Juhime tähelepanu sellele, et käesoleva lehekülje hollandi keel originaalkeelset versiooni on hiljuti muudetud. Valitud keeleversiooni meie töötajad parajasti tõlgivad.
Järgmised keeleversioonid: prantsuse keelon juba tõlgitud.

1. Õigusnõu saamine

Kui te olete kaasatud mingil viisil kriminaalmenetlusse, on sõltumatu õigusalase nõu saamine väga tähtis. Teabelehtedelt leiate teavet selle kohta, millal ja millistel tingimustel on teil õigus olla esindatud advokaadi poolt. Samuti leiate teavet selle kohta, kuidas advokaat teid aidata saab. Sellel üldisel teabelehel esitatakse teave selle kohta, kuidas leida advokaat ja kuidas kaetakse tema tasud, kui te ise maksta ei suuda.

Kuidas leida advokaat

Iga Belgia advokaat kuulub oma büroo asukoha kohturingkonna advokatuuri. Brüsselis koosneb see kahest advokatuurist, millest üks hõlmab prantsuskeelseid ja teine hollandikeelseid advokaate.

Belgia prantsuskeelsete ja saksakeelsete advokatuuride ühendus (L'Ordre des barreaux francophones et germanophone – O.B.F.G) koosneb Vallooni piirkonna advokatuuridest ja Brüsselis asuvast prantsuse advokatuurist.

Pealinna hollandi advokatuur ja flaami advokatuurid kuuluvad hollandikeelsete advokatuuride ühendusse (Orde van de Vlaamse Balies – O.V.B.).

Advokaatide nimekirja leiate tähestikulises järjekorras või tegevusalade kaupa telefoniraamatust või Internetist (Lingil klikates avaneb uus akenhttps://avocats.be või Lingil klikates avaneb uus akenhttp://www.advocaat.be/). Te võite otsida tavaliselt kriminaalkohtus kaitsmisele spetsialiseerunud advokaati, valides päringut tehes rubriigi „karistusseadus” („droit pénal prantsuse keeles, „strafrecht” hollandi keeles).

Teile lähimat advokaati on võimalik leida ka kohtupiirkonna või ‑ringkonna põhjal tehtava otsingu abil.

Samuti saab iga advokatuuri sekretariaat anda teile oma advokaatide nimekirja.

Te võite ka otse e-posti, kirja või telefoni teel võtta ühendust advokaadiga, keda teile soovitati.

Kuidas toimub advokaadile tasumine

Üldjuhul maksate advokaadile teie. Teilt võidakse paluda ettemakse tegemist enne töö alustamist. Advokaaditasud ei ole seadusega kindlaks määratud. Advokaat peab teile siiski teatama, kuidas tema tasu arvutatakse: tunnitasu alusel, mida kohaldatakse vastavalt teie kaitsmiseks kulunud ajale, või kindel summa iga teenuse eest (konsulteerimine, toimikuga tutvumine, kaebuste esitamine jne).

Sellele lisanduvad advokaadibüroo kantud kulud ning maksed kohtute haldamise osakonnale.

Kui teie sissetulek ei võimalda advokaaditasude maksmist, võite taotleda tasuta õigusabi selle ringkonna õigusabibüroost, kuhu teie advokaat kuulub. Iga ringkonna büroode nimekiri on kättesaadav Internetis:

Kui te saate hüvitist sotsiaalhoolekandekeskusest (C.P.A.S.), vanaduspensioni, puudega isiku sissetulekutoetust, teil on peretoetust saav ülalpeetav laps, te olete sotsiaalmajas üürnik, alaealine, maksejõuetu (pankrotiotsus), vangistuses, korralduse alusel eelvangistuses viibiv isik või vaimselt haige, osutab advokaat teile abi tasuta.

Sama kohaldatakse siis, kui elate üksi ja teie kuusissetulek on väiksem kui 860 eurot või kui elate kellegagi koos ja teiega koos elavate täiskasvanute kogusissetulek väiksem kui 1104 eurot (lisaks 145,16 eurot iga ülalpeetava kohta).

Viimati uuendatud: 08/05/2012

Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Juhime tähelepanu sellele, et käesoleva lehekülje hollandi keel originaalkeelset versiooni on hiljuti muudetud. Valitud keeleversiooni meie töötajad parajasti tõlgivad.
Järgmised keeleversioonid: prantsuse keelon juba tõlgitud.

2. Minu õigused uurimise ajal ja enne asja kohtusse saatmist

Mis on uurimise ja eeluurimise eesmärk?

Neid on vaja õigusrikkumise kohta tõendite kogumiseks ja nende tõendite kontrollimiseks, mis võivad kahtlustatava süüst vabastada või näidata, et õigusrikkumist ei ole toime pandud.

Millised on uurimise ja eeluurimise etapid? Kes toimetab iga etappi?

Politsei uurib õigusrikkumisi ja õigusrikkujaid ning kogub tõendeid.

Kui politsei kahtlustab õigusrikkumise toimepanemist, teavitab ta sellest kuninglikku prokuröri, kes otsustab:

  • toimiku edasiste toiminguteta lõpetada või
  • jätkata uurimisega ise (esialgne analüüs) või
  • määrata eeluurimiskohtuniku, kellel palub uurida konkreetset asjaolu, kuid mitte ühte konkreetset isikut (eeluurimine).

Kuningliku prokuröri volitused on väiksema ulatusega kui eeluurimiskohtunikul. Eeluurimiskohtunik või kuninglik prokurör juhib uurimist ja annab politseile korraldusi täita teatavaid uurimistoiminguid (ülekuulamine, läbiotsimised, DNA-proovide võtmine jne).

Pärast eeluurimise lõppu on kaks võimalust

Toimik edastatakse teavitamise eesmärgil kuninglikule prokurörile, kes võib:

  • sulgeda toimiku ilma edasiste toiminguteta;
  • teha ettepaneku kohtuväliseks lahendiks: prokurör loobub süüdistusest (kriminaalkohtu menetlust ei toimu), kui makstakse teatud summa (tavapärane menetlus liikluseeskirjade rikkumise korral);
  • teha väiksemate õigusrikkumiste korral ettepaneku lepitusmenetluseks: kohtumenetlust ei toimu, kuid õigusrikkumise toimepanija peab kannatanule hüvitist maksma ja vajaduse korral minema ravile või koolitusele;
  • viia kahtlustatava otse kohtusse kohtuniku ette, kes kuulab ära süüasja asjaolud;
  • esitada süüdistatavale kutse ilmuda süüasja arutava kohtu ette: kutse saadetakse süüdistatavale ajal, mil ta on eelvangistuses (maksimaalselt 24 tunniks) või astub kuningliku prokuröri ette, et menetlust kiirendada.

Teise võimalusena esitatakse toimik süüdistuse esitamiseks prokuratuurile, kus tehakse lõplikud avaldused. Seejärel on süüdistataval võimalik toimikut lugeda. Ta kutsutakse kohtunike kolleegiumi ette, mis pärast tutvumist eeluurimiskohtuniku saadetud uurimisaruandega, tsiviilpoolte (kannatanute) seisukohtadega, prokuröri taotlusega alustada menetlust ja kaitse vastustega võib:

  • kas saata toimiku tagasi eeluurimiskohtunikule täiendava uurimise teostamiseks;
  • või kui eeluurimine on lõpetatud:
  • lükata kohtuotsuse tegemine edasi, kui avalik kohtuistung võib kahjustada süüdistatavat;
  • teha otsuse sotsiaalkaitseasutuse siseselt, kui õigusrikkumise toime pannud isiku vaimne tasakaal oli tugevalt häiritud, mistõttu ei suutnud ta oma tegusid kontrollida sündmuste toimumise ajal, ja kui ta on endiselt sellises seisundis;
  • saata toimik arutamiseks asjaomasesse kohtusse (politseikohus või kriminaalkohus); kui kohus leiab, et asjaolud kuuluvad vandekohtu pädevusse, annab ta välja korralduse saata dokumendid kuninglikule peaprokurörile, kuna süüasju saab vandekohtusse saata vaid süüdistuskolleegium.

Süüdistatava edasikaebamisõigust, mis on seotud vaid teatavate menetluslike küsimustega, saab kasutada süüdistuskolleegiumi ees.

Eeluurimise ajal võib eeluurimiskohtunik välja anda vahistamismääruse teatavatel tingimustel:

  • kui eksisteerivad tõsised viited süüle;
  • asjaolud, mille eest saab määrata vähemalt üheaastase vangistuse;
  • vältimatu vajadus avaliku julgeoleku huvides.

Kui kohaldatav maksimaalne karistus ei ületa 15 aastat vangistust, võib määruse välja anda vaid siis, kui on tõsised põhjused karta, et süüdistatav põgeneb, sooritab uue õigusrikkumise või hoiab õigusemõistmisest kõrvale või et tõendid hävivad või tehakse kuritahtlik kokkulepe kolmandate isikutega.

Süüdistatav ilmub kohtunike kolleegiumi ette viie päeva jooksul pärast määruse väljastamist, seejärel igal kuul kuni eeluurimise lõpetamiseni (igal kolmandal kuul, kui kuritegu on seaduse alusel taandatud väärteoks).

Minu õigused uurimise ja eeluurimise ajal

Vahistamine ja ülekuulamine politseis (1)

Millistel tingimustel ja kui kaua võib politsei mind kinni pidada?

Teid võidakse kinni pidada kuriteo või õigusrikkumise toimepanemiselt või kohe pärast seda või kuningliku prokuröri või eeluurimiskohtuniku taotlusel, kui on tõsised viited süüle. Politsei ei tohi teid kinni pidada kauem kui 24 tundi.

Kas mind võidakse läbi otsida?

Jah, teie vahistamise ajal või kui on alust arvata, et teil on kaasas relv või ohtlik ese või kui esineb oht avalikule korrale.

Kas politsei võib siseneda minu koju?

Jah, juhul kui õigusrikkumine avastatakse toimepanemise ajal või vahetult pärast seda või teie nõusolekul.

Kas minu töökoht või auto võidakse läbi otsida?

Jah, samamoodi nagu teie kodu. Siiski on teatavad kohad puutumatud ja teised on erikaitse all: nende läbiotsimisel kohaldatakse erimenetlust (diplomaadi, parlamendiliikme töökoht, ametisaladusi hoidvate isikute töökohad jne).

Teie auto võidakse läbi otsida, kui on põhjus uskuda, et seda kasutati õigusrikkumise toimepanemiseks, tagaotsitavate isikute, süüstavate dokumentide või tõendite või avalikule korrale ohtlike esemete transportimiseks.

Kas ma võin võtta ühendust oma pere, sõbra, arsti või saatkonna esindajaga?

Arst vaatab teid läbi, kui politsei peab seda vajalikuks või kui selleks tehakse taotlus. Selles etapis otsustab politsei, kas teil lubatakse telefoni kasutada või mitte. Kui te olete alaealine, on politseil kohustus teavitada võimalikult kiiresti teie vanemaid, teie eestkostjat või isikut, kes teie eest hoolitseb, tehes seda kirjalikult või suuliselt.

Millised on minu õigused ülekuulamise ajal politseis?

Teil on õigus vaikida ja mitte teha end süüstavaid avaldusi, st mitte teha koostööd tõendite kogumisel teie vastu.

Ülekuulamise alguses teid teavitatakse, et:

  • te võite paluda, et kõik teile esitatud küsimused ja teie vastused dokumenteeritakse täpselt vastavalt öeldule;
  • te võite paluda konkreetse toimingu tegemist või ülekuulamise läbiviimist;
  • teie avaldusi võib kasutada kohtus tõendina.

Te võite kasutada teie valduses olevaid dokumente, tingimusel et see ei tekita ülekuulamisel viivitusi. Te võite ülekuulamise ajal või pärast seda paluda, et need dokumendid lisatakse kohtuistungi protokollile või kohtutoimikule.

Ülekuulamise lõpus antakse teile protokoll ülelugemiseks, välja arvatud siis, kui palute selle endale ette lugeda. Teilt küsitakse, kas teie ütlusi tuleb parandada või kas on midagi vaja lisada.

Kui te soovite rääkida mingis muus keeles kui seda on menetluse keel, kasutatakse vandetõlgi abi, teie ütlused pannakse kirja teie keeles või palutakse teil oma ütlused ise kirja panna. Kui ülekuulamine toimub tõlgi abiga, märgitakse üles tema nimi ja pädevus.

Teid teavitatakse sellest, et ülekuulamisprotokolli koopiat on teil võimalik saada tasuta.

Kas soovitakse saada teavet karistusregistris minu kohta sisalduva teabe kohta?

Politseiteenistustel on juurdepääs keskregistrile.

Kas minu advokaat võib mind abistada?

Teie advokaat ei või teid abistada ühegi ülekuulamise ajal ja ei tohi teiega kohtuda 24-tunnise kinnipidamise jooksul.

Esialgse analüüsi toimik (2)

Uurimist toimetab kuninglik prokurör. Esialgse analüüsi etapp on inkvisitsiooniline: kinnine, kirjalik ja ex parte.

Mida võib kuninglik prokurör teha esialgse analüüsi etapis?

Välja arvatud õiguslike erandite korral, ei tohi esialgse analüüsi meetmed sisaldada mingit sundi ega piirata isiku õigusi ja vabadust. Vara võib arestida teatavatel tingimustel.

Kuninglik prokurör võib muu hulgas:

  • minna sündmuskohale;
  • kuulata üle kahtlustatavaid või tunnistajaid või lasta seda teha politseil;
  • lasta isikuid vahistada 24 tunniks (välja arvatud juhul, kui õigusrikkumine avastati selle toimepanemise ajal või kohe pärast seda);
  • lasta kahtlustatava nõusolekul teha DNA-analüüsi;
  • pidada kinni ja arestida posti (kuid seda mitte avada);
  • teatavatel tingimustel saada pangateavet;
  • korraldada läbiotsimisi, kui õigusrikkumine avastati selle toimepanemise ajal või vahetult pärast seda, või valdusi tegelikult kasutava isiku nõusolekul;
  • kohaldada läbiotsimisel erimeetmeid, mis võivad olla väga sekkuvad.

Mida ma saan teha, kui esialgse analüüsi meede piirab minu õigusi?

Te võite taotleda selle tühistamist, esitades taotluse koos põhjendustega ehk õiguskaitsevahendite kohaldamise taotluse, näiteks kui teie vara arestiti tõendina. Kuninglik prokurör peab oma otsuse tegema 15 päeva jooksul. Vastuse puudumise või taotluse rahuldamata jätmise korral võite esitada apellatsiooni süüdistuskolleegiumile.

Samuti võite sel juhul paluda, et kuninglik prokurör annaks arestimise ja konfiskeerimise eest vastutavale kesksele asutusele volitused vara müüa või tagastada see tagatise vastu.

Kas mul on juurdepääs toimikule?

Erinevalt eeluurimissüsteemist ei ole kindlaid eeskirju toimiku osalise või täieliku edastamise kohta asjaomastele pooltele esialgse analüüsi etapis. Te võite taotleda juurdepääsu toimikule kuninglikult prokurörilt, kellel on kaalutlusõigus selle lubamiseks või sellest keeldumiseks.

Kas ma saan mõjutada toimiku lõpptulemust?

Ei. Kuninglik prokurör teeb ainuisikuliselt otsuse järgneva suhtes: toimiku sulgemine ilma edasiste toiminguteta, eeluurimiskohtuniku määramine, teile kutse esitamine ilmuda süüasja sisuliselt arutava kohtu ette või alternatiivsete võimaluste pakkumine süüdistuse osas kokkuleppe sõlmimiseks (kokkulepe või lepitus: kohtulikku arutamist ei toimu sel juhul, kui maksate rahatrahvi või nõustute lepituse ajal kindlaksmääratud tingimustega).

Eeluurimistoimik (3)

Eeluurimine toimub kuningliku prokuröri määratud eeluurimiskohtuniku juhtimisel ja volitusel või õigusrikkumise väidetava ohvri algatusel kriminaalasja raames esitatud kahju hüvitamise hagi alusel.

Mida saab eeluurimiskohtunik teha?

Ta võib kasutada kõiki vahendeid, mis on kättesaadavad kuninglikule prokurörile, ja olulisi sunnimeetmeid: anda välja vahistamismääruse, lasta pealt kuulata telefonikõnesid, korraldada läbiotsimisi ilma isiku nõusolekuta, kasutada veelgi ulatuslikumaid läbiotsimismeetmeid jne.

Kas eeluurimiskohtunik peab mind üle kuulama?

Ülekuulamine eeluurimiskohtuniku poolt on kohustuslik vaid siis, kui on välja antud vahistamismäärus.

Kas kohtunik peab mulle ütlema, kui menetluseks on alus?

Põhimõtteliselt peab kohtunik teile esitama süüdistuse, kui esinevad kindlad tõendid teie süü kohta. Teile esitatakse süüdistus kohe pärast ülekuulamist või hiljem kirja teel ning see annab teile õiguse taotleda juurdepääsu kriminaaltoimikule ja nõuda täiendavate uurimistoimingute tegemist.

Kas kohtunik võib minu telefonikõnesid jälgida?

Jah, täites väga spetsiifilisi õigustingimusi.

Kas ma võin läbiotsimise vastu olla?

Teie kodu võidakse läbi otsida, kui läbiotsimismääruse on allkirjastanud kohtunik ja kui läbiotsimine tehakse ajavahemikus 5.00–21.00, kui ei ole kokku lepitud teisiti.

Kas kohtunik võib mind füüsiliselt sundida DNA­-proovi andma?

Jah, teatavatel tingimustel.

Mida ma saan ette võtta uurimise vastu, millega piiratakse minu õigusi?

Te võite esitada õiguskaitsevahendite kohaldamise taotluse (vt esialgne analüüs).

Kas mul on uurimise ajal toimikule juurdepääs?

Kui teile esitatakse süüdistus, kuid teid ei võeta vahi alla, võite taotleda juurdepääsu toimikule, esitades taotluse eeluurimiskohtunikule, kes võib juurdepääsu andmisest keelduda, kuid peab esitama keeldumise põhjused. Kui kohtunik ei vasta või keeldub taotluse rahuldamisest, on teil õigus esitada apellatsioon süüdistuskolleegiumile.

Kas ma võin paluda teatavate uurimistoimingute korraldamist?

Jah, olenemata sellest, kas olete vahi all või mitte. Selleks tuleb teil esitada taotlus. Eeluurimiskohtunik võib selle rahuldamata jätta, kui ta ei pea seda tõe väljaselgitamiseks hädavajalikuks või leiab, et see võib eeluurimist ohustada. On olemas võimalus edasikaebamiseks.

Erijuhtum: eelvangistus (4)

Kuidas peab ülekuulamine kohtuniku juures olema korraldatud?

Vahistamismääruse väljaandmisele eelnev ülekuulamine peab toimuma 24 tunni jooksul pärast kinnipidamist, vastasel juhul on vahistamismäärus kehtetu. Ülekuulamisel tuleb eelkõige käsitleda määruse väljaandmise võimalust ja sündmuse asjaolusid.

Teie advokaat ei saa juures viibida.

Kas kohtunik võib mind kohe pärast seda üle kuulata?

Te võite paluda ülekuulamise läbiviimist kiirmenetluse raames. See on ainus ülekuulamise vorm, mille juures teie advokaat võib viibida.

Millal ma võin kohtuda oma advokaadiga?

Pärast esimest ülekuulamist eeluurimiskohtuniku poolt.

Kas ma võin vaidlustada vahistamismääruse õiguspärasuse või alused?

Te ei saa esitada apellatsiooni otsuse peale, millega anti teie suhtes välja vahistamismäärus.

Viie päeva jooksul pärast vahistamismääruse väljaandmist peate ilmuma kohtunike kolleegiumi ette. Päev enne seda on teil võimalus tutvuda oma toimikuga. Teie advokaat või teie ise võite taotleda teie vabastamist.

Ainult teie advokaat võib tõstatada küsimuse seoses määruse nõuetele mittevastavusega, kui ta esmakordselt ilmub kohtunike kolleegiumi ette (ja apellatsioonimenetluses). Kui vahistamismäärus kinnitatakse, on teil õigus esitada apellatsioon. Te peate ilmuma süüdistuskolleegiumi ette 15 päeva jooksul. Kui nendest tähtaegadest kinni ei peeta, vabastatakse teid kohe.

Kinnipidamiseks antud kinnitus kehtib ühe kuu (või kolm kuud). Te võite igal kohtuistungil vaidlustada vahistamismääruse vajalikkuse ja /või tõsised viited süüle. Toimik on teile kättesaadav kaks päeva enne igakordset kohtu ette ilmumist.

Kas ma võin vanglas viibimise ajal suhelda kolmandate isikutega?

Te võite alati suhelda oma advokaadiga.

Eeluurimiskohtunik võib teil siiski keelata suhtlemise mis tahes muude isikutega kõige rohkem kolmeks päevaks.

Millal võidakse mind vabastada?

Eeluurimiskohtuniku või teie süüasja arutava kohtu otsusega võidakse teid vabastada igal ajal. Teid võidakse vabastada teatavatel tingimustel või kautsjoni vastu.

Ma olen välisriigi kodanik. Kas ma pean uurimise ajal kohal viibima?

Vahistamismäärus võidakse välja anda, kui esineb oht õigusemõistmisest kõrvalehoidmiseks. Eeluurimiskohtunik või eeluurimiskohtud võivad teid kautsjoni vastu vabastada. Teile makstakse see rahasumma tagasi, kui te ilmute kohale menetluse kõikides etappides.

Kui teid jäetakse vabadusse, palutakse teil ilmuda kohtuistungitele ja põhimõtteliselt kohtu ette, mis arutab teie süüasja asjaolusid. Eeluurimiskohtunik võib kautsjoni vastu vabastamise tingimuseks seada kohustuse riigist mitte lahkuda. Nende tingimuste kohaldamist võib pikendada kolme kuu kaupa. Te võite need vaidlustada kohtunike kolleegiumi ees.

Uurimise lõpetamine (5)

Mida saan ma teha, kui uurimine venib?

Pärast ühte aastat võite esitada põhjendatud taotluse asja suunamiseks süüdistuskolleegiumile, mis vaatab läbi uurimise toimetamise.

Kas süüdistust saab enne kohtumenetlust muuta?

Kuninglik prokurör tutvub kohtuniku saadetud toimikuga ja täpsustab süüdistust, mille alusel hakatakse süüdistatava üle kohut mõistma. Ta võib samuti otsustada, et menetluseks puudub alus, või paluda kohtunikul korraldada teatavaid täiendavaid uurimistoiminguid. Sel ajal võib kuninglik prokurör muuta ka kuriteo klassifikatsiooni. Samuti võib seda teha kohtunike kolleegium, kes teeb otsuse süüasja kohta.

 

Kas ma võin ennast enne asja kohtulikku arutamist süüdistuse kõigis või osades punktides süüdi tunnistada?

Ei, teid peetakse süütuks kuni lõpliku süüdimõistmiseni kohtus, kes arutab süüasja asjaolusid.

Kuidas menetlus lõpetatakse?

Pärast eeluurimiskohtuniku raporti, kriminaalasjas kahju hüvitamise hagi esitanud isikute, prokuröri ja kaitsja ärakuulamist, otsustab kohtunike kolleegium:

  • anda süüdistatav asjaomasesse kohtusse;
  • otsustada, et menetluseks puudub alus;
  • lükata kohtuotsuse tegemine edasi: asjaolud on kindlaks tehtud, kuid karistust ei määrata. Kohtunik kehtestab katseaja, mille jooksul võib isikul olla vaja täita teatud tingimusi;
  • kohaldata sotsiaalkaitse seadust (kinnisesse asutusse paigutamine).

Millised on minu õigused selles etapis?

Te võite tutvuda oma toimikuga ja kopeerida dokumente enne asja arutamist kohtunike kolleegiumi ees. Samuti võite taotleda täiendavate uurimistoimingute läbiviimist. Kui eeluurimiskohtunik sellest keeldub, on teil õigus esitada apellatsioon süüdistuskolleegiumile.

Kas ma võin edasi kaevata?

Te ei saa edasi kaevata süüasja kohtusse saatmise otsust, välja arvatud reeglite rikkumise, tegevusetuse või tühisuse aluse olemasolul, mis võib osaliselt mõjutada uurimist, tõendite kogumist või asja kohtusse saatmist, või kui esitate põhjuse kriminaalasja vastuvõetamatuse või lõpetamise kohta.

Kas mind võib süüdistada kuriteos, milles on mulle teises liikmesriigis juba süüdistus esitatud?

Põhimõtteliselt ei või.

Viimati uuendatud: 08/05/2012

Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Juhime tähelepanu sellele, et käesoleva lehekülje prantsuse keel originaalkeelset versiooni on hiljuti muudetud. Valitud keeleversiooni meie töötajad parajasti tõlgivad.
Järgmised keeleversioonid: hollandi keelon juba tõlgitud.

3. Minu õigused kohtumenetluse ajal

Kus toimub kohtumenetlus?

  • Politseikohtus menetletakse kõige vähem tõsiseid asju (õigusrikkumised, mille eest karistatakse 1–25 euro suuruse rahatrahviga, nt maaseadustiku rikkumised jne), ja kõiki liikluseeskirja rikkumisi (surmaga lõppenud avariid jne).
  • Kriminaalkolleegium menetleb õigusrikkumisi või seaduse alusel väärtegudeks taandatud kuritegusid (need, mille puhul kohaldatakse leevendavaid asjaolusid viivitamata).
  • Vandekohus menetleb kõige tõsisemaid kuritegusid (need, mille puhul ei ole võimalik või ei ole soovitav leevendavaid asjaolusid kohaldada).

Kas kohtumenetlus on avalik?

Põhimõtteliselt peetakse kohtumenetlust avalikult saalis, millele on kõigil juurdepääs (pealtvaatajad, ajakirjanikud), välja arvatud siis, kui see ei ole julgeolekukaalutlustel võimalik.

Kui te olete seksuaalkuriteo (vägistamine jne) ohver, võite paluda kohtul kuulutada istung kinniseks, st lubada kohtusaali vaid kohtumenetlusega seotud isikud.

Kui kõne all on sellise õigusrikkuja kinnipidamine, kes ei vastuta oma tegude eest tõsise vaimse häire tõttu, võib ta paluda istungi kuulutamist kinniseks – sellele võib riigiprokuratuur vastu seista.

Kes arutavad kohtuasja?

Politseikohtus või kriminaalkolleegiumis arutavad asja kutselised kohtunikud. Kuid vandekohtus otsustavad 12 vandekohtunikku iseseisvalt, kas süüdistatav on süüdi. Seejärel teevad nad koos kolme kohtunikuga otsuse karistuse kohta.

Kas süüdistust saab kohtumenetluse ajal muuta?

Teie süüdistuse asjaolusid võivad prokuratuur ja kohtunikud käsitleda erinevalt. Näiteks olete lõhkunud auto akna ja prokuratuur võib esitada teile süüdistuse varguskatses, kuid teie tahtsite vaid akna lõhkuda. Kohus võib seda erinevalt klassifitseerida ja leida, et tegu on kahjujuhtumiga. Kohus peab teid siiski teavitama, et teil oleks võimalik end kaitsta uutel alustel.

Mis juhtub, kui ma tunnistan ennast kohtumenetluse ajal süüdi süüdistuse mõnes või igas punktis?

Karistust ei vähendata automaatselt.

Millised on minu õigused kohtumenetluse ajal?

Kas ma pean kohtumenetluse ajal kohal viibima? Kas ma pean viibima kohal kogu kohtumenetluse vältel?

Teid võib alati esindada advokaat. Erandjuhtudel tuleb teil isiklikult kohale ilmuda, kui kohus peab seda vajalikuks ja on esitanud teile kohtukutse, mille kättetoimetamine tuleb tagada enne kohtuistungit.

Kas see saab toimuda minuta?

Kui teid või teid esindavat advokaati ei ole süüdistustele vastamiseks kohal, toimub kohtuistung ilma teieta ning teie üle langetatakse otsus tagaselja.

Kui ma elan mõnes muus liikmesriigis, kas ma saan osaleda video vahendusel?

Ei.

Kas ma saan kasutada tõlgi abi, kui ma ei mõista kohtumenetluse keelt?

Jah.

Kas mul peab olema advokaat?

Ei, välja arvatud vandekohtus.

Kas mulle võimaldatakse advokaat?

Jah, teatavatel tingimustel (vt Lingil klikates avaneb uus akenteabelehte nr 1).

Kas ma võin advokaati vahetada?

Jah, isegi ilma põhjusi esitamata.

Kas ma saan kohtuistungil sõna võtta?

Jah.

Kas ma pean kohtumenetluse ajal sõna võtma?

See ei ole kohustuslik.

Mis on selle tagajärjed, kui ma kohtus tõtt ei räägi?

Teil on õigus mitte teha ennast süüstavaid avaldusi ja koostada oma kaitsestrateegia oma äranägemise järgi. See hõlmab ka õigust vaikida.

Millised on mu õigused seoses minu vastu esitatud tõenditega?

Kas ma võin vaidlustada minu vastu esitatud tõendid?

Jah.

Kuidas?

Te võite esitada kohtunikule kohtuistungi ajal taotluse täiendavate uurimistoimingute tegemiseks.

Miks?

Eesmärgiga näidata süüdistuse ebatõenäosust.

Mis laadi tõendeid võin ma esitada enda kaitseks?

Te võite esitada mis tahes dokumendi, taotleda teise eksperdi arvamust, uue tunnistaja ärakuulamist jne.

Kas ma võin kasutada enda kasuks kõnelevate tõendite saamiseks eradetektiivi?

Jah.

Kas sellised tõendid on vastuvõetavad?

Jah.

Kas ma võin paluda tunnistajatel enda kasuks tunnistada?

Jah.

Kas ma võin või kas minu advokaat võib esitada küsimusi teistele tunnistajatele?

Jah, seda võib teha kas politsei või kohtuniku kaudu.

Kas ma võin või kas minu advokaat võib nende sõnad kahtluse alla seada?

Jah.

Kas arvesse võetakse minu kohta karistusregistris sisalduvat teavet?

Jah.

  • Millist liiki teavet?

Eelnevad süüdimõistvad otsused.

  • Millistel tingimustel? Millises etapis?

Nende tõttu võidakse maksimaalset karistust kahekordistada ja need võivad takistada meetmete võtmist teie kasuks.

  • Kas teises liikmesriigis tehtud varasemaid süüdimõistvaid otsuseid võetakse arvesse?

Jah, need võidakse edastada kohtunikule.

Mis juhtub kohtumenetluse lõpus?

Millised on kohtumenetluse võimalikud tulemused?

  • Menetlus võidakse kuulutada vastuvõetamatuks, kui ei ole järgitud olulist eeskirja. Siiski on võimalik alustada uut kohtumenetlust;
  • teid võidakse õigeks mõista, kui ei ole piisavalt tõendeid teie süü tõendamiseks väljaspool põhjendatud kahtlust;
  • teid võidakse süüdi mõista.

Süüdimõistmise korral on kohtunikul viis võimalust, olenevalt õigusrikkumise laadist ja teie varasematest karistustest:

  • määrata vabadusekaotuslik karistus;
  • anda korraldus teha üldkasulikku tööd: teha ühiskonna heaks aasta jooksul tasuta tööd, vastasel juhul määratakse vanglakaristus või rahatrahv;
  • määrata rahatrahv;
  • otsus süüdimõistva otsuse täitmise peatamise või kohtuotsuse tegemise edasilükkamise kohta teatavatel tingimustel või tingimusteta (täiendavate õigusrikkumiste mittesooritamine, koolituse läbimine, teatavate piirkondade külastamisest hoidumine jne) 1–5 aasta jooksul;
  • tavaline süüditunnistamine.

Milline on kuriteoohvri roll kohtumenetluse ajal?

Kuriteoohver võib võtta sõna temaga seotud asjaolude kohta ja nõuda rahalist hüvitist.

Kuidas?

Suuliselt või esitades kirjaliku nõude.

Millises etapis?

Kohtuistungil kohe pärast seda, kui kohtunik on teid küsitlenud.

Täiendava teabe saamiseks vaadake teabelehti kuriteoohvri õiguste kohta.

Seonduvad lingid

Lingil klikates avaneb uus akenKohtute aadressid

Lingil klikates avaneb uus akenFöderaalse õigusteenistuse veebisait

Lingil klikates avaneb uus akenVanglate aadressid

Viimati uuendatud: 08/05/2012

Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Juhime tähelepanu sellele, et käesoleva lehekülje hollandi keel originaalkeelset versiooni on hiljuti muudetud. Valitud keeleversiooni meie töötajad parajasti tõlgivad.
Järgmised keeleversioonid: prantsuse keelon juba tõlgitud.

4. Minu õigused pärast seda, kui kohus on langetanud otsuse

Kas ma võin edasi kaevata?

Kas ma võin esitada apellatsiooni kohtuotsuse/menetluse käigus karistuse kohta tehtud määruse peale?

Teie puudumisel või kui teid ei esinda advokaat, tehakse otsus tagaselja. Eksisteerib spetsiaalne kaebeõigus – taotlus kohtuotsuse tühistamiseks –, mis on alati kättesaadav. Samuti on võimalik esitada apellatsioon.

Kui kohtuotsus tehti teie juuresolekul, on otsus tehtud mõlema osapoole kohalolekul. Kaebeõigus on edasikaebamisvõimalus, mida saab kasutada vaid siis, kui otsuse on teinud kohus. Edasikaebamisvõimalust ei ole seega apellatsioonikohtu ja vandekohtu otsuste puhul.

Kuidas? Kellele?

Kui teid hoitakse vahi all, võib kohtuotsuse vaidlustamise tühistamise taotluse ja apellatsiooni esitada vanglas asuvale kohtu kantseleile. Kui olete vabaduses, esitatakse kohtuotsuse tühistamise taotlus kohtuteenistuja abiga, kuid apellatsioon tuleb esitada selle kohtu kantseleile, kes otsuse tegi.

Millised on tähtajad?

Apellatsioon tuleb esitada 15 päeva jooksul.

  • Kohtuotsuse tühistamise taotluse tähtaega hakatakse lugema päevast, mis järgneb päevale, millal süüdistatav sai otsusest kirjalikult teada (kättetoimetamine).
  • Apellatsiooni esitamise tähtaega hakatakse lugema päevast, mis järgneb kohtuistungile, kus otsus langetati.

Millised on apellatsiooni alused?

Mittenõustumine kindlaksmääratud asjaoludega või õiguslikud alused.

Mis juhtub, kui ma esitan apellatsiooni?

Mis juhtub, kui ma olen apellatsiooni esitamise ajal vanglas?

Kui apellatsioon on seotud selle juhtumiga, mille eest teid kinni peetakse, ja teile on määratud vabadusekaotus, jääte kuni uue otsuse tegemiseni vanglasse. Uue menetluse ajal võib esitada taotluse ajutiseks vabastamiseks kautsjoni vastu.

Kui teid peetakse kinni teises asjas, ei mõjuta apellatsioon teie vanglas viibimist.

Kui kaua võtab aega apellatsiooni läbivaatamine?

Kui olete vabaduses, hakatakse kohtuotsuse tühistamise taotlust arutama 15 päeva jooksul pärast taotluse esitamist, või kui olete kinni peetud, siis kolme päeva jooksul. Apellatsioon lahendatakse 60 päeva jooksul pärast selle esitamist.

Kas ma võin apellatsioonimenetluses esitada uusi tõendeid?

Jah.

Milliseid eeskirju kohaldatakse?

Kohaldatakse samu eeskirju, mida esimese kohtuniku ees (vt Lingil klikates avaneb uus akenteabelehte nr 3).

Mis toimub apellatsiooni arutamisel?

Kõigepealt kontrollib kohtunik, kas apellatsioon esitati õigeaegselt, ja seejärel otsustab ta uuesti esitatud asjaolude ja määratava karistuse üle.

Milline võib olla kohtu otsus?

Mis juhtub, kui apellatsioon rahuldatakse või kui seda ei rahuldata?

Kui kohtuotsuse tühistamise taotlus või apellatsioon rahuldatakse, võib asi lõppeda kahel viisil:

  • menetlus kuulutatakse vastuvõetamatuks või teid mõistetakse õigeks, mis tähendab, et teid lastakse kohe vabadusse, kui teid hoitakse vahi all;
  • määratakse väiksem karistus.

Kui apellatsiooni ei rahuldata:

  • kui esitasite taotluse kohtuotsuse tühistamiseks, jäetakse süüdimõistev otsus muutmata, kuid seda ei suurendata;
  • kui esitasite apellatsiooni, jäetakse süüdimõistev otsus muutmata või seda suurendatakse.

Kas on võimalik esitada apellatsioon kõrgema kohtu / muu kohtu otsuse peale?

Apellatsiooni on võimalik esitada apellatsioonikohtule kohtuotsuse tühistamise taotluse kohta tehtud kohtuotsuse peale. Apellatsiooni kohta tehtud otsuse peale võib 15 päeva jooksul esitada kassatsioonikohtule kassatsioonkaebuse, esitades avalduse apellatsioonikohtu kantseleisse. See ei lükka süüdimõistva kohtuotsuse täitmist edasi.

Millistel tingimustel?

Kassatsioonkaebus on õigustatud vaid seaduse või menetluse rikkumise korral.

Kas ma saan hüvitist, kui esimene otsus oli vale?

Jah, kui teid selle juhtumiga seoses kinni peeti.

Millises summas?

Sellises ulatuses, millega hüvitatakse kinnipidamise tulemusel kantud kahjud.

Kuidas?

Selleks tuleb esitada kirjalik taotlus föderaalsele õigusosakonnale.

Kui minu apellatsioon rahuldatakse, siis kas süüdimõistev kohtuotsus jääb minu karistusregistri andmetesse?

Ei.

Millal muutub süüdimõistev kohtuotsus lõplikuks?

Kui 15 päeva jooksul pärast tagaselja tehtud süüdimõistva kohtuotsuse teatavakstegemisest ei ole esitatud taotlust kohtuotsuse tühistamiseks.

Kui teie ega prokuratuur ei ole esitanud apellatsiooni 25 päeva jooksul pärast süüdimõistva otsuse tegemist.

Ma olen teise liikmesriigi kodanik – kas mind võidakse pärast Belgias toimunud kohtumenetlust riigist välja saata?

Jah.

Kas väljasaatmine toimub automaatselt?

Ei, kõikide juhtumite korral on selleks vaja Belgia ja teise liikmesriigi nõusolekut.

Millistel tingimustel?

  • Juhtum nr 1: Belgias määratud ja edasikaebamisele mittekuuluva vähemalt 6-kuulise vangistuse jõustamiseks teie päritoluriigis (vt ka Lingil klikates avaneb uus akenÕiguse A ja O);

a) teie nõusolekul, vaid siis, kui teil on Belgia elamisluba. Vt Lingil klikates avaneb uus akenEuroopa konventsioon;

b) ilma teie nõusolekuta, kui teil ei ole või enam ei ole Belgia elamisluba (vt Lingil klikates avaneb uus akenEuroopa konventsioon) või kui teie suhtes on Belgias välja antud Euroopa vahistamismäärus koos tagatisega, et teid saadetakse teie päritoluriiki.

  • Juhtum nr 2: ilma teie nõusolekuta, et teie üle saaks mõista kohut teie päritoluriigis, tuginedes Euroopa vahistamismäärusele, mille andis välja liikmesriik, mille kodanik te olete. Kui te peate oma karistuse ikkagi Belgias ära kandma, võidakse oodata ära teie karistuse lõpp enne teie väljasaatmist teie liikmesriiki või määrata teile tingimisi karistus, et teie üle saaks kohut mõista teie liikmesriigis tingimusel, et naasete oma Belgia karistuse kandmiseks Belgiasse. Kui teie alaline elukoht on Belgias, võite paluda, et Belgia annaks teid välja tingimusel, et teid saadetakse välisriigis määratud karistuse kandmiseks tagasi Belgiasse.
  • Juhtum nr 3: ilma teie nõusolekuta, et te saaksite kanda oma päritoluriigis karistust, mis on määratud Euroopa vahistamismääruse alusel, mille on välja andnud liikmesriik, mille kodanik te olete. Kui peate oma karistuse ikkagi Belgias ära kandma, siis antakse teid teie päritoluriigile välja alles pärast karistusaja lõppu. Kui teie alaline elukoht on Belgias, võite paluda, et Belgia keelduks määruse täitmisest, et võimaldada teil kanda oma karistus oma päritoluriigi asemel Belgias.

Kas ma võin esitada apellatsiooni minu väljasaatmisotsuse peale?

Jah, välja arvatud juhul, kui teile on antud võimalus vabatahtlikult välismaale asuda.

Seoses naasmisega, et kanda Belgias määratud karistus oma päritoluriigis (juhtum nr 1), võib 60 päeva jooksul esitada taotlused Riiginõukogule kohtuotsuse tühistamiseks ja peatamiseks ja ka kiireloomuliste taotluste kohtunikule kohtuliku kontrolli tegemiseks.

Seoses teie päritoluriigi välja antud Euroopa vahistamismääruse täitmisega (juhtumid nr 2 ja 3) teeb kiireloomuliste taotluste kohtunik esialgse kontrolli ja läbivaatuse 15 päeva jooksul pärast vahistamist kohtunike kolleegiumi poolt. Apellatsiooni võib esitada süüdistuskolleegiumile 24 tunni jooksul pärast kohtunike kolleegiumi tehtud otsust (vt Lingil klikates avaneb uus akenteabelehte nr 3). Selle otsuse võib omakorda edasi kaevata kassatsioonikohtule 24 tunni jooksul pärast süüdistuskolleegiumi tehtud otsust.

Kui mind mõistetakse Belgias süüdi, siis kas seoses selle sama kuriteoga saab minu üle taas kohut mõista?

Ei.

Süüdistuse esitamist või süüdimõistmist käsitlev teave

Kas teave minu süüdimõistmise ja sellega seotud süüdistuste kohta kantakse minu karistusregistri andmetesse?

Jah.

Kuidas ja kus seda teavet hoitakse?

Seda hoitakse karistusregistri andmebaasis, mida haldab föderaalne õigusosakond.

Kui kaua seda teavet hoitakse?

Süüdimõistmisi koos politsei määratud karistusega (1–7 päeva vangistust, 1–25 euro suurune rahatrahv, 20–45 tundi üldkasulikku tööd) ei märgita karistusregistri väljavõttele pärast kolme aastat.

Teised süüdimõistmised jäävad sinna alatiseks. Neid on siiski võimalik lasta sealt kustutada rehabilitatsioonimenetluse abil.

Kas seda teavet võib hoida ilma minu nõusolekuta?

Jah.

Kas ma võin esitada vastuväiteid selle teabe hoidmise suhtes?

Ei.

Kellel on juurdepääs minu andmetele?

Kohtu- ja politseiasutustel on piiramatu juurdepääs.

Karistusregistri andmeid ei tohi segamini ajada karistusregistri andmete väljavõttega, mida taotlevad mõned riigiasutused või teatavad isikud (tööandja jne) ja millele ei märgita kõiki karistusregistri andmeid. Näiteks lihtsamaid süüditunnistamisi, kuni 6 kuu pikkuseid vangistusi ja kuni 500 euro suuruseid rahatrahve või sellised rahatrahve, mis on määratud liikluseeskirja rikkumise eest, kui juhiluba ei ole ära võetud kauemaks kui 3 aastaks, ei kanta karistusregistri väljavõttele pärast 3 aastat ja 25 päeva alates süüdimõistva otsuse tegemisest. Lisaks ei märgita kunagi väljavõttele tingimisi karistust, olgu see siis tavaline või katseajaga.

Viimati uuendatud: 08/05/2012

Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Juhime tähelepanu sellele, et käesoleva lehekülje hollandi keel originaalkeelset versiooni on hiljuti muudetud. Valitud keeleversiooni meie töötajad parajasti tõlgivad.
Järgmised keeleversioonid: prantsuse keelon juba tõlgitud.

5. Väiksemad õigusrikkumised

Kuidas käsitletakse väiksemaid liikluseeskirjade rikkumisi?

Kui kohalik politsei avastab liikluseeskirja rikkumise, võivad nad saata rikkumises osalenud sõiduki omanikule ankeedi, et saada teada, kes juhtis sõidukit sündmuse toimumise ajal. Kuninglik prokurör võib teile seejärel pakkuda võimalust vältida kriminaalmenetlust, kui te maksate pangaülekandega rahasumma käibemaksuasutustele, kinnistusregistri ja kinnisvaraosakonnale.

Määratud summa maksmine tähendab, et teid ei kutsuta politseikohtu ette ja seega on tasumisele kuuluv trahvisumma väiksem ja teil ei tule tasuda täiendavaid kohtukulusid.

Maksmisega nõustumine viitab siiski sellele, et tunnistate oma viga ja võtate vastutuse seoses kõigi kannatanutega, kui teie rikkumine põhjustas kahju teisele kasutajale.

Kes tegeleb selliste õigusrikkumistega?

Ettepanekuid sellisteks kokkulepeteks teevad asjaomased politsei süüdistusasutused. Maksuameti kriminaaltrahvide osakond kannab hoolt tehtud maksete raamatupidamisarvestuse eest ja teavitab nendest prokuröri.

Menetlus?

Kavandatav kokkulepe saadetakse tähitud kirjaga või politseiniku väljastatud teatisega õigusrikkumise toime pannud isikule. Maksetähtaeg võib olla 15 päeva kuni 3 kuud või erandjuhtudel isegi kuni 6 kuud.

Karistused?

Kui te ei maksa või keeldute kavandatud kokkuleppest, kutsub prokurör teid kui õigusrikkujat politseikohtu ette, et mõista teid süüdi ja määrata teile seaduse kohaselt mõistetud karistus (rahatrahv, vangistus, juhtimisõiguse ära võtmine).

Kas nendes õigusrikkumistes võidakse süüdistada muude liikmesriikide kodanikke?

Jah.

Kuidas?

Õigusrikkumise avastanud politseinik teeb ettepaneku kokkuleppe saavutamiseks.

Kui sellest keeldutakse, võib ta nõuda seaduses sätestatud minimaalse rahatrahvi viivitamatut maksmist. Vastasel juhul kuulub asjaomane sõiduk kohe konfiskeerimisele.

Kui sellise kokkuleppega ei nõustuta, võidakse ette makstud summa hüvitada või arvata pärast politseikohtu tehtud otsust maha maksmisele kuuluvatest summadest.

Kuidas käsitletakse muid väiksemaid õigusrikkumisi?

Antisotsiaalse käitumise küsimustega (parkimistasude maksmine, avalik puhtus) tegelevad piirkondlikud ametid. Juhul kui te rahatrahvi ei maksa, võidakse teile esitada süüdistus kohaliku rahukohtuniku ees.

Sotsiaal- ja maksuküsimustes, seoses turvalisuse tagamisega jalgpallimatšide ajal ning rongi ja muu ühistranspordiga reisimise küsimustes on konkreetsetele asutustele on antud volitused võtta vastu rahatrahve. Tsiviilkohtus on kättesaadavad arvukad õiguskaitsevahendid.

Kas need õigusrikkumised kantakse minu karistusregistri andmetesse?

Liiklusnõuete rikkumised kantakse karistusregistri andmetesse. Haldustrahve ja jalgpalliseadusega seotud trahve ei kanta karistusregistri andmetesse.

Viimati uuendatud: 08/05/2012

Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.