Üldkohtud – sissejuhatus
Esimese astme üldkohtud on maakohtud, mis arutavad esimese astmena kõiki tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasju ning teevad muid toiminguid, mis on seadusega antud nende pädevusse. Menetlust maakohtus reguleerivad tsiviilasjades tsiviilkohtumenetluse seadustik, kriminaalasjades kriminaalmenetluse seadustik ning väärteoasjades väärteomenetluse seadustik.
Maakohtute otsuseid ja määrusi vaatavad nende peale esitatud kaebuste alusel läbi teise astme kohtutena ringkonnakohtud. Menetlust ringkonnakohtus reguleerivad samad seadused mis esimese astme kohtutes.
Esimese astme kohtud
Eestis on neli maakohut. Maakohtud jagunevad kohtumajadeks.
Maakohtud:
Harju Maakohus:
- Tallinna kohtumaja
Viru Maakohus:
- Jõhvi kohtumaja
- Narva kohtumaja
- Rakvere kohtumaja
Pärnu Maakohus:
- Pärnu kohtumaja
- Haapsalu kohtumaja
- Kuressaare kohtumaja
- Rapla kohtumaja
- Paide kohtumaja
Pärnu Maakohtu alla kuulub maksekäsuosakond, kus menetletakse maksekäsu kiirmenetluse avaldusi.
Tartu Maakohus:
- Tartu kohtumaja
- Jõgeva kohtumaja
- Viljandi kohtumaja
- Valga kohtumaja
- Võru kohtumaja
Tartu Maakohtu alla kuulub registri- ja kinnistusosakond. Kinnistusosakond peab kinnistusraamatut ja laevakinnistusraamatut. Registriosakond peab äriregistrit, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrit ning kommertspandiregistrit.
Teise astme kohtud
Eestis on kaks ringkonnakohut.
Ringkonnakohtud:
- Tallinna Ringkonnakohus
- Tartu Ringkonnakohus
Õigusvaldkonna andmebaasid
Kohtute kontaktandmed on kättesaadavad kohtute veebilehel. Juurdepääs kontaktandmetele on tasuta.