Liigu edasi põhisisu juurde

Lapse paigutamine teise riiki, sealhulgas kasuperekonda

Flag of Latvia
Läti
Sisu koostaja:
European Judicial Network
(in civil and commercial matters)

1 Millise ametiasutusega tuleb konsulteerida ja saada tema eelnev nõusolek enne lapse piiriülest paigutamist teie riiki?

Enne lapse piiriülest paigutamist tuleb konsulteerida pädeva perekonnakohtuga (bāriņtiesa), kelle tööpiirkonnas asuvasse hoolekandeasutusse või kasuperekonda laps paigutatakse, ja saada tema nõusolek.

2 Kirjeldage lühidalt lapse piiriülese paigutamise suhtes kohaldatavat konsulteerimise ja nõusoleku saamise korda (sealhulgas märkige nõutavad dokumendid, tähtajad, menetluse üksikasjad ja muud olulised andmed) oma riigis.

Läti justiitsministeerium on keskne kontaktasutus, kes menetleb paigutamistaotlusi ja edastab need Läti pädevale asutusele, kes teeb paigutamisotsused.

Nõutavate andmete ja dokumentide loetelu:

1. teave lapse õigusliku staatuse kohta ning kõikide asjakohaste kohtulahendite ärakirjad ja nende tõlge läti keelde;

2. teave lapse perekonnast eraldamise põhjuste kohta ja selle tõlge läti keelde;

3. lapse sünnitõendi koopia;

4. teave lapse vajaduste kohta (tervislik seisund, haridus, emotsionaalsed vajadused ja lapse suhtluskeeled) ning selle tõlge läti keelde;

5. koolis või koolieelses lasteasutuses käimise tõend ja ravidokumendid (arstlikud läbivaatused, vaktsineerimised ja diagnoosid) ning nende tõlge läti keelde;

6. teave selle isiku või perekonna kohta, kelle juurde laps paigutatakse;

7. kui tegemist on tähtajalise paigutamisega sotsiaalse rehabilitatsiooni või kohandamise eesmärgil, on lisaks eestkostja nõusolekule lapse paigutamisega ja juhtumi kokkuvõttele (juhtumi arengulugu, praegune sotsiaalne ja perekondlik olukord, probleemide ja ressursside kirjeldus, sotsiaaltöötaja järeldused ja ootused, saavutatud eesmärgid ja lühihinnang) vaja tõendit selle kohta, et taotluse esitanud riik kannab kulud;

8. kui isikul, kelle juurde laps paigutatakse, ei ole Läti pädeva asutuse antud kasuperekonna, eestkostja või vastuvõtva perekonna staatust, peab taotluse esitanud liikmesriik esitama hinnangu selle kohta, kas isik on sobiv last oma hoole alla võtma, ning tõendi, mis kinnitab, et õiguskaitseasutused ei jälgi teda laste õiguste võimalike rikkumiste või kuritegude eest, mis võivad mõjutada tema võimet lapse eest hoolitseda;

9. teave vanemate, muude sugulaste või muude isikutega, kellega lapsel on lähedane suhe, suhtlemise korra kohta või põhjused, miks sellist suhtlemist ei kavandata;

10. Läti pädev asutus jätab endale õiguse küsida vajaduse korral lisateavet.

*Kui välisriigi asutus ei ole nimetanud konkreetset isikut, kelle juurde on kavas laps Lätis paigutada, kuid lapsel on Lätiga oluline side, aitab perekonnakohus leida Lätis sobiva eestkostja või kasuperekonna.

3 Kas teie liikmesriik on otsustanud, et lapse paigutamiseks teie riiki ei ole vaja nõusolekut, kui laps paigutatakse lähisugulaste juurde? Kui see nii on, siis millised sugulased kuuluvad lähisugulaste kategooriasse?

Läti õigusraamistiku kohaselt on üldjuhul nõutav nõusolek lapse paigutamiseks lapse sugulaste või isikute juurde, kellega lapsel on lähedane suhe. Erand tehakse siiski lapse paigutamise kestusega seoses. Nimelt võivad lapsevanemad vastavalt lapse õiguste kaitse seaduse artiklile 451 anda lapse Lätis teise isiku hoole alla kuni kolmeks kuuks. Sellisel juhul peab üks vanematest koostama volikirja, milles täpsustatakse, millises ulatuses volitavad vanemad teist isikut oma lapse huve esindama.

Seda tingimust kohaldatakse üksnes vanemliku hoolitsuse all olevate laste suhtes ja juhul, kui laps paigutatakse teise isiku hoole alla kuni kolmeks kuuks.

4 Kas teie liikmesriik on sõlminud konsulteerimise lihtsustamise lepingu või kokkuleppe, et saada nõusolek lapse piiriüleseks paigutamiseks?

Puuduvad kokkulepped või kord, mis konsultatsioonimenetlust lihtsustaksid.

Teatage tehnilisest/sisuga seotud probleemist või andke tagasisidet sellel leheküljel