Sulge

PORTAALI BEETAVERSIOON ON NÜÜD KÄTTESAADAV!

Külastage Euroopa e-õiguskeskkonna portaali beetaversiooni ja andke meile selle kohta tagasisidet!

 
 

Navigatsioonitee

menu starting dummy link

Page navigation

menu ending dummy link

Tõendite kogumine videokonverentsi vahendusel - Hispaania

Juhime tähelepanu sellele, et käesoleva lehekülje hispaania keel originaalkeelset versiooni on hiljuti muudetud. Valitud keeleversiooni meie töötajad parajasti tõlgivad.

SISUKORD

1 Kas tõendeid on võimalik koguda videokonverentsi teel kas taotleva liikmesriigi kohtu osalemisel või otse asjaomase liikmesriigi kohtu poolt? Kui jah, millised riiklikke menetlusi ja õigusakte kohaldatakse?

Seda saab teha kahel viisil.

Õigusnormid:

– tsiviilkohtumenetluse seaduse (Ley de Enjuiciamiento Civil (LEC)) artikkel 177 kooskõlas 30. aprilli 2015. aasta seadusega 29/2015 rahvusvahelise õigusalase koostöö kohta tsiviilasjades;

– videokonverentside puhul kohtute alusseaduse (Ley Orgánica del Poder Judicial, (LOPJ)) artikkel 229, mille lõige 3 võimaldab tunnistuste võtmist, küsitlemist, tõendite kogumist, tunnistajate vastastamist, uurimist, aruannete koostamist, eksperdiarvamuste kinnitamist ja videokonverentsi teel toimuvaid menetlusi kohtuniku juuresolekul või kohtus ja vajaduse korral poolte juuresolekul või kaasamisel. Sellega tagatakse, et igal poolel on võimalik seada teise poole esitatud tõendeid alati kahtluse alla ja neid vaidlustada, ja austatakse poolte õigust kaitsele. Need on avalikud menetlused, välja arvatud erandjuhtudel;

– kohtute üldnõukogu täiskogu istungit (Pleno del Consejo General del Poder Judicial) käsitleva 15. septembri 2005. aasta kokkuleppe IV jaotise II peatüki sätted, millega kiidetakse heaks määrus 1/2005 kohtumenetluse lisaaspektide kohta (artiklid 74–80).

Asjad, mille puhul Hispaanial on vaja teha koostööd välisriigi ametiasutusega

Nendes asjades on seadus 29/2015 teisejärguline kooskõlas liidu õiguse ülimuslikkuse põhimõttega, mille kohaselt peetakse selles valdkonnas prioriteetseks Euroopa Liidu õigusnormide ning selliste rahvusvaheliste lepingute ja kokkulepete kohaldamist, mille osaline Hispaania on. Mis puutub rahvusvahelisse õigusalasesse koostöösse tsiviilasjades, siis võivad Hispaania ametiasutused teha välisriikide ametiasutustega koostööd. Vastastikkust küll ei nõuta, kuid valitsus võib kuningliku dekreediga ette näha, et ametiasutused ei tee välisriigi ametiasutustega koostööd, kui selle riigi ametiasutused on korduvalt keeldunud koostööst või on koostöö tegemise seadusega ära keelanud.

Kui Hispaania kohtud saavad luua otsesidemed välisriigi kohtutega,

järgitakse alati mõlemas riigis kehtivaid õigusnorme. Otsesidemed luuakse Hispaania Kuningriigi ja välisriigi kohtute vahel ilma vahendajata. Sellised sidemed ei mõjuta ega kahjusta asjaomaste kohtute sõltumatust ega poolte kaitseõigusi.

Hispaania ametiasutused jätavad rahuldamata tsiviilasjades tehtava rahvusvahelise õigusalase koostöö taotlused, kui:

a) taotletava koostöö objekt või eesmärk on vastuolus avaliku korraga;

b) koostöötaotluse aluseks olev protsess kuulub Hispaania kohtute ainupädevusse;

c) kavatsetava toimingu sisu ei ole kooskõlas taotluse saanud Hispaania kohtu volitustega. Vajaduse korral võib Hispaania kohus saata taotluse pädevale asutusele ja teavitada sellest ka taotlevat asutust;

d) rahvusvahelise koostöö taotlus ei vasta seadusega 29/2015 ette nähtud sisule ega miinimumnõuetele;

e) valitsus näeb kuningliku dekreediga ette, et Hispaania ametiasutused ei tee koostööd välisriigi ametiasutustega, kui selle riigi ametiasutused on koostöötaotlused korduvalt rahuldamata jätnud või koostöö tegemise seadusega ära keelanud.

2 Kas esineb piiranguid isikute ringi suhtes, keda võib videokonverentsi teel küsitleda – näiteks, kas videokonverentsi teel võib küsitleda vaid tunnistajaid või ka eksperte ja osalisi?

Menetluspoolte või tõendeid esitavate isikute sekkumisele ei ole piiranguid kehtestatud, ükskõik, kas tegemist on tunnistaja või eksperdiga. Eksperdile esitatud tõendite ja teabe sobivust hindab kohus oma äranägemisel.

3 Kas esineb piiranguid tõendite liikide suhtes, mida võib videokonverentsi teel koguda?

Piirangud, mis on alati erakorralised ja tuleb kehtestada kohtu põhjendatud otsusega, milles võetakse arvesse piirangu proportsionaalsust, mõjutavad põhiõiguste kaitset või alaealiste huvide kaitset.

4 Kas esineb piiranguid selle suhtes, kus tuleks isikut videokonverentsi teel küsitleda – st kas küsitlemine peab toimuma kohtus?

Küsitlemine peab toimuma kohtus, kus asja menetletakse ja kus toimub tõendite kogumine kas asja avalikul või – erandjuhtudel – kinnisel arutamisel. Videokonverentsi teel menetluses osaleva isiku asukoha suhtes ei ole piiranguid kehtestatud. Asja menetleva kohtu sekretär (Letrado de la administración de justicia) peab kohtus tuvastama videokonverentsi teel osalevate isikute isikusamasuse kas varem või vahetult esitatud dokumentide abil või asjaomaste isikute isikliku tundmise alusel.

5 Kas videokonverentsi teel peetavaid ülekuulamisi tohib salvestada? Kui jah, kas selline võimalus on loodud?

Jah. Need tuleb ka salvestada.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seaduse artiklile 147 tuleb suulised menetlused, ülekuulamised ja kohtusse ilmumised salvestada heli ja kujutise salvestamist ja taasesitamist võimaldavale andmekandjale. Kõigil Hispaania kohtutel on audiovisuaalseadmed kohtuistungite ja ülekuulamiste salvestamiseks. Kohtusekretär peab arhiveerima salvestised DVDdel. Koopia väljastatakse pooltele nende kulul.

6 Mis keeles tuleb ülekuulamine läbi viia: kui taotlused tehakse artiklite 10–12 kohaselt; ja kui tõendeid kogutakse vahetult artikli 17 kohaselt?

Kui asja menetlemisel osaleb Hispaania kohus, on oluline, et menetlus ja asjaomased dokumendid oleksid hispaania keeles, kuigi aktsepteerida võidakse ka riigi teatavate piirkondade (Galicia, Kataloonia, Valencia ja Baskimaa) muude ametlike keelte kasutamist juhul, kui videokonverentsi teel küsitletavad isikud valdavad neid keeli ja soovivad neid kasutada.

Artikli 17 kohaldamisel puuduvad vastuväited taotleva riigi keele kasutamisele, kuna tõendite esitamine toimub vabatahtlikult.

7 Kui vajatakse tõlke, kes vastutab nende leidmise eest mõlemat liiki ülekuulamiste puhul ja kus peaks olema tõlkide asukoht?

Tsiviilasjades võib kasutada tõlke menetluse dokumenteerimiseks nii selle ajal kui ka järel. Kui tõlkimist nõudev pool tõlkide olemasolu ei taga, teevad seda kohtutalitused, kes on mõne autonoomse piirkonna puhul detsentraliseeritud. Teistel juhtudel osutab seda teenust justiitsministeerium. Tõlketeenuse kulude maksmise kohustus võidakse panna isikule, kes peab kohtuotsuse kohaselt kandma kohtukulud, võttes nõuetekohaselt arvesse tasuta õigusabi saamise õigust.

Edasiste küsitluste ja vastastamiste tõhusaks tagamiseks menetluse ajal võib tõlk asuda kohtus või selle isiku juures, kes osaleb ülekuulamisel videokonverentsi kaudu.

Kõikidel juhtudel peab tõlk andma vande või lubaduse rääkida tõtt ja tegutseda oma ülesannete täitmisel võimalikult objektiivselt.

8 Millist menetlust kohaldatakse ülekuulamise korraldamiseks ja isiku teavitamiseks küsitlemise aja ja koha kohta? Kui palju aega tuleks ette näha ülekuulamise kuupäevast teavitamiseks, et isik saaks ülekuulamise toimumisest piisavalt vara teada?

Määruse artiklis 10 sätestatud juhtudel on küsitlemise sisekord poolte küsitlemiseks sätestatud tsiviilkohtumenetluse seaduse artiklis 301 jj, tunnistajate küsitlemiseks artiklis 360 jj ning aruannete koostamiseks ja nende aruannete esitamisel ekspertidele uurimiseks ja ristküsitlemiseks artiklis 335 jj.

9 Millised on videokonverentsi kasutamise kulud ja kuidas neid tasutakse?

Videokonverentsi kasutamine on põhimõtteliselt tasuta, kuid kui huvitatud isik soovib saada salvestise koopia, peab ta andma selleks sobiva andmekandja või tasuma vajalikud kulud.

10 Kas on nõudeid selle tagamiseks, et otse taotleva kohtu poolt küsitletavat isikut teavitatakse sellest, et see toimub vabatahtlikkuse alusel?

See toimub Hispaania kohtu juhiste kohaselt.

11 Millist menetlust kasutatakse küsitletava isiku identiteedi kontrollimiseks?

Vt eespool 4. küsimusele antud vastus.

Asja menetleva kohtu sekretär peab kohtus tuvastama videokonverentsi teel osalevate isikute isikusamasuse kas varem või vahetult esitatud dokumentide abil või asjaomaste isikute isikliku tundmise alusel.

12 Millised on kohaldatavad vande andmise nõuded ja millist teavet vajab taotlev kohus, kui artikli 17 kohase tõendite otsese kogumise raames nõutakse vande andmist?

Eristada tuleb järgmisi juhtumeid.

a) Pooled ei ole kohustatud andma küsitlemise ajal vannet või lubadust, kuigi ülekuulamise kutses tuleb asjaomast poolt teavitada, et ülekuulamisele mõjuva põhjuseta ilmumata jätmise korral võib kohus võtta arvesse fakte, millega see pool oli isiklikult seotud; nende faktide tuvastamine on poolele äärmiselt kahjulik.

b) Tunnistajad: iga tunnistaja peab enne ütluste andmist andma vande või lubaduse rääkida tõtt; valevande andmise eest on tsiviilasjades ette nähtud karistused. Kohus teavitab tunnistajat neist karistustest, kui tunnistaja ei ole neist teadlik.

Tunnistajatelt, kes ei ole jõudnud kriminaalvastutusele võtmise ikka, ei nõuta vande või tõe rääkimise lubaduse andmist.

c) Eksperdid: eksperdid peavad oma arvamust esitades andma vande või lubaduse rääkida tõtt ning kinnitama, et nad on tegutsenud ja vajaduse korral tegutsevad võimalikult objektiivselt, võttes arvesse nii kummagi poole kasuks kui ka kahjuks rääkivaid asjaolusid, ning on teadlikud kriminaalkaristustest, mis võidakse määrata, kui nad ei täida enda kui eksperdi ülesandeid. Seda vannet või lubadust korratakse kuulamisel, kui arvamus esitatakse poole ja kohtu vahelises võistlevas menetluses.

13 Mida on tehtud selle tagamiseks, et videokonverentsi toimumise asukohas on kontaktisik, kellega taotlev kohus saab suhelda, ja et ülekuulamise päeval on kohal ka isik, kes seab videokonverentsi seadmed töökorda ja tegeleb võimalike tehniliste probleemidega?

Audiovisuaalsalvestuse korraldus määratakse eelnevalt kindlaks. Vanemkohtuniku büroo (Secretaría del Decanato) või kohtupersonal määrab videokonverentsi toimumise kuupäeva, aja ja koha, tagades piisava arvu töötajate kohaloleku videokonverentsi korraldamiseks. Tavaliselt toimub eelnev katsetamine, et tagada nii ühenduse kui ka seadmete nõuetekohane toimimine.

14 Millist lisateavet taotlevalt kohtult nõutakse?

Igasugune teave, mida peetakse asjakohaseks, et tõendite kogumine toimuks nõuetekohaselt ja võimalikult sujuvalt.


Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Viimati uuendatud: 26/01/2018