Juhime tähelepanu sellele, et käesoleva lehekülje saksa keel originaalkeelset versiooni on hiljuti muudetud. Valitud keeleversiooni meie töötajad parajasti tõlgivad.
Swipe to change

Kohtukulud seoses väiksemate kohtuvaidluste menetlusega

Austria

Sellel lehel on teave Austria kohtukulude kohta.

Sisu koostaja:
Austria
Seda lehekülge ei ole Teie valitud keelde tõlgitud.
Võite saada sisu masintõlgitud versiooni. Võtke arvesse, et see võimaldab ainult teksti ligikaudset mõistmist. Lehekülje omanik ei vastuta masintõlgitud teksti kvaliteedi eest.

Sissejuhatus

Milliseid tasusid kohaldatakse?

Kui palju pean maksma?

Mis juhtub siis, kui jätan kohtukulud õigeaegselt tasumata?

Kuidas saan kohtukulusid tasuda?

Mida pean pärast makse sooritamist tegema?

Sissejuhatus

Määruses (EÜ) nr 861/2007, millega luuakse Euroopa väiksemate nõuete menetlus, on menetluse algatusdokumendile viitamisel kasutatud mõistet „nõue“, nagu riigisiseses õiguseski. Seetõttu ei sisalda kohtulõive käsitlev Austria seadus selle määruse kohaste nõuete jaoks eraldi norme. Nõude esitamisel ja sellele järgnevas esimese astme menetluses kohaldatakse Austria kohtulõivude seaduses (Gerichtsgebührengesetz) sätestatud 1. tariifirubriiki (Tarifpost 1), mida kohaldatakse kõikide riigisiseste tsiviilkohtumenetluste korral.

Milliseid tasusid kohaldatakse?

Esimeses kohtuastmes Euroopa väiksemate nõuete menetluses lahendatavate nõuete suhtes kohaldatakse kohtulõivude seaduse kohast 1. tariifirubriiki vastavalt kohtulõivude seaduse 1. tariifirubriigi 1. märkusele. Kindlasummaline kohtulõiv tuleb tasuda sõltumata sellest, kas menetlus viiakse lõpule või mitte. Lõivu vähendatakse ainult juhul, kui nõue võetakse kohe tagasi või lükatakse tagasi enne selle vastaspoolele kättetoimetamist (ühe neljandikuni; kohtulõivude seaduse 1. tariifirubriigi 3. märkus) või kui kohtuasi esimesel kohtuistungil õiguspärasel viisil lahendatakse (pooleni; kohtulõivude seaduse 1. tariifirubriigi 2. märkus). Austria kohtulõivude süsteemi kohaselt tuleb esimese astme tsiviilkohtumenetluses maksta lõivu ainult menetluse (käesoleval juhul Euroopa väiksemate nõuete menetluse) algatamise avalduse esitamisel. Järgnevate toimingute eest esimeses kohtuastmes täiendavaid lõive maksma ei pea.

Kohtulõivude seaduse paragrahvi 2 lõike 1 punkti a kohaselt tekib kohtulõivu tasumise kohustus Euroopa väiksemate nõuete menetluse avalduse esitamisel kohtule. Kui nõuet seejärel laiendatakse, tekib lõivu maksmise kohustus kirjalike seisukohtade esitamisel. Läbirääkimiste korral tekib lõivu maksmise kohustus nõude laiendamise registreerimisel või kui nõue rahuldatakse nõude esemest suuremas ulatuses. Siis tuleb ka lõiv tasuda. Hiljemalt sel ajal tuleb esitada taotlus kohtulõivu tasumisest vabastamiseks tasuta õigusabi (Verfahrenshilfe) korras, eeldusel et selle saamise tingimused on täidetud.

Taotluse esitamine määruse artikli 18 kohaseks kohtuotsuse läbivaatamiseks on tasuta.

Kui palju pean maksma?

Esimese astme menetluses sõltub lõivu suurus nõude suurusest (nõudes või hiljem nõude laiendamisel näidatud vaidlusalusest summast) ja menetlusosaliste arvust. Vt näiteks järgmine lõivumäärade tabel, mis sisaldab kohtulõivude seaduse kohase 1. tariifirubriigi lõive (kehtivad alates 1. augustist 2017; kehtiva redaktsiooni täies mahus leiab siit: kohtulõivude seadus).

1. tariifirubriik

Tsiviilasja hind

Lõiv

kuni

150 eurot

23 eurot

üle

150 euro, kuid mitte üle

300 euro

45 eurot

üle

300 euro, kuid mitte üle

700 euro

64 eurot

üle

700 euro, kuid mitte üle

2000 euro

107 eurot

üle

2000 euro, kuid mitte üle

3500 euro

171 eurot

üle

3500 euro, kuid mitte üle

7000 euro

314 eurot

üle

7000 euro, kuid mitte üle

35 000 euro

743 eurot

üle

35 000 euro, kuid mitte üle

70 000 euro

1459 eurot

üle

70 000 euro, kuid mitte üle

140 000 euro

2919 eurot

üle

140 000 euro, kuid mitte üle

210 000 euro

4380 eurot

üle

210 000 euro, kuid mitte üle

280 000 euro

5840 eurot

üle

280 000 euro, kuid mitte üle

350 000 euro

7299 eurot

üle

350 000 euro

1,2% tsiviilasja hinnast + 3488 eurot

Rohkem kui kahe menetlusosalise korral võidakse vastavalt kohtulõivude seaduse paragrahvile 19a kohaldada mitme menetlusosalise lisatasu (10–50%).

Mis juhtub siis, kui jätan kohtukulud õigeaegselt tasumata?

Vastavalt kohtulõivude seaduse paragrahvile 31 tuleb maksetähtaja ületamise korral maksta lisaks 22 eurot (alates 1. augustist 2017). Maksetähtaja ületamine ei mõjuta siiski tsiviilkohtumenetluse käiku. Kohtumenetlus ei sõltu kohtulõivude tasumisest, vaid toimub täiesti sõltumatult.

Kohtuasutuse poolt kohtulõivude sissenõudmist reguleerib Austria kohtulõivude sissenõudmise seadus (Gerichtliches Einbringungsgesetz). Kui kohtuasutus peab kohtulõivude tasumata jätmise tõttu tegema vastavalt kohtulõivude sissenõudmise seaduse paragrahvile 6a maksekäsundi (täitedokument kohtulõivude sissenõudmiseks), tuleb lisaks tasuda sissenõudmistasu, mis on alates 2014. aasta 1. jaanuarist 8 eurot.

Kuidas saan kohtukulusid tasuda?

Makseviisi reguleerib kohtulõivude seaduse paragrahv 4. Vastavalt sellele paragrahvile võib kohtulõive tasuda pangakaardiga, millega saab teha toiminguid sularahaautomaadis, või krediitkaardigadeposiidina või pangaülekandega pädeva kohtu arvelduskontole või sularahas samale kohtule. Kohtu pangarekvisiidid on avaldatud föderaalse justiitsministeeriumi (Bundesministerium für Justiz) veebisaidil, vahelehel „Kohtud“ (Gerichte).

Lisaks saab kõiki lõive maksta otsekorraldusega, kui kohtul (või Austria kohtusüsteemil üldiselt) on luba debiteerida kohtulõive arvelduskontolt, mille andmed on esitanud lõivu tasuma kohustatud menetluspool, ja deponeerida need kohtu arvelduskontol. Selleks tuleb avalduses (Euroopa väiksemate nõuete menetluses esitatud nõudes) märkida konto, millelt kohtulõiv debiteeritakse, ning volitus selle tegemiseks, näiteks lisades märkuse „Gebühreneinzug!“ või „AEV!“. Piiratud volituse korral võib avalduses märkida ka maksimaalse debiteeritava summa (otsekorraldusi käsitleva määruse (Abbuchungs- und Einziehungs-Verordnung) paragrahvid 5 ja 6).

Kui Euroopa väiksemate nõuete menetluses esitatakse nõue Austria e-õigussüsteemi (Elektronischer Rechtsverkehr – ERV) kaudu, tuleb kohtulõivud tasuda otsekorraldusega. Sellisel juhul ei saa maksimaalset debiteeritavat summat kindlaks määrata.

Mida pean pärast makse sooritamist tegema?

Kui föderaalasutustel on õigus nõuda kohtulõivu avalduse esitamisel (Euroopa väiksemate nõuete menetluse korral) ning otsekorralduseks puudub volitus, tuleb avaldusele lisada lõivude tasumist (ülekannet) tõendavad dokumendid (kohtulõivude seaduse paragrahv 4). Kui tasutakse pangakaardiga, krediitkaardiga, deposiidina või ülekandega pädeva kohtu arvelduskontole või otsekorraldusega menetluspoole arvelduskontolt, teatab Austria föderaalne raamatupidamisamet kohtuasutusele kohtu arvelduskontole tehtud maksete broneerimisest alles hiljem. Kohtulõivusid puudutav menetlus lõpeb pärast seda, kui on esitatud tõend lõivu (täieliku) tasumise kohta.

Kui makstakse nõutavast summast rohkem, võib viie aasta jooksul esitada enammakstud kohtulõivude tagastamise avalduse (kohtulõivude sissenõudmise seaduse paragrahvi 6c lõike 1 punkt 1).

Viimati uuendatud: 17/02/2021

Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.