Liigu edasi põhisisu juurde

COVID-19 mõju tsiviil- ja maksejõuetusküsimustele

Flag of Finland
Soome
Sisu koostaja:
European Judicial Network
(in civil and commercial matters)

1 Covid-19 mõju tsiviilmenetlustele

1.1 Tähtajad tsiviilkohtumenetluses

Hoolimata kestvast kriisist ei ole seadusega kehtestatud tähtaegu muudetud.

1.2 Õiguskorraldus ja kohtusüsteem

Kohtud on endiselt sõltumatud. Riiklik kohtuamet (RKA) annab siiski kohtutele soovitusi ja nõuandeid töö korraldamiseks.

RKA suuniste kohaselt on kohtutel soovitatav asjade menetlemist jätkata ning võtta ettevaatusmeetmeid, näiteks piirata füüsilist kohalolekut hädavajalike juhtudega. RKA soovitab kohtutel pidada istungeid videokonverentsi teel või muude saadaolevate ja sobivate tehniliste vahenditega. Samuti on riiklik kohtuamet avaldanud kõikidele kohtutele soovituse kasutada kohtuistungi ajal kaugsidevahendeid. Soovitus on mõeldud üksnes praeguse eriolukorra jaoks ning selle eesmärk ei ole muuta olemasolevaid tegevuspõhimõtteid, juhiseid või soovitusi. Kaugsidevahendite tõhusama kasutamise eesmärk on vähendada terviseriske, vältides mitme inimesega kogunemisi. Need ja tulevased juhised on kättesaadavad siin.

10. maiks 2020 olid Soome esimese astme kohtud peatanud 1 431 tsiviilasja arutamise. Ajakohastatud teave on kättesaadav siin.

Kohtutega soovitatakse suhelda eelkõige telefoni ja e-posti teel.

1.3 ELi õigusalane koostöö

Rahvusvahelise õigusabi osutamist jätkatakse, kuid kohtud menetlevad asju tähtsuse järjekorras, arvestades olemasolevaid ressursse.

Enamik Soome keskasutuse menetlejatest (määrused 2201/2003, 4/2009, 1393/2007 ja 1206/2001) teeb praegu kaugtööd. Kontoris viibitakse vähe ja vaid kiireloomulistel juhtudel. Soovitatav on võimalusel suhelda e-posti teel: central.authority@om.fi ning maintenance.ca@om.fi (ainult elatisasjad).

2 Maksejõuetusega seotud meetmed, mis on liikmesriikides pärast pandeemia puhkemist vastu võetud või kavas vastu võtta

2.1 Materiaalõiguslikud maksejõuetusmeetmed ja seonduvad meetmed, mis mõjutavad lepinguid

2.1.1 Maksejõuetuse peatamine

2.1.1.1 Maksejõuetusmenetluse algatamise kohustuse peatamine (võlgnikud)

-

2.1.1.2 Võlgnike kaitse maksejõuetusmenetluse algatamise eest võlausaldajate poolt

Võlausaldaja avalduse alusel võlgniku pankroti väljakuulutamise võimalust piirati ajavahemikus 1. maist 2020 kuni 31. jaanuarini 2021. Valmistatakse ette ettepanekut anda võlgnikele maksmiseks rohkem aega alates 1. veebruarist 2021.

2.1.2 Nõuete täitmise ja lepingute lõpetamise peatamine

2.1.2.1 Üldine/erimoratoorium nõuete sissenõudmisele / teatavat liiki nõuete sissenõudmisele

Võlgnike olukorra parandamiseks ajavahemikus 1. maist 2020 kuni 30. aprillini 2021 muudeti täiteseadust.

Muudetakse maksetähtaegu ja tingimusi, mille kohaselt teatavate kuude jooksul sundvõõrandamist ei kohaldata. Väljatõstmise tähtaegu pikendatakse.

2.1.2.2 Lepingute lõpetamise peatamine (üld-/erilepingud)

-

2.2 Tsiviilkohtute, sh maksejõuetuskohtute menetluste peatamine

-

2.3 Muud maksejõuetusmeetmed (seoses vara tagasivõitmise, saneerimiskavade, mitteametlike kokkulepete ja vajaduse korral muude küsimustega)

Võlausaldajatelt nõutakse üldist vastutust.

Soome teeb jõupingutusi ka eraisikute ja leibkondade ülemäärase võlgnevuse vältimiseks.

2.4 Muud seotud meetmed kui maksejõuetusmeetmed (maksete tähtaja pikendamine, pangalaenud, sotsiaalkindlustus, ravikindlustus, ettevõtlustoetused)

Tarbijakrediidile kehtestati ajutine 10% intressimäära ülempiir ning ajutiselt keelati tarbijakrediidi otseturustamine ajavahemikus 1. juulist kuni 31. detsembrini 2020. Valmistatakse ette nende ajutiste meetmete pikendamise ettepanekut.

Tehakse ettepanek ajutiselt reguleerida võlgade sissenõudmise kulusid muude nõuete puhul kui tarbijate vastu esitatud nõuded ja piirata veksli kasutamist teatavate võlgnike suhtes.

Teatage tehnilisest/sisuga seotud probleemist või andke tagasisidet sellel leheküljel