Dokumentide kättetoimetamine: õigusdokumentide ametlik edastamine

1 Mida tähendab õigustermin „dokumentide kättetoimetamine“ praktikas? Miks on dokumentide kättetoimetamise kohta kehtestatud eraldi normid?

Kohtudokumentide kättetoimetamine on menetluslik ülesanne, mida kohtud täidavad kohtumenetluse käigus. Kohus toimetab kätte erinevaid menetlusega seotud dokumente (nt hagid, kohtukutsed, kohtulahendi ärakirjad jne) menetluse osalistele, menetlusega seotud isikutele ning muudele isikutele.

Õiguskindluse huvides ja asjaomaste osaliste kaitsmiseks on kättetoimetamisel olulised menetluslikud tagajärjed. Näiteks on õigusjõud üksnes nõuetekohaselt kättetoimetatud kohtuotsusel ning seega on sellel siduvad tagajärjed õigussuhetele, mida see puudutab.

2 Millised dokumendid tuleb ametlikult kätte toimetada?

Kõik teatised, mille kättetoimetamisel on õiguslikud tagajärjed, tuleb kätte toimetada ametlikult. Ametliku kättetoimetamise vajadus tuleneb kohtu vajadusest tõendi järele asjaolu kohta, et teatud dokument on kätte toimetatud ning et sellele saab asjaomases kohtumenetluses omistada piisava mõju.

Vastavalt seadusele nr 99/1963 (tsiviilkohtumenetluse seadustik) toimetatakse kohtudokumendid kätte kas isiklikult või tavapostiga, olenevalt dokumendi laadist. Isiklikult toimetatakse kätte dokumendid, mille puhul on see seadusega ette nähtud (nt kostjale hagi või menetlusosalistele kohtuotsus) või mille puhul kohus seda nõuab. Kõigi muude dokumentide puhul kasutatakse tavaposti.

3 Kes vastutab dokumentide kättetoimetamise eest?

Dokumentide kättetoimetamise eest vastutavad kohtud. Praktikas kasutavad nad selleks dokumente kätte kättetoimetavaid isikuid/asutusi (nendeks on kohtukäskjalad, kohtukordnikud, kohtutäiturid ja postiteenistuse töötajad ning teatavatel tingimustel ja teatavate adressaatide puhul ka vanglateenistuse ametnikud, hoolekande-, eestkoste- või haridusasutused, ennetuslikud kinnipidamisasutused, piirkondlikud sõjaväe peakorterid, siseministeerium või justiitsministeerium).

4 Aadressipäringud

4.1 Kas liikmesriigi ametiasutus, kelle poole on pöördutud, püüab omal algatusel välja selgitada kättetoimetatavate dokumentide adressaadi asukohta, kui märgitud aadress on vale? Vt ka dokumentide kättetoimetamise määruse artikli 7 lõike 2 punkti c kohane teade

Kui päring hõlmab adressaadi aadressi, millel kättetoimetamine ei õnnestunud, kasutab kohus asjaomast infosüsteemi, et füüsilise isiku puhul selgitada välja tema alaline elukoht, füüsilisest isikust ettevõtja puhul tema tegevuskoht ning juriidilise isiku puhul asjaomases registris registreeritud asukoht või organisatsioonilise üksuse aadress.

Kohus uurib ka, kas adressaadil on Tšehhi Vabariigis registreeritud ametlik meiliaadress; kui adressaadil on registreeritud ametlik meiliaadress, toimetab kohus dokumendid riikliku andmesidevõrgu kaudu ainult sellele ametlikule meiliaadressile. Ametliku meiliaadressi omamine on kohustuslik ainult juriidilistele isikutele ja (alates 1. jaanuarist 2023) ka füüsilisest isikust ettevõtjatele. Füüsiliste isikute puhul, kes ei tegele äritegevusega, on see vabatahtlik.

4.2 Kas välisriigi kohtuasutustel ja/või kohtumenetluse pooltel on võimalik kasutada liikmesriigi registreid või teenuseid, mis võimaldaksid välja selgitada isiku kehtiva aadressi? Kui jah, siis millised registrid või teenused on olemas ja milliseid menetlusi tuleks järgida? Kas ja kui palju tuleb selle eest tasuda?

Tšehhi Vabariigis saadakse teavet füüsiliste isikute praeguse asukoha kohta peamiselt Tšehhi rahvastikuregistri teabesüsteemist. Kõik Tšehhi Vabariigi kohtud pääsevad süsteemile juurde ja saavad sealt väljavõtteid teha seaduse nr 133/2000 (elanike rahvastikuregistri ja isikukoodide kohta (rahvastikuregistri seadus)) paragrahvis 8, Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määruses (EL) 2016/679 (füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus)) ning seaduses nr 110/2019 (isikuandmete töötlemise kohta) sätestatud tingimustel. Välismaalt saabunud päringute puhul antakse teabesüsteemist teavet välismaal asuva isiku või välisriigi saatkonna päringu peale üksnes juhul, kui see on ette nähtud Tšehhi Vabariigi suhtes siduva rahvusvahelise lepinguga (rahvastikuregistri seaduse paragrahvi 8 lõige 9). Samuti pääsevad Tšehhi Vabariigi kohtud juurde vastavalt seadusele nr 326/1999 (välismaalaste elamise kohta Tšehhi Vabariigis) peetavale välismaalaste registri teabesüsteemile.

Teavet ettevõtlusega tegelevate juriidiliste ja füüsiliste isikute kohta, kes asuvad või tegelevad ettevõtlusega Tšehhi Vabariigis ja on esitanud registreerimistaotluse, säilitatakse avalikes registrites vastavalt seadusele nr 304/2013 (juriidiliste ja füüsiliste isikute avalike registrite kohta). Avalik register on avalik loend, milles on esitatud ettevõtlusega tegelevate juriidiliste ja füüsiliste isikute kohta seadusega ettenähtud teave, ja selline register hõlmab dokumentide kogumist. Registrile pääsevad juurde nii Tšehhi kodanikud kui ka välismaalased, sellega saavad tutvuda ja sellest saavad koopiaid või väljavõtteid teha kõik huvilised. Avalikku registrit peetakse elektrooniliselt ning see on internetis kättesaadav aadressil https://www.czso.cz/csu/res/business_register.

Sellel veebisaidil on teave saadaval tasuta. Kui dokumendikogus talletatud dokumendist (sealhulgas Tšehhi äriregistri väljavõttest) tehakse ärakiri, duplikaat või koopia, tuleb lehekülje või lehekülje osa kohta tasuda lõivu 50 Tšehhi krooni, kui dokumenti ei ole vaja kinnitada, ja 70 Tšehhi krooni, kui dokument on vaja kinnitada.

4.3 Millist abi annavad liikmesriigi ametiasutused teiste liikmesriikide aadressipäringutele vastamisel dokumentide kättetoimetamise määruse artikli 7 lõike 1 kohaselt? Vt ka dokumentide kättetoimetamise määruse artikli 7 lõike 1 kohane teade

Artikli 7 lõike 1 punkt a: määratud asutused, millele edastavad asutused võivad esitada taotlusi selle isiku aadressi kindlakstegemiseks, kellele tuleb dokument kätte toimetada; Tšehhi Vabariik on teatanud järgmistest määratud asutustest:

piirkondlik kohus ((okresní soud), Prahas: piirkonna kohus (obvodní soud), Brnos linnakohus (městský soud)), kelle tööpiirkonnas asub selle isiku viimane teadaolev aadress, kellele dokument tuleb kätte toimetada, kui see teave on kättesaadav, või asjakohasel juhul piirkondlik kohus, kelle tööpiirkonnas olemasoleva teabe kohaselt asub isik, kellele dokument tuleb kätte toimetada.

5 Kuidas dokumendid tavaliselt kätte toimetatakse? Kas on võimalik kasutada ka alternatiivseid viise (lisaks 7. punktis osutatud asenduskättetoimetamisele)?

Tšehhi õiguse kohaselt toimetab kohus kirjalikud dokumendid kätte kohtuistungi ajal või muu kohtutoimingu käigus. Kui seda meetodit ei kasutata, toimetab kohus dokumendi adressaadile kätte tema ametlikul meiliaadressil avaliku andmesidevõrgu kaudu. Kui dokumenti ei saa avaliku andmesidevõrgu kaudu kätte toimetada, toimetab kohus selle adressaadi taotlusel kätte teisel aadressil või meiliaadressil.

Kui dokumenti ei saa nende meetoditega kätte toimetada, annab kohus korralduse teostada kättetoimetamine kätte toimetava asutuse kaudu (vt lisateavet vastuses 3. küsimusele) või kohtumenetluse osalise või tema esindaja kaudu (tsiviilkohtumenetluse seadustiku paragrahvid 45, 46c, 47 ja 48).

Vastavalt seaduses täpselt sätestatud tingimustele võib kohus toimetada dokumendi kätte ka nii, et paigutab selle oma ametlikule teadetetahvlile (tsiviilkohtumenetluse seadustiku paragrahv 50l).

6 Kas tsiviilmenetluses lubatakse dokumentide elektroonilist kättetoimetamist (kohtu- või kohtuväliste dokumentide kättetoimetamine elektrooniliste sidevahendite, nagu e-post, internetipõhine turvaline rakendus, faks, tekstisõnum jne teel)? Kui jah, siis millist liiki menetluste puhul on see lubatud? Kas sellise dokumentide kättetoimetamise viisi kasutamise võimaluse/lubatavuse suhtes kehtivad sõltuvalt adressaadist (õigusvaldkonna esindaja, juriidiline isik, äriühing või muu ettevõtlussektori liige jne) piirangud?

Dokumentide elektrooniline kättetoimetamine võib tähendada seda, et dokumendid toimetatakse kätte ametlikul meiliaadressil avaliku andmesidevõrgu kaudu.

Kui sellel meetodil ei ole võimalik dokumenti kätte toimetada, võib kohus adressaadi taotlusel toimetada dokumendi kätte adressaadi antud meiliaadressil, eeldusel et adressaat on palunud kohtul dokument sel viisil kätte toimetada või andnud oma nõusoleku seda liiki kättetoimetamiseks, ja eeldusel, et ta on määranud akrediteeritud sertifitseerimisteenuse osutaja, kes andis välja oma kvalifitseeritud sertifikaadi ja on selle dokumenteerinud või kes on esitanud kehtiva kvalifitseeritud sertifikaadi. Kui kasutatakse seda kättetoimetamismeetodit, palub kohus adressaadil tunnustatud digitaalallkirjaga andmesõnumi abil kinnitada kohtule kolme päeva jooksul alates dokumentide saatmisest, et need on kätte toimetatud. Kui meiliaadressil saadetud dokument tagastatakse kohtule kui kättetoimetamatu või kui adressaat ei kinnita dokumendi kättesaamist kolme päeva jooksul alates dokumendi saatmise päevast, ei ole dokumenti kätte toimetatud.

Seadusega ei ole ette nähtud muid dokumentide elektroonilise kättetoimetamise meetodeid.

6.1 Milliseid elektroonilise kättetoimetamise viise dokumentide kättetoimetamise määruse artikli 19 lõike 1 tähenduses liikmesriigis kasutatakse, kui dokumendid toimetatakse otse kätte isikule, kelle aadress teises liikmesriigis on teada?

Kättetoimetamine elektroonilisel aadressil (e-posti teel), mida saab liigitada punkti b alla.

6.2 Kas see liikmesriik on kooskõlas dokumentide kättetoimetamise määruse artikli 19 lõikega 2 täpsustanud lisatingimused, mille kohaselt ta aktsepteerib elektroonilist kättetoimetamist, millele on osutatud nimetatud määruse artikli 19 lõike 1 punktis b? Vt ka dokumentide kättetoimetamise määruse artikli 19 lõike 2 kohane teade

E-postiga saadetud dokumentide kättetoimetamise tõend tuleb allkirjastada kvalifitseeritud e-allkirja sertifikaadil põhineva e-allkirjaga või kvalifitseeritud e-allkirjaga.

7 Asenduskättetoimetamine

7.1 Kas liikmesriigi õigusega on lubatud kasutada muid kättetoimetamise viise (nt teate saatmine kodusel aadressil, avalik teavitamine kohtutäituri, postiteenuse või avaliku teadaande kaudu) olukorras, kus dokumentide kättetoimetamine adressaadile on osutunud võimatuks?

Selle küsimusega seoses vt ka vastus 5. küsimusele.

Tsiviilkohtumenetluse seadustikus eristatakse kahte kättetoimetamise liiki: isiklik kättetoimetamine ja muude dokumentide kättetoimetamine.

Kui toimetatakse kätte dokumente, mille puhul on seaduses määratud või on kohus määranud, et need tuleb isiklikult kätte toimetada, ja kätte toimetav asutus ei suuda adressaati leida, hoitakse dokumenti postkontoris või kohtus ning adressaadile jäetakse kirjalik teade, milles nõutakse, et ta dokumendile järele läheks (vt vastus küsimusele 7.2).

Kui toimetatakse kätte dokumente, mille puhul ei ole ette nähtud isiklikku kättetoimetamist (ehk muude dokumentide kättetoimetamine), pannakse dokumendid juhul, kui adressaati ei leita, adressaadi postkasti ja postkasti pandud dokumenti käsitatakse kättetoimetatuna. Kui dokumenti ei saa postkasti panna, toimetab kohus selle kätte oma ametlikule teadetetahvlile paigutades (tsiviilkohtumenetluse seadustiku paragrahv 50).

7.2 Kui kasutatakse muid viise, siis kuidas loetakse dokumendid kättetoimetatuks?

Isiklikult kättetoimetatavaid dokumente käsitatakse kättetoimetatuna kümnendal päeval pärast päeva, kui dokument oli järele tulemiseks valmis (st alates kuupäevast, kui dokumenti hoiustati postkontoris või kohtus või kui kohtu ametlikule teadetetahvlile paigutati teade nõudmisega dokumendile järele minna, juhul kui teadet ei saanud jätta kättetoimetamiskohta). Dokumenti käsitatakse kättetoimetatuna ka siis, kui adressaat ei ole dokumendi hoiustamisest teadlik. Kui kümnepäevane ajavahemik möödub tulemusetult, paneb kätte toimetav asutus dokumendi adressaadi postkasti ja selle puudumise korral tagastab dokumendi saatvale kohtule ning paigutab kohtu ametlikule teadetetahvlile selle kohta teate. Mõnede dokumentide puhul (peamiselt siis, kui tegemist on veksli lunastamise korralduse või maksekäsu või Euroopa maksekäsuga) on alternatiivsed kättetoimetamisviisid seadusega või kohtu otsusega välistatud; pärast kümnepäevase ajavahemiku möödumist tagastatakse dokumendid saatvale kohtule ning neid ei käsitata kättetoimetatuna (tsiviilkohtumenetluse seadustiku paragrahvi 49 lõige 5).

Avaliku andmesidevõrgu kaudu kätte toimetatud dokumente käsitletakse isiklikult kättetoimetatuna. Ametlikul meiliaadressil kätte toimetatud dokumenti käsitatakse kättetoimetatuna, kui isik, kellel on õigus dokumendile juurde pääseda (arvestades tema õiguste ulatust), logib meilikontole sisse. Kui isik ei logi oma meilikontole sisse 10 päeva jooksul alates päevast, mil dokument ametlikul meiliaadressil kätte toimetati, käsitatakse dokumenti kümnendal päeval kättetoimetatuna, aga mitte juhul, kui sellise dokumendi puhul on välistatud alternatiivne kättetoimetamisviis (elektroonilisi toiminguid ja dokumentide heakskiidetud konverteerimist käsitleva seaduse nr 300/2008 paragrahvi 17 lõiked 3 ja 4).

Muid dokumente (mille puhul pole ette nähtud isiklikku kättetoimetamist) käsitatakse kättetoimetatuna päeval, mil need pandi postkasti, või kui need toimetati kätte kohtu ametlikule teadetetahvlile paigutamisega, siis kümnendal päeval pärast teadetetahvlile paigutamist.

7.3 Kui kättetoimetamise muu viis seisneb dokumentide teatavasse kohta (nt postkontorisse) hoiule andmises, siis kuidas sellest adressaadile teatatakse?

Adressaati teavitatakse dokumendi hoiustamisest postkontoris kirjaliku teatega, milles nõutakse, et ta läheks dokumendile järele, ja kätte toimetav asutus jätab selle teate talle asjakohasel viisil (üldjuhul pannes selle talle postkasti). Kui teadet ei saa jätta kohta, kuhu dokumenti üritati kätte toimetada, tagastab kätte toimetav asutus dokumendi saatvale kohtule ning kohus paigutab teate, millega nõutakse dokumendile järele minemist, oma ametlikule teadetetahvlile.

Nõudmisel peavad olema esitatud seaduses (tsiviilkohtumenetluse seadustiku paragrahvis 50h) kindlaks määratud üksikasjad, eelkõige kohtu nimi, kättetoimetatava dokumendi nimetus, adressaadi nimi ja aadress, kätte toimetava asutuse nimi, kättetoimetaja ees- ja perekonnanimi ning tema allkiri. Kui alternatiivne kättetoimetamine ei ole välistatud, peab teade sisaldama ka hoiatust õiguslike tagajärgede kohta, juhul kui dokumendile ei minda järele. Samuti osutatakse teates, kellelt, kust ja alates mis kuupäevast saab dokumendi kätte ning mis kuupäevani ja millistel kellaaegadel saab sellele järele tulla.

7.4 Millised tagajärjed on sellel, kui adressaat keeldub dokumente vastu võtmast? Kas dokumendid loetakse kättetoimetatuks, kui keeldumine ei olnud õiguspärane?

Dokumentide kättetoimetamisest keeldumist käsitletakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku paragrahvis 50c, milles sätestatakse, et kui adressaat keeldub dokumendi kättetoimetamisest, käsitatakse dokumenti kättetoimetatuna päeval, mil selle kättetoimetamisest keelduti. Adressaati tuleb tagajärgedest teavitada. Tšehhi õiguse kohaselt kehtib sama kättetoimetamise juriidiline fiktsioon ka juhul, kui adressaat keeldub avaldamast oma identiteeti või keeldub muul viisil tegemast nõuetekohaseks kättetoimetamiseks vajalikku koostööd. Sellisel juhul käsitatakse dokumenti kättetoimetatuna päeval, mil keelduti identiteedi avaldamisest või koostöö tegemisest. Tšehhi õiguse kohaselt ei uurita, kas keeldumine oli seaduslik või mitte, ning kättetoimetamise juriidiline fiktsioon rakendub keeldumise korral automaatselt.

8 Välisriigist pärit dokumentide kättetoimetamine postiteenust kasutades (dokumentide kättetoimetamise määruse artikkel 18)

8.1 Kui postiteenistus toimetab liikmesriigis adressaadile kätte välisriigist pärit dokumendi olukorras, kus on tarvis kättesaamisteatist (dokumentide kättetoimetamise määruse artikkel 18), siis kas postiteenistus toimetab dokumendi kätte ainult otse adressaadile või tohib ta kooskõlas siseriiklike postiteenust käsitlevate normidega toimetada dokumendi kätte ka muule samal aadressil elavale isikule?

Dokumentide välismaalt kättetoimetamisel toimib Tšehhi Post samamoodi kui riigisisesel kättetoimetamisel. See tähendab, et kui ümbrikul või saatelehel ei ole konkreetselt osutatud, et saadetise võib kätte toimetada üksnes isiklikult, võib selle toimetada mitte üksnes adressaadi, vaid ka tema volitatud isiku, seadusjärgse esindaja või tema seadusjärgse esindaja volitatud isiku kätte samadel tingimustel kui adressaadile (st ta peab avaldama oma identiteedi ja kinnitama dokumendi kättesaamist allkirjaga).

Lisaks võib vastavalt postiteenuse osutamise tingimustele võtta postisaadetise postiaadressil märgitud kohas vastu ka järgmine isik:

1. kui postisaadetis on adresseeritud füüsilisele isikule:

• üle 15aastane füüsiline isik, kes viibib eluruumis, kontoris, asutuses või muus suletud ruumis, mis on tähistatud adressaadi ees- ja perekonnanimega või adressaadi perekonnanimega identse perekonnanimega ja kes kinnitab saadetise kättesaamist oma allkirjaga;

2. kui postisaadetis on adresseeritud juriidilisele isikule:

• füüsiline isik, kes tõendab, et ta on volitatud isik, ja kinnitab saadetise vastuvõtmist oma allkirjaga;
• üle 15aastane füüsiline isik, kes viibib kontoris, asutuses või muus suletud ruumis, mis on tähistatud adressaadi nimega, ning kes esitab oma ees- ja perekonnanime tõendava dokumendi ja kinnitab saadetise kättesaamist oma allkirjaga.

Kui dokumenti ei ole ühelegi kõnealusele isikule üle antud, võib postkontor anda selle sobivale üle 15aastasele füüsilisele isikule, eelkõige adressaadi naabrile, kes nõustub saadetise adressaadile üle andma ja kes kinnitab saadetise kättesaamist oma allkirjaga.

See on välistatud juhul, kui

1. adressaat on esitanud Tšehhi Postile avalduse, et ta ei nõustu selle kättetoimetamismeetodiga;
2. adressaat on esitanud Tšehhi Postile avalduse, et Tšehhi Post võib postisaadetisi üksnes talle kätte toimetada;
3. deklareeritud hind ületab 10 000 Tšehhi krooni (postiteenuse osutamise tingimuste artikli 25 lõige 6).

8.2 Kuidas saab liikmesriigi postiteenust käsitlevate normide kohaselt toimetada kätte välisriigist pärit dokumente dokumentide kättetoimetamise määruse artikli 18 kohaselt olukorras, kus kättetoimetamise aadressil ei ole kätte saadud adressaati ega ühtegi muud dokumente vastu võtma pädevat isikut (kui see on siseriiklike postiteenust käsitlevate normide kohaselt lubatud)?

Kui dokument toimetatakse kätte vastavalt määruse artiklile 18 (st postiteenuste abil, mitte vastuvõtva asutuse kaudu) ja postisaadetist ei ole üle antud, hoiustatakse saadetis ning jäetakse adressaadile tema maja postkasti teade nõudmisega, et ta läheks postisaadetisele ettenähtud ajavahemikul teatud postkontorisse järele. Kui ta ei lähe saadetisele ettenähtud ajavahemikul järele, tagastatakse postisaadetis saatjale kui kättetoimetamatu.

8.3 Kas postkontor võimaldab dokumentidele teatava aja jooksul järele tulla, enne kui dokumendid kättetoimetamise võimatuse tõttu tagasi saadetakse? Kui jah, siis kuidas teatatakse adressaadile, et ta peaks postkontorisse dokumentidele järele tulema?

Isikliku kättetoimetamise korral, mille puhul kasutatakse teise riigi postiteenuseid määruse artikli 18 tähenduses, võib adressaat minna postisaadetisele järele 15 päeva jooksul alates kuupäevast, mil saadetis oli järele tulemiseks valmis. Adressaati teavitatakse postisaadetise hoiustamisest kirjaliku teatega, milles nõutakse, et ta tuleks saadetisele järele, ja mille kätte toimetav asutus jätab tema kodusesse postkasti.

9 Kas dokumentide kättetoimetamise kohta jääb kirjalik tõend?

Kui kohus toimetab dokumendi kätte ärakuulamise või muu kohtutoimingu käigus, mille kohta koostatakse protokollid, kinnitavad kättetoimetamist vastavad protokollid. Lisaks muudele üksikasjadele (tsiviilkohtumenetluse seadustiku paragrahvi 40 lõige 6) peavad kõnealused dokumendid osutama dokumendi laadile. Protokolli peavad allkirjastama seda kätte toimetav isik ja selle vastuvõtja.

Avaliku andmesidevõrgu kaudu ametlikul meiliaadressil kättetoimetamise kohta vt vastus küsimusele 7.2.

Kui dokument toimetatakse kätte avaliku andmesidevõrgu kaudu meiliaadressil, dokumenteeritakse kättetoimetamine adressaadi saadetud andmesõnumi abil, mis on varustatud tunnustatud elektroonilise allkirjaga, millega adressaat kinnitab dokumendi kättesaamist.

Kui kohus toimetab dokumendi kätte kohtutoimingu käigus, mida ei protokollita, või kätte toimetava asutuse kaudu, märgitakse dokumendi liik kättetoimetamiskviitungil. Kättetoimetamiskviitung on avalik dokument. Kui ei ole tõestatud muud, käsitatakse kättetoimetamiskviitungil esitatud andmeid õigetena.

Kättetoimetamiskviitung peab sisaldama järgmisi andmeid

1. dokumendi kättetoimetamist nõudnud kohtu nimi;
2. kätte toimetava asutuse nimi;
3. kätte toimetatava dokumendi nimetus;
4. adressaadi nimi ja aadress, millel dokument tuleb kätte toimetada;
5. kätte toimetava asutuse teatis, millel on osutatud kuupäev, mil adressaati ei saadud kätte, kuupäev, mil dokument anti üle adressaadile või saajale, kuupäev, mil dokument oli järele tulemiseks valmis, kuupäev, mil keelduti dokumendi kättetoimetamisest või dokumendi nõuetekohaseks kättetoimetamiseks vajalikust koostööst;
6. kui on nõutud „kättetoimetamise täpse aja“ märkimist, siis kättetoimetamise tund ja minut;
7. kättetoimetaja ees- ja perekonnanimi, tema allkiri ja kätte toimetava asutuse ametliku templi jäljend;
8. dokumendi vastu võtnud või selle kättetoimetamisest või dokumendi nõuetekohaseks kättetoimetamiseks vajalikust koostööst keeldunud isiku ees- ja perekonnanimi, kui see teave on kätte toimetavale asutusele teada; teave isiku seose kohta adressaadiga, kui dokument võetakse vastu adressaadi nimel; ja selle isiku allkiri;
9. teave, kas dokumendi postkasti panemine on välistatud.

Kui dokumenti hoiustatakse, peab kättetoimetamiskviitungil olema ka teave selle kohta, kas adressaadile jäeti teatis nõudmisega, et ta läheks dokumendile järele.

Kui adressaat või saaja läheb hoiustatud dokumendile järele, peab kättetoimetamiskviitung sisaldama ka järgmist:

1. dokumendi üle andnud isiku ees- ja perekonnanimi, tema allkiri ja kätte toimetava asutuse ametliku templi jäljend;
2. kätte toimetava asutuse teatis, millel osutatakse dokumendile järeletulemise kuupäev;
3. kui on nõutud „kättetoimetamise täpse aja“ märkimist, siis kättetoimetamise tund ja minut;
4. hoiustatud dokumendile järele tulnud isiku ees- ja perekonnanimi ning tema allkiri.

Kui adressaat või saaja keeldub dokumendi kättetoimetamisest või dokumendi nõuetekohaseks kättetoimetamiseks vajalikust koostööst, peab kättetoimetamiskviitung sisaldama ka teavet selle kohta, kas suuliselt või kirjalikult teavitati dokumendi kättetoimetamisest või dokumendi nõuetekohaseks kättetoimetamiseks vajalikust koostööst keeldumise tagajärgedest, ning selle kohta, kuidas dokumendi kättetoimetamisest keeldumist põhjendati, või dokumendi nõuetekohaseks kättetoimetamiseks vajalikust koostööst keeldumise laadi kohta.

Kui dokument edastatakse tavapostiga ja seda ei toimetata adressaadi või saaja kätte, peab kättetoimetamiskviitung sisaldama ka järgmist teavet:

1. kätte toimetava asutuse teatis, millel osutatakse kuupäev, mil dokument pandi adressaadi kodusesse postkasti või muusse adressaadi kasutatavasse postkasti;
2. kui on nõutud „kättetoimetamise täpse aja“ märkimist, siis kättetoimetamise tund ja minut;
3. kättetoimetaja ees- ja perekonnanimi, tema allkiri ja kätte toimetava asutuse ametliku templi jäljend;

Kui saaja ei saa dokumendi kättetoimetamist allkirjaga kinnitada, peab saajale kättetoimetamist kinnitama kättetoimetajast erinev sobiv füüsiline isik, allkirjastades kättetoimetamiskviitungi.

10 Mis saab siis, kui adressaat ei saa mingil põhjusel dokumente kätte või kui kättetoimetamisel rikutakse seadust (nt kui dokumendid toimetatakse kätte kolmandale isikule)? Kas kättetoimetamine võib sellest hoolimata kehtida (nt kas seadusrikkumist saab heastada) või tuleb dokumendid uuesti kätte toimetada?

Tšehhi Vabariigi seadustega ei nähta ette võimalust heastada valesti järgitud kättetoimetamismeetodit. Kui konkreetse dokumendi kättetoimetamisel rikuti seadusega ettenähtud menetlust, tuleb dokument uuesti kätte toimetada.

Arvestades, et Tšehhi Vabariigi seadustega lubatakse alternatiivset kättetoimetamismeetodit ja sellega seonduvat kättetoimetamise juriidilist fiktsiooni, esineb juhtudel, kui adressaat ei saanud objektiivsete takistuste tõttu dokumendiga tutvuda, tulemusetu kättetoimetamise võimalus.

Kättetoimetamise kuulutab tulemusetuks pädev kohus üksnes selle osalise taotlusel, kes oli konkreetse dokumendi adressaat (välja arvatud ärakuulamiseta menetlused, kui kohus saab vaadata kättetoimetamise tulemuslikkuse läbi ka ex officio). Taotlus tuleb esitada 15 päeva jooksul alates päevast, mil adressaat sai või oleks pidanud saama tutvuda kättetoimetatud dokumendiga. Kohus kuulutab kättetoimetamise tulemusetuks üksnes juhul, kui adressaat ei saanud dokumendiga tutvuda vabandataval põhjusel. Seega peab osaline esitama oma taotluses tõendid, mis toetavad tema taotluse õigeaegsust (eespool mainitud 15-päevane ajavahemik) ja õigustatust. Vabandatavad põhjused on muu hulgas haigestumine, haiglas viibimine jms põhjused, mis objektiivselt takistasid osalisel dokumendiga tutvumist. Kättetoimetamist ei saa kuulutada tulemusetuks, kui adressaat on kättetoimetamist teadlikult vältinud või kui ta ei viibi alaliselt postiaadressil, mille ta on andnud (osalised on kohustatud andma kättetoimetamiseks aadressi, millel nad tegelikult viibivad).

11 Kui adressaat keeldub dokumentide vastuvõtmisest kasutatud keele tõttu (dokumentide kättetoimetamise määruse artikkel 12) ning kohus või asutus, kus toimub kohtumenetlus, otsustab pärast kontrollimist, et keeldumine ei olnud põhjendatud, siis kas on võimalik see otsus vaidlustada?

Otsuse, millega tunnistatakse, et keeldumine ei olnud põhjendatud, saab edasi kaevata.

12 Kas dokumentide kättetoimetamise eest peab maksma? Kui jah, siis kui palju? Kas dokumentide kättetoimetamine siseriikliku õiguse alusel erineb olukorrast, kus dokumentide kättetoimetamise taotluse esitas teine liikmesriik? Vt ka dokumentide kättetoimetamise määruse artikli 15 kohane teade, mis puudutab dokumentide kättetoimetamist teisest liikmesriigist

Kättetoimetamise eest Tšehhi Vabariigis maksma ei pea. Reeglina kannab kättetoimetamiskulud dokumenti kättetoimetav kohus.