1 Millistel asjaoludel võib üks lapsevanem viia lapse seaduslikult teise riiki, ilma et tal oleks selleks teise lapsevanema nõusolek?
Kui vanematel on lapse suhtes ühine hooldusõigus (autorité parentale), võivad mõlemad vanemad lapsega reisida ilma teise vanema sõnaselge nõusolekuta, välja arvatud erandjuhud. Kui aga üks vanematest on sõnaselgelt reisi vastu ja kokkulepet ei suudeta saavutada, tuleb asja lahendamiseks pöörduda perekonnaasjade kohtusse (juge aux affaires familiales).
Kui vanematel on lapse suhtes ühine hooldusõigus, ei saa üks vanem üksi, ilma teise vanema nõusolekuta otsustada, et asub koos lapsega alaliselt välisriiki elama.
Kui ühel vanemal on lapse suhtes ainuhooldusõigus, ei ole teise vanema nõusolek vajalik, olgu siis tegemist puhkusereisi või välisriiki elama asumisega. Samas peab ta sellest teist vanemat tsiviilseadustiku (code civil) artikli 373 lõike 2 punkti 1 viienda lõigu (mille järgi tuleb vanemat, kel puudub lapse suhtes hooldusõigus, hoida kursis lapse elu puudutavate oluliste valikutega) kohaselt teavitama.
2 Millistel asjaoludel on teise lapsevanema nõusolek vajalik, et viia laps teise riiki?
Riigist lahkumise takistamine või selle keelamine
Selleks et takistada lapse välisriiki viimist teise vanema poolt, võib vanem juhul, kui ka temal on lapse suhtes hooldusõigus, taotleda prefektuurilt (préfecture) lapse riigist lahkumise keeldu, mis kehtib 15 päeva, ja/või taotleda perekonnaasjade kohtult lapse ilma mõlema vanema loata riigist väljaviimise keelamist (tsiviilseadustiku artikli 373 lõike 2 punkt 6), mis kehtib kuni lapse täisealiseks saamiseni, teatava ajavahemiku vältel või kuni selle keelu suhtes uue otsuse tegemiseni. Ilma mõlema vanema loata riigi territooriumilt lahkumise keeld takistab lapsel riigist lahkuda. Vanemad võivad siiski anda nõusoleku konkreetseks reisiks, kuhu laps läheb üksi või ühe vanemaga, esitades avalduse õiguskaitseametnikule (officier de police judiciaire) (seda tehakse tavaliselt 5 päeva enne reisi). Kui üks vanem keeldub kirjaliku nõusoleku andmisest, võib teine vanem taotleda kohtult riigi territooriumilt lahkumise keelu tühistamist või lapsele erandkorras territooriumilt lahkumise loa andmist.
Reisimine elukoha muutmise eesmärgil
Isegi kui lapsega välisriiki reisimisele ei ole väljendatud vastuseisu ja lapse riigist lahkumine ei ole keelatud, on vajalik teise vanema nõusolek, kui lapsega välisriiki reisimise eesmärk on muuta lapse elukohta, välja arvatud juhul, kui teise riiki elama asuda soovival vanemal on lapse suhtes ainuhooldusõigus. Ainult sellisel juhul ei ole tal vaja teise vanema nõusolekut, kuid ta peab teisele vanemale sellest last puudutavast uuest olulisest olukorrast teada andma.
Kui vanem eirab teise vanema nõusoleku puudumist, võib viimane taotleda rahvusvahelise lapseröövi tsiviilõiguslikke küsimusi käsitleva 25. oktoobri 1980. aasta Haagi konventsiooni alusel lapse tagasitoomist, viidates tema ebaseaduslikule äraviimisele. See menetlus tuleb algatada riigis, kuhu laps viidi, ja vajadusel tuleb kasutada konventsiooni alusel määratud keskasutuste abi.
Olenemata lapse äraviimise iseloomust ning välja arvatud territooriumilt lahkumise keelamise ja sellele vastuseisu konkreetsed juhtumid, ei pea vanem, kes lahkub koos lapsega riigi territooriumilt, tõendama teise vanema sõnaselget nõusolekut, mis loetakse kolmandate isikute suhtes antuks.
3 Kuidas saab lapse viia seaduslikult teise riiki siis, kui teine lapsevanem selleks oma nõusolekut ei anna, kuid lapse teise riiki viimine on vajalik?
Kui üks lapse suhtes hooldusõigust omav vanem keeldub reisiks nõusolekut andmast, on lapsega koos reisida soovival vanemal õigus pöörduda perekonnaasjade kohtusse ja see kohus võib anda loa lapse riigi territooriumilt lahkumiseks. Sama kehtib juhul, kui lapse lahkumine riigist on keelatud, kui selleks ei ole mõlema vanema luba.
Ka siis, kui laps viiakse tegelikult ära elukoha muutmise eesmärgil, peab lapsega koos kolida sooviv vanem esitama enne reisi algust taotluse lapse elukoha järgsele perekonnaasjade kohtule, kui teine vanem, kellel on samuti hooldusõigus, keeldub nõusolekut andmast.
4 Kas ajutise äraviimise (nt puhkus, ravi) ja püsiva äraviimise korral kohaldatakse samu eeskirju? Võimaluse korral esitage asjaomased nõusoleku vormid
Nagu eespool selgitatud, tuleb eristada ajutist äraviimist ja lõplikku äraviimist. Vt eespool.