Perelepitus
Rootsi õiguse üldpõhimõtte kohaselt peetakse lapse jaoks parimaks kokkuleppelisi lahendusi. Seepärast on õigusnormid sõnastatud nii, et kõigepealt tuleb üritada saavutada vanemate vahel nende lapsi puudutavates küsimustes kokkulepe.
Kellega ühendust võtta?
Sotsiaalteenistustel lasub eriline vastutus ja muu hulgas peavad nad pakkuma vanemate lepitamise teenuseid. Lepitusprotsessi eesmärk on aidata vanematel kokkuleppele jõuda; lisateavet saab rubriigist lepitamine. Kui vanemad omavahel kokku lepivad, võidakse neid mõlemat rahuldav lahendus vormistada kokkuleppena, mille sotsiaalteenistused seejärel heaks kiidavad. Ka kohtute ülesanne on püüda esmalt jõuda mõlemat vanemat rahuldavale kokkuleppele. Kui see ei õnnestu, võib kohus otsustada lahendada asja lepitus- või vahendusmenetluse teel.
Millises valdkonnas on lepitusmenetluse kasutamine lubatav või kõige tavalisem?
Kohtule menetleda antud juhtumite puhul on perelepituse kasutamine ette nähtud näiteks siis, kui lepitamine ei ole tulemust andnud, kuid peetakse siiski võimalikuks, et vanemad jõuavad lapsi mõjutavates küsimustes kokkuleppele.
Kas sel puhul tuleb järgida konkreetseid eeskirju?
Kohus otsustab, kes määratakse lepitajaks. Asja lepitusmenetluse teel lahendamise otsuse tegemiseks ei ole iseenesest vaja vanemate nõusolekut, kuid lepitajatel võib olla keeruline oma ülesannet täita, kui lapsevanem on lepitaja määramisele kategooriliselt vastu. Lepitaja otsustab kohtuga konsulteerides, kuidas lepitusmenetlus korraldatakse. Lepitaja peab olema läbinud asjakohase koolituse, tal peab olema vajalik kutsealane töökogemus ja ta peab olema ülesande täitmiseks sobilik. Kohus võib anda lepitajatele täiendavaid juhiseid selle kohta, mida nad peavad oma ülesande täitmisel arvesse võtma.
Teave ja koolitus
Rootsis ühtki lepitajate riiklikku koolitusasutust ei ole.
Kui palju lepitus maksab?
Lepitajatel on õigus saada oma töö, aja ja kulude eest mõistlikku tasu. Selle maksab riik.