Kohtukulud seoses väiksemate kohtuvaidluste menetlusega

Sissejuhatus

Horvaatia Vabariigis on kohtulõivud sätestatud kohtulõivude seaduses (Zakon o sudskim pristojbama) (Narodne novine (NN; Horvaatia Vabariigi ametlik väljaanne), nr 118/18 ja 51/23) ning Horvaatia Vabariigi valitsuse määruses, millega nähakse ette kohtulõivude tariifistik (Uredba o Tarifi sudskih pristojbi) (NN nr 37/23).

Vastavalt kohtulõivude seaduse artiklile 5 tuleb kohtulõivude tariifistiku kohane lõiv tasuda maksekaardiga, sularahas, Horvaatia Vabariigi välja antud maksumarkides või pangaülekandega.

Kohtulõivude seaduse artiklis 7 on sätestatud, et (hagi)avalduste puhul, mis esitatakse vastavalt erinormidele elektrooniliselt kohtu asjaajamises kasutatava infosüsteemi kaudu, tuleb lõiv maksta (hagi)avalduse esitamise ajal. Tasuda tuleb summa, mis võrdub poolega kehtestatud lõivumäärast.

Seoses otsustega, mille kohus toimetab kätte vastavalt erinormidele elektrooniliselt kohtu asjaajamises kasutatava infosüsteemi kaudu, tuleb ettenähtud lõivust pool tasuda kolme päeva jooksul pärast otsuse elektroonilist kättetoimetamist.

Kui kohtulõivu ei ole eespool märgitud aja jooksul tasutud, tuleb see tasuda kehtestatud lõivumäära summas.

Milliseid tasusid kohaldatakse?

Kohtulõivud kaasnevad kõikide tsiviil- ja kaubanduskohtumenetlustega. Vastavalt kohtulõivude seaduse artiklile 11 on kohtulõivude tasumisest vabastatud järgmised isikud:

1. Horvaatia Vabariik ja valitsusasutused;
2. isikud ja asutused, kes teostavad oma ülesannete täitmisel avalikku võimu;
3. töötajad seoses nende töösuhetest tulenevate õiguste teostamist käsitlevate vaidluste ja muude menetlustega;
4. ametnikud ja teenistujad haldusvaidlustes, mis on seotud nende töösuhetest tulenevate õiguste kasutamisega;
5. puudega isikud, kelle staatus peab olema tõendatud asjakohaste dokumentidega;
6. Horvaatia iseseisvussõjas surma saanud, kadunuks jäänud või vangistatud sõdurite abikaasad, lapsed ja vanemad, kelle staatus peab olema tõendatud asjakohaste dokumentidega;
7. Horvaatia iseseisvussõjas surma saanud, kadunuks jäänud või vangistatud isikute abikaasad, lapsed ja vanemad, kelle staatus peab olema tõendatud asjakohaste dokumentidega;
8. pagulased, põgenikud ja tagasipöördujad, kelle staatus peab olema tõendatud asjakohaste dokumentidega;
9. toimetulekutoetust saavad isikud;
10. humanitaarabiorganisatsioonid ning organisatsioonid, kes tegelevad humanitaarabi osutamise ajal surma saanud, kadunuks jäänud või vangistatud isikute perekondade kaitsmisega, ning puuetega inimeste ühendused;
11. lapsed, kes on menetlusosalised ülalpidamist või sellest õigusest tulenevaid nõudeid käsitlevates menetlustes;
12. menetluse algatajad kohtumenetlustes, mis käsitlevad põlvnemise tunnustamist ning kulusid, mida kanti seoses raseduse ja sünnitusega väljaspool abielu;
13. teovõime taastamist taotlevad isikud;
14. abiellumise luba taotlevad alaealised;
15. sellise menetluse osalised, mille raames taotletakse lapse üleandmist ja mis on algatatud lapsega suhtlemise õiguse teostamise eesmärgil;
16. menetluse algatajad vaidlustes, mis on seotud õigustega, mis tulenevad kohustuslikust pensionikindlustusest ja üldisest ravikindlustusest, ning töötu õigustega vastavalt tööõigusnormidele ja sotsiaalhoolekandeõigustega;
17. menetluse algatajad põhiseadusega tagatud inimõiguste ja põhivabaduste kaitsmisega seotud menetlustes, mis on algatatud seoses lõplike üksikaktidega;
18. keskkonnareostuse eest hüvitise maksmist käsitlevate vaidluste pooled;
19. ametiühingud ja nende ühendused tsiviilkohtumenetlustes, mille eesmärk on saada kohtult heakskiit ametiühingu heakskiidu asemel, ja kollektiivsetes töövaidlustes ning ametiühingu esindajad tsiviilkohtumenetlustes, kui nad täidavad tööliste nõukogu volitusi;
20. tarbijad võlgnikuna pankrotimenetluses ning hagejana menetluses, mis on algatatud lõpliku kohtuotsuse alusel kollektiivsete huvide kaitseks;
21. muud eriõigusnormides nimetatud isikud ja organid.

Välisriik on vabastatud kohtukulude tasumisest, kui nii on sätestatud välislepingus või vastastikkuse alusel.

Vastastikkuse tingimuste täitmisega seotud kahtluse korral taotleb kohus õigusmõistmise eest vastutavalt ministeeriumilt selgitust.

Punktis 10 osutatud erandit kohaldatakse nende humanitaarabiorganisatsioonide suhtes, mis on kindlaks määratud sotsiaalhoolekande eest vastutava ministri otsusega.

Kohalikud ja piirkondlikud omavalitsusüksused vabastatakse kohtulõivude tasumisest ainult juhul, kui eriseaduste kohaselt on neid volitatud avalikku võimu teostama.

Euroopa väiksemate nõuete menetluse raames tuleb kohtulõivud tasuda järgmiselt:

• nõude esitamise eest – maksab hageja;
• kostja vastuse esitamise eest – maksab kostja;
• kohtuotsuse eest – maksab hageja;
• apellatsiooni esitamise eest – maksab apellant,
• apellatsioonkaebusele vastamise eest – maksab vastaja (vastamine on vabatahtlik).

Kui palju pean maksma?

I. Hagi, vastuhagi, kohtuotsuse ja maksekäsu peale esitatud vastuväite puhul tuleb tasuda nõude summale vastav kohtulõiv (mis arvutatakse ainult põhinõude summa (ilma viivise ja kuludeta) alusel) järgmiselt:

II. Kostja vastuse ja apellatsioonkaebusele vastuse esitamisel tuleb maksta pool I punktis osutatud lõivust.

III. Kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse esitamise korral tuleb tasuda I punktis osutatud lõiv pluss veel 100% sellest lõivust.

IV. Kohtulõivu ei tule tasuda, kui kohtumenetluse käigus saavutatakse kohtulik kokkulepe.

Mis juhtub siis, kui jätan kohtukulud õigeaegselt tasumata?

Kui menetluspool jätab lõivu ettenähtud tähtajaks tasumata või ei teata sellest viivitamata kohtule, lisab kohus 15päevase tähtaja jooksul kohtulõivusid käsitlevale otsusele või kaebust käsitlevale otsusele täitekorralduse ja esitab selle finantsasutusele lõivu asjaomase menetluspoole rahalistest vahenditest kinnipidamiseks kooskõlas õigusnormidega, mis käsitlevad finantsvara käsitlevate kohtulahendite täitmist.

Kohtulõivude seaduse artiklis 28 on sätestatud, et kui sellisel kohtuistungil osalenud pool, millega seoses tuli lõiv tasuda, ei tasu lõivu kohe, peab kohus esmalt menetluspoolele meelde tuletama, et tal on aega tasuda lõiv kolme päeva jooksul. Kui pool eirab seda meeldetuletust või ei osalenud kohtuistungil, millega seoses tuli lõiv tasuda, ning jättis lõivu tasumata, võtab kohus vastu kohtulõivu käsitleva otsuse, milles kutsutakse poolt üles tasuma lõiv kaheksa päeva jooksul alates otsuse tegemisest. Kohtulõivu käsitleva otsuse eest tuleb tasuda täiendav lõiv 13,27 eurot.

Kuidas saan kohtukulusid tasuda?

Kohtulõiv tuleb tasuda maksekaardiga, sularahas, Horvaatia Vabariigi välja antud maksumarkides või elektrooniliselt pangaülekandega.

Sularahas saab lõivu tasuda ka kohtu kantseleis ning sellisel juhul peab kohus kandma raha riigieelarvesse viie päeva jooksul pärast selle laekumist.

Alla 13,27 euro suuruse lõivu võib tasuda maksumarkides.

Teave lõivude tasumise viiside kohta tuleb avaldada e-teadetetahvli veebisaidil, kohtu veebisaidil ja teha kättesaadavaks kohtu kantseleis.

Kohtulõivu võib tasuda Horvaatia Vabariigi riigieelarvesse mis tahes panga või postkontori kaudu.

Välisriigist kohtulõivude tasumisel tuleb maksekorraldusele märkida järgmine teave:

SWIFT: NBHRHR2X
IBAN: HR1210010051863000160
žiirokonto (CC): 1001005-1863000160
mudel: HR64
viitenumber: 5045-20735-isikukood (või muu maksja identifitseerimist võimaldav number)
makse saaja: Horvaatia Vabariigi rahandusministeerium (Zagrebi kaubanduskohtu nimel)

Makse selgitusse tuleks märkida, millise kohtuasjaga seoses makse tehakse (toimiku number ja makse selgitus, nt kohtukulud Euroopa maksekäsu väljastamise ettepaneku eest).

Mida pean pärast makse sooritamist tegema?

Lõivu tasumist tõendav kviitung tuleb lisada dokumendile, mille eest lõiv tasuti, ning sellel peavad olema märgitud menetluspooled. Kui lõivu tasumist tõendav kviitung esitatakse seoses kohtuotsusega, peab selle esitaja märkima otsuse, millega seoses lõiv tasutakse.

Pooled esitavad dokumendid kohtule üldjuhul posti teel (täht- või tavasaadetisena) või kooskõlas eriõigusnormidega elektrooniliselt kohtu asjaajamises kasutatava infosüsteemi kaudu.