Sulge

PORTAALI BEETAVERSIOON ON NÜÜD KÄTTESAADAV!

Külastage Euroopa e-õiguskeskkonna portaali beetaversiooni ja andke meile selle kohta tagasisidet!

 
 

Navigatsioonitee

menu starting dummy link

Page navigation

menu ending dummy link

Tõendite kogumine videokonverentsi vahendusel - Horvaatia

SISUKORD

1 Kas tõendeid on võimalik koguda videokonverentsi teel kas taotleva liikmesriigi kohtu osalemisel või otse asjaomase liikmesriigi kohtu poolt? Kui jah, millised riiklikke menetlusi ja õigusakte kohaldatakse?

Horvaatia Vabariigis võib koguda tõendeid küsitledes tunnistajat, kohtuvaidluse poolt või eksperti videokonverentsi teel vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 1206/2001 (liikmesriikide kohtute vahelise koostöö kohta tõendite kogumisel tsiviil- ja kaubandusasjades; edaspidi „määrus“) artiklitele 10–12 ja 17 nii, et määruse kohasel tõendite kogumisel võib Horvaatia Vabariigi kohus:

1) taotleda tõendite kogumist otse teise liikmesriigi kohtult või

2) taotleda kooskõlas määruse artiklis 17 sätestatuga tõendite kogumist vahetult mõnes teises liikmesriigis.

Eelnimetatud määruse kohane tõendite kogumine on sätestatud tsiviilkohtumenetluse seaduse (Zakon o parničnom postupku; Horvaatia Vabariigi ametlik teataja (Narodne novine, edaspidi „NN“) nr 53/91, 91/92, 112/99, 88/01, 117/03, 88/05, 02/07, 84/08, 96/08, 123/08, 57/11, 148/11, 25/13, 89/14; edaspidi „ZPP“) artiklites 507d–507h.

2 Kas esineb piiranguid isikute ringi suhtes, keda võib videokonverentsi teel küsitleda – näiteks, kas videokonverentsi teel võib küsitleda vaid tunnistajaid või ka eksperte ja osalisi?

Videokonverentsi võib kasutada tunnistajate küsitlemiseks ning tõendite kogumiseks spetsialistidelt või ekspertidelt ja kohtuvaidluse pooltelt.

3 Kas esineb piiranguid tõendite liikide suhtes, mida võib videokonverentsi teel koguda?

Horvaatia Vabariigis ei ole kehtestatud eripiiranguid tõenditele, mida võib koguda videokonverentsi teel. Asja menetlev kohus otsustab, mis liiki tõendeid on teatava asjaolu tuvastamiseks vaja koguda ja kuidas seda teha. Kohus otsustab oma äranägemisel, missuguseid asjaolusid ta peab tõendatuks pärast iga konkreetse tõendi ja kogu tõenditekogumi vastutustundlikku ja hoolikat hindamist, lähtudes kogu protsessi tulemusest. Videokonverentsi kasutatakse aga üldiselt tõendite kogumiseks poolte ja tunnistajate ülekuulamise teel, kui esineb teatavaid praktilisi või tehnilisi takistusi tõendite kogumiseks dokumendi kontrollimise või kohapealse uurimise tegemise kaudu.

4 Kas esineb piiranguid selle suhtes, kus tuleks isikut videokonverentsi teel küsitleda – st kas küsitlemine peab toimuma kohtus?

Üldjuhul toimub ülekuulamine kohtus, kuid poole videokonverentsi teel küsitlemise kohale ei ole kehtestatud õiguslikke eripiiranguid.

5 Kas videokonverentsi teel peetavaid ülekuulamisi tohib salvestada? Kui jah, kas selline võimalus on loodud?

Puuduvad õigusnormid, millega nõutakse konkreetselt videokonverentsi teel ülekuulamiste lindistamist või salvestamist, kuid ülekuulamiste helisalvestamise õiguslik alus on sätestatud ZPP artiklites 126a–126c. Helisalvestamiseks annab korralduse kohus, tehes ametliku otsuse ex officio või poolte nõudel. Helisalvestiste säilitamis- ja ülekandmismeetodid ning salvestamise tehnilised nõuded ja viisid on sätestatud kohtu kodukorras (Sudski poslovnik) (NN nr 37/14, 49/14, 08/15, 35/15, 123/15 ja 45/16).

6 Mis keeles tuleb ülekuulamine läbi viia: kui taotlused tehakse artiklite 10–12 kohaselt; ja kui tõendeid kogutakse vahetult artikli 17 kohaselt?

Kui taotlus esitatakse vastavalt määruse artiklitele 10–12, toimub ülekuulamine tavaliselt horvaadi keeles; vähemuskeelte kasutamist tsiviilkohtumenetluses reguleerib eriseadus (tsiviilkohtumenetlus peab toimuma horvaadi keeles, välja arvatud juhul, kui konkreetsete kohtute puhul on seadusega ette nähtud mõni teine keel). Lisaks sellele, kui menetlus ei toimu ühe menetluspoole või teiste menetlusosaliste keeles, tõlgitakse vastavalt ZPP artiklile 102 ülekuulamisel öeldu ja seal tõendina esitatud dokumendid poole või teiste menetlusosaliste keelde.

Tõendite vahetu kogumise korral vastavalt määruse artiklile 17 võib tõendite kogumine ülekuulamise teel toimuda võõrkeeles, kui seda teeb vahetult ülekuulamist taotlenud kohus, kuid tagada tuleb täpne tõlge keelde, mida valdavad pooled või teised menetlusosalised.

7 Kui vajatakse tõlke, kes vastutab nende leidmise eest mõlemat liiki ülekuulamiste puhul ja kus peaks olema tõlkide asukoht?

Põhimõtteliselt tagab määruse artiklite 10–12 kohastel ülekuulamistel atesteeritud kohtutõlgi taotluse saanud kohus. Teatavatel tingimustel (ZPP artikkel 251, milles viidatakse artiklile 263) võib kohus otsustada, et tõlketeenust osutab poole soovitatud kohtutõlk.

Samamoodi võivad tõlketeenuse kasutamises kokku leppida tõendite kogumist taotlenud kohus ja taotluse saanud kohus ning tõlketeenuse võib tagada üks nimetatud kohtutest. Tegelikkuses määratakse kohtutõlk tõlget vajava isiku või taotluse saanud kohtu asukohta, kui taotlev kohus teeb ülekuulamise enda töökeeles kooskõlas määruse artikliga 17, või taotleva kohtu asukohta, kui ülekuulamise teeb taotluse saanud kohus kooskõlas määruse artiklitega 10–12.

8 Millist menetlust kohaldatakse ülekuulamise korraldamiseks ja isiku teavitamiseks küsitlemise aja ja koha kohta? Kui palju aega tuleks ette näha ülekuulamise kuupäevast teavitamiseks, et isik saaks ülekuulamise toimumisest piisavalt vara teada?

Vastavalt ZPP artiklile 242 saavad tunnistajad kirjaliku kohtukutse, milles on muu hulgas täpsustatud ülekuulamise aeg ja koht. Kutse ülekuulamisele, kus kogutakse tõendeid kohtuvaidluse poole küsitlemise teel, tuleb sellele poolele kätte toimetada vastavalt isikliku kättetoimetamise eeskirjadele. Kui poolel on esindaja, annab viimane kutse istungile, kus kogutakse tõendeid poolte küsitlemise teel, üle poolele või isikule, keda on vaja küsitleda seoses poolega (ZPP artikkel 268, milles viidatakse artiklitele 138 ja 142). Tunnistajaid, kes ei saa ilmuda kohtusse oma kõrge ea, haiguse või raske füüsilise puude tõttu, võib küsitleda nende elukohas. ZPPs ei ole sätestatud, kui pikalt tuleb tunnistajatele ülekuulamisest ette teatada; pooltele tuleb siiski anda piisavalt aega ülekuulamiseks valmistumiseks (vähemalt 8 päeva enne ülekuulamist).

Määruse artiklite 10–12 kohaste ülekuulamiste korral teavitab tunnistajat või poolt ülekuulamise ajast ja kohast taotluse saanud kohus, kuid määruse artikli 17 kohaste ülekuulamiste korral toimetab kohtukutse kätte taotlev kohus.

9 Millised on videokonverentsi kasutamise kulud ja kuidas neid tasutakse?

Vastavalt ZPP artiklile 153 on tõendite kogumist taotlev pool kohustatud kohtumääruse alusel tasuma ette deposiidi summas, mis on vajalik tõendite kogumisel eeldatavasti tekkivate kulude katmiseks. Kui tõendite kogumist taotlevad mõlemad pooled või selleks annab korralduse kohus ex officio, nõuab kohus, et nõutava deposiidisumma tasub kumbki pool võrdses osas.

Videokonverentsiga seotud kulude suhtes kohaldatakse määruse artiklit 18.

Horvaatia Vabariigis on tõendite kogumine videokonverentsi teel tasuta.

10 Kas on nõudeid selle tagamiseks, et otse taotleva kohtu poolt küsitletavat isikut teavitatakse sellest, et see toimub vabatahtlikkuse alusel?

Isikut teavitatakse sellest kohtukutses, kuid ZPPs ei ole sätestatud lisanõudeid.

11 Millist menetlust kasutatakse küsitletava isiku identiteedi kontrollimiseks?

Enne tunnistajate küsitlemist küsitakse neilt nende ees- ja perekonnanime, isikukoodi, isanime, ametit, aadressi, sünnikohta, vanust ja seda, missugune on nende suhe pooltega (ZPP artikli 243 lõige 3).

12 Millised on kohaldatavad vande andmise nõuded ja millist teavet vajab taotlev kohus, kui artikli 17 kohase tõendite otsese kogumise raames nõutakse vande andmist?

Vastavalt ZPP artiklile 246 võib kohus otsustada, et tunnistaja annab ütlusi vande all, kuid määruse artikli 17 kohases asjas võidakse teatavatel tingimustel kohaldada taotleva riigi eeskirju, seda ka siis, kui taotlev riik teavitab enne ülekuulamist taotluse saanud riigi pädevat asutust või keskasutust oma kavatsusest võtta tunnistajatelt ütlusi vande all.

Vastavalt ZPP artiklile 270 küsitletakse tunnistajaid ilma neilt vannet võtmata.

13 Mida on tehtud selle tagamiseks, et videokonverentsi toimumise asukohas on kontaktisik, kellega taotlev kohus saab suhelda, ja et ülekuulamise päeval on kohal ka isik, kes seab videokonverentsi seadmed töökorda ja tegeleb võimalike tehniliste probleemidega?

ZPPs puuduvad selle kohta sätted, kuid tegelikkuses peavad enne videokonverentsi toimumist ja selle ajal olema kohal tehnilised töötajad ja vajalikud kohtutöötajad, et tagada kõikide videokonverentsi pidamise tehniliste nõuete täitmine.

14 Millist lisateavet taotlevalt kohtult nõutakse?

Lisateabe taotlemise kohta puuduvad ettekirjutused, kuid ülekuulamise kuupäeva kokku leppides võivad taotlev kohus ja taotluse saanud kohus pidada vajalikuks lahendada tehnilised probleemid, et tagada ülekuulamine tõrgeteta toimumine. Tegelikkuses lahendavad kohtunikud need küsimused tavaliselt e-posti teel.


Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Viimati uuendatud: 22/02/2019