Käsiraamat

2.4. Suuline tõlkimine

28. Piiriüleste videokonverentside puhul võib olla vajalik tõlgi kasutamine kas taotluse esitanud kohtus või taotluse saanud kohtus. Tõlk võib töötada kaugest asukohast, kui samal ajal viibivad peamised osalejad samas asukohas, näiteks kohtusaalis (suuline kaugtõlge), või kui kaugel viibiv osaleja (nt kostja või tunnistaja) vajab tõlki, võib tõlk viibida samas kohas, kus kaugel viibiv osaleja, või ta võib viibida peamises asukohas (videokonverentsi tõlkimine).

28 a. Tõlgi kasutamine videokonverentsi ajal (…) on väljakutseks nii istungil osalejate kui ka tõlgi jaoks. Tunnistajale võib tõlgiga töötamine olla harjumatu ning kaugel viibimine võib põhjustada probleeme tõlkimisel. Tõlgile on abiks see, kui kohtunik koordineerib asjaosaliste kõnelemise järjekorda.

29. Tunnistaja ülekuulamisel kasutatakse tavaliselt järeltõlget. Järeltõlke puhul etendab kohtunik keskset rolli tõlke korraldamisel ning tunnistaja ja tõlgi juhendamisel ülekuulamise käigus. Võttes arvesse videokonverentside pidamise ja suulise tõlkimise keerukust õigusasutustes, on soovitatav, et tuleks kasutada järeltõlke lahendust, kui tõlk on eraldatud nendest, kes suulist tõlget vajavad, kuna see lahendus võimaldab lihtsamalt selgitada ja sekkuda, mis võib olla vajalik täpse suulise tõlke tagamiseks.

29 a. Sünkroontõlge seab rangemad tingimused, sest see nõuab eraldi tõlkekabiini tõlkijale ning tõlke edastamist kuulajatele eriotstarbeliste seadmete abil (saatja, vastuvõtja ja kõrvaklapid). Kui istungi või kohtuprotsessi käigus tutvustatakse kirjalikke dokumente, on sageli vaja kasutada kirjaliku teksti suulist „prima vista” tõlkimist. Kui tõlk ei ole kohtusaalis, kus dokumenti tutvustatakse, tuleb videokonverentside pidamisel kasutada dokumendikaameraid.

30. Kaugtõlgi kasutamisel väljaspool kohtusaali paiknevas kolmandas asukohas tuleks tähelepanu pöörata ettevalmistustele ja eelteabele asjaomase kolmanda asukoha tehniliste seadmete kohta ning asukohtadevahelise ühenduse kontrollimisele enne tegelikku ülekuulamist. Lisaks tuleks tähelepanu pöörata kaugtõlgi asukoha akustikale ja helikvaliteedile.

30 a. Muud aspektid, mida tuleks arvesse võtta, on ruumide liigendus, milles videokonverentse ja suulist tõlkimist kasutatakse, ning tõlgi ja muude osalejate paigutus. Visuaalne ja mitteverbaalne kommunikatsioon mängivad väga olulist rolli, aitamaks tõlgil aru saada sellest, mida öeldi, mõista tähendusnüansse ja võimalikke ebamäärasusi. Seetõttu peaks tõlgil olema võimalik näha kaugel viibivate osalejate nägusid, näoilmeid ja võimalikku huulte liikumist. See mõjutab osalejate paigutust kaamerate suhtes, mis edastavad videopilti tõlgile. Tõlgil peaks olema eestvaade kaugel viibivatest osalejatest. Samal ajal ei tohiks tõlk sattuda tähelepanu keskpunkti lihtsalt videoekraanile ilmumise tõttu. Teiste sõnadega, paigutus ei tohiks luua olukorda, kus peamised osalejad peavad tõlgi nägemiseks üksteisele selja pöörama.

30 b. Tähelepanu tuleks pöörata ka edastuste usaldusväärsusele ja turvalisusele, mis tuleks tagada.

31. Tõlkide kasutamisel videokonverentsi käigus on vaja tähelepanu pöörata järgmistele aspektidele:

  • tuleks tagada kommunikatsiooni ja suulise tõlkimise kõrge kvaliteet;
  • selliste tehniliste küsimuste nagu seadmete juhtimise mõju suulisele tõlkimisele (nt kaamera liikumise juhtimine videopõhise tõlkimise ajal). See võib olla eriti oluline kaugtõlke puhul, kus tuleb tagada vaade ja pilt kaugest asukohast;
  • Kommunikatsiooni juhtimine on hädavajalik: tõlgil peaks olema võimalik sekkuda (enne tõlkimisülesande täitma asumist ja selle ajal selgitavate küsimuste küsimiseks);
  • helikvaliteet on väga oluline, nii nagu ka andmeedastuses esineva viivituse (umbes 0,5 sekundit) mõju vastastikusele suhtlemisele tõlkimisprotsessi raames.

32. Tõlkekvaliteedi osas on kohtutõlkide kutsekvalifikatsiooni nõuded liikmesriigiti erinevad. Seda tuleb arvesse võtta videokonverentsi kasutamise taotluste esitamisel vastastikuse õigusabi või tõendite kogumise puhul.

32 a. Selleks, et üle saada videokonverentsidega (millega kaasneb suuline tõlkimine) seotud raskustest ja negatiivsest suhtumisest, mis võib valitseda praktikute hulgas, võib olla abi järgmistest soovitustest selle kohta, kuidas rakendada ja kasutada suulist tõlkimist video vahendusel:

A. Videokonverentsiseadmete kavandamine, hankimine ja paigaldamine kohtusaalidesse:

  • tuleks kindlaks teha vajadused:
    kaardistada tuleks konkreetsed seadistused, näiteks kes räägib kellega, kellel on vaja näha keda;
  • eksperdiarvamused tuleks kaasata kavandamise etapis:
    on väga oluline, et kavandamine hõlmaks suulist tõlget tegevaid / keele-, õigus- ja tehnoloogiaeksperte, kes töötavad välja seadistuste üksikasjad;
  • kasutada tuleks kõrge kvaliteediga tehnoloogiat:
    kõik kaasatud osalised tuleks varustada kõrge kvaliteediga heli ja videoga ning tõlk tuleks vajadusel varustada täiendavate seadmetega; kasutada tuleks eraldi dokumendikaamerat (et tutvustada dokumente, pilte ja muud materjali, mis võib tõlkimist lihtsustada). Tuleb märkida, et võrreldes järeltõlkega seab sünkroontõlge erinõuded audio- ja videomaterjali (kõrgemale) kvaliteedile ning huulte liikumise sünkroniseerimisele;
  • kasutada tuleks katse-eksituse meetodit:
    eelkõige enne videokonverentsiseadmete ulatuslikku ostu, rakendamist ja kasutuselevõttu.
    Tuleks kindlaks teha kriitilise tähtsusega instantsid kommunikatsiooniprotsessis ja teha vajalikud kohandused;
  • võimaldada tuleks uue tehnoloogia etapiviisilist kasutuselevõtmist:
    alustada tuleks väiksema mõjuga kohtuasjadega, et anda hinnang tehnoloogia mõjule igas etapis ja hinnata mõju järgmisele etapile;
  • tõlgile tuleks tagada sobilik töökeskkond:
    näiteks ergonoomiline ja vaikne töökeskkond, ning võimaldada tõlgil seadmeid kontrollida.

B. Videokonverentside kaudu kaugtõlke sujuva kasutamise edendamine kohtusaalides:

  • kasutada tuleks kvalifitseeritud osalejaid ja tõlke:
    kasutada tuleks asjakohase kvalifikatsiooniga tõlke ja juriidilise personali liikmeid, kellel on tõlkidega töötamise kogemus, et tagada õiglase menetluse tagamiseks piisav kvaliteet;
  • tõlkidele ja juriidilisele personalile tuleks pakkuda koolitust:
    varajases etapis, enne tehnoloogia kasutusele võtmist, tuleks pakkuda sissejuhatavat koolitust.
    Seejärel tuleks muuta kättesaadavaks ametialane täiendkoolitus (sealhulgas teadlikkus laiemast kontekstist, tehnoloogia valdamine, suhtlusolukorrad ja toetavad tehnikad, näiteks stressijuhtimine);
  • kokku tuleks leppida riskihindamise menetlustes:
    menetlused otsustamaks, kas videoühenduse kasutamine koos suulise tõlkimisega on asjakohane või mitte, kas seda tuleks kasutada ja kas tuleks konsulteerida kogenud tõlkidega;
  • välja tuleks töötada suunised/protokollid:
    nendes tuleks täpsustada, kes vastutab näiteks ühenduse broneerimise, ajastamise, katsetamise, käivitamise ja kontrollimise eest; kirjeldada menetlust enne istungit, istungi käigus ja pärast seda (tõlgi teavitamine, istungi alustamine, sissejuhatused, eeskirjad istungi ajal, aruanne) kõigi osalejate puhul;
  • tuleks ette näha sätted rikete puhul:
    tuleks välja töötada protokoll side katkemise või tehnoloogilise rikke puhuks, kuna rikete lahendamist ei tohiks jätta tõlgi ülesandeks;
  • parimate tavade juhend:
    kohtuteenistused, õigusala töötajad ja tõlkide liidud peaks jätkama koostööd, et parandada videokonverentse ja kaugtõlget käsitlevaid parimate tavade juhendeid.
Viimati uuendatud: 17/11/2021

Käesolevat lehekülge haldab Euroopa Komisjon. Sellel veebisaidil avaldatud teave ei kajasta tingimata Euroopa Komisjoni ametlikku seisukohta. Komisjon ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õigusteabe viida alt ELi veebilehtede autoriõiguste eeskirjade kohta.