Sissejuhatus
Euroopa väiksemate nõuete menetlusega seotud kohtulõivud on loetletud Sloveenia kohtulõivude seaduses (Zakon o sodnih taksah (ZST), Sloveenia Vabariigi ametlik väljaanne (Uradni list RS) nr 37/08, 97/10, 63/13, konstitutsioonikohtu otsused 58/14 ja 19/15 ning tsiviilkohtumenetluse seaduse muudatused (ZPP-E) 30/16 ja 10/17) (edaspidi „ZST-1“), mis on kohtulõivusid käsitlev üldseadus.
ZST-1-s (artikkel 6) on sätestatud kohtulõivude sularahas, elektrooniliselt või muude seaduslike makseviisidega tasumise õiguslik alus, mis kehtib ka Euroopa väiksemate nõuete menetlusega seotud lõivude maksmise suhtes. Praktikas saab kohtulõivusid tasuda elektrooniliselt ükskõik millise panga veebimakseteenust kasutades. Juhud, mil väiksemate nõuete menetluses tuleb tasuda kohtulõivu, ja lõivu tasumata jätmise tagajärjed on sätestatud tsiviilkohtumenetluse seaduses (Zakon o pravdnem postopku) (edaspidi „ZPP“).
Milliseid tasusid kohaldatakse?
Euroopa väiksemate nõuete menetluses tuleb kohtulõivu tasuda hagide, vastuhagide, teistmisavalduste, apellatsioonkaebusi sisaldavate avalduste ja apellatsioonkaebuste esitamise korral (ZPP artikli 105a esimene lõik). Kohtulõivu peab tasuma hageja (ZPP artikkel 105a, ZST-1 artikli 6 lõige 1).
Sloveenia kõrgeima kohtu (Vrhovno sodišče) praktika ei luba väiksemaid nõudeid uuesti läbi vaadata ning kõrgeim kohus ei saa seda lubada. Kui menetluspool siiski sellist õiguskaitsevahendit taotleb, peab ta selle eest tasuma kohtulõivu.
Kui palju pean maksma?
Euroopa väiksemate nõuete menetlusega seotud kohtulõiv, mille hageja peab tasuma menetluse algatamise avalduse esitamisel kohtule, sõltub nõude suurusest:
- nõude suurus on alla 300 euro – lõiv on 54 eurot;
- nõude suurus on 301–600 eurot – lõiv on 78 eurot;
- nõude suurus on 601–900 eurot – lõiv on 102 eurot;
- nõude suurus on 901–1200 eurot – lõiv on 126 eurot;
- nõude suurus on 1201–1500 eurot – lõiv on 150 eurot;
- nõude suurus on 1501–2000 eurot – lõiv on 165 eurot;
- nõude suurus on 2001–2500 eurot – lõiv on 180 eurot;
- nõude suurus on 2501–3000 eurot – lõiv on 195 eurot;
- nõude suurus on 3001–3500 eurot – lõiv on 210 eurot;
- nõude suurus on 3501–4000 eurot – lõiv on 225 eurot;
- nõude suurus on 4001–4500 eurot – lõiv on 240 eurot;
- nõude suurus on 4501–5000 eurot – lõiv on 255 eurot.
ZST-1-s on sätestatud ka kohtulõivu suurus suuremate nõuete puhul (nõuded, mis on seaduse lisa kehtiva redaktsiooni kohaselt 500 000 eurot või suuremad) ning arvesse tuleb võtta lõivumäärasid, mille järgi saadakse koefitsient kohtulõivu arvutamiseks eri liiki menetluste korral.
Mis juhtub siis, kui jätan kohtukulud õigeaegselt tasumata?
Kohtulõiv tuleb tasuda hiljemalt tähtajaks, mille kohus on määranud kindlaks kohtulõivu tasumise korralduses. Korralduses teavitab kohus menetluspoolt kohtulõivu tasumata jätmise tagajärgedest vastavalt artikli 105a kolmandale lõigule (ZPP artikli 105a teine lõik).
Kui kohtulõivu ei tasuta õigel ajal ning kohtulõivu tasumisest vabastamise, selle tasumise edasilükkamise või osamaksetena tasumise tingimused ei ole täidetud, loetakse avaldus (nt hagi) tagasivõetuks (ZPP artikli 105a kolmas lõik).
Kuidas saan kohtukulusid tasuda?
ZST-1-s (artikkel 6) on sätestatud kohtulõivude sularahas, elektrooniliselt või muude seaduslike makseviisidega tasumise õiguslik alus, mis kehtib ka Euroopa väiksemate nõuete menetlusega seotud lõivude maksmise suhtes.
Praktikas saab kohtulõivu tasuda elektrooniliselt, kasutades ükskõik millise panga veebimakseteenust, või otse makseteenuse osutaja kaudu või kohtu kassasse (sularahas või makseterminali kaudu).
Igal pangal on elektrooniliste maksete edastamiseks oma veebimakseteenus.
Kohustatud isik võib kohtulõivu tasuda ettemaksena, st kohtule avalduse esitamisel, või esitada kohtule avalduse ja oodata, kuni kohus saadab talle maksekorralduse, milles on märgitud kohaldatav summa ja esitatud kõik muud makse tegemiseks vajalikud andmed.
Mida pean pärast makse sooritamist tegema?
Kui kohtulõivu tasumisel on märgitud õige viitenumber (mille kohus on kohustatud isikule teatanud maksekorralduses), ei pea kohustatud isik kohtule lõivu tasumist tõendavat dokumenti esitama. Sellisel juhul saab kohus makse laekumisest teada spetsiaalse elektroonilise (UJPnet) pangasüsteemi kaudu, milles õige viitenumber on määrava tähtsusega üksikute maksete eristamisel.
Kui aga kohtulõivu tasumisel ei ole ettenähtud viitenumbrit märgitud, peab kohustatud isik kohtule esitama lõivu tasumist tõendava dokumendi. Sellise tasumist tõendava dokumendi kehtivusele ei ole spetsiaalseid ametlikke tingimusi kehtestatud. Tasumist tõendava dokumendi alusel kontrollib kohus vajaduse korral UJPneti veebirakenduse kaudu, kas makse on laekunud (eelkõige siis, kui kohtulõiv ei ole tasutud kohtu kassa kaudu).