Sulge

PORTAALI BEETAVERSIOON ON NÜÜD KÄTTESAADAV!

Külastage Euroopa e-õiguskeskkonna portaali beetaversiooni ja andke meile selle kohta tagasisidet!

 
 

Navigatsioonitee

menu starting dummy link

Page navigation

menu ending dummy link

Millist õigust kohaldatakse? - Sloveenia

1 Kehtivate õigusnormide allikad

1.1 Riigi õigusnormid

Rahvusvahelise eraõiguse normid on sätestatud peamiselt rahvusvahelise eraõiguse ja menetluse seaduses (Zakon o mednarodnem zasebnem pravu in postopku (ZMZPP), Sloveenia Vabariigi Teataja (Uradni list RS) nr 56/99). Konkreetsed kollisiooninormid on sätestatud erinevaid teemasid käsitlevates seadustes (nt finantstehinguid, maksejõuetusmenetlust ja sundlõpetamist käsitlevas seaduses (Zakon o finančnem poslovanju, postopkih zaradi insolventnosti in prisilnem prenehanju (ZFPPIPP)).

1.2 Mitmepoolsed rahvusvahelised konventsioonid

Sloveenia Vabariigis ratifitseeritud ja avaldatud konventsioonid on vahetult kohaldatavad ja siseriiklike seaduste suhtes esimuslikud. Kollisiooninorme reguleerib Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 2008. aasta määrus (EÜ) nr 593/2008 lepinguliste võlasuhete suhtes kohaldatava õiguse kohta („Rooma I“), mis puudutab liikmesriike, kelle suhtes on siduv Roomas 19. juunil 1980 allkirjastatud lepinguliste kohustuste suhtes kohaldatava õiguse konventsioon ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. juuli 2007. aasta määrus (EÜ) nr 864/2007 lepinguväliste võlasuhete suhtes kohaldatava õiguse kohta („Rooma II“). Kollisiooninormid sisalduvad ka Lingil klikates avaneb uus akenHaagi rahvusvahelise eraõiguse konverentsi vastu võetud mitmepoolsetes konventsioonides, millega Sloveenia Vabariik on ühinenud.

1.3 Peamised kahepoolsed konventsioonid

Kollisiooninormid sisalduvad ka Austria, Bulgaaria, Mongoolia, Poola, Prantsusmaa, Rumeenia, Tšehhi Vabariigi, Ungari, Vene Föderatsiooniga ja Slovakkiaga sõlmitud kahepoolsetes õigusabilepingutes. Lepingute loetelu on avaldatud Lingil klikates avaneb uus akenministeeriumi veebilehel.

2 Kollisiooninormide rakendamine

2.1 Kohtuniku kohustus kohaldada kollisiooninorme omal algatusel

Kohtuniku suhtes on siduv kollisiooninorme käsitlev seadus, kuid pooltel on õigus kokku leppida, millist õigust nende õigussuhtele kohaldatakse. Sellisel juhul kohaldatakse poolte valitud õigust. Vastavalt rahvusvahelise eraõiguse ja menetluse seadusele ei kohaldata tavapäraselt kohaldatavat õigust, kui asjaolusid arvesse võttes on selge, et konkreetsel õigussuhtel puudub selle õigusega oluline seos ja õigussuhe on tugevamalt seotud muu õigusega.

2.2 Tagasisaade ja edasiviide

Tagasisaade ja edasiviide on ette nähtud rahvusvahelise eraõiguse ja menetluse seaduse artikliga 6, milles on sätestatud, et kui kohaldatava õiguse kindlaksmääramisel viitavad välisriigi õigusnormid Sloveenia õigusele, kohaldatakse Sloveenia õigust, võtmata arvesse Sloveenia juhiseid selle kohta, millist õigust tuleb kohaldada. See ei kehti, kui kohaldatava õiguse valivad pooled.

2.3 Kohaldatava õiguse muutumine

Muutuvaid ühendavaid tegureid käsitlev konkreetne kollisiooninorm määrab tavaliselt kindlaks ka sellise õigusnormi kohaldamise aja. Teatavad ühendavad tegurid on seotud ajaga, mis on vastavalt kollisiooninormile kohaldatava õiguse valimisel määrav (nt testaatori kodakondsus testamendi koostamise ajal), samas kui muudel juhtudel tähendab ühendava teguri muutumine, et kohaldada tuleb erinevat õigussüsteemi. Alaliste suhete korral tuleb järgida juba omandatud õiguste tunnustamise põhimõtet.

2.4 Kollisiooninormide tavapärase kohaldamise erandid

Rahvusvahelise eraõiguse ja menetluse seaduse alusel kindlaksmääratud kohaldatavat õigust ei kohaldata, kui see oleks vastuolus Sloveenia avaliku korraga. Avaliku korra mõiste on kohtupraktikas väljendatud õigusnorm. Enamasti põhineb see riigi põhiseadusel, siseriiklike õigusaktide aluspõhimõtetel ja moraalipõhimõtetel.

2.5 Välisriigi õiguse tõendamine

Kohus või muu pädev asutus teeb kohaldatava välisriigi õiguse sisu kindlaks omal algatusel, teatades välisriigi õigusest justiitsministeeriumile või uurides selle õiguse sisu muul sobival viisil. Pooled võivad esitada kohaldatava õiguse sisu kohta avaliku dokumendi või välisriigi pädeva asutuse väljastatud muu dokumendi. Kui kohaldatava välisriigi õiguse sisu ei ole võimalik kindlaks teha, kohaldatakse Sloveenia õigust.

3 Kollisiooninormid

3.1 Lepingulised kohustused ja õigusaktid

Liikmesriikide puhul kohaldatakse Sloveenia Vabariigis Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 2008. aasta määrust (EÜ) nr 593/2008 lepinguliste võlasuhete suhtes kohaldatava õiguse kohta, mis on siseriiklike materiaalõiguse normide suhtes esimuslik. Küsimustes, mis ei kuulu määruse kohaldamisalasse, kohaldatakse asjakohaseid kahepoolseid lepinguid. Kahepoolse lepingu puudumisel kohaldatakse lepinguliste suhetega seotud kollisiooninorme käsitlevat siseriiklikku õigusakti (rahvusvahelise eraõiguse ja menetluse seadus).

Üldine kollisiooninorm

Rahvusvahelise eraõiguse ja menetluse seaduses on sätestatud, et kui seaduses või rahvusvahelises konventsioonis ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse lepingule lepingupoolte valitud õigust. Kohaldatava õiguse valimisel võib poolte tahet väljendada sõnaselgelt või lepingu asjaomaste sätetega või muul viisil, mis viitab selgelt konkreetse õiguse valimisele kohaldatavaks õiguseks. Seejärel uuritakse lepingu kehtivust vastavalt valitud õigusele. Kui pooled ei ole lepingule kohaldatavat õigust valinud, kohaldatakse lepingule selle riigi õigust, millega leping on kõige tugevamalt seotud. Kui asjaolud ei viita muule õigusele, kohaldatakse selle riigi õigust, kus on lepingu põhielemente täitva lepingupoole alaline elukoht või peamine tegevuskoht.

Töölepingule kohaldatakse selle riigi õigust, kus on töötaja tavaline töökoht. Töölepingu suhtes erineva õiguse kohaldamise kokkuleppimisel ei tohi pooled eirata töötajate õiguste kaitset käsitlevaid kohustuslikke sätteid selle riigi õiguses, mille õigust oleks kohaldatud juhul, kui pooled ei oleks valinud kohaldatavat õigust.

Tarbijaleping käsitleb tarbijale kaupade müüki, õiguste andmist ja/või teenuste osutamist. Tarbija on isik, kes omandab kaubad, õigused või teenused peamiselt isiklikul või kodumajapidamises kasutamise eesmärgil. Tarbijaleping ei hõlma veolepingut ega tarbijale teenuste osutamise lepingut, kui lepingut täidetakse tervikuna väljaspool tarbija alalise elukoha riiki. Sõltumata rahvusvahelise eraõiguse ja menetluse seaduses sätestatust kohaldatakse tarbijalepingule tarbija elukohariigi õigust, kui leping sõlmiti selles riigis tehtud pakkumuse või reklaami alusel, tarbija astus selles riigis lepingu sõlmimiseks vajalikke samme või on kaaslepinguosaline, esindaja sai tarbija tellimuse selles riigis, müügileping sõlmiti teises riigis, tarbija esitas tellimuse teises riigis või müüja korraldas selliste lepingute sõlmimise hõlbustamiseks sõidu teise riiki.

Eelnimetatud stsenaariumide korral ei saa pooled valida sellist kohaldatavat õigust, mis välistab tarbija elukohariigis kehtivate tarbijakaitset käsitlevate kohustuslike sätete kohaldamise.

Kinnisvaralepingutele kohaldatakse alati kinnisvara asukohariigi õigust.

Kui lepingupooled ei ole kokku leppinud teisiti, kohaldatakse lepingupoolte vahelisele suhtele üldist kollisiooninormi, et otsustada, millisest hetkest läheb vallasasja omandajale üle õigus asjast saadavale tulule ja kasule ning millisest hetkest läheb omandajale üle asjaga seotud risk.

Kui lepingupooled ei ole kokku leppinud teisiti, kohaldatakse asja tarnimismeetodile ja meetmetele, mida tuleb rakendada saadetisest keeldumisel, asja sihtriigi õigust.

Nõude loovutamine või võla ülevõtmine: nõude loovutamise või võla ülevõtmisega otseselt mitteseotud võlgniku või võlausaldaja õigusliku seisundi suhtes kohaldatakse sama õigust, mida kohaldatakse nõude loovutamise või võla ülevõtmise suhtes.

Põhitehingule kohaldatavat õigust kohaldatakse ka kõrvaltehingule, kui ei ole otsustatud teisiti.

Ühepoolse õigustehingu suhtes kohaldatakse võlgniku alalise elukoha või asukoha õigust.

3.2 Lepinguvälised kohustused

Kollisiooninormid sätestavad, et lepinguväliste kohustuste suhtes, mis ei kuulu mõne rahvusvahelise konventsiooni või Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. juuni 2007. aasta määruse (EÜ) nr 864/2007 (lepinguväliste võlasuhete suhtes kohaldatava õiguse kohta) („Rooma II“) kohaldamisalasse, kohaldatakse siseriiklikku õigust.

Rahvusvahelise eraõiguse ja menetluse seaduses on sätestatud, et lepinguväliste kohustuste suhtes kohaldatakse selle riigi õigust, kus kohustuse tekkimise aluseks olev tegu tehti. Tagajärgede saabumise koha õigust kohaldatakse siis, kui see õigus on kannatanule soodsam, tingimusel et kannatanu oleks pidanud või võis tagajärgede saabumise kohta ette näha. Kui õigussuhe ei ole selle õigusega tihedalt seotud, kuid olemas on seos muu õigusega, kohaldatakse viimast.

Kui hüvitamiskohustuse aluseks olev sündmus toimub avamerel sõitval laeval või õhusõidukis, kohaldatakse laeva või õhusõiduki registreerimisriigi õigust.

3.3 Isiku õiguslik seisund ja perekonnaseisuga seotud aspektid (nimi, elukoht, teovõime)

Kui Sloveenia Vabariigi kodanikul on ka mõne muu riigi kodakondsus, käsitatakse seda isikut rahvusvahelise eraõiguse ja menetluse seaduse kohaldamisel ainult Sloveenia Vabariigi kodanikuna. Kui isik ei ole Sloveenia Vabariigi kodanik, kuid omab kahe või enama muu riigi kodakondsust, kohaldatakse selle riigi õigust, kus asub rahvusvahelise eraõiguse ja menetluse seaduse kohaldamisel selle isiku alaline elukoht. Kui isiku alaline elukoht ei ole tema üheski kodakondsusriigis, kohaldatakse selle riigi õigust, millega isik on rahvusvahelise eraõiguse ja menetluse seaduse kohaldamisel kõige tihedamalt seotud.

Kui tegemist on kodakondsuseta isikuga või kui isiku kodakondsust ei ole võimalik tuvastada, kohaldatakse tema alalise elukoha riigi õigust. Kui isikul puudub alaline elukoht või seda ei ole võimalik tuvastada, kohaldatakse tema ajutise elukoha riigi õigust. Kui ajutist elukohta ei ole võimalik tuvastada, kohaldatakse Sloveenia õigust.

Isiku nime muutmisele kohaldatakse selle isiku kodakondsusriigi õigust.

Füüsilise isiku teovõimele kohaldatakse selle isiku kodakondsusriigi õigust. Kodakondsusriigi õiguse järgi teovõimetu füüsiline isik on teovõimeline, kui ta on teovõimeline selle riigi õiguse järgi, kus kohustus tekkis. Füüsilise isiku teovõimetuks tunnistamisele või teovõime piiramisele kohaldatakse selle isiku kodakondsusriigi õigust.

3.4 Vanema ja lapse õigussuhe, sealhulgas lapsendamine

3.4.1 Vanema ja lapse õigussuhe

Eestkoste seadmise ja lõpetamise ning eestkostja ja eestkostel oleva isiku vahelistele suhetele kohaldatakse eestkostel oleva isiku kodakondsusriigi õigust. Välisriigi kodaniku või kodakondsuseta isiku suhtes Sloveenia Vabariigis rakendatavatele ajutistele tervishoiumeetmetele kohaldatakse Sloveenia õigust ning meetmed on kehtivad, kuni pädev riik teeb vastavalt vajadusele meetmete kohta otsuse või tühistab need. See reegel kehtib ka välisriigi kodaniku või kodakondsuseta isiku Sloveenia Vabariigis asuva vara kaitsmisel.

Vanema ja lapse vahelistele suhetele kohaldatakse nende kodakondsusriigi õigust. Kui vanem ja laps on erinevate riikide kodanikud, kohaldatakse selle riigi õigust, kus on nende mõlema alaline elukoht. Kui vanem ja laps on erinevate riikide kodanikud ning elavad eri riikides, kohaldatakse lapse kodakondsusriigi õigust.

Põlvnemise tunnustamise, tuvastamise ja vaidlustamise suhtes kohaldatakse lapse kodakondsusriigi õigust.

Veresugulaste (v.a vanemad ja lapsed) ning hõimlaste ülalpidamiskohustusele kohaldatakse ülalpidamist taotleva isiku kodakondsusriigi õigust.

Lapse põlvnemise seadustamise suhtes kohaldatakse vanemate kodakondsusriigi õigust või kui vanemad ei ole sama riigi kodanikud, siis selle vanema kodakondsusriigi õigust, mille kohaselt on lapsendamine seaduslik. Põlvnemise seadustamisega nõustumisel kohaldatakse lapse, muu isiku või riigi ametiasutuse suhtes lapse kodakondsusriigi õigust.

3.4.2 Adopteerimine

Lapsendamise ja selle kehtetuks tunnistamise tingimused määrab kindlaks lapsendaja ja lapsendatava kodakondsusriigi õigus. Kui lapsendaja ja lapsendatav on eri riikide kodanikud, kohaldatakse lapsendamise ja selle kehtetuks tunnistamisele mõlema kodakondsusriigi õigust. Kui lapsendajateks on abielupaar, kohaldatakse lapsendamise ja selle kehtetuks tunnistamise suhtes lisaks lapsendatava kodakondsusriigi õigusele ka ühe või teise lapsendaja kodakondsusriigi õigust. Lapsendamise vorminõuetele kohaldatakse selle riigi õigust, kus lapsendamine toimub. Lapsendamise tagajärgedele kohaldatakse selle riigi õigust, mille kodanikud lapsendaja ja lapsendatav on lapsendamise ajal. Kui lapsendaja ja lapsendatav on eri riikide kodanikud, kohaldatakse selle riigi õigust, kus on nende alaline elukoht. Kui lapsendaja ja lapsendatav on eri riikide kodanikud ning nende alaline elukoht ei ole samas riigis, kohaldatakse lapsendatava kodakondsusriigi õigust.

3.5 Abielu, kooselu, partnerlus, lahutus, lahuselu, ülalpidamiskohustus

3.5.1 Abielu

Abielu sõlmimise tingimustele kohaldatakse kummagi isiku puhul selle riigi õigust, mille kodanik asjaomane isik on abielu sõlmimise ajal. Abielu sõlmimise vorminõuetele kohaldatakse selle riigi õigust, kus abielu sõlmitakse. Abielu kehtetuse suhtes kohaldatakse selle riigi õigust, mille kohaselt abielu sõlmiti vastavalt eelkirjeldatud kollisiooninormidele.

3.5.2 Kooselu ja partnerlus

Rahvusvahelise eraõiguse ja menetluse seadus ei sisalda vabaabielupaare/kooselupaare käsitlevaid erisätteid. Kuna vabaabielu/kooselu tagajärjed on samad nagu abielu puhul, võidakse abielule kohaldatavaid sätteid kohaldada ka vabaabielule/kooselule.

Vabaabielus/kooselus elavate isikute varalistele suhetele kohaldatakse nende kodakondsusriigi õigust. Kui isikud on eri riikide kodanikud, kohaldatakse selle riigi õigust, kus on nende ühine elukoht. Vabaabielus/kooselus elavate isikute lepingulistele varalistele suhetele kohaldatakse õigust, mida kohaldati nende varalistele suhetele lepingu sõlmimise ajal.

Rahvusvahelise eraõiguse ja menetluse seadus ei sisalda samasooliste kooselu ja selle tingimusi käsitlevaid erisätteid. Kuna samasooliste kooselu tagajärjed on samad nagu abielu puhul, võidakse kohaldada abielule kohaldatavaid sätteid.

3.5.3 Lahutus ja lahuselu

Abielulahutusele kohaldatakse selle riigi õigust, mille kodanikud abikaasad on lahutuse algatamise ajal. Kui abikaasad on lahutuse algatamise ajal eri riikide kodanikud, kohaldatakse lahutusele mõlema kodakondsusriigi õigust. Kui eelnimetatud õigusnormide kohaselt ei ole lahutus võimalik, kohaldatakse Sloveenia õigust, tingimusel et lahutuse algatamise ajal on ühe abikaasa alaline elukoht Sloveenia Vabariigis. Kui üks abikaasadest on Sloveenia kodanik, kuid tema alaline elukoht ei ole Sloveenias ja eelnimetatud õigusnormide kohaselt ei ole lahutus võimalik, kohaldatakse lahutuse suhtes Sloveenia õigust.

Rahvusvahelise eraõiguse ja menetluse seadus ei sisalda samasooliste kooselu lõpetamist käsitlevaid erisätteid. Arvestades, et samasooliste kooselu tagajärjed on samad nagu abielu puhul, võidakse kohaldada abielulahutusele kohaldatavaid sätteid.

3.5.4 Ülalpidamiskohustus

Vanema ja lapse vahelistele suhetele kohaldatakse nende kodakondsusriigi õigust. Kui vanem ja laps on eri riikide kodanikud, kohaldatakse selle riigi õigust, kus on mõlema alaline elukoht. Kui vanem ja laps on eri riikide kodanikud ning nende alaline elukoht ei ole samas riigis, kohaldatakse lapse kodakondsusriigi õigust.

3.6 Abieluvara

Abikaasade isiklikele suhetele ja abieluvararežiimile kohaldatakse nende kodakondsusriigi õigust. Kui abikaasad on eri riikide kodanikud, kohaldatakse selle riigi õigust, kus on nende alaline elukoht. Kui abikaasad on eri riikide kodanikud ja nende alaline elukoht ei ole samas riigis, kohaldatakse nende viimase ühise elukoha riigi õigust. Kui kohaldatavat õigust ei ole vastavalt neile normidele võimalik kindlaks määrata, kohaldatakse selle riigi õigust, millega abikaasad on kõige tihedamalt seotud.

Abikaasade lepingulisele abieluvararežiimile kohaldatakse selle riigi õigust, mida kohaldati nende isiklikele ja varalistele suhetele lepingu sõlmimise ajal. Kui see õigus näeb ette, et abikaasad võivad valida varakokkulepete suhtes kohaldatava õiguse, kohaldatakse nende valitud õigust.

Kui abielu kuulutatakse kehtetuks või lahutatakse, kohaldatakse abikaasade isiklikele ja varalistele suhetele samu kollisiooninorme nagu nende isiklikele suhetele ja abieluvararežiimile.

3.7 Testamendid ja pärimine

Pärimisele kohaldatakse selle riigi õigust, mille kodanik pärandaja oli oma surma hetkel. Pärimisvõimele kohaldatakse selle riigi õigust, mille kodanik testaator oli testamendi tegemise ajal.

Testamendi vorm on kehtiv, kui see on kehtiv vastavalt ühele järgmistest õigussüsteemidest: testamendi koostamise riigi õigus, testaatori kodakondsusriigi õigus testamendi koostamise või testaatori surma ajal, testaatori alalise elukoha riigi õigus testamendi koostamise või testaatori surma ajal, Sloveenia õigus või kinnisasja asukohariigi õigus.

Testamendi kehtetuks tunnistamise vorm on kehtiv, kui see on kehtiv vastavalt õigusele, mille kohaselt testament on kehtiv, nagu eespool selgitati.

3.8 Kinnisvara

Varaliste suhetele ja muudele asjaõigustele kohaldatakse asja asukohariigi õigust. Veetavaid asju käsitlevatele varalistele suhetel kohaldatakse sihtkohariigi õigust. Sõidukite veoga seotud varalistele suhetele kohaldatakse sõiduki asukohariigi õigust, kui Sloveenia õiguses ei ole sätestatud teisiti.

3.9 Maksejõuetus

Nõukogu 29. mai 2000. aasta määrus (EÜ) nr 1346/2000 maksejõuetusmenetluse kohta on Sloveenias vahetult kohaldatav Sloveenia ja ELi liikmesriikide õiguse kohaldamisalasse kuuluvate küsimuste suhtes. Kui määrus ei ole kohaldatav, kohaldatakse Sloveenia siseriiklikku õigust, st finantstehinguid, maksejõuetusmenetlust ja sundlõpetamist käsitlevat seadust (Zakon o finančnem poslovanju, postopkih zaradi insolventnosti in prisilnem prenehanju (ZFPPIPP), UL RS, ZFPPIPP-UPB7, nr 63/2013).

Kõnealuse seaduse peatükk „Rahvusvahelise mõõtmega maksejõuetusmenetlused“ sisaldab üldnorme, mis reguleerivad rahvusvahelise mõõtmega maksejõuetusmenetlusi, välisriikide võlausaldajate ja pankrotihaldurite juurdepääsu siseriiklikule kohtule ning koostööd välisriigi kohtute ja pankrotihalduritega. Peatükk reguleerib ka välisriikide maksejõuetusmenetluste ja ajutiste meetmete – st maksejõuetuse tõttu rakendatavate paralleelsete meetmete – tunnustamist ning maksejõuetusmenetluse tagajärgedele kohaldatavat õigust.

Siseriiklik kohus, mille pädevusse kuuluvad siseriiklikud maksejõuetusmenetlused, võib vastu võtta otsuse välisriigi menetluse tunnustamise ja välisriigi kohtuga tehtava koostöö kohta. Siseriiklik kohus, mille pädevusse kuuluvad siseriiklikud maksejõuetusmenetlused, on 1) võlgniku asutamisriigi kohus, kui juriidilisest isikust või ettevõtjast võlgnik on asutatud Sloveenia Vabariigis, 2) võlgniku filiaali peamise tegevuskoha kohus, kui välisriigi juriidilisest isikust võlgnikul on Sloveenia Vabariigis filiaal, 3) muud juhtudel Ljubljana ringkonnakohus (Okrožno sodišče v Ljubljani).

Maksejõuetusmenetluse õiguslikele tagajärgedele kohaldatava õiguse kindlaksmääramise üldreegel on, et kohaldatakse menetluse läbiviimise koha õigust, kui seaduses ei ole konkreetsel juhul sätestatud teisiti. Finantstehinguid, maksejõuetusmenetlust ja sundlõpetamist käsitlevas seaduses on sätestatud, milline õigus on kohaldatav lepingutele, mis käsitlevad omandatud kinnisasja kasutamist – kohaldatavaks õiguseks on kinnisasja asukohariigi õigus. Registreeritud õigusi käsitlevad erisätteid (registrit pidama volitatud riigi õigust) kohaldatakse seoses maksesüsteemidele ja finantsturgudele kohaldatava õigusega (selle riigi õigus, mida sellistele maksesüsteemidele/finantsturgudele kohaldatakse), tasaarvelduslepingutele ja tagasiostulepingutele kohaldatava õigusega ning töölepingutele kohaldatava õigusega.


Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Viimati uuendatud: 17/04/2018