Kohtukulud seoses väiksemate kohtuvaidluste menetlusega

Austria

Sellel teabelehel esitatakse teave kohtukulude kohta Austrias.

Sisu koostaja:
Austria

Sissejuhatus

Määruses (EÜ) nr 861/2007, millega luuakse Euroopa väiksemate nõuete menetlus, on menetluse algatusdokumendile viitamisel kasutatud mõistet „nõue“ (Klage), nagu riigisiseses õiguseski. Seetõttu ei sisalda kohtulõive käsitlev Austria seadus selle määruse kohaste nõuete jaoks eraldi norme. Nõude esitamisel ja sellele järgnevas esimese astme menetluses kohaldatakse Austria kohtulõivude seaduses (Gerichtsgebührengesetz – GGG) sätestatud 1. tariifirubriiki (Tarifpost 1), mida kohaldatakse kõikide riigisiseste tsiviilkohtumenetluste puhul.

Milliseid tasusid kohaldatakse?

Esimeses kohtuastmes Euroopa väiksemate nõuete menetluses lahendatavate nõuete suhtes kohaldatakse kohtulõivude seaduse kohast 1. tariifirubriiki vastavalt kohtulõivude seaduse 1. tariifirubriigi 1. märkusele. Kindlasummaline kohtulõiv tuleb tasuda sõltumata sellest, kas menetlus viiakse lõpule või mitte. Lõivu vähendatakse ainult järgmistel juhtudel:

  • kui nõue võetakse tagasi või jäetakse rahuldamata enne selle vastaspoolele kättetoimetamist (lõivu vähendatakse ühe neljandikuni; kohtulõivude seaduse 1. tariifirubriigi 3. märkus) või
  • kui nõue võetakse tagasi pärast vastaspoolele kättetoimetamist, enne esimest kohtuistungit või esimesel kohtuistungil (lõivu vähendatakse pooleni; kohtulõivude seaduse 1. tariifirubriigi 4.a märkus) või
  • kui asi lahendatakse esimesel kohtuistungil või teise kohtuistungi alguses hiljemalt sellel kohtuistungil algatatud lepitusmenetluse tulemusena ja see kokkulepe jõustub (lõivu vähendatakse pooleni; kohtulõivude seaduse 1. tariifirubriigi 4.b märkus).

Austria kohtulõivude süsteemi kohaselt tuleb esimese astme tsiviilkohtumenetluses maksta lõivu ainult menetluse (käesoleval juhul Euroopa väiksemate nõuete menetluse) algatamise avalduse esitamisel. Järgnevate toimingute eest esimeses kohtuastmes täiendavaid lõive maksma ei pea.

Kohtulõivude seaduse paragrahvi 2 lõike 1 punkti a kohaselt tekib kohtulõivu tasumise kohustus Euroopa väiksemate nõuete menetluse avalduse esitamisel kohtule. (Kui nõuet seejärel laiendatakse, tekib lõivu maksmise kohustus kirjalike seisukohtade esitamisel. Läbirääkimiste korral tekib lõivu maksmise kohustus nõude laiendamise registreerimisel või kui nõue rahuldatakse nõude esemest suuremas ulatuses). Siis tuleb tasuda ka lõiv. Hiljemalt sel ajal tuleb esitada taotlus kohtulõivu tasumisest vabastamiseks tasuta õigusabi (Verfahrenshilfe) korras, eeldusel et selle saamise tingimused on täidetud.

Taotluse esitamine määruse artikli 18 kohaseks kohtuotsuse läbivaatamiseks on tasuta.

Kui palju pean maksma?

Esimese astme menetluses sõltub lõivu suurus nõude suurusest (nõudes või hiljem nõude laiendamisel näidatud vaidlusalusest summast) ja menetlusosaliste arvust. Vt näiteks järgmist lõivumäärade tabelit, mis sisaldab kohtulõivude seaduse 1. tariifirubriigi lõive (kehtivad alates 1. maist 2021; kohtulõivude seaduse kehtiva redaktsiooni leiab siit).

1. tariifirubriik

Nõude suurus

Lõiv

kuni

150 eurot

25 eurot

üle

150 euro, kuid mitte üle

300 euro

48 eurot

üle

300 euro, kuid mitte üle

700 euro

68 eurot

üle

700 euro, kuid mitte üle

2000 euro

114 eurot

üle

2000 euro, kuid mitte üle

3500 euro

182 eurot

üle

3500 euro, kuid mitte üle

7000 euro

335 eurot

üle

7000 euro, kuid mitte üle

35 000 euro

792 eurot

üle

35 000 euro, kuid mitte üle

70 000 euro

1556 eurot

üle

70 000 euro, kuid mitte üle

140 000 euro

3112 eurot

üle

140 000 euro, kuid mitte üle

210 000 euro

4670 eurot

üle

210 000 euro, kuid mitte üle

280 000 euro

6227 eurot

üle

280 000 euro, kuid mitte üle

350 000 euro

7783 eurot

üle

350 000 euro

1,2% vaidlusalusest summast + 4203 eurot

Rohkem kui kahe menetlusosalise puhul võidakse vastavalt kohtulõivude seaduse paragrahvile 19a kohaldada mitme menetlusosalise lisatasu (10–50%).

Mis juhtub siis, kui jätan kohtukulud õigeaegselt tasumata?

Vastavalt kohtulõivude seaduse paragrahvile 31 tuleb maksetähtaja ületamise korral maksta kindlasummaline trahv, mis praegu on 23 eurot (alates 1. maist 2021). Maksetähtaja ületamine ei mõjuta aga tsiviilkohtumenetluse enda kulgu. Kohtumenetlus ei sõltu kohtulõivu tasumisest, vaid toimub täiesti sõltumatult.

Kohtuasutusepoolset kohtulõivude sissenõudmist reguleerib kohtulõivude sissenõudmise seadus (Gerichtliches Einbringungsgesetz – GEG). Kui kohtuasutus peab kohtulõivude tasumata jätmise tõttu tegema kohtulõivude sissenõudmise seaduse paragrahvi 6a kohaselt maksekäsu (täitedokument kohtulõivude sissenõudmiseks), tuleb sissenõudmise eest maksta lisatasu, mis on alates 2014. aasta 1. jaanuarist 8 eurot.

Kuidas saan kohtukulusid tasuda?

Makseviisid on sätestatud kohtulõivude seaduse paragrahvis 4. Selle kohaselt saab kohtulõive maksta pangakaardiga, millega saab teha toiminguid sularahaautomaadis, või krediitkaardiga või pangaülekandega pädeva kohtu arvelduskontole või sularahas pädevas kohtus. Kohtu pangarekvisiidid on avaldatud föderaalse justiitsministeeriumi (Bundesministerium für Justiz) veebisaidil, vahelehel „Kohtud“ (Gerichte).

Lisaks saab kõiki lõive maksta otsekorraldusega, kui kohtul (või Austria kohtusüsteemil üldiselt) on luba debiteerida kohtulõive arvelduskontolt, mille andmed lõivu tasuma kohustatud menetluspool on esitanud, ja deponeerida need kohtu arvelduskontol. Selleks tuleb avalduses (Euroopa väiksemate nõuete menetluses esitatud nõudes) märkida konto, millelt kohtulõiv debiteeritakse, ning volitus selle tegemiseks, näiteks lisades märkuse „Gebühreneinzug!“ („Lõivude debiteerimine“) või „AEV!“ („Otsekorraldus“). Piiratud volituse korral võib avalduses märkida ka maksimaalse debiteeritava summa (otsekorraldusi käsitleva määruse (Abbuchungs- und Einziehungs-Verordnung) paragrahvid 5 ja 6).

Kui Euroopa väiksemate nõuete menetluses esitatakse nõue Austria e-õiguskeskkonna süsteemi (Elektronischer Rechtsverkehr – ERV) kaudu, tuleb kohtulõivud tasuda otsekorraldusega. Sellisel juhul ei saa maksimaalset debiteeritavat summat kindlaks määrata.

Mida pean pärast makse sooritamist tegema?

Kui föderaalasutustel on õigus nõuda kohtulõivu avalduse esitamisel (Euroopa väiksemate nõuete menetluse puhul) ning otsekorralduseks puudub volitus, tuleb avaldusele lisada lõivude tasumist (ülekannet) tõendavad dokumendid (kohtulõivude seaduse paragrahv 4). Kui tasutakse deebet- või krediitkaardiga või deposiidina või ülekandega pädeva kohtu arvelduskontole või otsekorraldusega menetluspoole arvelduskontolt, teavitab Austria föderaalne raamatupidamisamet (Buchhaltungsagentur des Bundes) kohtuasutust maksete krediteerimisest kohtu arvelduskontole alles hiljem. Kohtulõivusid puudutav menetlus lõpeb pärast seda, kui on esitatud tõend lõivu (täieliku) tasumise kohta.

Kui makstakse nõutavast summast rohkem, võib viie aasta jooksul esitada enammakstud kohtulõivude tagastamise avalduse (kohtulõivude sissenõudmise seaduse paragrahvi 6c lõike 1 punkt 1).

Viimati uuendatud: 17/06/2024

Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.