1 Millistel asjaoludel võib üks lapsevanem viia lapse seaduslikult teise riiki, ilma et tal oleks selleks teise lapsevanema nõusolek?
Lapsevanematel on üldiselt ühine hooldusõigus, mis tähendab, et mõlemad vanemad teostavad hooldusõigust ühiselt, üksmeeles, pidades silmas lapse igakülgset heaolu. Oluline põhimõte on, et vanemad on hooldusõiguse teostamisel võrdsed ehk vanematel on oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Hooldusõiguse alla kuulub õigus määrata lapse viibimiskoht, sealhulgas ka lapse välismaale minek ja seal olek.
Seega, kui vanematel on ühine hooldusõigus, on mõlemal vanemal võrdne õigus määrata, kas laps viiakse teise riiki või mitte. Seetõttu reeglina last teise vanema nõusolekuta välismaale viia ei saa.
2 Millistel asjaoludel on teise lapsevanema nõusolek vajalik, et viia laps teise riiki?
Kui lapsevanematel on ühine hooldusõigus, siis on teise vanema nõusolek sellest tulenevalt üldpõhimõttena alati vajalik.
3 Kuidas saab lapse viia seaduslikult teise riiki siis, kui teine lapsevanem selleks oma nõusolekut ei anna, kuid lapse teise riiki viimine on vajalik?
Kui lapsevanemad ei jõua ühist hooldusõigust teostades lapsele olulises asjas kokkuleppele – kuhu alla võiks kuuluda ka lapse teise riiki viimine, kui see on vajalik – võib kohus anda otsustusõiguse selles asjas ühele vanemale.
Seega, kui üks lapsevanem, lapse teise riiki viimiseks nõusolekut ei anna, kuid teise riiki viimine on vajalik, võib teine vanem taotleda kohtult, et konkreetsel juhul saaks otsuse lapse teise riiki viimise kohta teha tema üksi. Sealjuures võib kohus konkreetsel juhul otsustusõiguse saanud vanemale panna lisakohustusi.
4 Kas ajutise äraviimise (nt puhkus, ravi) ja püsiva äraviimise korral kohaldatakse samu eeskirju? Võimaluse korral esitage asjaomased nõusoleku vormid.
Kui lapsevanematel on ühine hooldusõigus, kohalduvad samad eeskirjad, olenemata lapse viibimiskoha määramise kestusest või põhjusest. Kuni ühist hooldusõigust ei lõpetata või kohus ei anna näiteks lapse viibimiskoha kindlaksmääramise otsustusõigust ühele vanemale, jääb mõlemale vanemale võrdne õigus määrata nii lapse ajutine kui ka püsiv äraviimine.