K O H T U O T S U S
Eesti Vabariigi nimel
Kohus Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis Ele Liiv (eesistuja), Reet Allikvere, Iko Nõmm
Otsuse tegemise aeg ja koht 16.03.2012, Tallinn
Kohtuasja number 2-10-27805
Tsiviilasi T K hagi R P (P) vastu kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend Pärnu Maakohtu 31. oktoobri 2011 otsus
Tsiviilasja hind maakohtus /
apellatsioonimenetluses
983,41 eurot / 982,99 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik R P apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja T K (isikukood XX), esindaja vandeadvokaat
Nigul Saar
Kostja R P (isikukood XX)
Menetluse liik Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1. Tühistada Pärnu Maakohtu 31.10.2011 otsus osas, millega kohus mõistis kostjalt välja
hageja kasuks kahjuhüvitise 491,50 eurot ületavas osas ja viivise põhinõudelt 491,50 eurot
ületavas osas. Teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada osaliselt hageja hagi
kostja vastu 491,50 euro ulatuses. Muuta maakohtu otsust menetluskulude jaotuse osas.
Jätta maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud 50 % ulatuses hageja ja 50 % ulatuses
kostja kanda.
2. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
Kohtuotsuse resolutsiooni terviklik sõnastus on järgmine:
1. Hagi rahuldada osaliselt ja mõista välja R Plt T K kasuks 491,50 eurot ja viivis
kuni 21.06.2011 summas 42,34 eurot ning sealt edasi viivis VÕS § 113 lg-s 1
sätestatud määras põhinõudest 491,50 eurot kuni põhinõude täitumiseni, kuid
mitte rohkem kui põhinõude suurus.
2. Jätta maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud 50 % ulatuses hageja kanda ja
50 % ulatuses kostja kanda.
Edasikaebe kord ja selgitused
Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel
vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast
viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada
teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi
andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist.
Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka
menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.
Asjaolud ja hageja nõue
T K esitas 12.06.2010 Pärnu Maakohtule avalduse R P vastu maksekäsu kiirmenetluses 16
317,92 krooni saamiseks. Kuivõrd võlgnik esitas makseettepanekule vastuväite, anti maksekäsu
kiirmenetluse avaldus üle hagimenetlusse ning 24.08.2010 esitas T K hagi R P vastu kahju
15 387 krooni saamiseks.
Hagiavalduse kohaselt ostis hageja oma abikaasale 03.03.2010 kostjalt matkamootorratta XX
VIN-kood XX, ostuhinnaga 23 000 krooni, väljalaskeaastaga 1991 ja läbisõiduga 90 000 kr.
Müügilepingu sõlmimise eelsel läbirääkimisel ja müügilepingu sõlmimisel kinnitas kostja, et
mootorratta ainus tehniline viga on kulunud ketipinguti (tüüpviga). Muudest riketest kostja
hagejat lepingu sõlmimisel ei teavitanud ja visuaalsel vaatlusel ei olnud muud vead ka
tuvastatavad. Müüja esines kui mootorrataste Saksamaalt tooja ja mototehnika asjatundja.
Hageja informeeris müüjat asjaolust, et ratta ost on ajendatud soovist minna sellega pikemale
matkale. Matkamootorrattad on reeglina hästi hooldatud ka suurema läbisõidu korral.
04.03.2010, peale mootori avamist, teatas OÜ Import Service’i spetsialist N E, et ka mootor
vajab põhjalikumat remonti. Hageja teavitas kostjat mootorratta lepingutingimustele
mittevastavusest, kuid kostja ei reageerinud hageja pretensioonile, mistõttu lasi hageja
mootorratta ise parandada. Mootorratta parandus läks maksma 23 362 kr. Hageja palub kostjalt
välja mõista lepingutingimustele mittevastava rikke kõrvaldamiseks vajalike varuosade
(jahutusventilaatori lüliti, nukkvõlli keti pinguti esimene, nukkvõlli keti pinguti tagumine,
nukkvõlli keti pinguti korpus esimene, nukkvõlli keti pinguti korpus tagumine, lisamaterjalid ja
tööraha 5 340 kr) eest hüvitise summas 15 380 krooni (982,99) eurot ja viivis kuni 21.06.2011
summas 84,67 eurot ning sellest edasi hüvitisenõudelt 982,99 eurot 8% aastas kuni otsuse
täitmiseni.
Kostja vastuväited
Kostja vaidles hagile vastu, leides, et tal puudub lepinguline suhe T K’ga, kuna kostja müüs
hagiavalduses märgitud mootorratta hageja abikaasa T K'le, kelle nimele vormistati mootorratta
omandiõigus. Kui kohus leiab, et ostjaks ei olnud T K, esitas kostja sisulised vastuväited.
Kostja informeeris hagejat juba müügieelsete läbirääkimiste käigus, et mootorrattal on
ketipinguti kulunud, mootorratta tehase väljalaske aasta on 1991 ja mootorratta läbisõit on üle
90 000 km. Mootorratas oli tehniliselt mittekorras ja vajas remonti (mootori demonteerimist
raamilt ja osadeks võtmist), kostja ise ei olnud sellist remonti võimeline ette võtma, kuid
informeeris sellest T K. T K sooviks oli lasta mootorratas esmalt spetsialisti poolt üle
kontrollida ja tema hinnangut antud ratta kohta kuulda. Kostja esitas läbisõidu kohta ka
dokumentaalse tõendi, Saksamaa TÜV poolt väljastatud kontrollkaardi. Hageja pole
hagiavalduses tõendanud, mis osas ei vastanud mootorratas peale eelnimetatud vigade
lepingutingimustele. Hageja pidi teadma, et nii suure läbisõiduga mootorrataste puhul ongi
mootorid üldjuhul juba suhteliselt kulunud ja võivad vajada remonti. Import Service OÜ
selgituses on kirjas, et kui ratas toodi ülevaatamiseks, oli mootoris tehnilisele rikkele viitav
ning kostev heli, mille põhjuseks oli nukkvõlliketi pingutite amortiseerumine. Hageja poolt
esitatud remondi kalkulatsiooni hinnates saab väita, et mootorile ongi tehtud üldisem remont,
mida niikuinii pidanuks sellisele aastaarvule ja läbisõidule vastava mootorratta osas ette võtma.
Kostja ei olnud majandustegevuses tegutsev isik, kuivõrd kostja ei ole aastaid taolise
majandustegevusega enam tegelenud. Aastaid tagasi tegeles kostja muu töö kõrvalt ka
mototehnika müügiga põhiliselt Saksamaalt, mistõttu kõik kostja sõbrad ja tuttavad pöörduvad
veel praegugi abi saamiseks kostja poole. Motors24.ee kostja poolt avaldatud müügikuulutused
on kostja omanduses või omandatud asjade osas. Ükski müügiese ei ole müüdud ja omanikku
tänaseks vahetanud.
Maakohtu otsus
Kohus rahuldas hagi. Vaidlusaluse mootorratta müügitehing sõlmiti müüja R P ja ostja T K
vahel VÕS § 80 kohaselt lepinguna kolmanda isiku kasuks. T K on kõik müügitehingust ja
omandist tulenevad nõuded loovutanud abikaasa T Kle.
03.03.2010 sõlmitud müügilepingu näol on tegemist tarbijamüügilepinguga VÕS § 208 lg 4
mõttes. Nimetatud asjaolu kinnitavad Motors24.ee ja soov.ee müügikuulutused, milles kostja
müüb Saksamaalt toodud erinevaid mootorrattaid ning käesoleval ajal ka motohaagist ja
sõiduautot. Kostja ise ei eita, et ta on muu töö kõrvalt tegelenud mototehnika müügiga ning
omab mototehnikast ka vastavaid tehnilisi teadmisi.
Vaidlusaluse mootorratta müügikuulutuses on märgitud, et tegemist on just Saksamaalt toodud
väga korraliku, pidevalt hooldatud ja töökindla kardaaniga rattaga, millest tekkis hagejal
põhjendatud ootus, et tehniliselt pidev hooldamine toob kaasa ka muus osas tehniliselt laitmatu
korrasoleku, kulumise ja usaldusväärsuse sedavõrd, mis on omane läbisõidule 90 219 km.
Mootorratas anti hagejale üle 03.03.2010, lepingutingimustele mittevastavus ilmnes
04.03.2010, seega kuue kuu jooksul asja ostjale üleandmise päevast, mistõttu saab eeldada
lepingutingimustele mittevastavuse olemasolu asja üleandmise ajal ja jaatada müüja vastutust
asja lepingutingimustele mittevastavuse eest (VÕS 218 lg 2). Lepingutingimustele
mittevastavuse põhjustas mootori ülemäärane kulumine, mille tingis õigel ajal välja vahetamata
jäänud amortiseerunud nukkvõlli keti pinguti. See tingis ka mootori kapitaalremondi. Kohus
leiab, et tegemist on puudusega, mida pooltel ei olnud võimalik avastada mootorratast väliselt
üle vaadates ehk varjatud puudusega. Seega on asjas leidnud tõendamist, et kostja müüs
hagejale varjatud puudusega mootorratta ehk lepingutingimustele mittevastava asja VÕS § 217
lg 2 p 6 tähenduses. Kuna tarbijale müügi puhul välistab VÕS § 237 üldjuhul igasuguse müüja
seaduses sätestatud vastutust piirava kokkuleppe kehtivuse ja kohus ei ole tuvastanud erandite
esinemist müüja suhtes sätestatud vastutusstandardist, vastutab kostja lepingutingimustele
mittevastavuse eest VÕS § 218 lg 2 alusel.
Kohtule esitatud kulude kalkulatsioonist nähtuvalt kandis hageja seoses mootori remondiga
erinevaid kulusid kokku 23 362 krooni, millest hageja nõuab kostjalt pool montaažitöödest
(6800:2)=3400 krooni, silindripea tööd summas 2400 krooni ulatuses, millest on
mahaarvestatud allahindlus 10%, s.o remonditöökulud kokku summas 5340 krooni ning
remonttööde materjal summas 11 703,50 krooni, millest on mahaarvestatud saadud allahindlus,
kokku nõue seega 15 380 krooni s.o 982,99 eurot. Kohus leiab, et nimetatud summa tuleb
kostjalt hageja kasuks ka välja mõista (VÕS § 222 lg 4).
Kohus leidis ka, et põhjendatud on hageja viivisenõue VÕS § 113 lg 3 alusel ajast, mil ta tasus
remondiarve, s.o 24.05.2010 kuni 21.06.2011 summas 84,67 eurot ja sellest edasi TsMS § 367
alusel VÕS § 113 sätestatud määras põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem
kui põhinõudes suurus.
Apellatsioonkaebus
Kostja vaidlustab maakohtu 31.10.2011 otsuse tervikuna, leides, et maakohus on jätnud kostja
vastuväited esitatud hagile käsitlemata ning on ebaõigesti lugenud pooltevahelise müügilepingu
tarbijale müügilepinguks VÕS § 208 lg 4 alusel. Kohus on peamise tõendi ehk mootorratta
müügikuulutuse hindama jätnud.
Kostja ei tegele mootorrataste Saksamaalt toomisega. Fakt, et kostja on avaldanud ka paari
teise sõiduki kohta kuulutused erinevates müügikeskkondades, ei anna alust käsitleda isikliku
mootorratta müüki tarbijamüügina. Samuti ei tõenda kuulutuste avaldamine kostja majandus- ja
kutsetegevuses tegutsemist.
Lisaks eelnevale on hageja loonud kohtule veendumuse, justkui kostja olekski müünud
tehniliselt korras mootorratast. Kostja on kohtule alates hagile esitatud kirjalikust vastusest
toonitanud, et müüdud mootorrattale oli vaja teostada remont enne, kui sellega sõitma sai
hakata. Kostja on kindel, et tema hageja poolt esitatud kuulutust avaldanud ei ole ja ei saanudki
seda teha, seega võib tegu olla muudetud või asendatud kuulutusega. Kohtu hinnang asja
varjatud puudusele on ebaõige.
Vastustaja seisukoht
Hageja palub jätta kostja 01.12.2011 esitatud apellatsioonkaebus maakohtu 31.10.2011 otsusele
rahuldamata ning menetluskulud kostja kanda.
Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et
maakohtu otsus tuleb osaliselt tühistada materiaalõiguse normi väära tõlgendamise tõttu,
ringkonnakohus saab asjas teha uue otsuse (TsMS § 657 lg 1 p 2). Ringkonnakohus vaatab asja
läbi vaid vaidlustatud ulatuses.
Vaidlustamata asjaolude kohaselt:
- Hageja soovis osta oma abikaasale matkaks mootorratast, mida kostja pakkus
kuulutuses Motors24.ee portaalis.
- Mootorratta väljalaskeaasta oli 1991, läbisõit 90 000 km.
Hageja esitas menetluses peamiselt järgmised väited:
- Kuulutuses oli ratta ainukese veana kirjas, et selle ketipinguti on kulunud. Visuaalsel
vaatlusel muid vigu ei märgatud.
- Hageja teavitas kostjat, et soovib minna mootorrattaga matkale ehk kasutada ratast
pikemateks sõitudeks.
- Matkamootorrattad võivad olla küll suure läbisõiduga, kuid on reeglina hästi hooldatud.
- Kostja esines kui sedasorti mootorrataste asjatundja ja väitis, et on palju sedasorti
masinaid Eestisse toonud ja see on tema sissetuleku allikaks.
- Kulunud ketipinguti vahetamise käigus selgus, et ratta mootor vajab põhjalikumat
remonti.
- Asja parandamise nõuetele kostja ei reageerinud.
- 23.03.2010 lasi hageja teostada remondi, et ratas vastaks liikluses osalemise nõuetele
(tehnojärelevalve nõuetele).
- Tegemist ei olnud tavapärase kulumisega, vaid mootori väärast ekspluateerimisest
tulenenud liigse kulumisega, mis oli tingitud vähesest õlist mootoris.
-Kostja vaidles hagile vastu peamiselt järgmistel kaalutlustel:
- Kostjal puudus lepinguline suhe hagejaga.
- Kostja ei tegele mootorrataste müügiga majandus- ja kutsetegevuse raames.
- Analoogse väljalaskeaasta ja läbisõiduga ratastel ongi mootor kulunud ja vajab
väljavahetamist.
- Mootorratas oli müümisel tehniliselt mittekorras, selle mootor vajas remonti ja osadeks
võtmist, millest kostja Tiina Käid informeeris.
- Mootorile on tehtud kalkulatsiooni järgi üldisem remont, mida niikuinii pidanuks sellise
väljalaskeaasta ja läbisõiduga mootorrattale tegema.
- Hageja poolt esitatud kuulutus ei ole kostja poolt avaldatu.
Ekslik on apellatsioonkaebuse väide, et maakohus on vääralt tõlgendanud VÕS § 208 lg 4 ja
tegemist ei olnud tarbijalemüügilepinguga. Kostja leiab, et avaldades mõned müügikuulutused
enda nimel, ei muutu mootorrataste müük veel tema iseseisvaks majandus- või
kutsetegevuseks. Hageja tugines hagiavalduses väitele, et kostja esineski mootorrataste
asjatundja ja maaletoojana, kelle sissetuleku allikaks seesugune tegevus kostja väitel on. Kostja
tugines asjaolule, et on avaldanud vaid paar müügikuulutust, varasemalt on ta mootorrattaid
toonud Saksamaalt ja nende müügiga tegelenud, aga nüüd avaldab ta kuulutusi sõprade jaoks.
Kumbki pool oma väiteid menetluses ei tõendanud. Seega sai maakohus lähtuda hageja poolt
esitatud kuulutustest ja sellest, et need avaldatakse kostja nime all. Majandus- või
kutsetegevuse mõistet seadus ei anna. See võib ringkonnakohtu hinnangul olla ka isiku
kõrvaltegevus. Riigikohus on leidnud, et ühekordne tegevus ja tulu saamine ei tohiks tähendada
majandustegevust VÕS § 34 mõttes (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-8-06). Samas tuvastas
maakohus õigesti, et kostja on avaldanud korduvalt müügikuulutusi ja tema kui müüja nimega
kuulutus rippus üleval ka menetluse ajal. Seega ei olnud tegemist ühekordse tegevusega ja
nimetatud saab hinnata kui kostja majandus- ja kutsetegevust.
Kui kostja leidis, et hageja poolt esitatud kuulutus (tl 137) ei ole tema avaldatud kuulutus, lasus
selle väite tõendamiskoormus temal (TsMS § 230 lg 1). Kostja oma väidet, et tema poolt
avaldatud kuulutus oli teistsuguste andmetega, tõendanud ei ole. Seega luges maakohus
põhjendatult tõendatuks, et kostja avaldas hageja poolt esitatud andmetega kuulutuse. Kostja ei
ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et ta oleks informeerinud hagejat või T Kd asjaolust, et
ratas on tehniliselt mittekorras, selle mootor vajab lahtivõtmist enne kui sellega liikluses
osaleda. Samuti ei ole kostja tõendanud, et informeeris hagejat või T Kd sellest, et seesuguse
väljalaskeaasta ja läbisõiduga mootorrattad vajavadki reeglina tulenevalt eelnimetatust mootori
remonti.
VÕS § 217 lg 2 p 6 kohaselt ei vasta asi muuhulgas lepingutingimustele, kui tarbijale müügi
puhul ei ole asi seda liiki asjadele tavaliselt omase kvaliteediga, mida ostja võis mõistlikult
eeldada, lähtudes asja olemusest ja arvestades asja müüja, tootja, varasema müüja või muu
vahendaja poolt asja teatud omaduste suhtes avalikult tehtud avaldusi, eelkõige asja
reklaamimisel või etikettidel. Pooled ei vaidle selle üle, et tegemist oli kasutatud mootorrattaga.
Pooled vaidlesid selle üle, kas tegemist on mootori valest hooldusest tekkinud varjatud
puudusega või asja tavapärasest kulumisest tekkinud puudusega, so kas mootorratas vastas
lepingutingimustele või mitte. Kostja reklaamis mootorratast kui just Saksamaalt toodud, väga
korralikku (pidevalt hooldatud) ja töökindla kardaaniga ratast. Mõlemad uued rehvid, NB!
Tuleb teostada mootori ketipinguti vahetus (tüüpviga). Maakohus leidis, et kostja müüs
hagejale varjatud puudusega mootorratta ehk lepingutingimustele mittevastava asja (VÕS §
217 lg 2 p 6 tähenduses), kuna tegemist oli mootori ülemäärase kulumisega, mille põhjustasid
silindri nukkvõlliketi amortiseerunud pingutid. Kui oleks nukkvõlli keti pinguti varem ära
vahetatud, siis ei ole sellist kulumist tekkinud.
Ringkonnakohus nõustub apellatsioonkaebuse väitega, et maakohus ei ole hinnanud kostja
vastuväiteid ja tõendeid, mis seonduvad mootorratta lepingutingimustele mittevastavusega.
Maakohus ei ole andnud hinnangut kostja vastuväidetele, et vastava väljalaskeaasta ja
läbisõiduga mootorrattad on reeglina kulunud mootoriga ja vajaksid niikuinii mootori remonti.
Riigikohus on märkinud, et kasutatud asjade puhul tuleb arvestada sellega, et asja senisest
tavapärasest kasutamisest tingitud kulumine ja sellega kaasnevad puudused, mida sarnastel
asjadel ei esine, ei kujuta endast veel lepingutingimustele mittevastavusi. Samas tuleb
lepingutingimustele mittevastavust jaatada siis, kui asjal on puudusi, mida müüdud asjaga
võrreldavatel kasutatud asjadel tavaliselt ei esine. Kasutatud asjade puhul võib asja puudus olla
tekkinud ka mittenõuetekohase hoolduse tagajärjel (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-23-10).
Kui müügikuulutuses oli märgitud, et tegemist on väga korraliku, pidevalt hooldatud
mootorrattaga, kuid sellel tuleb teostada ketipinguti vahetus, mis on tüüpviga, samuti kui kostja
esitas tõendi, et mootorratas on 2009 läbinud Saksamaal tehnilise ülevaatuse ja tehniliselt
korras, võis hageja mõistlikult eeldada, et tegemist on hästi hooldatud ja korras kasutatud
mootorrattaga. Samas pidi hageja tulenevalt reklaamist aru saama ka sellest, et tegemist 1991
aasta väljalaske mootorrattaga, mille läbitud kilometraaž on 90 000 km, mille puhul võib
eeldada, et sellel esineb tavapärasest kasutamisest tulenev kulumine. Hageja ei ole tõendanud,
et müüdud mootorrattaga võrreldavatel kasutatud asjadel tavaliselt selliseid puudusi ei esine.
Hageja on viidanud küll veebilehele http://vx800.net/, kus kasutajad räägivad ka üle 100 000
km läbisõiduga probleemivabadest remonti mittevajanud sõidukitest, kuid nimetatut ei saa
lugeda hageja poolt oma tõendamiskoormuse täitmiseks. Ka tunnistaja N E ütlustest ei saa teha
täpset järeldust, mis osas oli mootori kulumine tingitud valest hooldusest, mis osas tavapärasest
kulumisest. Siiski mainib tunnistaja (tl 169), et „arvestades tootmisaastat, läbisõitu ja
nukkvõllide, nookurite ja ülemise otsa olukorda, oli kulumine tavapärasest veidi suurem. Seda
(kulumise põhjust) on üldiselt rakse hinnata.“ Edasi toob tunnistaja kahe võimaliku põhjusena
varasema hoolduse ja selle, kuidas varasem sõiduki omanik sõidukit kasutanud on. Tunnistaja
ütlustest tulenevalt ei oleks sellist kulumist tekkinud, kui nukkvõlliketi oleks varem ära
vahetatud. Seega vähemalt osaliselt oli mootori kulumine mitte tavapärane, vaid tingitud
mittenõuetekohase hoolduse tegemata jätmisest. Hagejale tekkinud kahju on vähemalt osaliselt
põhjuslikus seoses mootori rikkega, sest nõuetekohase hooldusega oleks mootor olnud veidi
vähem kulunud.
Apellatsioonkaebuse väited selle kohta, et mootorratta mootori kulumise ulatus oli hagejale
teada juba müügilepingu sõlmimisel mootorist tuleneva tuntava klobina tõttu, on ümber lükatud
tunnistaja N.E seletustega selle kohta, et müüja viitas heli kostumisel mootori tüüpveale,
milleks on nukkvõlli keti pinguti. Tunnistaja ütlustest tulenevalt saab teha järelduse, et pinguti
vahetuse käigus (mis toimus pärast müügilepingu sõlmimist) selgusid mootori kahjustused ja
pinguti vahetuseks poleks pidanud lahti võtma mootorit.
Andes üle tehniliselt mittekorras mootoriga mootorratta, mille puudused olid osaliselt tingitud
kasutatud asja omadustest, osaliselt mittekohasest hooldusest, andis kostja hagejale üle
lepingutingimustele mittevastava mootorratta VÕS § 217 lg 2 p 6. Hageja esiletoodu kohaselt
maksis mootorratta remont 23 362 kr, millest hageja nõuab kostjalt 15 387 kr (982.99 eurot).
Seejuures tuleb arvestada, et osa kahjust oli tekkinud mootori tavapärasest kulumisest. Kui
kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, otsustab
kahju suuruse kohus (VÕS § 127 lg 6). Käesolevas asjas ei ole võimalik täpset kahju suurust
kindlaks teha, kuna ei ole võimalik täpselt tõendada, mil määral oli kulumine tavapärasest
suurem tulenevalt mittenõuetekohasest hooldusest. Tunnistaja N.E ei väitnud, et hageja poolt
(tl 133) esile toodud detailid olid kahjustatud üksnes vale hoolduse tõttu. Tunnistaja ütluste
kohaselt olid need detailid, mida oli vaja kohe vahetada.
Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega remonditööde hinna tuvastamisel ja viivise
arvestamisel, kuid hindab kahju suuruseks 50 % hageja poolt nõutud summast ehk 491,50
eurot. Sellega seoses väheneb ka väljamõistetud viivis vastavalt põhinõudele. Seega on kahju
hüvitamise nõue 491,50 euro ulatuses põhjendatud ja tuleb rahuldada. Rahuldamisele kuulub
ka viivise nõue arvestades, et põhivõlgnevus on 491,50 eurot.
Maakohtu menetluskulud tuleb jätta 50 % osas hageja ja 50 % osas kostja kanda (TsMS § 163
lg 1). Apellatsioonkaebuse osalisest rahuldamisest tulenevalt jäävad apellatsioonimenetluse
kulud 50 % osas hageja ja 50 % osas kostja kanda (TsMS § 171 lg 1).
Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese
astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude
proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi
jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse
asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri.
Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
Reet Allikvere Ele Liiv Iko Nõmm