli 247 lõikes 2, artikli 251 lõikes 1 ning artiklites 417, 507, 508 ja 603.

Üldiselt on kohtu kantselei ülesanne teavitada omal algatusel tunnistajaid, eksperte, pooli ja nende esindajaid sellest, millal nad peavad ilmuma kohtu korralduse alusel kohtumenetlusele. Kui pool nõuab tunnistaja küsitlemist videokonverentsi teel, peab kohtu kantselei tunnistaja kohale kutsuma.

Tunnistajate, ekspertide ja teiste kõrvaliste isikute (nt tõlk või tehniline nõustaja) kohtusse kutsumise teated saadetakse tähitud postiga ja neis täpsustatakse kohtusse ilmumise kuupäev, koht ja eesmärk. Teated loetakse kättetoimetatuks, isegi kui adressaat keeldub kirja vastu võtmast; selle asjaolu peab registreerima postiteenistuse kirjakandja.

Kohtumenetlusele või ütlusi andma kutsumise teade saadetakse poolele tähitud postiga ja adresseeritakse asjaomasele poolele; teates märgitakse kohtusse ilmumise kuupäev, koht ja eesmärk. Juhul kui pool on määranud vandeadvokaadi või teda esindavad samal ajal vandeadvokaat ja õigusnõustaja, tuleb teavitada nii vandeadvokaati kui ka õigusnõustajat.

Poolte esindajaid teavitatakse elektrooniliselt vastavalt 26. augusti 2013. aasta ministri rakendusmääruse (Portaria) nr 280/2013 artiklile 25. Teavituse väljastamise kuupäeva tõendab IT-süsteem.

Õigusnormides ei ole selgelt sätestatud, kui kaua ette tuleb ülekuulamisest teavitada. Kõigil ülaltoodud juhtudel loetakse teade kättetoimetatuks kolmandal päeval pärast selle registreerimist või elektrooniliselt väljastamist. Kui kolmas päev ei ole tööpäev, loetakse teade kättetoimetatuks esimesel järgmisel tööpäeval. Seetõttu on praktilistel põhjustel seoses ülekuulamise kuupäevaga vajalik järgida vähemalt seda etteteatamistähtaega, nii et teadet saaks lugeda nõuetekohaselt kättetoimetatuks.

Pakilistel juhtudel võib tunnistajaid, eksperte, teisi kõrvalisi isikuid, pooli või nende esindajaid kohtusse kutsuda (või nende kohtukutseid tühistada) telegrammi, telefoni või muude sarnaste sidevahendite teel. Telefonikõne dokumenteeritakse alati asja toimikus ja sellele järgneb kirjalikus vormis kinnitus.

Kui isik, kes oleks pidanud kohal olema, jätab ilmumata, peab ta põhjendama oma puudumist kas istungil või viie päeva jooksul (mõeldud on kalendripäevi, kuid kui viimane päev ei ole tööpäev, pikendatakse tähtaega järgmise tööpäevani).

Portugali õigusnormid näevad mitteilmumise korral ette järgmised sunnimeetmed. Kui tunnistaja jätab ilmumata, kuigi teda on nõuetekohaselt teavitatud ja ta ei ole põhjendanud oma puudumist seaduses ettenähtud tähtaja jooksul, määratakse talle trahv ja kohtunik võib anda korralduse tema sundtoomiseks kohtusse. Neid karistusi ei kohaldata, kui kohus lükatakse edasi muudel põhjustel kui tunnistaja mitteilmumine. Kui ilmumata jätab ekspert või teine kõrvaline isik, kuigi teda on nõuetekohaselt teavitatud ja ta ei ole põhjendanud oma puudumist seaduses ettenähtud tähtaja jooksul, määratakse talle trahv. Kui ilmumata jätab üks pooltest, kuigi teda on nõuetekohaselt teavitatud ja ta ei ole põhjendanud oma puudumist seaduses ettenähtud tähtaja jooksul, määratakse talle trahv ja kohus võib tema keeldumist tõenduslikel eesmärkidel vabalt tõlgendada. Peale selle, kui kohus leiab, et poole kohtusse ilmumisest keeldumine muudab tõendamiskohustuse täitmise võimatuks, võib ta tõendamiskohustuse ümber pöörata.

9 Millised on videokonverentsi kasutamise kulud ja kuidas neid tasutakse?

Videokonverentsi kasutamise eest tasu ei võeta.

10 Kas on nõudeid selle tagamiseks, et otse taotleva kohtu poolt küsitletavat isikut teavitatakse sellest, et see toimub vabatahtlikkuse alusel?

Kui Portugali kohus on 28. mai 2001. aasta määruse (EÜ) nr 1206/2001 artikli 17 kohase taotluse puhul taotlev pool, kutsub ta ülekuulatava isiku nimetatud kohtusse teises (taotluse saanud) liikmesriigis posti teel, kasutades olenevalt asjast üht küsimusele 8 antud vastuses mainitud meetoditest. Posti teel teavitamise võimalus on ette nähtud 13. novembri 2007. aasta määruse (EÜ) nr 1393/2007 artiklis 14. Kutses teavitatakse ülekuulatavat isikut, et tema ilmumine on vabatahtlik.

Kui Portugali kohus on taotluse saanud pool, peab ülekuulatavaid isikuid ülekuulamisest ja sellest, et nende ilmumine on vabatahtlik, teavitama taotlev kohus.

Taotleva ja taotluse saanud kohtu vastastikusel kokkuleppel võib ülekuulatavaid isikuid ülekuulamisest ja sellest, et nende ilmumine on vabatahtlik, teavitada taotluse saanud liikmesriigi kohus. Seda võib praktikas juhtuda olenemata sellest, kas Portugali kohus on taotlev või taotluse saanud pool.

11 Millist menetlust kasutatakse küsitletava isiku identiteedi kontrollimiseks?

Küsitluseks määratud ajal kontrollib kohtuametnik, kas küsitletav isik on kohal ja teavitab sellest küsitlust läbiviivat kohtunikku või taotlevat kohut, kui viimane viib küsitluse läbi vahetult.

Kui küsitluse viib läbi Portugali kohtunik, tehakse pärast menetluse algust ja enne, kui isik hakkab ütlusi andma, järgmist: i) ütlusi andev isik, tunnistaja või ekspert annab kohtuniku ees vande; ii) kohtunik küsib ülekuulatava isiku isikusamasuse tuvastamiseks ettevalmistavaid küsimusi.

Kohtunik viib ülekuulatava isiku isikusamasuse tuvastamiseks läbi eelküsitluse, küsides isikult nime, elukutset, aadressi, perekonnaseisu ja muid üksikasju, mida kohtunik võib pidada isikusamasuse tuvastamiseks vajalikuks.

Samuti küsib kohtunik ülekuulatavalt isikult ütluste usaldusväärsuse hindamiseks, kas ta on kummagi poole sugulane, sõber või vaenlane ja kas tal on asjas otsene või kaudne huvi.

Kui kohtunik teeb eelküsitluse käigus selgeks, et tunnistaja on sobimatu või ei ole küsitlemiseks õige isik, ei luba kohtunik tal ütlusi anda. Tunnistaja on sobimatu, kui tal puudub loomulik võime (füüsiline või vaimne sobivus) ütlusi anda, kuigi teda ei takista psühholoogiline hälve.

Eelküsitlus võimaldab kohtunikul ka kindlaks teha järgmised juhud, mille puhul tunnistajad või pooled võivad vastavalt Portugali tsiviilkohtumenetluse seadustikule keelduda ütlusi andmast.

Ütluste andmisest tunnistajana võivad keelduda (välja arvatud laste sünni või surma tõendamise asjades) järgmised isikud:

a)    ülenejad sugulased asjades, millesse on kaasatud nende alanejad sugulased, ning lapsendajad asjades, millesse on kaasatud nende lapsendatud lapsed, ja vastupidi;

b)    äi või ämm asjades, millesse on kaasatud tema väimees või minia, ja vastupidi;

c)    abikaasa või endine abikaasa asjades, millesse on kaasatud teine abikaasa või endine abikaasa;

d)    isik, kes elab või on elanud kohtuasja poolega koos abielupaariga sarnasel viisil.

Kohtuniku kohus on teavitada eespool punktides nimetatud isikuid, et neil on õigus ütluste andmisest keelduda.

Isikud, kellel on ametisaladuse, avaliku teenistuja saladuse või riigisaladuse hoidmise kohustus, tuleb vabastada ütluste andmisest seoses nimetatud saladuse alla kuuluvate faktidega. Sellisel juhul kontrollib kohtunik niisuguse vabastuse õiguspärasust ja kui ta peab seda vajalikuks, tühistab nende saladuse hoidmise kohustuse.

Pooled võivad anda ütlusi üksnes seoses isiklike faktidega. Tsiviilhagi korral ei tohi poole tõendid keskenduda nendele kuritegudele või õigusvastastele tegudele, mille suhtes pool on kostja kriminaalasjas.

12 Millised on kohaldatavad vande andmise nõuded ja millist teavet vajab taotlev kohus, kui artikli 17 kohase tõendite otsese kogumise raames nõutakse vande andmist?

Portugali õigusnormid näevad ette järgmist:

  • kohtunik selgitab enne ütluste võtmist küsitletavale isikule tema antava vande moraalset tähtsust, tema kohust rääkida tõtt ja valeütluste esitamise eest määratavaid karistusi;
  • seejärel palub kohtunik tunnistajal anda järgmine vanne: „Vannun oma au nimel, et räägin kogu tõe ja ainult tõtt“;
  • vande andmisest keeldumine tähendab ütluste andmisest keeldumist; kui keeldumist ei põhjendata, on see mõlemal juhul karistatav kui lugupidamatus kohtu vastu, kui kohtunik esitab isikule sellise süüdistuse.

Kui muu liikmesriigi kohus kogub tõendeid vahetult Portugalist videokonverentsi teel vastavalt 28. mai 2001. aasta määruse (EÜ) nr 1206/2001 artiklile 17, peab taotleva liikmesriigi kohus teavitama (taotluse saanud) Portugali kohut järgmistest ütlusi andva isiku isikuandmetest: nimi, elukutse, aadress, perekonnaseis ja muud andmed, mida ta peab isikusamasuse tuvastamiseks vajalikuks. Samuti peab ta teavitama Portugali kohut sellest, kellena isikut üle kuulatakse (nt kas poole, tunnistaja, eksperdi, tehnilise nõustajana), mis keelt isik räägib ja kas taotluse saanud kohtusse on vaja kutsuda tõlk.

Need üksikasjad on vajalikud selleks, et (taotluse saanud) Portugali kohus saaks ühest küljest korraldada tõlgi leidmise ja teisest küljest kontrollida küsitletava isiku kohalolu videokonverentsiks määratud ajal.

Kuna Portugali kohtunik menetlusse ei sekku, tuleb siiski vanne anda videokonverentsi teel taotleva liikmesriigi kohtu kohtuniku ees. Sama kohaldatakse eelküsitluse suhtes, juhul kui see toimub, ning sobivust puudutavate küsimuste, ütluste andmisest keeldumise või tunnistajate ütluste andmisest vabastamise suhtes, mis korraldatakse taotleva kohtu kohtuniku juhtimisel vastavalt taotleva liikmesriigi tsiviilkohtumenetluse seadusele, nagu on ette nähtud 28. mai 2001. aasta määruse (EÜ) nr 1206/2001 artikli 17 lõikes 6.

13 Mida on tehtud selle tagamiseks, et videokonverentsi toimumise asukohas on kontaktisik, kellega taotlev kohus saab suhelda, ja et ülekuulamise päeval on kohal ka isik, kes seab videokonverentsi seadmed töökorda ja tegeleb võimalike tehniliste probleemidega?

Taotlev ja taotluse saanud kohus (kui keskasutus on viimase kindlaks määranud) peavad omavahel otse suhtlema, et kavandada videokonverents ja leppida kokku kuupäev selle eelnevaks katsetamiseks.

Praktilistel põhjustel tuleb võimaluse korral eelistada katse läbiviimist enne tunnistaja teavitamist; seetõttu tuleb katse kuupäev kavandada piisavalt varakult, et tunnistajat oleks võimalik õigeaegselt teavitada.

Katse päeval ja videokonverentsi teel toimuva ülekuulamise kuupäeval peab kummaski kohtus kohal olema IT-tehnik, telekommunikatsiooni tehnik või asjakohaste teadmistega kohtuametnik.

Portugali finantsjuhtimise ja kohtutaristu instituudis (Instituto de Gestão Financeira e Estruturas da Justiça, IGFEJ) on spetsiaalne meeskond, kes toetab videokonverentside korraldamist kohtutes.

Korralduslikel põhjusel tuleks IGFEJi katse ja ülekuulamise kuupäevast teavitada võimaluse korral kolm päeva ette. See võimaldab IGFEJ-l tagada, et kõik videokonverentsiks vajalikud tehnilised tingimused on täidetud, ja sekkuda viivitamatult kohtute vahel suhtlemishäirete tekkimise korral, samuti jälgida videokonverentsi katsetamist.

Videokonverentsi kavandamine muus liikmesriigis Portugali kohtu nõudel

(Taotlev) Portugali kohus peab kõigepealt paluma IGFEJ-l luua videokonverentsi jaoks vajalikud tehnilised tingimused, lahendada kohtutevahelised suhtlemishäired ja jälgida videokonverentsi katsetamist.

Tehniliste probleemide lahendamiseks palub Portugali kohus taotluse saanud liikmesriigi kohtul määrata ka nende videokonverentsi talituses vastutav isik, kes jälgib katset ja/või osutab vajalikku tehnilist tuge koostöös Portugali tehnikutega.

Kui Portugali kohtud on taotlev pool, paluvad nad sageli abi tsiviil- ja kaubandusasju käsitleva Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku Portugali kontaktpunktilt, kes võtab taotluse saanud kohtutega kaitse ja videokonverentsi kavandamiseks otse ühendust. Kui kontaktpunkti teavitatakse tehnilistest probleemidest, suhtleb ta otse videokonverentsi eest vastutava meeskonnaga igas kaasatud liikmesriigis, nõudes vajalikke ühendusi, teavet või tehnilisi kohandusi ja andes asjaomast teavet kaasatud kohtutele. See tagab keelebarjääri ületamise ja edu videokonverentsi läbiviimisel.

Videokonverentsi kavandamine Portugali kohtus muu liikmesriigi nõudel

Portugali keskasutus, kes vastutab muu liikmesriigi taotluste vastuvõtmise ja heakskiitmise eest vastavalt 28. mai 2001. aasta määruse (EÜ) nr 1206/2001 artiklile 17, on õigusemõistmise peadirektoraat (Direcção-Geral da Administração da Justiça, DGAJ). Kui taotlus on heaks kiidetud, teavitab DGAJ taotleva liikmesriigi kohut, millises (taotluse saanud) Portugali kohtus videokonverents toimub. Pärast seda peavad taotlev ja taotluse saanud kohus omavahel otse kokku leppima, mis kuupäevadel viiakse läbi kõigepealt katse ja seejärel ülekuulamine videokonverentsi teel.

Keskasutusena toetab DGAJ taotleva ja taotluse saanud kohtu vahelist otsesuhtlust, aga ka suhtlust IGFEJi videokonverentsi tugimeeskonnaga võimalike tehniliste probleemide lahendamiseks. Vajalike kontaktide loomisel võib kaasa aidata ka tsiviil- ja kaubandusasju käsitleva Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku Portugali kontaktpunkt, kui temalt seda palutakse.

Kohtud broneerivad omavahel otse suheldes videokonverentsi ruumi ja määravad töötajad, kes loovad tehnilised ühendused ja jälgivad videokonverentsi vastavalt taotlevas ja taotluse saanud kohtus. Üldjuhul valitakse Portugalis vajalike teadmistega kohtuametnik, keda eelistatavalt saadab Portugali kohtu IT-tehnik.

Kui videokonverentsi peetakse internetiprotokolli (IP) kaudu, tuleb seda tingimata teha Portugalist. Selleks teavitab Portugali kohus IGFEJi ette ja palub tal avada välisühenduse.

Kui videokonverentsi peetakse telefoniühenduse (ISDN) kaudu, võib ühenduse Portugali kohtutega luua muude liikmesriikide kohtutest.

Kõikide tehniliste probleemide korral võib vajalikku abi osutada Portugali kohtu IT-tehnik või IGFEJi tehnik.

14 Millist lisateavet taotlevalt kohtult nõutakse?

Videokonverentsi taotlemisel tuleb 28. mai 2001. aasta määruse (EÜ) nr 1206/2001 lisas esitatud vormi I väljale 12 või nimetatud vormi lisasse märkida järgmised üksikasjad.

1. Taotleva kohtu kasutatavate videokonverentsiseadmete tehnilised andmed:

  • kasutatav sideprotokoll (nt H.323, H.320);
  • videoprotokollid (nt H.261, H.263 ja H.264);
  • audioprotokollid (nt G.711a, G.711u, G.722, G.729);
  • vajaduse korral sisujagamise protokoll (nt H.239 või BFCP (SIP));
  • turvalisus: H.235 ja vastav toetatav krüpteering;
  • maksimaalne toetatav läbilaskevõime;
  • autonoomne seade, mitme punkti kontrollüksus (MCU) või lüüsseade;
  • kas mitme punkti kontrollüksus või lüüsseade kasutab interaktiivset häälvastust (IVR).

2. Kohtu ISDNi ja/või avaliku IP-ühenduse andmed.

3. Taotlus videokonverentsi katsetamise kavandamiseks enne ütluste andmist.

4. Videokonverentsi tuge osutava isiku (eelistatavalt kohtule tuge osutav kohtuametnik koos IT- või telekommunikatsiooni tehnikuga) nimi ja kontaktandmed (telefon, faks ja e-post).

NB!

Selles vormis sisalduv teave ei ole tsiviil- ja kaubandusasju käsitleva Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku kontaktpunkti, kohtute, muude üksuste ega asutuste suhtes siduv. Samuti ei asenda see vajadust tutvuda kohaldatavate õigusaktidega. Teavet ajakohastatakse korrapäraselt ja võttes arvesse kohtupraktika arengut.


Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Viimati uuendatud: 05/07/2018

Tõendite kogumine videokonverentsi vahendusel - Rumeenia

SISUKORD


1 Kas tõendeid on võimalik koguda videokonverentsi teel kas taotleva liikmesriigi kohtu osalemisel või otse asjaomase liikmesriigi kohtu poolt? Kui jah, millised riiklikke menetlusi ja õigusakte kohaldatakse?

On küll. Sel juhul kohaldatakse seadust nr 189/2003 rahvusvahelise õigusabi andmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades ning täpsemalt selle seaduse artikli 25 lõikeid 1 ja 3 ja artikli 35 lõiget 3.

Rumeenia kohus, kelle poole pöördutakse, võib kaaluda erimenetluse kasutamist taotleva kohtuasutuse taotlusel, tingimusel et see on kooskõlas Rumeenia õigusega. Rumeenia kohus teatab taotlevale kohtuasutusele õigusabimenetluse kuupäeva ja koha ning võib anda loa osaleda välisriigi kohtunikel. Nõukogu 28. mai 2001. aasta määruse (EÜ) nr 1206/2001 artikli 3 lõike 3 kohaselt on justiitsministeeriumi ülesanne teha otsus nimetatud määruse artikli 17 kohaselt esitatud taotluste kohta.

Videokonverents peaks toimuma selle ringkonnakohtu kohtuniku kohalolekul, mille pädevusse tõendite kogumine kuulub, ja vajaduse korral tõlgi abil. Nimetatud kohtunik peab tuvastama küsitletava isiku isikusamasuse ja tagama Rumeenia õiguse aluspõhimõtete järgimise.

2 Kas esineb piiranguid isikute ringi suhtes, keda võib videokonverentsi teel küsitleda – näiteks, kas videokonverentsi teel võib küsitleda vaid tunnistajaid või ka eksperte ja osalisi?

Ei. Õigusabimenetlus võimaldab tunnistajate ja teiste asjaomaste isikute ülekuulamist (seaduse nr 189/2003 (rahvusvahelise õigusabi andmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades) artikkel 17).

Vastavalt seaduse nr 189/2003 (rahvusvahelise õigusabi andmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades) artikli 26 lõikele 2 võib siiski õigusabimenetluse läbiviimisest loobuda, kui isik, keda tuleb küsitleda, ei või anda tunnistusi mõne Rumeenia õiguses sätestatud keelu tõttu või kui esitatavaid või kontrollitavaid dokumente ei tohi avalikustada.

Peale selle ei või vastavalt uue tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklitele 315, 316 ja 317 tunnistajana küsitleda järgmisi isikuid: poole ja tema abikaasa kuni kolmanda astme (k.a) sugulased, abikaasad, endised abikaasad, tulevased abikaasad või elukaaslased, ühe poolega vaenulikes suhetes olevad või tema suhtes konkreetset huvi omavad isikud, piiratud teovõimega isikud ja valevande andmise eest süüdi mõistetud isikud. Pooled võivad siiski sõnaselgelt või vaikimisi kokku leppida, et tunnistajana võib küsitleda ka järgmisi isikuid: poole ja tema abikaasa kuni kolmanda astme (k.a) sugulased, abikaasad, endised abikaasad, tulevased abikaasad või elukaaslased ning ühe poolega vaenulikes suhetes olevad või tema suhtes konkreetset huvi omavad isikud.

Põlvnemist, lahutust ja muid pereküsimusi puudutavates kohtuasjades võib küsitleda ka poole ja tema abikaasa kuni kolmanda astme (k.a) sugulasi, välja arvatud alanejaid sugulasi.

Tunnistuste andmisest on vabastatud järgmised isikud:
1. vaimulikud, arstid, apteekrid, juristid, notarid, kohtutäiturid, vahendajad, ämmaemandad ja meditsiiniõed ning muude elukutsete esindajad, kelle suhtes kohaldatakse konfidentsiaalsusnõudeid või ametisaladuse hoidmise nõuet seoses asjaoludega, millest nad on oma töö või kutsetegevuse käigus teadlikuks saanud, isegi kui nad on oma töö/tegevuse juba lõpetanud;
2. kohtunikud, prokurörid ja ametnikud, isegi pärast oma töökohustuste lõpetamist, seoses salajaste asjaoludega, millest nad on oma ametiaja jooksul teadlikuks saanud;
3. isikud, kes oma vastuste kaudu võivad tõenäoliselt põhjustada enda, oma kuni kolmanda astme (k.a) sugulaste või oma abikaasa, endiste abikaasade, tulevase abikaasa või elukaaslase kriminaalkorras karistamise või avaliku hukkamõistu.
Need isikud, välja arvatud vaimulikud, võivad siiski tunnistusi anda, kui saladuse hoidmisest huvitatud pool vabastab nad konfidentsiaalsusnõuetest või ametisaladuse hoidmise nõudest, kui seaduses ei ole teisiti sätestatud. Kohtunikud, prokurörid ja ametnikud võivad samuti tunnistusi anda, kui selleks annab nõusoleku ametiasutus või institutsioon, kus nad töötavad või töötasid.

3 Kas esineb piiranguid tõendite liikide suhtes, mida võib videokonverentsi teel koguda?

Piirangud puuduvad. Vastavalt seaduse nr 189/2003 (rahvusvahelise õigusabi andmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades) artiklile 17 võimaldab õigusabimenetlus üle kuulata tunnistajaid ja teisi asjassepuutuvaid isikuid, koguda dokumente, koostada eksperdiarvamusi ning teha uurimisi või hankida muid konkreetse asja lahendamiseks vajalikke dokumente või teavet.

4 Kas esineb piiranguid selle suhtes, kus tuleks isikut videokonverentsi teel küsitleda – st kas küsitlemine peab toimuma kohtus?

Piirangud puuduvad. Uue tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 16, artikli 261 lõike 1 ja artikli 314 kohaselt kogub tõendeid siiski asja menetlev kohus. Kui tõendeid saab objektiivsetel põhjustel koguda üksnes väljaspool nimetatud kohtu asukohta, võib tõendeid koguda õigusabimenetluse kaudu sama astme kohus või ka madalama astme kohus, juhul kui selles kohas puudub sama astme kohus. Õigusabimenetluse kohaselt volitatud kohus kogub tõendeid poolte juuresolekul või ka nende puudumisel, juhul kui nad on seadusejärgselt kohale kutsutud, ja tal on menetlusega seoses samad ülesanded nagu asja edasi suunanud kohtul. Samal ajal võib isiku, kes ei saa haiguse või muu tõsise takistuse tõttu kohtusse ilmuda, üle kuulata tema asukohas, kohaldades poolte kohalekutsumise menetlust.

5 Kas videokonverentsi teel peetavaid ülekuulamisi tohib salvestada? Kui jah, kas selline võimalus on loodud?

Jah, see on lubatud uuesti avaldatud seaduse nr 304/2004 (kohtusüsteemi korralduse kohta) artikli 13 alusel.

6 Mis keeles tuleb ülekuulamine läbi viia: kui taotlused tehakse artiklite 10–12 kohaselt; ja kui tõendeid kogutakse vahetult artikli 17 kohaselt?

a) Rumeenia keeles.

b) Rumeenia keeles, sest taotluse saanud Rumeenia kohus peaks koostama ülekuulamise aruande, milles täpsustatakse ülekuulamise kuupäev ja koht, ülekuulatud isiku identiteet, teave vannutamise kohta, ülekuulamise tehnilised tingimused jms.

7 Kui vajatakse tõlke, kes vastutab nende leidmise eest mõlemat liiki ülekuulamiste puhul ja kus peaks olema tõlkide asukoht?

Vastavalt seaduse nr 189/2003 (rahvusvahelise õigusabi andmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades) artiklile 27 vastutab tõlkide leidmise eest taotlev kohus. Taotluse saanud Rumeenia kohus võib vajaduse korral hõlbustada juurdepääsu rumeenia keele tõlgile, esitades taotlevale kohtule tõlkide nimekirja.

8 Millist menetlust kohaldatakse ülekuulamise korraldamiseks ja isiku teavitamiseks küsitlemise aja ja koha kohta? Kui palju aega tuleks ette näha ülekuulamise kuupäevast teavitamiseks, et isik saaks ülekuulamise toimumisest piisavalt vara teada?

Isikut tuleb teavitada vähemalt üks kuu kuni kolm kuud enne ülekuulamist.

Kohaldatakse seadust nr 189/2003 rahvusvahelise õigusabi andmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades ning täpsemalt selle seaduse artikli 25 lõiget 3. Rumeenia kohus teatab taotlevale kohtuasutusele õigusabimenetluse kuupäeva ja koha. Vastavalt uue tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 261 lõikele 4 kogub õigusabimenetluse kohaselt volitatud kohus tõendeid poolte juuresolekul või ka nende puudumisel, juhul kui nad on seadusejärgselt kohale kutsutud, ja tal on läbiviidava menetlusega seoses samad ülesanded nagu asja edasi suunanud kohtul.

Kuna välisriikide asutustega seoses kohaldatakse kaht menetlust (suhtlusmenetlus tõendite kogumise käigus), leiab Rumeenia, et teavitamise tähtaeg peaks tegelikult olema vähemalt üks kuu kuni kolm kuud, kohaldades järgmisi küsimusi käsitlevaid olemasolevaid sätteid:

- dokumentide kättetoimetamise taotluse täitmine, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. novembri 2007. aasta määruses (EÜ) nr 1393/2007 kohtu- ja kohtuväliste dokumentide liikmesriikides kättetoimetamise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades („dokumentide kättetoimetamine“), millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1348/2000; täpsemalt öeldes peaks see sisaldama vähemalt ühekuulist perioodi, et vastuvõtuteatise vastu toimetada dokumendid kätte posti teel;

- taotleva kohtu kohustus täita taotluse saanud kohtu nõuded, mis puudutavad lisateabe esitamist või ettemaksu tasumist / tagatise esitamist vms, nagu on osutatud nõukogu 28. mai 2001. aasta määruses (EÜ) nr 1206/2001 liikmesriikide kohtute vahelise koostöö kohta tõendite kogumisel tsiviil- ja kaubandusasjades.

Põhjused on seotud taotleva kohtu või tunnistajaga peetava kirjavahetuse tõlkimiseks kuluva aja, välisriigiga postivahetuseks kuluva aja, suure töökoormuse ja videokonverentside ajakavaga.

9 Millised on videokonverentsi kasutamise kulud ja kuidas neid tasutakse?

Kulusid ei saa hinnata, sest need sõltuvad ajast ja riigist. Kulud võib tasuda pangaülekandega apellatsioonikohtu kui teise pädeva asutuse arvelduskontole või ringkonnakohtu kui kolmanda pädeva asutuse arvelduskontole. Välisriigi taotlev kohus hüvitab taotluse saanud Rumeenia kohtule kulud, mis tulenevad videoühenduse loomisest, ühenduse kättesaadavaks tegemisest taotlevas riigis, tõlkide tasudest, tunnistajatele ja ekspertidele makstud hüvitistest ning taotlevasse riiki reisimise kuludest.

10 Kas on nõudeid selle tagamiseks, et otse taotleva kohtu poolt küsitletavat isikut teavitatakse sellest, et see toimub vabatahtlikkuse alusel?

Küsitletav isik tuleks kohale kutsuda kooskõlas uue tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätetega. Seda isikut tuleks teavitada, et ülekuulamine toimub vabatahtlikkuse alusel, taotluse saanud Rumeenia kohtu väljastatud kutsega, otsusega, millega kiidetakse heaks tõendite kogumine taotleva kohtu poolt, ja mis tahes muu dokumendiga.

Vastavalt uue tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 261 lõikele 4 kogub õigusabimenetluse kohaselt volitatud kohus tõendeid poolte juuresolekul või ka nende puudumisel, juhul kui nad on seadusejärgselt kohale kutsutud, ja tal on läbiviidava menetlusega seoses samad ülesanded nagu asja edasi suunanud kohtul.

11 Millist menetlust kasutatakse küsitletava isiku identiteedi kontrollimiseks?

Vastavalt uue tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklile 318 küsib kohtu esimees tunnistajalt enne ütluste võtmist tema perekonna- ja eesnime, elukutset, elukohta ja vanust, seda, kas ta on ühe poole või tema abikaasa sugulane ja millise astme sugulane, ning seda, kas ta on ühe poole teenistuses. Seejärel juhib esimees tunnistaja tähelepanu vande andmise kohustusele ja vande tähtsusele.

12 Millised on kohaldatavad vande andmise nõuded ja millist teavet vajab taotlev kohus, kui artikli 17 kohase tõendite otsese kogumise raames nõutakse vande andmist?

Vastavalt Rumeenia uue tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklitele 319 ja 320 annab tunnistaja enne ülekuulamist järgmise vande: „Ma vannun, et räägin tõtt ja ei varja midagi, mida tean. Vannun seda jumala nimel!“

Tunnistaja annab vande, hoides oma kätt ristil või piiblil. Vande sõnastus sõltub tunnistaja usutunnistusest. Eelnimetatud sätteid ei kohaldata tunnistajate suhtes, kes ei tunnista kristlikku usundit.

Tunnistaja, kes ei järgi ühtegi usundit, annab järgmise vande: „Ma vannun oma au ja südametunnistuse nimel, et räägin tõtt ja ei varja midagi, mida tean.“

Tunnistajad, kes ei anna südametunnistusest või usust tulenevatel põhjustel vannet, lausuvad kohtu ees järgmised sõnad: „Ma kohustun rääkima tõtt ja mitte varjama midagi, mida tean.“

Kurdid ja kurttummad kirjaoskajad isikud annavad vande, kirjutades vande teksti ja allkirjastades selle. Kuulmispuudega kirjaoskajad isikud lausuvad vande ja kirjaoskamatud isikud annavad vande viipekeeles tõlgi abil.

Kui tunnistaja on vannutatud, juhib esimees tema tähelepanu asjaolule, et kui ta ei räägi tõtt, võib talle esitada süüdistuse valevande andmises.

Kõik see registreeritakse kirjalikult.

Lapsi, kes ei ole saanud 14aastaseks ja kellel puudub ülekuulamise ajal otsuste tegemise võime, võib üle kuulata ilma vannutamata või ilma seda keelamata, kuid kohus juhib nende tähelepanu asjaolule, et nad peaksid rääkima tõtt, ning võtab nende ütluste hindamisel arvesse nende eriolukorda.

13 Mida on tehtud selle tagamiseks, et videokonverentsi toimumise asukohas on kontaktisik, kellega taotlev kohus saab suhelda, ja et ülekuulamise päeval on kohal ka isik, kes seab videokonverentsi seadmed töökorda ja tegeleb võimalike tehniliste probleemidega?

Kontaktisikud võivad olla apellatsioonikohtu IT-spetsialist, kohtusekretär või kohtunik. 244 kohtust 144-l on olemas videokonverentsiseadmed. Kõigil 144 kohtul on kaks videokonverentsiseadet.

14 Millist lisateavet taotlevalt kohtult nõutakse?


Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Viimati uuendatud: 31/05/2017

Tõendite kogumine videokonverentsi vahendusel - Sloveenia

SISUKORD


1 Kas tõendeid on võimalik koguda videokonverentsi teel kas taotleva liikmesriigi kohtu osalemisel või otse asjaomase liikmesriigi kohtu poolt? Kui jah, millised riiklikke menetlusi ja õigusakte kohaldatakse?

Tõendeid on võimalik koguda videokonverentsi teel nii taotleva liikmesriigi kohtu osalusel kui ka vahetult selle liikmesriigi kohtu poolt. Kõikides tsiviil- ja kaubandusasjades kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seaduse (Zakon o pravdnem postopku; edaspidi „ZPP“) artiklit 114a, milles on sätestatud, et kohus võib poolte nõusolekul lubada pooltel ja nende esindajatel olla ülekuulamise ajal eri kohtades ja teostada seal menetlustoiminguid, tingimusel et ülekuulamise toimumise kohast kantakse heli ja kujutis üle poolte ja esindajate asukohta(de)sse ja vastupidi (videokonverents). Neid tingimusi kohaldades võib kohus ka otsustada koguda tõendeid poolte ja tunnistajate küsitlemise teel ning ekspertidelt tõendite kogumisega.

2 Kas esineb piiranguid isikute ringi suhtes, keda võib videokonverentsi teel küsitleda – näiteks, kas videokonverentsi teel võib küsitleda vaid tunnistajaid või ka eksperte ja osalisi?

Videokonverentsi saab kasutada poolte ja tunnistajate küsitlemiseks ning tõendite kogumiseks ekspertidelt. Pooled ja nende esindajad (nt vandeadvokaadid) võivad teha videokonverentsi teel kõiki menetlustoiminguid.

3 Kas esineb piiranguid tõendite liikide suhtes, mida võib videokonverentsi teel koguda?

Üldiselt võivad pooled ja nende esindajad teha mujalt kõiki menetlustoiminguid. ZPP kohaselt on videokonverentsi teel tõendite kogumine piiratud ammendava loeteluga (poolte ja tunnistajate küsitlemine, tõendite kogumine ekspertidelt). Seepärast ei ole võimalik kasutada videokonverentsi tõendite kogumiseks asukoha ülevaatamise või dokumentide kontrollimise teel.

4 Kas esineb piiranguid selle suhtes, kus tuleks isikut videokonverentsi teel küsitleda – st kas küsitlemine peab toimuma kohtus?

Üldiselt võivad pooled ja nende esindajad teha mujalt kõiki menetlustoiminguid. Asukoha suhtes, kus teine pool väljaspool kohut asub, ei ole piiranguid kehtestatud.

5 Kas videokonverentsi teel peetavaid ülekuulamisi tohib salvestada? Kui jah, kas selline võimalus on loodud?

ZPP artiklis 125a on sätestatud ülekuulamise heli ja kujutise salvestamise õiguslik alus. Vastavalt sellele sättele võib senati president anda korralduse ülekuulamise heli ja kujutise salvestamiseks. See tähendab, et menetlust läbi viiva senati presidendil on ainuõigus otsustada, kas ülekuulamise heli ja kujutis salvestatakse või mitte. Vastavalt artiklile 114a ei ole poolel õigust nõuda kohtult videokonverentsi võimaldamist. Videokonverentsi korraldamise taotluse võib esitada ka kohus, kuid selleks on vaja poolte nõusolekut. Kohtu otsus videokonverentsi korraldamise kohta tuleb teha piisavalt vara enne kavandatud ülekuulamist, võttes arvesse tehnilisteks ettevalmistusteks kuluvat aega, ja pooli tuleb teavitada piisavalt vara sellest, kas nad peavad ilmuma kohtusse.

Alates 2011. aastast on Sloveenias vähemalt üks kohturuum igas ringkonnakohtus (11 asukohas) varustatud videokonverentsi korraldamiseks ja sellise ühenduse salvestamiseks vajalike seadmetega. Võimalik on salvestada ainult heli või kujutust või samal ajal mõlemat. Samuti on kättesaadavad kolm mobiilset videokonverentsisüsteemi, mida kohtud saavad kasutada esimese astme või muudes kohtutes. Kuna videokonverentsid korraldatakse keskse juurdepääsupunkti kaudu, võib iga videokonverentsi kohtuniku korraldusel salvestada.

6 Mis keeles tuleb ülekuulamine läbi viia: kui taotlused tehakse artiklite 10–12 kohaselt; ja kui tõendeid kogutakse vahetult artikli 17 kohaselt?

Vastavalt määruse artiklitele 10–12 võib taotluse saanud kohus korraldada küsitluse just selles keeles, mis on kohtu ametlik keel (sloveeni keeles ja rahvuskogukondade keeltes, mida ametlikult kasutatakse nende rahvuskogukondade piirkondade kohtutes, nimelt itaalia või ungari keeles), ja vajaduse korral korraldades tõlke keelde, millest pool või teine menetlusosaline aru saab, kui nad on teinud asjaomase ettepaneku või kui kohus otsustab, et pool või teine menetlusosaline ei mõista sloveeni keelt.

Vastavalt määruse artiklile 17 korraldab küsitluse vahetult taotlev kohus. Sellisel juhul võib küsitlus toimuda võõrkeeles, juhul kui tagatakse tõlge keelde, millest pool või teine menetlusosaline aru saab.

7 Kui vajatakse tõlke, kes vastutab nende leidmise eest mõlemat liiki ülekuulamiste puhul ja kus peaks olema tõlkide asukoht?

Kui kasutatakse kohtu tõlke, saab selle korraldada kas taotluse saanud või taotlev kohus (olenevalt kohtutevahelisest kokkuleppest). Peale selle võivad kohtu tõlgid asuda taotluse saanud või taotleva kohtu asukohas või muus asukohas.

Praktikas asuvad kohtu tõlgid tõlget vajava isiku asukohas, nimelt taotluse saanud kohtu asukohas, kui küsitlust taotlev kohus korraldab küsitluse enda keeles vastavalt määruse artiklile 17, või taotleva kohtu asukohas, kui küsitluse korraldab taotluse saanud kohus vastavalt määruse artiklitele 10–12.

8 Millist menetlust kohaldatakse ülekuulamise korraldamiseks ja isiku teavitamiseks küsitlemise aja ja koha kohta? Kui palju aega tuleks ette näha ülekuulamise kuupäevast teavitamiseks, et isik saaks ülekuulamise toimumisest piisavalt vara teada?

Küsitletav isik tuleb isiklikult ja kirjaliku kutsuda kohtu ette. Kutses täpsustatakse muu hulgas küsitluse toimumise aeg ja koht. Teatavaid tunnistajaid võib küsitleda kodus, kui nad on vanad, haiged või raske füüsilise puudega. Tsiviilkohtumenetluse seaduses ei ole sätestatud, kui palju varem tuleb tunnistajale kutse kätte toimetada; pooltele tuleb siiski anda piisavalt aega enda ettevalmistamiseks ülekuulamiseks – vähemalt 15 päeva alates ülekuulamisele ilmumise kutse kättetoimetamisest. Seda ajapiirangut ei kohaldata, kui isik kutsutakse kohale tunnistajana.

9 Millised on videokonverentsi kasutamise kulud ja kuidas neid tasutakse?

Vastavalt ZPP artiklile 153 maksab pool, kes taotleb tõendite kogumist, tagatisraha tõendite kogumisel tekkivate kulude katmiseks. Kui tõendite kogumist taotlevad mõlemad pooled, võib kohus otsustada, et mõlemad pooled peavad maksma võrdse osa tagatisrahast. Kulud hüvitatakse vastavalt kohtuasja tulemusele.

Sloveeni Vabariigis on videokonverentsi kasutamine tasuta.

10 Kas on nõudeid selle tagamiseks, et otse taotleva kohtu poolt küsitletavat isikut teavitatakse sellest, et see toimub vabatahtlikkuse alusel?

ZPPs ei ole lisatingimusi sätestatud.

11 Millist menetlust kasutatakse küsitletava isiku identiteedi kontrollimiseks?

Enne tunnistajate küsitlemist palutakse neil öelda oma ees- ja perekonnanimi, isanimi, ametikoht, aadress, sünnikoht, vanus ja suhe poolega (ZPP artikli 238 kolmas lõik).

12 Millised on kohaldatavad vande andmise nõuded ja millist teavet vajab taotlev kohus, kui artikli 17 kohase tõendite otsese kogumise raames nõutakse vande andmist?

ZPP ei näe ette vande andmist. Vastavalt artiklile 238 hoiatab kohus tunnistajaid enne küsitluse algust, et nad peavad rääkima tõtt ega tohi midagi varjata, ning seejärel hoiatatakse neid valeütluste andmise tagajärgede eest.

13 Mida on tehtud selle tagamiseks, et videokonverentsi toimumise asukohas on kontaktisik, kellega taotlev kohus saab suhelda, ja et ülekuulamise päeval on kohal ka isik, kes seab videokonverentsi seadmed töökorda ja tegeleb võimalike tehniliste probleemidega?

ZPP ei sisalda sellist sätet.

Praktikas katsetatakse vähemalt nädal enne videokonverentsi toimumist ühendust, et kontrollida selle toimimist ja rahuldavat kvaliteeti ning kõrvaldada kõik puudused. See tagab, et ülekuulamisel kohal viibiv tehnik oskab videokonverentsiseadmeid probleemideta käsitseda, kuna neid on eelnevalt katsetatud. Kohtud vahetavad kas taotluses või hiljem videokonverentsi tehniliste aspektide eest vastutavate isikute kontaktandmeid.

14 Millist lisateavet taotlevalt kohtult nõutakse?

ZPP ei sisalda sellist sätet.

Praktikas saadab taotlev kohus taotluse saanud kohtule koos taotlusega videokonverentsisüsteemi tehnilisi andmeid sisaldava vormi ja videokonverentsi tehniliste aspektide eest vastutava eksperdi kontaktandmed. Mõlemad kohtud vajavad teavet videokonverentsisüsteemide, ühenduse liigi (ISDN, IP), ühenduse kiiruse, aadressi (telefoninumber), katsetamisel kasutatava keele, katsetamise kuupäeva ja kellaaja ja ajavahe kohta ning tehniliste küsimuste eest vastutava tehniku kontaktandmeid.


Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Viimati uuendatud: 15/03/2017

Tõendite kogumine videokonverentsi vahendusel - Slovakkia

SISUKORD


1 Kas tõendeid on võimalik koguda videokonverentsi teel kas taotleva liikmesriigi kohtu osalemisel või otse asjaomase liikmesriigi kohtu poolt? Kui jah, millised riiklikke menetlusi ja õigusakte kohaldatakse?

Kuigi Slovaki Vabariigi õigus ei sisalda erinorme, mis võimaldavad tõendite kogumisel taotleva liikmesriigi kohtu osalemist, puuduvad siiski seda takistavad sätted. Kohtud koguvad vastavalt menetluseeskirjadele tõendeid kohtuistungil ja vajaduse korral väljaspool kohtuistungit (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Občianský súdny poriadok) artikkel 122). Poolte nõusolekul võib kohus korraldada kohtuistungi videokonverentsi teel või muud sidetehnoloogiat kasutades (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 116 lõige 6). Põhimõtteliselt on pooltel õigus tõendite kogumisel kohal viibida.

Videokonverentsi teel tõendite kogumist käsitlev erikord puudub (v.a eespool kirjeldatud kord). Seepärast kohaldatakse üksnes määrust tõendite kogumise kohta (Nariadenie o výkone dôkazu), tsiviilkohtumenetluse seadustikku ning kohtute haldus- ja kantseleieeskirju (Spravovací a kancelársky poriadok pre súdy) (2015. aastal: Slovaki Vabariigi Justiitsministeeriumi 11. novembri 2005. aasta dekreet nr 543 ringkonnakohtute (okresné súdy), piirkonnakohtute (krajské súdy), erikohtute (Špeciálny súd) ja sõjaväekohtute (vojenské súdy) haldus- ja kantseleieeskirjade kohta).

Kõik muud küsimused tuleb lahendada kõnealuste kohtute vahelisel kokkuleppel Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku abil.

2 Kas esineb piiranguid isikute ringi suhtes, keda võib videokonverentsi teel küsitleda – näiteks, kas videokonverentsi teel võib küsitleda vaid tunnistajaid või ka eksperte ja osalisi?

Slovaki Vabariigi õiguses puuduvad piirangud videokonverentsi teel küsitletavate isikute ringi suhtes. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklile 125 võib tõendite kogumisel kasutada kõiki vahendeid, mida saab kasutada asjaolude tuvastamiseks. Eelkõige võib küsitleda pooli, tunnistajaid ja eksperte.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklile 124 peab tõendite kogumisel järgima salajase teabe hoidmise kohustust.

Vastavalt artikli 100 lõikele 3, kui kohus otsustab arvesse võtta alaealise arvamust, kinnitatakse seda arvamust lapse esindaja või laste heaolu ja õiguskaitse ning sotsiaalhoolduse eest vastutava asutuse kaudu või küsitledes alaealist, isegi ilma lapsevanemate kohaloluta. Konkreetsed piirangud sõltuvad lapse vanusest ja kohtu valitud küsitlusmeetodist.

3 Kas esineb piiranguid tõendite liikide suhtes, mida võib videokonverentsi teel koguda?

Piirangud puuduvad, välja arvatud videokonverentsi olemusest tulenevad piirangud (asjaolu, et videokonverentsi teel on võimatu teha ruumide läbiotsimist jne).

4 Kas esineb piiranguid selle suhtes, kus tuleks isikut videokonverentsi teel küsitleda – st kas küsitlemine peab toimuma kohtus?

Tõendeid kogutakse tavaliselt kohtuistungil (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 122) ja kohtuistungid toimuvad tavaliselt kohtuhoones (kohtute haldus- ja kantseleieeskirjade artikkel 25 koostoimes artikliga 35). Küsitlust oleks tehnilistel põhjustel keeruline mujal läbi viia.

5 Kas videokonverentsi teel peetavaid ülekuulamisi tohib salvestada? Kui jah, kas selline võimalus on loodud?

Videokonverentsiseadmete abil on samuti võimalik videokonverentse salvestada. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 116 lõikele 6 võib suuline ülekuulamine videokonverentsi teel toimuda siiski üksnes poolte nõusolekul. Poolte nõusoleku puudumise korral kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklit 44a üldsätteid, mille kohaselt võib ülekuulamise ka salvestada, kasutades audiosalvestusseadmeid. Selline audiosalvestis kantakse andmekandjale, mis on kohtuasja toimiku osa.

6 Mis keeles tuleb ülekuulamine läbi viia: kui taotlused tehakse artiklite 10–12 kohaselt; ja kui tõendeid kogutakse vahetult artikli 17 kohaselt?

See küsimus ei puuduta konkreetselt tõendite kogumist välisriigis või videokonverentsi teel. Üldeeskirjade kohaselt viiakse Slovaki Vabariigi kohtute kohtuistungid alati läbi riigikeeles ja taotluse korral tagatakse tõlgi teenused.

Kui kohus tegeleb tõendite kogumisega, siis eeldatavasti viib ülekuulamise läbi taotluse saanud kohus ja tõendeid kogutakse seega selle kohtu keeles. Kui kohus kogub tõendeid otseselt vastavalt artiklile 17, teeb ta seda enda keeles.

7 Kui vajatakse tõlke, kes vastutab nende leidmise eest mõlemat liiki ülekuulamiste puhul ja kus peaks olema tõlkide asukoht?

Slovaki Vabariigi õigus ei sisalda seda küsimust käsitlevaid sätteid. Tõlgi teenused tagatakse ad hoc põhimõttel asjaomaste kohtute kokkuleppel.

8 Millist menetlust kohaldatakse ülekuulamise korraldamiseks ja isiku teavitamiseks küsitlemise aja ja koha kohta? Kui palju aega tuleks ette näha ülekuulamise kuupäevast teavitamiseks, et isik saaks ülekuulamise toimumisest piisavalt vara teada?

Slovaki Vabariigi õigus ei sisalda seda küsimust käsitlevaid erisätteid. Kohaldatakse üldeeskirju kohtuistungite korraldamise ning tunnistajate ja poolte kohale kutsumise kohta. Kohus kogub tavaliselt tõendeid kohtuistungil (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 122) ja kohtukutsed tuleb kätte toimetada piisavalt vara, et järgida kohtuistungi ettevalmistamiseks seaduses ettenähtud tähtaega (kohtute haldus- ja kantseleieeskirjade artikli 46 lõige 3), mis on tavaliselt viis päeva enne kohtuistungi toimumise kuupäeva (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 115 lõige 2).

9 Millised on videokonverentsi kasutamise kulud ja kuidas neid tasutakse?

Slovaki kohtud ei kohalda videokonverentsi korraldamise tasu.

10 Kas on nõudeid selle tagamiseks, et otse taotleva kohtu poolt küsitletavat isikut teavitatakse sellest, et see toimub vabatahtlikkuse alusel?

Slovaki Vabariigi õigus ei sisalda seda küsimust käsitlevaid erisätteid. Üldiselt peaks kohus andma kohtuistungi alguses isikule juhiseid tema menetlusõiguste ja kohustuste kohta. Seda ei kohaldata, kui sellist isikut esindab advokaat (advokát) (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 5).

11 Millist menetlust kasutatakse küsitletava isiku identiteedi kontrollimiseks?

Slovaki Vabariigi õigus ei sisalda seda küsimust käsitlevaid erisätteid. Konkreetne menetlus otsustatakse ad hoc kokkuleppega asjaomaste kohtute vahel. Kohaldatakse ilmselgelt üldsätteid küsitletavate isikute isikusamasuse tuvastamise kohta. Need sätted näevad ette, et kohtuistungi alguses tuleb tuvastada tunnistaja isik ja kõik asjaolud, mis võivad mõjutada tunnistaja usaldusväärsust (sugulussuhted jms, tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 126 lõige 2).

12 Millised on kohaldatavad vande andmise nõuded ja millist teavet vajab taotlev kohus, kui artikli 17 kohase tõendite otsese kogumise raames nõutakse vande andmist?

Slovaki Vabariigi õigus sisaldab üksnes neid küsimusi kriminaalkohtumenetluses (mitte tsiviilkohtumenetluses) käsitlevaid erisätteid.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 126 lõikele 2 teavitavad kohtud siiski tunnistajaid iga kohtuistungi alguses tunnistaja ütluste tähtsusest, tunnistaja õigustest ja kohustustest (rääkida tõtt ja mitte varjata midagi) ning valevande andmise kriminaaltagajärgedest. Seda õigusnormi (valevandumine) ei kohaldata menetluspoolte suhtes.

13 Mida on tehtud selle tagamiseks, et videokonverentsi toimumise asukohas on kontaktisik, kellega taotlev kohus saab suhelda, ja et ülekuulamise päeval on kohal ka isik, kes seab videokonverentsi seadmed töökorda ja tegeleb võimalike tehniliste probleemidega?

Kõikides Slovaki kohtutes on administraator, kelle poole saab pöörduda, et kavandada videoühenduse katsetamist, kohtuistungi kuupäeva jne. Administraator on saanud eriväljaõppe videokonverentsiseadmete käsitsemiseks. Probleemide tekkimise korral võib administraator võtta ühendust kohtu tehnikuga ja ta võib korraldada tehniku kohaloleku kohtuistungi toimumise päeval.

14 Millist lisateavet taotlevalt kohtult nõutakse?

Nõutakse tehnilist teavet, mis on vajalik ühenduse loomiseks taotleva kohtu seadmetega.


Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Viimati uuendatud: 14/01/2019

Tõendite kogumine videokonverentsi vahendusel - Soome

SISUKORD


1 Kas tõendeid on võimalik koguda videokonverentsi teel kas taotleva liikmesriigi kohtu osalemisel või otse asjaomase liikmesriigi kohtu poolt? Kui jah, millised riiklikke menetlusi ja õigusakte kohaldatakse?

Mõlemad menetlused on võimalikud. Taotluses tuleks selgelt märkida, millist menetlust taotlev kohus mõtleb.

Kui taotlused esitatakse määruse artiklite 10–12 kohaselt, kohaldatakse ülekuulamise suhtes kohtumenetluse seadustiku sätteid, mis käsitlevad tõendite esitamist.

2 Kas esineb piiranguid isikute ringi suhtes, keda võib videokonverentsi teel küsitleda – näiteks, kas videokonverentsi teel võib küsitleda vaid tunnistajaid või ka eksperte ja osalisi?

Tsiviil- ja kaubandusõiguslikes asjades ei ole selliseid piiranguid kehtestatud. Videokonverentsi teel saab küsitleda ka eksperte ja pooli.

3 Kas esineb piiranguid tõendite liikide suhtes, mida võib videokonverentsi teel koguda?

Piirangud puuduvad.

4 Kas esineb piiranguid selle suhtes, kus tuleks isikut videokonverentsi teel küsitleda – st kas küsitlemine peab toimuma kohtus?

Piirangud puuduvad.

5 Kas videokonverentsi teel peetavaid ülekuulamisi tohib salvestada? Kui jah, kas selline võimalus on loodud?

Videokonverentsi teel toimuvate ülekuulamiste salvestamine ei ole keelatud, kuid kõikides kohtutes ei ole vajalikke seadmeid. Taotluse esitamisel tuleks seda täpsustada.

6 Mis keeles tuleb ülekuulamine läbi viia: kui taotlused tehakse artiklite 10–12 kohaselt; ja kui tõendeid kogutakse vahetult artikli 17 kohaselt?

Kui taotlused esitatakse artiklite 10–12 kohaselt, toimub ülekuulamine soome või rootsi keeles. Kui artikli 17 alusel korraldatakse vahetu ülekuulamine, valib taotlev kohus kasutatava keele.

7 Kui vajatakse tõlke, kes vastutab nende leidmise eest mõlemat liiki ülekuulamiste puhul ja kus peaks olema tõlkide asukoht?

Kui taotlused esitatakse artiklite 10–12 kohaselt, lepivad taotlev kohus ja taotluse saanud kohus kokku tõlkide leidmise ja asukoha. Kui taotlused esitatakse artikli 17 kohaselt, vastutab taotlev kohus tõlkide leidmise eest ja otsustab, kus nad peaksid asuma.

8 Millist menetlust kohaldatakse ülekuulamise korraldamiseks ja isiku teavitamiseks küsitlemise aja ja koha kohta? Kui palju aega tuleks ette näha ülekuulamise kuupäevast teavitamiseks, et isik saaks ülekuulamise toimumisest piisavalt vara teada?

Kui taotlused esitatakse artiklite 10–12 kohaselt, saadab taotluse saanud kohus küsitletavatele isikutele kirjalikud kutsed. Üldiselt peaks kutse kättetoimetamise ja ülekuulamise kuupäeva vahele jääma vähemalt kaks kuni kolm nädalat. Kui taotlused esitatakse artikli 17 kohaselt, vastutab taotlev kohus kutsete kättetoimetamise ja vajalike ettevalmistuste tegemise eest.

9 Millised on videokonverentsi kasutamise kulud ja kuidas neid tasutakse?

Kui isikut küsitletakse vastavalt määruse artiklitele 10–12 videoseadmega varustatud kohtus, ei põhjusta videokonverentsiseadme kasutamine tavaliselt eraldi kulusid. Kui isikut küsitletakse vastavalt artiklile 17 muus kohas kui kohtus, vastutab taotlev kohus videokonverentsi korraldamise kulude eest.

10 Kas on nõudeid selle tagamiseks, et otse taotleva kohtu poolt küsitletavat isikut teavitatakse sellest, et see toimub vabatahtlikkuse alusel?

Määruse artikli 17 lõike 2 kohaselt taotluse esitanud kohus peab kõnealust isiku teavitama, et tõendite kogumine toimub vabatahtlikkuse alusel.

11 Millist menetlust kasutatakse küsitletava isiku identiteedi kontrollimiseks?

Kui taotlused esitatakse artiklite 10–12 kohaselt, teeb taotluse saanud kohus kindlaks küsitletava isiku isikusamasuse ja kontrollib seda vajaduse korral isiku isikutunnistuse või passi alusel. Kui taotlused esitatakse artikli 17 kohaselt, on taotlev kohus kohustatud kontrollima küsitletava isiku isikusamasust.

12 Millised on kohaldatavad vande andmise nõuded ja millist teavet vajab taotlev kohus, kui artikli 17 kohase tõendite otsese kogumise raames nõutakse vande andmist?

Artikli 17 kohase vahetu tõendite kogumise suhtes ei kohalda vande andmist käsitlevaid erinõudeid. Vanne antakse kooskõlas õigusnormidega, mida kohaldatakse tunnistajat küsitlevas kohtus.

13 Mida on tehtud selle tagamiseks, et videokonverentsi toimumise asukohas on kontaktisik, kellega taotlev kohus saab suhelda, ja et ülekuulamise päeval on kohal ka isik, kes seab videokonverentsi seadmed töökorda ja tegeleb võimalike tehniliste probleemidega?

Taotluse saanud kohus esitab sellise kontaktisiku nime.

14 Millist lisateavet taotlevalt kohtult nõutakse?

– Taotlev kohus peaks üldiselt teatama nii tehnilise korralduse kui ka asjaga seotud (juriidiliste) küsimustega tegelevate kontaktisikute nimed.

– Taotlus peaks sisaldama kontaktisikute kontaktandmeid (e-posti aadress ja/või telefoninumber), et neid oleks võimalik kätte saada, kui kohtuistungi ajal tekivad probleemid videoühendusega või muudes sarnastes küsimustes.

– Kui riigid asuvad erinevates ajavööndites, tuleks taotluses täpsustada, kas taotluses märgitud ajad põhinevad taotleva riigi või taotluse saanud riigi ajavööndil.


Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Viimati uuendatud: 08/02/2018

Tõendite kogumine videokonverentsi vahendusel - Rootsi

SISUKORD


1 Kas tõendeid on võimalik koguda videokonverentsi teel kas taotleva liikmesriigi kohtu osalemisel või otse asjaomase liikmesriigi kohtu poolt? Kui jah, millised riiklikke menetlusi ja õigusakte kohaldatakse?

Jah, tõendeid saab videokonverentsi teel koguda nii taotleva liikmesriigi kohtu osalusel kui ka vahetult selle liikmesriigi kohtu poolt.

Nõukogu määrust tõendite kogumise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (edaspidi „tõendite kogumise määrus“) käsitleva seaduse (2003:493) artikli 5 kohaselt peab tõendeid koguma ringkonnakohus (tingsrätter). Kohus kohaldab kohtumenetluse seadustiku (rättegångsbalken) 35. peatüki artiklites 8–11 sätestatud eeskirju tõendite kogumise kohta väljaspool põhiistungit, kui määruses ei ole sätestatud teisiti.

Tuleb märkida, et asjades, mille suhtes tõendite kogumise määrust ei kohaldata, kohaldatakse muude õigusaktide sätteid, näiteks seadust (1946:816), mis käsitleb tõendite kogumist välisriigi kohtu poolt.

2 Kas esineb piiranguid isikute ringi suhtes, keda võib videokonverentsi teel küsitleda – näiteks, kas videokonverentsi teel võib küsitleda vaid tunnistajaid või ka eksperte ja osalisi?

Iga isikut, keda tuleb asjaga seoses küsitleda, võib küsitleda videokonverentsi teel.

3 Kas esineb piiranguid tõendite liikide suhtes, mida võib videokonverentsi teel koguda?

Konkreetsed piirangud puuduvad.

4 Kas esineb piiranguid selle suhtes, kus tuleks isikut videokonverentsi teel küsitleda – st kas küsitlemine peab toimuma kohtus?

Tõendeid koguvad ringkonnakohtud. Muid konkreetseid piiranguid ei ole kehtestatud.

5 Kas videokonverentsi teel peetavaid ülekuulamisi tohib salvestada? Kui jah, kas selline võimalus on loodud?

Jah, see on lubatud ja seadmed on olemas.

6 Mis keeles tuleb ülekuulamine läbi viia: kui taotlused tehakse artiklite 10–12 kohaselt; ja kui tõendeid kogutakse vahetult artikli 17 kohaselt?

a) Ülekuulamine peab toimuma rootsi keeles, kuid kohus võib kasutada tõlgi teenuseid.

b) See sõltub taotleva riigi eeskirjadest.

7 Kui vajatakse tõlke, kes vastutab nende leidmise eest mõlemat liiki ülekuulamiste puhul ja kus peaks olema tõlkide asukoht?

Kui küsitlemine toimub Rootsis, otsustab tõlkide küsimuse Rootsi kohus.

8 Millist menetlust kohaldatakse ülekuulamise korraldamiseks ja isiku teavitamiseks küsitlemise aja ja koha kohta? Kui palju aega tuleks ette näha ülekuulamise kuupäevast teavitamiseks, et isik saaks ülekuulamise toimumisest piisavalt vara teada?

Taotluse saanud kohus saadab küsitletavale isikule kutse. Kutses täpsustatakse aeg ja koht. Regulatiivsed nõuded selle kohta, kui palju aega tuleks ette näha ülekuulamise kuupäevast teavitamiseks, puuduvad.

9 Millised on videokonverentsi kasutamise kulud ja kuidas neid tasutakse?

Kui Rootsi kohus seda nõuab, peab taotlev kohus katma ekspertide ja tõlkide kulud, taotlusest tulenevad kulud jõustamiseks vastavalt erimenetlusele ja sellise sidetehnoloogia nagu videokonverentsi- ja telekonverentsiseadmete kulud (vt tõendite kogumise määruse artikli 18 lõige 2 ning artikli 10 lõiked 3 ja 4).

10 Kas on nõudeid selle tagamiseks, et otse taotleva kohtu poolt küsitletavat isikut teavitatakse sellest, et see toimub vabatahtlikkuse alusel?

Taotlev kohus peab asjaomast isikut teavitama, et tõendite kogumine vastavalt tõendite kogumise määruse artiklile 17 toimub vabatahtlikkuse alusel.

11 Millist menetlust kasutatakse küsitletava isiku identiteedi kontrollimiseks?

Sellega seoses puudub eraldi reguleeritud menetlus isikusamasuse tuvastamiseks.

12 Millised on kohaldatavad vande andmise nõuded ja millist teavet vajab taotlev kohus, kui artikli 17 kohase tõendite otsese kogumise raames nõutakse vande andmist?

Üldiselt kohaldatakse riiklikke eeskirju vande andmise kohta ja eritingimusi või teabenõudeid artikli 17 kohaldamiseks ei ole sätestatud.

13 Mida on tehtud selle tagamiseks, et videokonverentsi toimumise asukohas on kontaktisik, kellega taotlev kohus saab suhelda, ja et ülekuulamise päeval on kohal ka isik, kes seab videokonverentsi seadmed töökorda ja tegeleb võimalike tehniliste probleemidega?

Kõikides kohtutes on olemas töötajad, kus oskavad videokonverentsiseadmeid käsitseda.

14 Millist lisateavet taotlevalt kohtult nõutakse?

Tavaliselt ei nõuta mingisugust lisateavet.


Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Viimati uuendatud: 02/06/2017