Sulge

PORTAALI BEETAVERSIOON ON NÜÜD KÄTTESAADAV!

Külastage Euroopa e-õiguskeskkonna portaali beetaversiooni ja andke meile selle kohta tagasisidet!

 
 

Navigatsioonitee

menu starting dummy link

Page navigation

menu ending dummy link

Tõendite kogumine videokonverentsi vahendusel - Ungari

Juhime tähelepanu sellele, et käesoleva lehekülje ungari keel originaalkeelset versiooni on hiljuti muudetud. Valitud keeleversiooni meie töötajad parajasti tõlgivad.
Järgmised keeleversioonid: inglise keelon juba tõlgitud.

SISUKORD

1 Kas tõendeid on võimalik koguda videokonverentsi teel kas taotleva liikmesriigi kohtu osalemisel või otse asjaomase liikmesriigi kohtu poolt? Kui jah, millised riiklikke menetlusi ja õigusakte kohaldatakse?

1952. aasta III seadus tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohta näeb kohtule ette võimaluse küsitleda menetluspoole ettepanekul või omal algatusel menetluspoolt, teisi kohtumenetluse osalisi või eksperte või tunnistajaid kinnise telekommunikatsioonivõrgu kaudu. Kinnise telekommunikatsioonivõrgu kaudu toimuv küsitlus on eriti asjakohane juhtudel, kui sellise küsitluse abil saab menetlust kiirendada või kui küsitlust oleks kohtuistungi toimumiskohas väga raske või kulukas korraldada.

Kinnise telekommunikatsioonivõrgu kaudu korraldatavate küsitluste eeskirjad on sätestatud tsiviilkohtumenetluse seadustikus.

2 Kas esineb piiranguid isikute ringi suhtes, keda võib videokonverentsi teel küsitleda – näiteks, kas videokonverentsi teel võib küsitleda vaid tunnistajaid või ka eksperte ja osalisi?

Isikute suhtes, keda võib kinnise telekommunikatsioonivõrgu kaudu küsitleda, puuduvad piirangud. Seda meetodit võib kasutada nii poolte ja teiste kohtumenetluses osalejate kui ka tunnistajate ja ekspertide küsitlemiseks.

3 Kas esineb piiranguid tõendite liikide suhtes, mida võib videokonverentsi teel koguda?

Kinnist telekommunikatsioonivõrku võib kasutada pooltelt ja teistelt kohtumenetluses osalejatelt ütluste võtmiseks ning ekspertide või tunnistajate küsitlemiseks.

4 Kas esineb piiranguid selle suhtes, kus tuleks isikut videokonverentsi teel küsitleda – st kas küsitlemine peab toimuma kohtus?

Kinnise telekommunikatsioonivõrgu kaudu korraldatav küsitlus võib toimuda kohtus või muus asutuses selleks ettenähtud ruumides.

5 Kas videokonverentsi teel peetavaid ülekuulamisi tohib salvestada? Kui jah, kas selline võimalus on loodud?

Tsiviilkohtumenetluse seadustikus puuduvad sätted kinnise telekommunikatsioonivõrgu kaudu toimuvate küsitluste video- või audiosalvestamise kohta. Siiski näeb tsiviilkohtumenetluse seadustik ette, et kinnise telekommunikatsioonivõrgu kaudu toimuva küsitluse korral peavad ülekuulamisprotokollis kajastuma ka küsitluse läbiviimise asjaolud ja küsitluseks kasutatud ruumis viibinud isikud.

6 Mis keeles tuleb ülekuulamine läbi viia: kui taotlused tehakse artiklite 10–12 kohaselt; ja kui tõendeid kogutakse vahetult artikli 17 kohaselt?

Artiklite 10–12 kohaselt esitatud taotluste korral kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikku. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustikule viiakse kohtumenetlus läbi ungari keeles, kuid kedagi ei tohi seada ebasoodsasse olukorda ungari keele oskuse puudumise tõttu. Kohtumenetluse käigus on igal isikul õigus kasutada oma ema-, piirkondlikku või vähemuskeelt, nagu on ette nähtud rahvusvaheliste lepingutega. Vajaduse korral on kohtul kohustus kasutada tõlki.

Artikli 17 kohaselt esitatud taotluste korral viib ülekuulamise läbi taotlev kohus artikli 17 lõike 6 alusel vastavalt oma liikmesriigi õigusaktidele.

7 Kui vajatakse tõlke, kes vastutab nende leidmise eest mõlemat liiki ülekuulamiste puhul ja kus peaks olema tõlkide asukoht?

Kui artiklite 10–12 kohaselt esitatud taotluste korral on vajalik tagada ema-, piirkondliku või vähemuskeele kasutamine, on kohtul kohustus kasutada tõlki.

Tsiviilkohtumenetluse seadustikus puuduvad sätted tõlgi asukoha kohta juhul, kui küsitlus toimub kinnise telekommunikatsioonivõrgu kaudu.

Artikli 17 kohaselt esitatud taotluste korral tuleb kohaldada artikli 17 lõigete 4 ja 6 sätteid.

8 Millist menetlust kohaldatakse ülekuulamise korraldamiseks ja isiku teavitamiseks küsitlemise aja ja koha kohta? Kui palju aega tuleks ette näha ülekuulamise kuupäevast teavitamiseks, et isik saaks ülekuulamise toimumisest piisavalt vara teada?

Tsiviilkohtumenetluse seadustikus puuduvad erisätted kinnise telekommunikatsioonivõrgu kaudu peetavale ülekuulamisele kutsumise kohta. Ülekuulamisel osalemise kutse tuleb saata nii, et kohus saaks enne ülekuulamist kätte kutse seadusjärgse kättetoimetamise kinnituse.

Kui kostjale tuleb peale kutse üle anda ka kaebus, tuleb ülekuulamine korraldada nii, et tagatud oleks kaebuse kättetoimetamine kostjale üldjuhul vähemalt 15 päeva enne ülekuulamise kuupäeva. Pakilistel juhtudel võib kohtu esimees seda tähtaega lühendada.

Artikli 17 kohaselt esitatud taotluste korral tuleb kohaldada artikli 17 lõigete 4 ja 6 sätteid.

9 Millised on videokonverentsi kasutamise kulud ja kuidas neid tasutakse?

Kulud on erinevad ja need peab tasuma taotlev kohus.

10 Kas on nõudeid selle tagamiseks, et otse taotleva kohtu poolt küsitletavat isikut teavitatakse sellest, et see toimub vabatahtlikkuse alusel?

Artikli 17 lõike 2 kohaselt peab taotlev kohus teavitama asjaomast isikut sellest, et ülekuulamine on vabatahtlik.

11 Millist menetlust kasutatakse küsitletava isiku identiteedi kontrollimiseks?

Kinnise telekommunikatsioonivõrgu kaudu küsitletava isiku isikusamasust kontrollitakse järgmiselt:

- isiku poolt enda isikusamasuse ja aadressi tõendamiseks esitatud teabe alusel;

- isikusamasuse tuvastamiseks esitatud sobiva ametliku dokumendi või elamisloa kujutise alusel.

Kohus kasutab ka elektroonilisi vahendeid või otseseid andmebaasipäringuid kinnitamaks, et:

- kinnise telekommunikatsioonivõrgu kaudu küsitletava isiku poolt enda isikusamasuse ja aadressi tõendamiseks esitatud teave vastab registriandmetele;

- kinnise telekommunikatsioonivõrgu kaudu küsitletava isiku poolt esitatud isikusamasuse tuvastamiseks sobiv ametlik dokument või fotoga elamisluba vastab registriandmetele ja on kehtiv.

12 Millised on kohaldatavad vande andmise nõuded ja millist teavet vajab taotlev kohus, kui artikli 17 kohase tõendite otsese kogumise raames nõutakse vande andmist?

Tsiviilkohtumenetluse seadustik ei näe ette kohtumenetluses kasutatavaid vandeid.

13 Mida on tehtud selle tagamiseks, et videokonverentsi toimumise asukohas on kontaktisik, kellega taotlev kohus saab suhelda, ja et ülekuulamise päeval on kohal ka isik, kes seab videokonverentsi seadmed töökorda ja tegeleb võimalike tehniliste probleemidega?

Selle kohta puuduvad konkreetsed õigusnormid. Selles peavad kokku leppima taotlev ja taotluse saanud kohus. Tsiviilkohtumenetluse seadustik näeb siiski ette, et kinnise telekommunikatsioonivõrgu kaudu toimuvaks küsitluseks kasutatavas ruumis peab viibima isik, kes vastutab vajalike tehniliste seadmete toimimise ja kasutamise eest.

14 Millist lisateavet taotlevalt kohtult nõutakse?

Lisateavet üldiselt ei nõuta.


Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Viimati uuendatud: 16/10/2017