Halduse tegevusetus
Haldusorgani tegevusetust saab vaidlustada nii vaidemenetluses kui ka kohtumenetluses. Mõlemal juhul saab tegevusetust vaidlustada ainult siis, kui haldusorganil oli seadusega sätestatud kohustus tegutseda. Kui see kohustus on haldusorgani otsustada, saab vaidlustada üksnes kaalutlusreeglite rikkumist.
Isikuline kaebeõigus on sama, mis ülejäänud kohtumenetluses, st ainult need inimesed saavad tegevusetust vaidlustada, kelle õigusi on rikutud, samas kui keskkonnaorganisatsioonide kaebeõigust eeldatakse juhtumites, mis on seotud nende senise tegevuse või eesmärkidega.
Vaie tegevusetuse peale tuleks esitada 30 päeva jooksul alates haldusorgani tegevusetusest teada saamisest. Tegevusetust saab vaidlustada halduskohtus 1 aasta jooksul arvates seaduses sätestatud tegutsemiskohustusest; kui seaduses pole tegutsemise kohustust sätestatud, siis 2 aasta jooksul alates ajast, mil kaebaja tegi haldusorganile taotluse tegutseda.
Kui halduse tegevusetus on kaasa toonud varalise või mittevaralise kahju, saab isik esitada halduskohtule ka hüvitamiskaebuse. Sellise kaebuse esitamise tähtaeg on 3 aastat alates kahjust teadasaamisest.
Sanktsioonid, mis kohalduvad õigusmõistmisele tõhusa juurdepääsu võimaldamata jätmise eest
Kui haldusorgan ei vii nõuetekohaselt vaidemenetlust ellu, saab halduskohus vaideotsuse läbi vaadata ja tühistada. Lisaks vaideotsuse tühistamisele koos algse haldusotsusega (nt keskkonnaloaga) halduskohtu poolt võib haldusorgani jaoks kaasneda ka kahjunõue õigusmõistmisele tõhusa juurdepääsu õiguse rikkumise eest.
Sanktsioonid kohtuotsuse mittetäitmise eest
Kohtuotsuse täitmata jätmine füüsilise isiku või haldusorgani poolt võib kaasa tuua kuni 32 000 € suuruse trahvi. Trahvi võib määrata mitu korda, kui kohtuotsust ei täideta ka pärast trahvi määramist.