„Maksekäsu” menetlused

Lingil klikates avaneb uus akenEuroopa maksekäsk on tüüpvormide kasutamisel põhinev lihtsustatud menetlus kostja poolt vaidlustamata piiriüleste rahaliste nõuete menetlemiseks.


Koostatud on Euroopa maksekäsu tüüpvormid, mille võib leida kõikides keeltes siit. Lingi all on esitatud rohkem teavet selle kohta, millised kohtud annavad välja Euroopa maksekäsku ja kuhu saata taotlusvorm.

Menetluse alustamiseks tuleb täita vorm A, märkides kõikide poolte andmed ning nõude liigi ja summa. Kohus vaatab avalduse läbi ja, kui vorm on nõuetekohaselt täidetud, annab Euroopa maksekäsu välja 30 päeva jooksul.

Seejärel tuleb Euroopa maksekäsk kostjale kätte toimetada. Kostja võib nõutud summa tasuda või selle vaidlustada. Tal on 30 päeva, et esitada vastuväide Euroopa maksekäsu suhtes. Vaidlustamise korral tuleb asi edastada tavalisse tsiviilkohtusse siseriikliku õiguse alusel arutamiseks või menetleda seda Euroopa väikeste nõuete menetluse alusel või lõpetada nõude menetlemine.

Kui kostja ei ole vastuväidet esitanud, muutub Euroopa makskäsk automaatselt täidetavaks. Euroopa maksekäsu koopia ja vajaduse korral selle tõlge tuleb saata selle liikmesriigi täitevasutustele, kus maksekäsku on vaja täita. Täitmine toimub Euroopa maksekäsu täitmise liikmesriigi eeskirjade ja korra kohaselt. Maksekäsu täitmise üksikasjadega tutvumiseks vaadake asjakohast rubriiki.

Lingid

Praktiline juhend Euroopa maksekäsumenetluse määruse kohaldamise kohtaPDF(4356 Kb)et

Euroopa maksekäsk – liikmesriikide teatised ja otsingumootor pädeva kohtu/ametiasutuse väljaselgitamiseks

Riigi kohta üksikasjaliku teabe saamiseks klõpsake paremas servas selle lipukesel.


Käesolevat lehekülge haldab Euroopa Komisjon. Sellel veebisaidil avaldatud teave ei kajasta tingimata Euroopa Komisjoni ametlikku seisukohta. Komisjon ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õigusteabe viida alt ELi veebilehtede autoriõiguste eeskirjade kohta.

Viimati uuendatud: 18/01/2019

„Maksekäsu” menetlused - Belgia

Please note that the original language version of this page French has been amended recently. The language version you are now viewing is currently being prepared by our translators.
Please note that the following languages: English have already been translated.


1 Maksekäsumenetluse olemasolu

Belgias on kasutusel kohtuliku kiirmenetluse süsteem, mis võimaldab nõuda sisse makseid. Selle Belgia kohtumenetluse seadustiku artiklites 1338–1344 kirjeldatud lihtmenetluse eesmärk on teatavate asjade puhul saavutada suhteliselt väikest summat hõlmavate maksete tegemine.

Kiirmenetlust käsitlevad õigusaktid on esitatud föderaalse justiitsministeeriumi (Federale Overheidsdienst Justitie Service Public Justice) veebisaidil:

  • klikkige lingil „Belgische Wetgeving” või „Législation belge” (Belgia õigusaktid);
  • klikkige lingil „Gerechtelijk Wetboek” või „Code judiciaire” (kohtumenetluse seadustik) veebisaidi osas „Juridische Aard” või „Nature juridique” (õigusakti liik);
  • lahtrisse „Woorden” või „Mot(s)” (sõnad) sisestage „664”;
  • klikkige lingil „Zoeken op” või „Chercher sur” (otsi) ning seejärel lingil „Lijst” või „Liste” (loetelu);
  • klikkige lingil „Detail” või „Détail” (üksikasjad).

1.1 Menetluse kohaldamisala

1.1.1 Milliste nõuete puhul võib seda kohaldada (nt ainult rahaliste, lepinguliste vm nõuete puhul)?

Võib kohaldada ainult rahaliste nõuete puhul.

1.1.2 Kas nõude väärtusele on kehtestatud ülemmäär?

Belgia kohtumenetluse seadustiku artiklis 1338 on sätestatud, et seda menetlust võib kohaldada ainult selliste nõuete suhtes, mis on seotud mitte suurema kui 1860 euro suuruse kindlakstehtud võlasumma tagasimaksmisega.

1.1.3 Kas kõnealuse menetluse kasutamine on vabatahtlik või kohustuslik?

Kõnealuse menetluse kasutamine on täiesti vabatahtlik.

1.1.4 Kas kõnealust menetlust saab kasutada ka siis, kui kostja elab mõnes muus liikmesriigis või kolmandas riigis?

Ei. Belgia kohtumenetluse seadustiku artiklis 1344 on sätestatud, et kiirmenetlust käsitlevaid eeskirju kohaldatakse juhul, kui võlgnik on Belgia resident või kui tal on Belgias elukoht.

1.2 Pädev kohus

Seda menetlust võib kasutada rahukohtus või politseikohtus, tingimusel et nõude menetlemine kuulub nende kohtute pädevusse. (Üksikasjalikuma teabe saamiseks rahukohtu ja politseikohtu pädevusvaldkondade kohta vt teabeleht „Kohtusüsteemid”).

1.3 Vorminõuded

1.3.1 Kas tüüpvormi kasutamine on kohustuslik? (Kui on, siis kust selle vormi saab?)

Puudub tüüpvorm, mida kasutada menetluse algatamiseks. Kuid seaduses on siiski sätestatud mitmed tingimused seoses teabega, mis esitatakse maksekäsul ja kohtule esitataval nõudega seotud avaldusel.

Enne kohtu poole pöördumist peab hageja saatma võlgnikule nõude võla tasumiseks. See kohustus on sätestatud Belgia kohtumenetluse seadustiku artiklis 1339. Maksenõude võib esitada kas võlgnikule toimetatava kohtutäituri teatisena või tähitud kirjaga, mille puhul väljastatakse kättesaamiskinnitus. Lisaks on artiklis 1339 sätestatud see, millist teavet peab maksenõue hõlmama, et see nõue oleks õiguspärane. Asjaomase teabe mittelisamine muudab maksenõude kehtetuks. Nimetatud teave hõlmab järgmist:

  • väljavõte Belgia kohtumenetluse seadustiku nendest sätetest, milles käsitletakse kiirmenetlust;
  • nõue, mille kohaselt nõutakse makse tegemist 15 päeva jooksul alates kirja saatmise kuupäevast või alates kirja võlgnikule kättetoimetamise kuupäevast;
  • nõude summa suurus;
  • selle kohtu nimi, kes hakkab nõuet menetlema, kui võlgnik makset ei tee.

15 päeva jooksul alates sellest kuupäevast, mil lõpeb maksenõudes nimetatud 15-päevane ajavahemik, esitatakse nõue kohtule kahes eksemplaris koostatud avalduse kujul. Kohtumenetluse seadustiku artiklis 1340 on sätestatud teave, mida avaldus peab sisaldama. See teave hõlmab järgmist:

  • kuupäev, kuu ja aasta;
  • hageja perekonnanimi, eesnimi, elukutse ja elukoht ning vajaduse korral tema õigusesindaja perekonnanimi, eesnimi ja elukoht ning tema volitused;
  • nõude ese ja täpne nõutav summa, sealhulgas üksikasjalik loetelu nendest esemetest, mis moodustavad osa nõudest, ja nõude alused;
  • selle kohtu nimi, kes peab nõuet menetlema;
  • advokaadi ja asjaomase poole allkiri.

Hageja äranägemisel võib avaldus samuti sisaldada põhjendusi selle kohta, miks ta on vastu maksetähtaja edasilükkamisele.

Avaldusele tuleb lisada järgmised dokumendid:

  • selle dokumendi koopia, millel nõue põhineb;
  • või kohtutäituri teatise koopia või tähitud kirja ja selle kättesaamisteatise koopia või originaalkiri, millele on lisatud tõendid selle kohta, et kirja saaja ei võtnud kirja vastu või ei läinud sellele postkontorisse järgi. Samuti peab olema lisatud kinnitus selle kohta, et võlgnik on registreeritud rahvastikuregistris esitatud aadressil.

1.3.2 Kas advokaadi kaasamine on kohustuslik?

Üks avalduse kohustuslik osa on advokaadi allkiri. Kohtumenetluse seadustiku artiklis 1342 on samuti sätestatud, et kohtuotsuse koopia edastatakse hageja advokaadile lihtkirja teel. Need on ainsad õigussätted, mille kohaselt peab hageja kaasama advokaadi.

1.3.3 Kui üksikasjalikult tuleb nõuet põhjendada?

Avaldus peab olema piisavalt üksikasjalik. Kohtumenetluse seadustiku artikli 1340 lõike 1 punkti 1 kohaselt peab avalduses olema märgitud nõude ese ja täpne nõutav summa, sealhulgas üksikasjalik loetelu nendest esemetest, mis moodustavad osa nõudest, ja nõude alused.

1.3.4 Kas vaidlusaluse nõude kohta tuleb esitada kirjalikke tõendeid? Kui jah, siis millised dokumendid on tõendina vastuvõetavad?

Jah. Artikli 1338 kohaselt peab nõue olema põhjendatud võlgniku koostatud kirjaliku dokumendiga, kuid see dokument ei pea siiski sisaldama võlgnevuse mis tahes kujul omaksvõtmist.

1.4 Taotluse rahuldamata jätmine

15 päeva jooksul alates avalduse esitamise kuupäevast kohus kas rahuldab avalduse või jätab selle rahuldamata. Selle kohta teeb otsuse nõuandev kolleegium (chambre du conseil / raadkamer). Kohus võib ette näha tasumise edasilükkamise või nõude osaliselt rahuldada (kohtumenetluse seadustiku artikkel 1342). Kohtul on juurdepääs võla erinevaid komponente käsitlevale teabele ning ta võib nõude teatavad osad rahuldamata jätta. See võimaldab kohtul võtta arvesse mis tahes makseid, mis võivad vahepeal tehtud olla. Kohus võib nõude kohe tagasi lükata, kui ei ole täidetud vajalikud tingimused (kohtumenetluse seadustiku artiklid 1338 ja 1344).

Kui kohus otsustab nõude täielikult või osaliselt rahuldada, on tema otsusel samasugune õigusjõud nagu tagaselja tehtud kohtuotsusel.

Hageja peab seejärel edastama kohtuotsuse võlgnikule. Pidades silmas asjaolu, et kohtuotsusel, millega hageja avaldus täielikult või osaliselt rahuldatakse, on samasugune mõju nagu tagaselja tehtud kohtuotsusel, tuleb see kohtuotsus toimetada võlgnikule kätte ühe aasta jooksul. Vastasel juhul loetakse kohtuotsus tegemata jäetuks (vt kohtumenetluse seadustiku artikkel 806).

Kohtumenetluse seadustiku artikli 1343 lõikes 2 on sätestatud, et selleks, et kõnealuse otsuse kättetoimetamist käsitlev dokument oleks õiguslikult kehtiv, peab see dokument sisaldama järgmist:

  • avalduse koopiat;
  • ajavahemikku, mille jooksul võib võlgnik esitada vastuväited;
  • selle kohtu andmed, kellele need vastuväited tuleb esitada, ning formaalsused, mis sellega seoses tuleb täita.

Lisaks hoiatatakse võlgnikku, et kui ta ei võta meetmeid ettenähtud tähtaja jooksul, võidakse kasutada kõiki olemasolevaid õiguskaitsevahendeid, et panna teda maksma kõnealust summat. Sellise hoiatuse lisamata jätmine muudab kättetoimetamist käsitleva dokumendi kehtetuks.

Otsust ei ole võimalik ajutiselt täitmisele pöörata (Belgia kohtumenetluse seadustiku artikli 1399 lõige 2). Sellepärast peatatakse otsuse täitmisele pööramine selleks perioodiks, mille jooksul võib esitada vastuväiteid või apellatsiooni. Kuid seda otsust võib kasutada vara ennetava arestimise alusena.

Kui võlgnik ei esita vastuväiteid või apellatsiooni ettenähtud tähtaja jooksul, muutub otsus lõplikuks.

1.5 Edasikaebamine

Hageja edasikaebus

Hageja võimalus apellatsiooni esitamiseks on sätestatud kohtumenetluse seadustiku artikli 1343 lõikes 4. Hageja ei saa esitada täielikku apellatsiooni (appel/beroep) avalduse tagasilükkamise või osalise rahuldamise peale, kuid ta saab esitada nõude uuesti tavapärase menetluse raames (mitte kiirmenetluse raames). Kui nõue rahuldatakse osaliselt ja hageja soovib jätkata tavapärase menetlusega, ei tohi hageja olla kohtuotsust võlgnikule veel kätte toimetanud.

Võlgniku vastuväited või apellatsioon

Võlgnik võib otsuse vaidlustada kahel viisil: esitades apellatsiooni otsuse peale või registreerides vastuväited (kohtuotsusel on tagaseljaotsusega võrdväärne mõju, kui kohus rahuldab hageja avalduse täielikult või osaliselt (vt kohtumenetluse seadustiku artikli 1343 lõige 1)). Mõlemal juhul on kohtumenetluse algatamiseks aega üks kuu alates kohtuotsuse kättetoimetamise kuupäevast (vt Belgia kohtumenetluse seadustiku artiklid 1048 ja 1051). Neid tähtaegu on võimalik pikendada, kui üks pooltest ei ole Belgia resident või kui tal puudub Belgias elukoht või kättetoimetamisaadress.

Sellisel juhul tuleb järgida vastuväidete ja apellatsiooni esitamist käsitlevaid tsiviilõigusnormides sätestatud eeskirju, kusjuures kehtib üks erand, mis on sätestatud Belgia kohtumenetluse seadustiku artikli 1343 lõike 3 punktis 2: vastupidiselt artiklis 1047 sätestatule (milles nõutakse kohtutäituri teatise kättetoimetamist) võib vastuväited esitada kohtu kantseleile avalduse kujul nii mitmes eksemplaris, kui palju menetlusosalisi ja advokaate on menetlusse kaasatud. Kohtusekretär teavitab seejärel kohtu kirja teel hagejat ja tema advokaati vastuväidetest.

Vastuväiteid käsitlev avaldus peab sisaldama allpool loetletud teavet. Kui seda teavet ei lisata, on avaldus kehtetu.

  • Kuupäev, kuu ja aasta.
  • Vastuväidete esitaja perekonnanimi, eesnimi, elukutse ja elukoht.
  • Hageja ja tema advokaadi perekonnanimi, eesnimi ja elukoht.
  • Vaidlustatud otsus.
  • Põhjendused, millele vastuväidete esitaja tugineb.

Seejärel kutsub kohtusekretär poole kohtu määratud ajal istungile.

1.6 Vastuväide

Belgia õigusaktides ei ole sõnaselgelt sätestatud võimalust esitada nõudega seoses vastuväiteid.

Võlgnik võib edastada rahukohtule teavet, kuid see ei muuda tagaselja tehtava otsuse laadi.

1.7 Vastuväite esitamise tagajärjed

Nagu eespool öeldud, ei ole võimalik esitada vastuväiteid. Kiirmenetlust jätkatakse olenemata sellest, kas võlgnik esitab seoses otsusega vastuväited või mitte.

1.8 Vastuväite esitamata jätmise tagajärjed

Vt vastus küsimusele nr 1.7.

1.8.1 Mida tuleb teha, et saada täitmisele pööratav kohtulahend?

1.8.2 Kas kõnealune kohtulahend on lõplik või on kostjal veel võimalik lahend edasi kaevata?


Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Viimati uuendatud: 13/11/2014

„Maksekäsu” menetlused - Bulgaaria


1 Maksekäsumenetluse olemasolu

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (ametlik väljaanne nr 59, 20. juuli 2007; jõustunud 1. märtsil 2008, muudetud ametlikus väljaandes nr 42/2009 ja viimati muudetud ametlikus väljaandes nr 13/2017) ХХХVІІІ peatükis „Maksekäsumenetlus“ on ette nähtud lihtsustatud menetlus, mille abil hageja võib oma nõude sisse nõuda, kui on tõenäoline, et kostja tunnistab nõuet.

1.1 Menetluse kohaldamisala

1.1.1 Milliste nõuete puhul võib seda kohaldada (nt ainult rahaliste, lepinguliste vm nõuete puhul)?

Võlausaldaja võib maksekäsu väljastamist taotleda järgmiste nõuete puhul:

  • rahalised nõuded või asja asendamise nõuded, kui nõue kuulub läbivaatamisele piirkondlikus kohtus;
  • sellise vallasasja üleandmine, mille võlgnik on saanud tagastamiskohustusega või mis on panditud või mille võlgnik on üle andnud valdusest loobumise kohustusega, kui nõue kuulub läbivaatamisele piirkondlikus kohtus.

Peale selle võib avaldaja tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 417 selge sõnastuse kohaselt taotleda maksekäsu väljastamist ka juhul, kui nõue – olenemata selle suurusest – on seotud järgmisega:

  • haldusakt, mille kohaselt on täitmisele pööramine tehtud tsiviilkohtute ülesandeks;
  • dokument või arveraamatu väljavõte, mis on aluseks valitsusasutuste, kohalike omavalitsuste või pankade nõuetele;
  • notariaalselt tõestatud allkirjadega leping või kokkulepe, milles on sätestatud rahas või muudes asendatavates asjades tasumise kohustus ning teatava vara üleandmise kohustus;
  • pandiregistri väljavõte registreeritud väärtpaberi ja täitemenetluse algatamise kohta –seoses panditud vara üleandmisega;
  • pandiregistri väljavõte registreeritud müügilepingu kohta, mille kohaselt säilib omandiõigus kuni hinna tasumiseni, või liisingulepingu kohta – seoses müüdud või liisitud vara tagastamisega;
  • kohustuste ja lepingute seaduse artikli 160 ja artikli 173 lõike 3 kohane pandi- või hüpoteegileping;
  • kehtiv leping, mis on aluseks eraõiguslikule, riigi või kohaliku omavalitsuse nõudele, kui selle täitmine toimub tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud korra kohaselt;
  • puudustest teavitamise teade;
  • lihtveksel, käskveksel või nendega samaväärne väärtpaber ning võlakiri või selle kupongid.

Kui avaldusele on lisatud nõudes osutatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 417 kohane dokument, võib võlausaldaja taotleda kohtult kohest täitmisele pööramist ja täitedokumendi väljastamist.

1.1.2 Kas nõude väärtusele on kehtestatud ülemmäär?

Kui nõue tuleneb mõnest tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 417 kohasest lepingust, ei ole selle summale kehtestatud ülemmäära.

Vastavalt ülejäänud sätetele, mis käsitlevad rahalisi nõudeid, asjade asendamise nõudeid või vallasasja üleandmist, saab maksekäsu väljastada ainult juhul, kui nõue kuulub läbivaatamisele piirkondlikus kohtus. Piirkondliku kohtu pädevusse kuuluvad tsiviil- ja kaubandusasjade nõuded kuni 25 000 leevi suuruses summas ning kõik elatisnõuded, töövaidlused ja puudustest teavitamise teatest tulenevad nõuded.

1.1.3 Kas kõnealuse menetluse kasutamine on vabatahtlik või kohustuslik?

Menetluse kasutamine on vabatahtlik. Isegi kui maksekäsu väljastamise eeltingimused on täidetud, ei ole hageja kohustatud oma õiguste kaitseks seda menetlust valima, vaid võib esitada nõude üldises hagimenetluses.

1.1.4 Kas kõnealust menetlust saab kasutada ka siis, kui kostja elab mõnes muus liikmesriigis või kolmandas riigis?

Maksekäsku ei väljastata, kui võlgnikul ei ole Bulgaaria Vabariigi territooriumil alalist või peamist elukohta või asu- või tegevuskohta.

1.2 Pädev kohus

Avaldus esitatakse võlgniku alalise elukoha või asukoha järgsele piirkondlikule kohtule ja kohtul on kohaliku kohtualluvuse kontrollimiseks aega kolm päeva. Kui kohus leiab, et asi ei kuulu tema pädevusse, saadab ta selle asjakohasele kohtule.

1.3 Vorminõuded

1.3.1 Kas tüüpvormi kasutamine on kohustuslik? (Kui on, siis kust selle vormi saab?)

Justiitsministri heaks kiidetud avaldusvormide kasutamine on kohustuslik. Avaldusvormid on esitatud justiitsministri 20. veebruari 2008. aasta määruse nr 6 (maksekäskude, maksekäsu avalduste ja muude maksekäsumenetlusega seotud dokumentide vormide heakskiitmise kohta) lisas.

1.3.2 Kas advokaadi kaasamine on kohustuslik?

See ei ole kohustuslik.

1.3.3 Kui üksikasjalikult tuleb nõuet põhjendada?

Avalduses tuleks esitada nõude aluseks olevad asjaolud ja nõude sisu.

1.3.4 Kas vaidlusaluse nõude kohta tuleb esitada kirjalikke tõendeid? Kui jah, siis millised dokumendid on tõendina vastuvõetavad?

Avaldusele ei ole vaja esitatud nõude kinnituseks tõendeid lisada. Avaldaja võib sellised tõendid lisada, kuid ei ole kohustatud seda tegema, sest menetluse eesmärk on ainult kontrollida, kas nõue on vaieldav. Piisab, kui avaldaja väidab, et nõue on olemas. Kui võlgnik esitab makseettepanekule vastuväite, toimub nõude olemasolu kontrollimine hagimenetluses. Avaldusele tuleb lisada volikiri, kui selle esitab volitatud esindaja, ning tempelmaksude ja õiguskulude tasumise tõend, kui see on asjakohane.

1.4 Taotluse rahuldamata jätmine

Maksekäsu avaldus jäetakse rahuldamata järgmistel juhtudel:

  • kui nõue ei vasta tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 410 nõuetele, st kui see ei ole suunatud rahasumma maksmisele või asjade asendamisele kuni 25 000 leevi suuruses summas või tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 410 lõike 1 punkti 2 kohastele vallasasjadele; ka juhul, kui avaldus ei vasta vorminõuetele, ei jäeta seda käiguta, vaid jäetakse kohe rahuldamata. Ainult erandlikel juhtudel, kui avaldaja ei kasutanud heakskiidetud avaldusvormi või kasutas valet vormi, annab kohus korralduse puudus kõrvaldada, lisades teatele asjakohase vormi (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 425 lõige 2);
  • kui nõue on vastuolus seaduse või üldtunnustatud moraalipõhimõtetega;
  • kui võlgniku alaline elu- või asukoht ei ole Bulgaaria Vabariigi territooriumil või kui tema peamine elu- või tegevuskoht ei ole Bulgaaria Vabariigi territooriumil.

1.5 Edasikaebamine

Pooled ei saa maksekäsu peale edasi kaevata, välja arvatud sellega seotud kuludega seoses. Avaldaja võib avalduse täielikult või osaliselt rahuldamata jätmise määruse asjakohasesse ringkonnakohtusse edasi kaevata määruskaebusega, mille ärakirja kätte ei toimetata. Kohese täitmise käsku, mille kohus väljastab tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 417 kohaselt esitatud dokumendi korral, saab samuti edasi kaevata. Määruskaebus kohese täitmise käsu peale tuleb esitada makseettepanekule esitatava vastuväitega ja see võib põhineda ainult kaalutlustel, mis tulenevad tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 417 kohastest õigusaktidest.

1.6 Vastuväide

Võlgnik võib kahe nädala jooksul pärast makseettepaneku kättesaamist esitada sellele kirjaliku vastuväite. Vastuväide tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 414 tähenduses on mis tahes teadaanne, mille sisu läheb vastuollu täitmisega, mis tahes vormis mittenõustumine, mis tahes avaldus, mille põhjal on ilmne, et võlgnik ei ole nõus maksma. On sõnaselgelt sätestatud, et vastuväidet ei tule põhjendada.

1.7 Vastuväite esitamise tagajärjed

Kui võlgnik esitab õigel ajal vastuväite, teatab kohus avaldajale, et ta võib esitada nõude maksmapanemiseks ühe kuu jooksul hagi, tasudes nõutava tempelmaksu ülejäänud osa. Kui avaldaja ei tõenda, et ta on esitanud hagi ettenähtud tähtaja jooksul, siis kohus tühistab makseettepaneku täielikult või selles osas, mille suhtes ei ole hagi esitatud.

1.8 Vastuväite esitamata jätmise tagajärjed

1.8.1 Mida tuleb teha, et saada täitmisele pööratav kohtulahend?

Kui tähtaja jooksul vastuväidet ei esitata või kui vastuväide võetakse tagasi, siis tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 416 kohaselt makseettepanek jõustub ja kohus väljastab selle põhjal täitedokumendi, millele osutatakse ka makseettepanekus.

1.8.2 Kas kõnealune kohtulahend on lõplik või on kostjal veel võimalik lahend edasi kaevata?

Nõude vaidlustamise võimaluseta jäetud võlgnik võib ühe kuu jooksul pärast maksekäsust teadasaamist esitada apellatsioonikohtule määruskaebuse, kui:

  • makseettepanekut ei toimetatud võlgnikule kätte nõuetekohaselt;
  • makseettepanekut ei toimetatud talle kätte isiklikult ja tema alaline elukoht ei olnud kättetoimetamise päeva seisuga Bulgaaria Vabariigis;
  • ta ei saanud kättetoimetamisest erandlike ettenägematute asjaolude tõttu õigel ajal teada;
  • ta ei esitanud vastuväidet erandlike ettenägematute asjaolude tõttu, mida ei oleks saanud vältida.

Määruskaebuse esitamine ei peata maksekäsu täitmist, kuid kui võlgnik seda taotleb ja annab asjakohase tagatise, võib kohus täitmise peatada.

Kohus tunnistab määruskaebuse vastuvõetavaks, kui on täidetud mõni eespool loetletud eeltingimus. Kui apellatsioonikohus tunnistab määruskaebuse vastuvõetavaks, sest võlgnikul ei ole Bulgaaria Vabariigi territooriumil alalist elu- või asukohta või peamist elu- või tegevuskohta, tühistab ta ametlikult makseettepaneku ja selle põhjal väljastatud täiedokumendi. Kui apellatsioonikohus tunnistab määruskaebuse vastuvõetavaks muul põhjusel, peatab ta väljastatud maksekäsu täitmise ja saadab asja kohalikku kohtusse uue lahendi tegemiseks tagasi, teatades avaldajale, et viimane võib esitada ühe kuu jooksul oma nõude suhtes hagi, tasudes ülejäänud osa nõutavast tempelmaksust.

Peale selle võib võlgnik nõude, mille suhtes on väljastatud maksekäsk, hagimenetluses vaidlustada juhul, kui asjas ilmneb olulisi uusi faktilisi asjaolusid või uusi kirjalikke tõendeid, mis ei saanud olla talle teada määruskaebuse esitamise tähtaja jooksul või mida ta ei oleks saanud sama tähtaja jooksul hankida. Hagi võib esitada kolme kuu jooksul alates päevast, mil võlgnik sai uuest asjaolust teada või mil ta sai uusi kirjalikke tõendeid, kuid mitte hiljem kui üks aasta pärast nõude sundkorras sissenõudmise lõppu.


Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Viimati uuendatud: 24/07/2018

„Maksekäsu” menetlused - Tšehhi


1 Maksekäsumenetluse olemasolu

Peale Euroopa maksekäsumenetluse, mida reguleeritakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta määrusega (EÜ) nr 1896/2006, millega luuakse Euroopa maksekäsumenetlus, on Tšehhi Vabariigis veel kolm seda liiki menetlust – maksekäsumenetlus, elektrooniline maksekäsumenetlus ja käskveksli või tšeki maksekäsumenetlus (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (občanský soudní řád) seaduse nr 99/1963 paragrahvid 172–175).

1.1 Menetluse kohaldamisala

Maksekäsu võib välja anda isegi ilma hageja sõnaselge taotluseta, hagi alusel, millega nõutakse rahalise nõude täitmist, kui selline õigus tuleneb hageja esitatud ja dokumenteeritud asjaoludest. Kohus otsustab alati omal äranägemisel, kas ta lahendab asja maksekäsu väljaandmise teel; kui kohus maksekäsku välja ei anna, määrab ta istungi. Maksekäsku ei ole võimalik välja anda, kui see tuleb kätte toimetada välismaal asuvale kostjale või kui kostja asukoht on teadmata (tsiviilkohtumenetluse seadustiku seaduse nr 99/1963 paragrahvi 172 lõige 2).

Elektroonilise maksekäsu võib välja anda ainult hageja taotlusel, mis esitatakse selleks ettenähtud elektroonilisel vormil ja allkirjastatakse sertifitseeritud elektroonilise allkirjaga, tingimusel et nõue ei ületa 1 000 000 CZK; selle nõude summa ei sisalda lisanõudeid. Elektroonilist maksekäsku ei ole võimalik välja anda, kui see tuleb kätte toimetada välismaal asuvale kostjale või kui kostja asukoht on teadmata (tsiviilkohtumenetluse seadustiku seaduse nr 99/1963 paragrahvi 174a lõige 3).

Käskveksli või tšeki maksekäsk võib anda õigused, mis tulenevad vekslist või tšekist. Kui vorminõuded on täidetud, on kohus kohustatud tegema lihtmenetluses otsuse, mis seisneb käskveksli (tšeki) maksekäsu väljaandmises. Käskveksli või tšeki maksekäsu võib välja anda ainult hageja algatusel ja isegi juhul, kui see tuleb kätte toimetada välisriigis. Käskveksli või tšeki maksekäsu võib kätte toimetada ainult kostjale isiklikult; muud kättetoimetamise viisid on välistatud.

Euroopa maksekäsumenetluse algatamise eesmärk on sisse nõuda vaidlustamata rahalised nõuded teatava summa ulatuses. Ajaks, kui esitatakse hagi Euroopa maksekäsu väljaandmiseks, peab vaidlustamata rahaliste nõuete maksetähtaeg olema saabunud. Hagi esitamiseks tuleb täita vorm A, kus esitatakse kogu teave poolte ning nõude sisu ja summa kohta. Kohus vaatab taotluse läbi ja kui vorm on täidetud nõuetekohaselt, peaks ta 30 päeva jooksul välja andma Euroopa maksekäsu.

1.1.1 Milliste nõuete puhul võib seda kohaldada (nt ainult rahaliste, lepinguliste vm nõuete puhul)?

Otsuseid võib maksekäsu, elektroonilise maksekäsu või Euroopa maksekäsu kujul teha ainult seoses rahaliste nõuetega.

Käskveksli või tšeki maksekäsu võib välja anda ainult vekslist või tšekist tulenevate rahaliste nõuete täitmiseks.

1.1.2 Kas nõude väärtusele on kehtestatud ülemmäär?

Elektroonilise maksekäsu korral kohaldatakse maksimumsummat 1 000 000 CZK (pluss lisanõuded); Euroopa maksekäsu või käskveksli (tšeki) maksekäsu korral maksimumsummat ei ole.

1.1.3 Kas kõnealuse menetluse kasutamine on vabatahtlik või kohustuslik?

Maksekäsumenetlus ei ole kohustuslik; hageja võib esitada oma rahalise nõude tavapärase tsiviilkohtumenetluse kaudu. Kui hageja esitab tavahagi ja selles esitatud nõue on vastavuses maksekäsu väljaandmise nõuetega, võib kohus maksekäsu välja anda isegi juhul, kui hageja ei ole seda sõnaselgelt taotlenud. Elektroonilise maksekäsu, Euroopa maksekäsu ja käskveksli (tšeki) maksekäsu võib välja anda ainult hageja taotlusel.

1.1.4 Kas kõnealust menetlust saab kasutada ka siis, kui kostja elab mõnes muus liikmesriigis või kolmandas riigis?

Maksekäsku või elektroonilist maksekäsku ei ole võimalik välja anda, kui see tuleb kostjale kätte toimetada välisriigis. Sellisel juhul jätkab kohus menetlust kooskõlas tsiviilkohtumenetluse tavaeeskirjadega.

Kui Tšehhi kohtu või teise liikmesriigi kohtu välja antud Euroopa maksekäsk tuleb kätte toimetada Tšehhi Vabariigis, tuleb see kostjale isiklikult üle anda. Muud kättetoimetamise viisid ei ole lubatud (tsiviilkohtumenetluse seadustiku seaduse nr 99/1963 paragrahvi 174b lõige 1).

1.2 Pädev kohus

Maksekäsu või elektroonilise maksekäsu kohta teeb otsuse territoriaalselt pädev ringkonnakohus (okresní soud). Käskveksli (tšeki) maksekäsu kohta teeb otsuse alati piirkondlik kohus (krajský soud) (tsiviilkohtumenetluse seadustiku seaduse nr 99/1963 paragrahv 9). Euroopa maksekäsu väljaandmise hagi esitamisega seotud kohtualluvuse kohta vt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1896/2006 (millega luuakse Euroopa maksekäsumenetlus) artikkel 6.

1.3 Vorminõuded

Maksekäsu või käskveksli (tšeki) maksekäsu väljaandmise hagi esitamiseks tüüpvorm puudub.

Kohus võib maksekäsu välja anda ilma hageja sõnaselge taotluseta. See ei kehti elektrooniliste maksekäskude ning käskveksli ja tšeki maksekäskude kohta.

Maksekäsu või käskveksli või tšeki maksekäsu väljaandmise hagi või taotlus peab seetõttu vastama kohtule esitatava dokumendi suhtes kehtivatele üldistele nõuetele – kui seaduses ei ole teatavat liiki dokumendi puhul muid andmeid nõutud, peab dokumendist selguma vähemalt järgnev: kohus, kellele see esitatakse, selle esitanud isik, küsimus, mida see puudutab ja mida taotletakse; ning see peab olema allkirjastatud ja kuupäevaga varustatud. Allkirja ja kuupäeva lisamise kohustus ei kehti elektroonilisel vormil dokumentide kohta, mille vorming vastab konkreetsetele nõuetele. Dokument tuleb esitada kirjalikult ja seda võib teha paberil või elektroonilisel vormil avaliku andmesidevõrgu kaudu või faksi teel (tsiviilkohtumenetluse seadustiku seaduse nr 99/1963 paragrahvi 42 lõiked 1 ja 4). Elektroonilisel vormil või faksi teel esitatud dokumendile tuleb kolme päeva jooksul lisada originaal või samasuguse sõnastusega kirjalik dokument. See ei kehti elektrooniliste dokumentide suhtes, millele on lisatud sertifitseeritud elektrooniline allkiri, mis põhineb akrediteeritud pakkuja välja antud sertifitseeritud sertifikaadil (tsiviilkohtumenetluse seadustiku seaduse nr 99/1963 paragrahvi 42 lõige 3).

Elektroonilise maksekäsu väljaandmise taotluse võib esitada ainult elektroonilises vormingus ettenähtud vormil (vorm asub aadressil Lingil klikates avaneb uus akenhttps://www.justice.cz/). Lisaks üldistele nõuetele (tsiviilkohtumenetluse seadustiku seaduse nr 99/1963 paragrahvi 42 lõige 4) tuleb taotluses märkida ka poolte eesnimed, perekonnanimed ja aadressid ning (olenevalt olukorrast) isikukoodid või identifitseerimisnumbrid (ettevõtja nimi või juriidilise isiku nimi ja registreeritud asukoht, registreerimisnumber, riigi nimi ja riigi selle asjaomase organisatsiooniüksuse nimetus, kes riiki kohtus esindab) ning vajaduse korral ka nende esindajate nimed, otsustavate asjaolude kirjeldus, selle tõendi nimetus, mille hageja soovib esitada, ning selgitus selle kohta, mida hageja taotleb (tsiviilkohtumenetluse seadustiku seaduse nr 99/1963 paragrahvi 79 lõige 1). Taotluses tuleb märkida ka isiku sünnikuupäev, juriidilise isiku registreerimisnumber või äritegevusega tegeleva isiku registreerimisnumber (tsiviilkohtumenetluse seadustiku seaduse nr 99/1963 paragrahvi 174a lõige 2). Taotlus tuleb allkirjastada hageja sertifitseeritud elektroonilise allkirjaga, mis põhineb sertifitseeritud pakkuja sertifitseeritud sertifikaadil.

Euroopa maksekäsu taotluse esitamiseks tuleb täita Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1896/2006 I lisas esitatud vorm A. Vormis tuleb esitada kogu teave poolte ning nõude sisu ja summa kohta.

1.3.1 Kas tüüpvormi kasutamine on kohustuslik? (Kui on, siis kust selle vormi saab?)

Ainult elektroonilise maksekäsu korral. Vorm asub aadressil Lingil klikates avaneb uus akenhttps://www.justice.cz/. Taotlus tuleb allkirjastada hageja sertifitseeritud elektroonilise allkirjaga, mis põhineb sertifitseeritud pakkuja sertifitseeritud sertifikaadil (tsiviilkohtumenetluse seadustiku seaduse nr 99/1963 paragrahv 174a). Euroopa maksekäsu väljaandmise taotluse esitamise vorminõuete kohta vt eespool punkt 1.3.

1.3.2 Kas advokaadi kaasamine on kohustuslik?

Ei.

1.3.3 Kui üksikasjalikult tuleb nõuet põhjendada?

Maksekäsk või elektrooniline maksekäsk on võimalik välja anda ainult juhul, kui esitatud nõue tuleneb hageja esitatud ja dokumenteeritud asjaoludest (vt punkt 1.3.4). Järeldus, et esitatud nõue tuleneb hageja esitatud asjaoludest, eeldab otsustavate asjaolude kirjeldust, mida toetavad piisavad tõendid, mis on lisatud ja mis võimaldavad kohtul hageja esitatud nõude asjaolusid õiguslikult analüüsida. Asja asjaolud tuleb esitada tervikuna, et oleks võimalik hinnata, millist juriidilist õigust taotletakse (millist õigusakti tuleb kohaldada). Lisaks peab hageja esitama kõik asjaolud selle kohta, millise õigusaktiga on seotud õiguste ja kohustuste loomine, muutmine või lõppemine, ja kõik need peavad tuginema nõuetekohaselt tõenditele.

Käskveksli või tšeki maksekäsu väljaandmise menetluses nõutakse hagejalt, et ta esitaks veksli või tšeki originaali, mille autentsuses ei ole põhjust kahelda, ja õiguse teostamiseks nõutavad muud dokumendid.

1.3.4 Kas vaidlusaluse nõude kohta tuleb esitada kirjalikke tõendeid? Kui jah, siis millised dokumendid on tõendina vastuvõetavad?

Jah. Menetluse laadist olenevalt tuleb esitada dokumentaalsed tõendid, mis kajastavad hageja esitatud nõuet. Kui taotletakse elektroonilise maksekäsu väljaandmist, tuleb dokumentaalsed tõendid lisada elektroonilisel vormil. Veksli või tšeki originaal tuleb lisada käskveksli (tšeki) maksekäsu väljaandmise taotlusele. Hageja õigus esitada erinevat liiki tõendeid ei ole ulatuse poolest mingil viisil piiratud.

1.4 Taotluse rahuldamata jätmine

Kui maksekäsku ei ole võimalik välja anda, ei lükka kohus selle väljaandmise taotlust tagasi, vaid jätkab kooskõlas tsiviilkohtumenetluse tavaeeskirjadega (eelkõige määrab istungi). Maksekäsku ei ole võimalik välja anda, kui hageja ei esita rahalist nõuet, kui kostja asukoht on teadmata või kui maksekäsk tuleb kostjale kätte toimetada välisriigis.

Kohus lükkab elektroonilise maksekäsu väljaandmise taotluse tagasi, kui see ei sisalda kõiki seaduses nõutud andmeid või kui see on arusaamatu või mitmeti mõistetav ja sellised puudused muudavad menetluse jätkamise võimatuks. Sellisel juhul ei palu kohus hagejal esitatud dokumenti parandada või täiendada.

Kui veksli või tšeki maksekäsu väljaandmise taotlust ei ole võimalik rahuldada, määrab kohus istungi.

1.5 Edasikaebamine

Kohus ei tee maksekäsu, elektroonilise maksekäsu või käskveksli (tšeki) maksekäsu tühistamise otsuseid, seetõttu on küsimus tagasilükatud maksekäsu edasikaebamise kohta ebaoluline.

1.6 Vastuväide

Vastuväite võib esitada maksekäsu või elektroonilise maksekäsu vaidlustamiseks. Kostja võib esitada vastuväite 15 päeva jooksul alates maksekäsu või elektroonilise maksekäsu kättetoimetamisest. Vastuväite elektroonilise maksekäsu vaidlustamiseks võib esitada ka sertifitseeritud elektroonilise allkirjaga elektroonilisel vormil. Vastuväitele ei ole vaja lisada põhjendusi, kuid see peab vastama kohtule esitatava dokumendi üldistele nõuetele, st eelkõige peab dokument olema allkirjastatud ja varustatud kuupäevaga ning sellest peaks nähtuma, millisele kohtule on see adresseeritud, kes selle esitab, millist küsimust see puudutab ja mida taotletakse.

Vastuväited käskveksli (tšeki) maksekäsu vaidlustamiseks võib esitada 15 päeva jooksul alates kättetoimetamisest. Vastuväites peab kostja esitama kogu teabe selle kohta, mille suhtes tal seoses käskveksli (tšeki) maksekäsuga vastuväiteid on.

Euroopa maksekäsumenetluses võib kostja tasuda nõutud summa või vaidlustada nõude 30 päeva jooksul, esitades vastuväite Euroopa maksekäsu välja andnud kohtule. Vastuväite esitamiseks kasutab ta Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta määruses (EÜ) nr 1896/2006 sätestatud vormi F. Asi edastatakse seejärel tsiviilasju lahendavale üldkohtule ja sellega tegeletakse vastavalt riiklikele õigusaktidele.

1.7 Vastuväite esitamise tagajärjed

Kui kasvõi üks kostja esitab ettenähtud aja jooksul vastuväite, tühistatakse kogu maksekäsk või elektrooniline maksekäsk, kohus määrab istungi ja menetlus jätkub kooskõlas tsiviilkohtumenetluse tavaeeskirjadega.

Kui kostja esitab ettenähtud aja jooksul vastuväite käskveksli (tšeki) maksekäsu kohta, määrab kohus selle arutamiseks samuti istungi. Sõltuvalt vastuväitega seotud menetluse tulemusest võtab kohus seisukoha kohtuotsuse kaudu, jättes käskveksli (tšeki) maksekäsu kehtima (vastuväide leitakse olevat põhjendamatu) või tühistades selle oma otsusega täielikult või osaliselt (vastuväide on täielikult või osaliselt põhjendatud). Selle otsuse suhtes on võimalik esitada edasikaebus. Erinevalt maksekäsu või elektroonilise maksekäsu suhtes esitatud vastuväitest ei tühistata käskveksli (tšeki) maksekäsku vastuväite esitamise teel.

1.8 Vastuväite esitamata jätmise tagajärjed

Maksekäsul, elektroonilisel maksekäsul ja Euroopa maksekäsul, mida ei ole vastuväitega vaidlustatud, on sunniviisilisele täitmisele kuuluva kohtuotsuse toime. Kui kostja jätab käskveksli (tšeki) maksekäsu suhtes vastuväite esitamata või võtab selle tagasi, on sellel samuti sunniviisilisele täitmisele kuuluva kohtuotsuse toime.

1.8.1 Mida tuleb teha, et saada täitmisele pööratav kohtulahend?

Taotluse alusel lisab kohus maksekäsule, elektroonilisele maksekäsule või käskveksli (tšeki) maksekäsule õigusliku toime ja täitmisele pööratavuse klausli. Selliste klauslitega maksekäsk kujutab endast täitedokumenti.

Kui Euroopa maksekäsumenetluses jätab kostja vastuväite ettenähtud tähtajaks esitamata, muutub Euroopa maksekäsk automaatselt täitmisele pööratavaks. Täitmisele pööramine toimub kooskõlas selle liikmesriigi eeskirjade ja menetlustega, kus Euroopa maksekäsk täitmisele pööratakse.

1.8.2 Kas kõnealune kohtulahend on lõplik või on kostjal veel võimalik lahend edasi kaevata?

Kui vaidlustatakse maksekäsk, elektrooniline maksekäsk või veksli (tšeki) maksekäsk, mille suhtes ei ole esitatud vastuväidet või vastuväiteid ja millel on sunniviisilisele täitmisele kuuluva kohtuotsuse toime, siis ei ole võimalik tavapäraseid õiguskaitsevahendeid kasutada. Seaduses ettenähtud juhtudel on kostjal võimalik kasutada ainult erakorralist õiguskaitsevahendit, tühistamishagi, ning täitmisele pööratava maksekäsu korral ka menetluse taasalustamise hagi (tsiviilkohtumenetluse seadustiku seaduse nr 99/1963 paragrahvi 228 lõige 2 ja paragrahvi 229 lõige 2).

Kui pärast Euroopa maksekäsu suhtes vastuväite esitamiseks kehtestatud 30päevase ajavahemiku möödumist ei ole vastuväidet esitatud, võib kostja paluda Euroopa maksekäsu läbivaatamist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1896/2006 artiklis 20 sätestatud tingimustele. Euroopa maksekäsu läbivaatamise taotluse menetluses on kohtualluvus selle välja andnud kohtul. Euroopa maksekäsu läbivaatamise taotlus on ainuke õiguskaitsevahend, mida kostja saab kasutada täitmisele pööratava Euroopa maksekäsu suhtes riigis, kus maksekäsk välja anti. Otsus Euroopa maksekäsu läbivaatamise taotluse kohta väljastatakse nii hagejale kui ka kostjale (tsiviilkohtumenetluse seadustiku seaduse nr 99/1963 paragrahvi 174b lõiked 2 ja 3).

Seotud lingid

Lingil klikates avaneb uus akenhttps://www.justice.cz/


Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Viimati uuendatud: 24/07/2018

„Maksekäsu” menetlused - Saksamaa

Please note that the original language version of this page German has been amended recently. The language version you are now viewing is currently being prepared by our translators.


1 Maksekäsumenetluse olemasolu

1.1 Menetluse kohaldamisala

Jah. Tsiviilkohtumenetluse eeskirjadega on ette nähtud maksekäsumenetlus (Mahnverfahren), mille eesmärk on tagada selliste rahaliste nõuete laekumine, mida ei ole tingimata vaidlustatud. See on reguleeritud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Zivilprozessordnung) paragrahviga 688 ja sellele järgnevate paragrahvidega.

1.1.1 Milliste nõuete puhul võib seda kohaldada (nt ainult rahaliste, lepinguliste vm nõuete puhul)?

Seda menetlust võib peamiselt kasutada siis, kui maksenõue käsitleb eurodes väljendatud kindlaksmääratud summat.

Seda ei saa siiski kasutada järgmistel juhtudel:

  • nõuded, mis tulenevad sellisest tarbijakrediidi lepingust, mille intressimäär on baasmäärast üle 12% suurem;
  • nõuded, mis sõltuvad selliste kohustuste täitmisest, mis on veel täitmata;
  • kui maksekäsk tuleks edastada avaliku teadaandena, sest vastustaja aadress on teadmata.

1.1.2 Kas nõude väärtusele on kehtestatud ülemmäär?

Nõude summale ei ole ülempiiri kehtestatud.

1.1.3 Kas kõnealuse menetluse kasutamine on vabatahtlik või kohustuslik?

Maksekäsumenetluse kasutamine on võlausaldaja jaoks vabatahtlik. Võlausaldaja võib valida selle menetluse ja tavapärase menetluse vahel.

1.1.4 Kas kõnealust menetlust saab kasutada ka siis, kui kostja elab mõnes muus liikmesriigis või kolmandas riigis?

Põhimõtteliselt võib Saksamaa maksekäsumenetlust kasutada ka juhul, kui vastustaja on mõne teise liikmesriigi või kolmanda riigi resident. Tuleb siiski märkida, et Saksamaa tsiviilkohtumenetluse seadustiku paragrahvi 688 lõikes 3 on sätestatud, et nende juhtumite korral, kus maksekäsk tuleks kätte toimetada välisriigis, võib maksekäsumenetlust kasutada üksnes juhul, kui see on ette nähtud kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist käsitleva seadusega (Anerkennungs- und Vollstreckungsausführungsgesetz). Praegu on sellisteks riikideks kõik Euroopa Liidu liikmesriigid ning Island, Norra ja Šveits.

1.2 Pädev kohus

Maksekäsumenetlus kuulub selle jaoskonnakohtu (Amtsgericht) ainupädevusse, kellel on avalduse esitaja suhtes üldine pädevus. See määratakse kindlaks füüsilise isiku elukoha või juriidilise isiku registrijärgse asukoha alusel. Paljud Saksamaa liidumaad on siiski loonud kesksed kohtud maksekäsuasjade menetlemiseks (Mahngerichte) (nt Berliinis asuv Weddingi jaoskonnakohus). See tähendab, et maksekäsumenetluse toimetamise pädevus on koondatud liidumaa mitmesse või siis ainult ühte jaoskonnakohtusse. Sellistel juhtudel on avalduse esitaja jaoks üldise pädevusega kohus tema elukohajärgne maksekäsuasjade menetlemise keskne kohus.

Juhul kui avalduse esitajal ei ole Saksamaal ühtegi üldise kohtualluvuse kohta, on ainupädevus Berliinis asuval Weddingi jaoskonnakohtul. Juhul kui vastustaja ei asu üldise kohtualluvuse alusel ühegi Saksamaa kohtu tööpiirkonnas, on asja pädev menetlema see jaoskonnakohus, kes oleks pädev vaidlust lahendama kohtu sisulist pädevust arvesse võtmata (tavaliselt on jaoskonnakohtud pädevad menetlema üksnes kuni 5000 euro suurust summat hõlmavaid hagisid). Ka sellisel juhul võib mõnel liidumaal olla ette nähtud keskne kohus maksekäsuasjade menetlemiseks.

1.3 Vorminõuded

1.3.1 Kas tüüpvormi kasutamine on kohustuslik? (Kui on, siis kust selle vormi saab?)

Valmistrükitud vormide kasutamine on kohustuslik. Nii automatiseeritud kui ka manuaalse maksekäsumenetluse jaoks on olemas erinevad valmistrükitud vormid.

Automatiseeritud maksekäsumenetlust kasutatakse enamikus liidumaades. Sellisel juhul võib avaldused esitada kas valmistrükitud pabervormil või elektroonilist andmevahetust kasutades. Mitu tarkvaraarendajat pakuvad tarkvaraprogramme avalduste elektrooniliseks esitamiseks automatiseeritud maksekäsumenetluse raames. Mõnes jaoskonnakohtus on samuti võimalik esitada veebipõhiseid avaldusi interneti teel.

Automatiseeritud ja manuaalsetes maksekäsumenetlustes kasutatavaid valmistrükitud pabervorme võib osta kirjatarvete kauplustest.

1.3.2 Kas advokaadi kaasamine on kohustuslik?

Ei, õigusesindaja kasutamine ei ole nõutav.

1.3.3 Kui üksikasjalikult tuleb nõuet põhjendada?

Nõude aluseid ei ole vaja üksikasjalikult kirjeldada. Esitada on vaja üksnes nõude lühikirjeldus ja täpne nõutav rahasumma. Selleks tuleb täita vastavad lahtrid maksekäsumenetluse jaoks ettenähtud valmistrükitud vormil. Põhinõue ja kõik kõrvalnõuded tuleb loetleda eraldi.

1.3.4 Kas vaidlusaluse nõude kohta tuleb esitada kirjalikke tõendeid? Kui jah, siis millised dokumendid on tõendina vastuvõetavad?

Esitatud nõudeid kinnitavaid dokumentaalseid tõendeid ei ole vaja esitada.

1.4 Taotluse rahuldamata jätmine

Maksekäsu tegemise avaldus lükatakse tagasi, kui maksekäsumenetlus ei ole vastuvõetav, kui avalduse saanud kohtul puudub asjas pädevus või kui maksekäsu saamise avaldus ei vasta vorminõuetele. Avaldus lükatakse tagasi ka siis, kui maksekäsu saab väljastada üksnes nõude osa kohta. Enne maksekäsu tegemisest keeldumist tuleb avalduse esitaja ära kuulata.

Enne maksekäsu väljastamist ei uuri kohus seda, kas nõue on põhjendatud.

1.5 Edasikaebamine

Maksekäsu väljastamisest keeldumist ei saa üldjuhul vaidlustada. Viivitamatu vastuväite (sofortige Beschwerde) esitamine on võimalik ainult juhul, kui avaldus esitati ainult masinloetavas vormis ja see lükati tagasi põhjusel, et kohtu arvates ei olnud avaldus sobilik elektroonilise töötlemise süsteemi jaoks. Praktikas seda võimalust siiski laialdaselt ei kasutata.

1.6 Vastuväide

Kui maksekäsk väljastatakse ja toimetatakse vastustajale kätte, on vastustajal selle vaidlustamiseks aega kaks nädalat. Pärast nimetatud tähtaja möödumist esitatud vastuväide on siiski kehtiv juhul, kui ei ole väljastatud täitmismäärust.

Maksekäsu kättetoimetamisel antakse vastustajale valmistrükitud vorm, mille abil saab ta esitada vastuväite. Selle valmistrükitud vormi kasutamine on siiski vabatahtlik. See tähendab, et vastuväite võib esitada ka muus vormis. Ainus vorminõue on see, et vastuväide tuleb esitada kirjalikult.

1.7 Vastuväite esitamise tagajärjed

Kui vastustaja vaidlustab nõude õigeaegselt, ei tohi täitmismäärust väljastada ja maksekäsu aluseks olevat nõuet ei saa täitmisele pöörata. Asja suhtes ei alustata tavapärast kohtumenetlust seejärel siiski automaatselt. Selleks tuleb esitada sõnaselge avaldus tavapärase kohtumenetluse alustamiseks. Asjaomase avalduse võib esitada maksekäsumenetluse raames kas avalduse esitaja või vastustaja. Avalduse esitaja võib otsustada esitada sellise avalduse niipea, kui ta saab vastuväitest teada, ning ta võib selle ennetava abinõuna lisada juba maksekäsule.

1.8 Vastuväite esitamata jätmise tagajärjed

1.8.1 Mida tuleb teha, et saada täitmisele pööratav kohtulahend?

Avalduse alusel väljastab kohus täitmismääruse. Avaldust ei saa esitada enne vaidlustamiseks ette nähtud tähtaja möödumist; avaldus peab sisaldama deklaratsiooni selle kohta, kas ja milliseid makseid on maksekäsu alusel tehtud. Kui maksed on tehtud osaliselt, peab avalduse esitaja nõude summat vastavalt vähendama.

1.8.2 Kas kõnealune kohtulahend on lõplik või on kostjal veel võimalik lahend edasi kaevata?

Täitmismäärus on võrdväärne ajutiselt täitmisele pööratava tagaselja tehtud kohtuotsusega. Vastuväite võib esitada kahe nädala jooksul alates määruse kättetoimetamisest.


Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Viimati uuendatud: 18/06/2018

„Maksekäsu” menetlused - Eesti


1 Maksekäsumenetluse olemasolu

Jah. Lingil klikates avaneb uus akenTsiviilkohtumenetluse seadustiku 49. peatükk  reguleerib maksekäsu kiirmenetlust.

1.1 Menetluse kohaldamisala

1.1.1 Milliste nõuete puhul võib seda kohaldada (nt ainult rahaliste, lepinguliste vm nõuete puhul)?

Menetlust kohaldatakse eraõigussuhtest tulenevale kindla rahasumma maksmise nõudele.

Maksekäsu kiirmenetlust ei kohaldata lepinguvälistele nõuetele, välja arvatud:

  • teatud  liikluskindlustuse seadusest tulenevad nõuded;
  • nõuded, mille kohta on võlgnik andnud võlatunnistuse või mille kohta on sõlmitud muu täitmiseks kohustav kokkulepe.

Maksekäsu kiirmenetlust ei toimu, kui:

  • nõue ei ole avalduse esitamise ajal veel sissenõutav, välja arvatud viivisenõuded kõrvalnõudena või kui nõude esitamine sõltub vastastikuse kohustuse täitmisest ja kohustus ei ole veel täidetud;
  • nõude esemeks on mittevaralise kahju hüvitamine;
  • nõue esitatakse pankrotivõlgniku vastu;
  • nõue, mis on esitatud mitme võlgniku vastu, ei tulene samast alusest või kohustusest.

Maksekäsu kiirmenetlust ei kohaldata kõrvalnõuetele ulatuses, mis ületab põhinõuet.

1.1.2 Kas nõude väärtusele on kehtestatud ülemmäär?

Jah. Maksekäsu kiirmenetlust ei toimu nõuete puhul, mille summa ületab 6400 eurot. See summa hõlmab nii põhi- kui ka kõrvalnõudeid.

1.1.3 Kas kõnealuse menetluse kasutamine on vabatahtlik või kohustuslik?

Maksekäsu kiirmenetluse kasutamine on vabatahtlik. Võlausaldaja võib otsustada, kas ta soovib kasutada maksekäsu menetlust või alustada tavalist menetlust.

1.1.4 Kas kõnealust menetlust saab kasutada ka siis, kui kostja elab mõnes muus liikmesriigis või kolmandas riigis?

Jah. Siseriiklikust õigusest ei tulene piirangut maksekäsumenetluse kohaldamiseks muus riigis elava/asuva kostja suhtes. Kostja kohtualluvus määratakse EL piires kindlaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1215/2012 järgi.

1.2 Pädev kohus

Maksekäsu kiirmenetluse avaldusi lahendab Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja maksekäsu osakond.

1.3 Vorminõuded

1.3.1 Kas tüüpvormi kasutamine on kohustuslik? (Kui on, siis kust selle vormi saab?)

Maksekäsu kiirmenetlus toimub üksnes elektrooniliselt ning sellest tulenevalt saab maksekäsu kiirmenetluse avaldusi esitada kohtule ainult portaali Avalik E-toimik või infosüsteemide andmevahetuskihi X-tee kaudu.

E-toimiku kaudu saab avaldusi esitada aadressil : Lingil klikates avaneb uus akenhttps://www.e-toimik.ee/

TsMS § 485 lg 2 kohaselt võib vastuväite võib esitada makseettepanekule lisatud blanketil või muus vormis. Dokumendivormid on kättesaadavad ka Justiitsministeeriumi veebilehelt: Lingil klikates avaneb uus akenhttp://www.just.ee/et/eesmargid-tegevused/maksekasumenetlus-ja-e-toimik.

1.3.2 Kas advokaadi kaasamine on kohustuslik?

Ei, esindaja kaasamine pole kohustuslik.

1.3.3 Kui üksikasjalikult tuleb nõuet põhjendada?

Maksekäsu kiirmenetluse avalduses tuleb märkida lühikirjeldus nõude aluseks olevatest asjaoludest ning tõenditest, mida avaldaja saaks kasutada oma nõude tõendamiseks hagimenetluses. Nõue peab põhinema faktidel ja olema dokumentaalselt tõendatud. Nõue on selgelt põhjendamatu juhul, kui arvestades maksekäsu alusena avalduses toodud asjaolusid, ei ole nõuet õiguslikult võimalik rahuldada.

1.3.4 Kas vaidlusaluse nõude kohta tuleb esitada kirjalikke tõendeid? Kui jah, siis millised dokumendid on tõendina vastuvõetavad?

Esitatud nõuete kinnituseks ei ole vaja lisada kirjalikke tõendeid. Küll aga märgitakse avaldusse tõendite lühikirjeldus, mida avaldaja saaks kasutada oma nõude tõendamiseks hagimenetluses.

1.4 Taotluse rahuldamata jätmine

Kohus jätab maksekäsu kiirmenetluse avalduse määrusega rahuldamata, kui:

  1. tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohaselt ei ole maksekäsu kiirmenetlus lubatud;
  2. avaldus ei vasta tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud nõuetele;
  3. makseettepanekut ei ole õnnestunud võlgnikule mõistliku aja jooksul kätte toimetada ja seda ei saa avalikult kätte toimetada ning avaldaja on sõnaselgelt väljendanud soovi vastuväite esitamise korral menetlus lõpetada;
  4. avaldaja ei teavita kohut talle määratud tähtaja jooksul menetlusosalise korraldatud menetlusdokumendi kättetoimetamise tulemustest;
  5. ilmnevad menetluse peatumise alused.

1.5 Edasikaebamine

Maksekäsu avalduse rahuldamata jätmise määruse peale ei saa edasi kaevata. Avalduse rahuldamata jätmine ei piira avaldaja õigust esitada nõue hagimenetluses või maksekäsu kiirmenetluses.

1.6 Vastuväide

Võlgnik võib nõude või selle osa vastu esitada makseettepaneku teinud kohtule vastuväite makseettepaneku kättetoimetamisest alates 15 päeva jooksul, makseettepaneku välismaal kättetoimetamise korral 30 päeva jooksul.

Vastuväite võib esitada makseettepanekule lisatud blanketil või muus vormis. Vastuväite põhjendamine ei ole vajalik.

1.7 Vastuväite esitamise tagajärjed

Kui võlgnik õigel ajal esitab makseettepanekule vastuväite, jätkab makseettepaneku koostanud kohus asja menetlemist hagimenetluses või annab asja üle maksekäsu kiirmenetluse avalduses nimetatud kohtule või poolte ühises taotluses nimetatud kohtule. Korteriomandi ja kaasomandi asjas jätkatakse hagita menetlust, kui avaldaja ei ole taotlenud hagimenetluse läbiviimist või menetluse lõpetamist. Hagi loetakse hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest.

Kui avaldaja on selgesõnaliselt väljendanud soovi vastuväite esitamise korral menetlus lõpetada, menetlus lõpetatakse.

Kui võlgnik on makseettepanekule esitatud vastuväites tunnistanud avaldaja nõuet osaliselt, teeb asja hagimenetluse korras menetlev kohus määrusena maksekäsu selle summa sissenõudmise kohta, mida võlgnik tunnistab, ning jätkab ülejäänud osas asja menetlemist hagimenetluses või hagita menetluses.

1.8 Vastuväite esitamata jätmise tagajärjed

1.8.1 Mida tuleb teha, et saada täitmisele pööratav kohtulahend?

Kui võlgnik ei ole makseettepanekus nimetatud summat tasunud ega makseettepanekule õigeaegselt vastuväidet esitanud, teeb kohus määrusena maksekäsu summa sissenõudmise kohta.

1.8.2 Kas kõnealune kohtulahend on lõplik või on kostjal veel võimalik lahend edasi kaevata?

Maksekäsus selgitatakse võlgnikule, et ta võib määruse kättetoimetamisest alates 15 päeva jooksul, maksekäsu välismaal kättetoimetamise korral 30 päeva jooksul esitada maksekäsu peale määruskaebuse. Võlgnikule selgitatakse, et määruskaebuse esitamine on võimalik üksnes  tuginedes ühele järgmistest asjaoludest:

  1. makseettepanek toimetati võlgnikule kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega ja võlgniku süüta ei toimetatud seda kätte õigel ajal ning seetõttu ei olnud võlgnikul võimalik esitada õigeks ajaks vastuväidet;
  2. võlgnik ei saanud vastuväidet makseettepanekule esitada temast sõltumatu mõjuva põhjuse tõttu;
  3. maksekäsu kiirmenetluse eeldused ei olnud täidetud või rikuti muul olulisel viisil maksekäsu kiirmenetluse tingimusi või nõue, mille sissenõudmiseks maksekäsu kiirmenetlus läbi viidi, on selgelt põhjendamatu.

Maksekäsu peale võib võlgniku seaduslik esindaja või võlgniku üldõigusjärglane esitada kahe kuu jooksul maksekäsust teadasaamisest arvates määruskaebuse, kui on ilmnenud menetluse peatumise alus, mis kohtulahendi tegemise ajal oli olemas, kuid ei olnud ega võinud olla kohtule teada. Määruskaebuse esitaja peab tuginema ühele eelnimetatud asjaoludest.


Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Viimati uuendatud: 16/07/2018

„Maksekäsu” menetlused - Iirimaa


1 Maksekäsumenetluse olemasolu

Iirimaal puudub konkreetne maksekäsumenetlus, kuid hageja puhul, kellele võlgnetakse teatud rahasumma või kelle nõue on kergesti kvantifitseeritav, võidakse teha tagaseljaotsus.

1.1 Menetluse kohaldamisala

Kui kostja ei ilmu kohtusse või ei esita vastulauset hageja nõudele, võidakse hageja kasuks teha tagaseljaotsus. Kui esialgne nõue puudutab kindlaksmääratud või teadaolevat summat, võib lõpliku kohtuotsuse saamiseks pöörduda kõrgema kohtu keskkantseleisse või ringkonnakohtu kantseleisse, sõltuvalt nõude summast (välja arvatud mõningate asjade korral, nt raha laenamise juhtumid, mille puhul hageja peab esitama avalduse tagaseljaotsuse tegemiseks või saama kohtu loa kohtuotsuse tegemiseks tema kasuks). Teiste sõnadega, paljude lihtsalt võla sissenõudmise asjade korral on hagejal/nõude esitajal võimalik saada tagaseljaotsus ilma kohtusse minemata ja kohtuotsus asjaomaselt kohtukantseleilt haldusmenetluse kaudu.

Kui nõue ei ole esitatud kindlaksmääratud rahasumma kohta, peab hageja taotlema kohtult kohtuotsuse tegemist ja kohtuotsust ei ole võimalik saada muul viisil kui kohtusse pöördumise kaudu.

1.1.1 Milliste nõuete puhul võib seda kohaldada (nt ainult rahaliste, lepinguliste vm nõuete puhul)?

Tagaseljaotsust on võimalik teha peaaegu igat liiki asjade korral. Menetlus ei ole piiratud lepinguliste või rahaliste nõuetega, kuigi süsteem on sellistel juhtudel veelgi lihtsam. Peamised erandid hõlmavad raha laenamist.

1.1.2 Kas nõude väärtusele on kehtestatud ülemmäär?

Ei.

1.1.3 Kas kõnealuse menetluse kasutamine on vabatahtlik või kohustuslik?

Menetluse kasutamine on vabatahtlik, kuna hageja peab astuma teatud samme, enne kui talle võimaldatakse tagaseljaotsus, näiteks esitama asjaomasele kohtukantseleile vajalikud dokumendid või väljastama ja toimetama kostjale vastava avalduse ja kirjaliku kinnituse. Kui kostja ei ole vastanud hageja nõudele või on keeldunud seda tegemast ja kui hageja ei taotle otsuse tegemist tagaseljamenetluses, on hageja jaoks ainuke võimalus loobuda nõude täitmisest.

1.1.4 Kas kõnealust menetlust saab kasutada ka siis, kui kostja elab mõnes muus liikmesriigis või kolmandas riigis?

Vastavalt riikidevahelistele lepingutele kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta Iirimaa ja teiste liikmesriikide vahel (nõukogu 22. detsembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 44/2001 kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades, mida nüüd asendab nõukogu määrus (EL) nr 1215/2012) või sarnastele kolmandate riikidega sõlmitud lepingutele on menetlus kättesaadav, kui kostja elab teises kohtualluvuse piirkonnas. Kui kostja elab väljaspool kohtualluvuse piirkonda, peab hageja tagama, et kostjale toimetatakse dokumendid kätte nõuetekohaselt kooskõlas kohtu asjaomaste eeskirjadega, mida kohaldatakse kättetoimetamisele väljaspool kohtualluvuse piirkonda. Kui teises kohtualluvuse piirkonnas elav kostja jätab kohtusse ilmumata või nõudele vastamata, võib hageja taotleda kohtult tagaseljaotsuse kohaldamist tavapärasel viisil.

1.2 Pädev kohus

Pädev kohus sõltub asjaomase nõude laadist või summast. Hageja peaks pöörduma kohtusse, kus ta algatas menetluse, ja kohtul on võimalik kindlaks teha, kas kostja ilmus kohtusse ja vastas nõudele või mitte ning kas tähtaeg selle tegemiseks on möödunud. Kui nõude summa on väiksem kui 75 000 eurot (60 000 eurot isikukahjunõuete korral), võib hageja esitada nõude ringkonnakohtule. Kui see ületab seda summat, tuleb nõue esitada kõrgemale kohtule. Kui nõude summa on väiksem kui 15 000 eurot, tuleb nõue esitada ringkonnakohtule. Kui nõue on väiksem kui 2000 eurot, võib nõude esitada väiksemate nõuete menetluse kohaselt.

1.3 Vorminõuded

Hageja peab tagama, et ta järgib kohtu eeskirjades ette nähtud õiget menetlust. Ta peab teate menetluse kohta kostjale kätte toimetama. Kui kostja ei ilmu kohtusse või ei vasta nõudele, võib hageja taotleda tagaseljaotsuse tegemist. Kui tegemist on kindlasummalise nõudega, siis kõik, mida hageja peab tegema, on esitada maksetaotlus või -nõue, ja kui see on tehtud, on hagejal üldjuhul õigus saada asjaomase kohtu kantseleilt kohtuotsus, ilma et oleks vaja kohtumäärust või kohtuniku poole pöörduda. Asjaomase kohtukantselei töötajad kontrollivad seejärel, kas kostja on nõuet tunnistanud, kas selle tegemise tähtajad on möödunud ja kas hageja on esitanud kantseleile vajalikud tõendid, näiteks kirjaliku kinnituse kättetoimetamise kohta ja kirjaliku võlakinnituse, milles on esitatud tegelikult tasumisele kuuluv summa.

Kui nõue on täpsustamata summa kohta või kui nõue ei ole lihtsasti kvantifitseeritav, peab hageja esitama kohtule taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks.

1.3.1 Kas tüüpvormi kasutamine on kohustuslik? (Kui on, siis kust selle vormi saab?)

Jah. Kõrgemas kohtus on asjaomane eeskiri kohtuotsuse tegemiseks mitteilmumise korral Lingil klikates avaneb uus akenkõrgeimate kohtute 1986. aasta eeskirjade muudetud artikkel 13 ja kohtuotsuse tegemiseks vastulause esitamata jätmise korral artikkel 27. Ringkonnakohtus tuleb tagaseljaotsuse tegemise taotlusele lisada teatud dokumendid, mis hõlmavad hagidokumendi originaali ja nõude kättetoimetamise kinnitust. Lisaks peab taotlus kohtuotsuse tegemiseks olema kooskõlas vormidega 9 ja 10 nimekirjast, mis on lisatud Lingil klikates avaneb uus akenringkonnakohtu 2001. aasta eeskirjadele. Vormid on kättesaadavad eeskirjadele lisatud nimekirjas.

Sarnaselt on piirkonnakohtu vormid kättesaadavad Lingil klikates avaneb uus akenpiirkonnakohtu eeskirjadele lisatud nimekirjas.

1.3.2 Kas advokaadi kaasamine on kohustuslik?

Ei. Kui nõude väärtus ületab 75 000 eurot (60 000 eurot isikukahjuga seotud hagide puhul), on see ringkonnakohtu nõue, ja kui see hõlmab keerukaid küsimusi, siis on soovitatav, kuigi mitte kohustuslik, küsida õigusnõustamist ja esindamist.

1.3.3 Kui üksikasjalikult tuleb nõuet põhjendada?

Esialgses nõudes tuleb märkida poolte nimed, aadressid, ja kui see on asjakohane, siis ametikoht. Selles tuleb esitada ka nõude summa, kirjeldus nõude tekkimise ja hagi põhjuse kohta ning andmed esitatud maksenõuete kohta.

1.3.4 Kas vaidlusaluse nõude kohta tuleb esitada kirjalikke tõendeid? Kui jah, siis millised dokumendid on tõendina vastuvõetavad?

Esialgses nõudes märgib hageja/nõude esitaja ära kõik nõudega seotud asjaomased üksikasjad, näiteks võlgnetav/nõutav summa, nõude tekkimise üksikasjad, sõltuvalt nõude laadist maksenõuded ja muude asjakohaste faktide kirjeldus, kui see on asjakohane, nt andmed vigastuste või kahjude kohta, saadud ravi või hagi alusest tulenevad muud negatiivsed tagajärjed.

1.4 Taotluse rahuldamata jätmine

Kohus lükkab tagasi taotluse või avalduse tagaseljaotsuse tegemiseks, kui taotleja ei ole täitnud kohtumenetluse korra nõudeid. Näiteks kui dokumentide kättetoimetamise eeskirju ei ole nõuetekohaselt täidetud, jäetakse tagaseljaotsuse nõue rahuldamata.

1.5 Edasikaebamine

Kui kohus keeldub tagaseljaotsust tegemast, on selle põhjus tavaliselt see, et hageja ei ole täitnud kohtukorra nõudeid, ja seega võib hagejal olla vaja alustada uuesti, toimetades kätte uue nõude kostja vastu kooskõlas kohtukorraga.

Kostja võib taotleda tagaseljaotsuse tühistamist. Tagaseljaotsuse edukaks vaidlustamiseks peaks kostja esitama kohtule rahuldava põhjenduse, miks ta jättis kohtusse ilmumata või nõudele vastamata, ja kohus peaks veenduma, et esitatud põhjused selgitavad või põhjendavad tegematajätmist. Kui kostja vaidlustab kohtuotsuse edukalt, see tühistatakse ja kostjal on võimalus end menetluses kaitsta.

1.6 Vastuväide

Kui kohus on seisukohal, et kohtuotsus tuleks tühistada, võib kostja end menetluses kaitsta ja esitada vastulause ning asja menetlemine jätkub tavapärasel viisil.

1.7 Vastuväite esitamise tagajärjed

Kui kostja esitab vastulause eeskirjadega või kohtu lubatud aja jooksul, olenevalt olukorrast, jätkub asja menetlemine tavapärasel viisil. Kohtunik määrab kindlaks, kuidas tuleb asja menetleda, kui sellega seoses on vaja mingeid juhiseid.

1.8 Vastuväite esitamata jätmise tagajärjed

Vastulause esitamata jätmine võib kaasa tuua olukorra, mille puhul hageja taotletav kohtuotsus tehakse tagaseljaotsusena

1.8.1 Mida tuleb teha, et saada täitmisele pööratav kohtulahend?

Tagaseljaotsus on täitmisele pööratav otsus. Vt vastused punktile 1.3.d eespool.

1.8.2 Kas kõnealune kohtulahend on lõplik või on kostjal veel võimalik lahend edasi kaevata?

Kostja võib pöörduda kohtusse kohtuotsuse muutmiseks või tühistamiseks. Seda avaldust arutab sama kohus. Kohus võib kohtuotsuse tühistada, kui ta on seisukohal, et see on õigustatud, ja kui kohtuotsuse tegemisel esines rikkumisi või kui ta on veendunud, et kostjal on tegelik väljavaade nõue vaidlustada. Kummalgi poolel on võimalik esitada edasikaebus määruse suhtes, millega kohtuotsus tühistatakse või kohtuotsuse tühistamisest keeldutakse.


Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Viimati uuendatud: 25/07/2018

„Maksekäsu” menetlused - Kreeka


1 Maksekäsumenetluse olemasolu

Võimalik on väljastada maksekäsk. Kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikleid 623–634, st presidendi dekreeti 503/1985, mida on muudetud ja mis kehtib.

1.1 Menetluse kohaldamisala

Tsiviil- ja kaubandusasjad: eraõiguse alla kuuluvad vaidlused, kui seaduse kohaselt ei kehti nende suhtes teiste kohtute jurisdiktsioon (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 1)

1.1.1 Milliste nõuete puhul võib seda kohaldada (nt ainult rahaliste, lepinguliste vm nõuete puhul)?

Rahalised nõuded või väärtpaberinõuded, st tšekkide, arvete, lihtvekslitega seotud nõuded, kui nõue ja tasumisele kuuluv summa on tõendatud avaliku või eraõigusliku dokumendiga ja kui need nõuded on väljendatud eurodes või välisvaluutas (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 623).

1.1.2 Kas nõude väärtusele on kehtestatud ülemmäär?

Nõude väärtusele ei ole ülemmäära kehtestatud.

1.1.3 Kas kõnealuse menetluse kasutamine on vabatahtlik või kohustuslik?

Maksekäsumenetlus on vabatahtlik, kuna võlausaldajal on alati võimalik esitada tavaline hagi, mille alusel algab tema nõude määratlemise menetlus, millele järgneb otsuse tegemine nõude kohta, vastupidiselt maksekäsumenetlusele, kus tehakse maksekäsk, mis ei ole kohtuotsus, vaid täitedokument (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 631).

1.1.4 Kas kõnealust menetlust saab kasutada ka siis, kui kostja elab mõnes muus liikmesriigis või kolmandas riigis?

Ei, maksekäsku ei ole võimalik välja anda (ja väljastamise korral on see tühine), kui see tuleb kätte toimetada isikule, kes elab välismaal või kelle alaline asukoht on teadmata, välja arvatud juhul, kui see isik on seaduslikult määranud endale esindaja ad litem Kreekas (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 624). Asukoht on koht, kus võlgnik füüsiliselt (corpore) kättetoimetamise ajal asub.

1.2 Pädev kohus

Rahukohtunik vastutab kuni kahekümne tuhande (20 000) euro suuruste rahaliste nõuete eest ja esimese astme kohtu kohtunik kõikide teiste rahaliste nõuete eest. Territoriaalne pädevus, st ratione loci pädevusega kohus määratakse kohalikku pädevust käsitlevate üldsätete, nimelt tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklite 22–41 alusel. Näiteks nende sätete alusel võib ratione loci pädevus olla võlgniku alalise asukoha või võlainstrumendi (nt tšekk) väljaandmise koha või käskveksli aktsepteerimise või tasumise koha järgsel kohtul (ringkonna tsiviilkohus või esimese astme kohus).

1.3 Vorminõuded

Avaldus esitatakse

a) suuliselt magistraadile asjaomase aruande koostamise kaudu (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 626 lõige 1 koostoimes artikli 215 lõikega 2), kirjaliku avalduse esitamise võimalust välistamata, või

b) kohustuslikus korras kirjalikult esimese astme kohtu kohtunikule esimese astme kohtu kantselei kirjalikul nõudmisel; avaldus peab sisaldama järgmist:

  1. kohus, kellele avaldus esitatakse (ringkonna tsiviilkohus või esimese astme kohus),
  2. õigusliku vahendi liik, st maksekäsu avaldus;
  3. kõikide poolte ees- ja perekonnanimi, isanimi ja alaline asukoht: võlausaldaja ja võlgnik ja/või nende seaduslikud esindajad, ja kui nad on juriidilised isikud, siis nende ärinimi ja registreeritud asukoht;
  4. õigusliku vahendi sisu selgel, määratletud, sisutihedal ja loetaval viisil kreeka keeles, ja kui see sisaldab võõrkeelseid dokumente, nt võõrkeelsed arved, tuleb esitada nende ametlik tõlge;
  5. kuupäev ja poole või tema seadusliku esindaja või volitatud esindaja allkiri, ja kui advokaadi kohalviibimine on kohustuslik, siis advokaadi allkiri;
  6. hagi esitanud poole, tema seadusliku esindaja ja tema volitatud esindaja aadress ja eelkõige maja või büroo või asutuse tänav ja number;
  7. maksekäsu avaldus; ja
  8. nõue ning raha või väärtpaberite täpne summa koos taotletava makse eest tasumisele kuuluva võimaliku intressiga (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 626 lõiked 1 ja 2 koostoimes artikliga 118 ja artikli 119 lõikega 1).

1.3.1 Kas tüüpvormi kasutamine on kohustuslik? (Kui on, siis kust selle vormi saab?)

Ei, tüüpvormi kasutamine ei ole kohustuslik.

1.3.2 Kas advokaadi kaasamine on kohustuslik?

Jah, kui taotlus esitatakse esimese astme kohtule ja käsitleb nõudeid, mis ületavad kakskümmend tuhat (20 000) eurot, või ringkonna tsiviilkohtule nõuete puhul, mis jäävad vahemikku kaksteist tuhat (12 000) eurot kuni kakskümmend tuhat (20 000) eurot.

Kui taotlus esitatakse ringkonna tsiviilkohtule ja see käsitleb kuni kaheteistkümne tuhande (12 000) euro suurust nõuet, võib pool algatada kohtumenetluse või kaitsta oma huve, ilma et teda esindaks volitatud advokaat (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 94).

1.3.3 Kui üksikasjalikult tuleb nõuet põhjendada?

Maksekäsu avalduses tuleb vähemalt lühidalt nimetada õigusakti liik, millest võlgnetav nõue (= võlg) tulenes, nt laenu- või müügilepingutest tulenevad nõuded, rendinõuded või tasumata tšekid. Lepingu või õigusakti liik üldiselt moodustab ka makse aluse, ning nõude tekkimise aeg, näiteks aeg, millal võlgnik oleks pidanud nõutud summa tasuma ja jättis selle tegemata, tuleb konkreetselt ära märkida. Avalduses tuleb loetleda dokumendid, millest vastavalt avaldusele tuleneb nõude liik ja summa.

1.3.4 Kas vaidlusaluse nõude kohta tuleb esitada kirjalikke tõendeid? Kui jah, siis millised dokumendid on tõendina vastuvõetavad?

Maksekäsu nõude olemasolu on võimalik tõendada ainult dokumentidega, kuna tunnistajaid ei ole võimalik selles menetluses küsitleda. Dokumendid esitatakse koos avaldusega ja neid hoitakse kohtukantseleis kuni vastuväite esitamise tähtaja lõppemiseni; seega teavitatakse sellest poolt, kelle vastu on maksekäsk suunatud – nõude võlgnikku. Tõenditena tunnustatakse kõiki dokumente (avalikke ja eraõiguslikke), millel on tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklite 432–465 kohaselt tõendusjõud, kaasa arvatud väärtpaberid (nt tšekid, käskvekslid). Nendes dokumentides tuleb ühetähenduslikult esitada võlausaldaja – soodustatud isiku – ametinimetus ja andmed (täisnimi), võlgniku ametinimetus ja andmed, samuti nõude alused ja summa.

Eraõigusliku dokumendina käsitatakse eelkõige mis tahes dokumenti, mis ei ole avalik ja millel peab tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 443 kohaselt olema väljaandja omakäeline allkiri, et sellel oleks tõendamisväärtus; iga isikut, kes võtab dokumendist tulenevaid kohustusi, käsitatakse selle väljaandjana.

Avaliku dokumendina (nt notariaalsed lepingud) käsitatakse mis tahes dokumenti, mille on nõuetekohases vormis koostanud ametiisik või isik, kes täidab avalikke ülesandeid.

1.4 Taotluse rahuldamata jätmine

Avaldus lükatakse tagasi:

a) kui õiguslikud nõuded maksekäsu väljaandmiseks ei ole täidetud ja seega ei ole võlgniku või soodustatud isiku nõue või selle summa lisatud dokumentidega kohe ja ühetähenduslikult tõendatud, või

b) kui avalduse esitaja ei esita kohtuniku nõutud selgitusi või keeldub täitmast soovitusi oma avalduse täitmiseks või parandamiseks või esitatud eraõiguslikel dokumentidel olevate allkirjade autentsuse kinnitamiseks (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklid 628 ja 627). Kuna pädev kohtunik võib nõuda avalduse esitajalt täiendavaid andmeid, dokumente ja paranduste tegemist, siis juhul, kui viimatinimetatu seda ei tee, lükatakse avaldus sel põhjusel tagasi.

Tagasilükkamine märgitakse avalduse lõppu ja esitatakse lühidalt tagasilükkamise põhjus. See tähendab, et pädev kohtunik ei anna välja kohtuotsust ja seetõttu ei ole võimalik tagasilükkamise kohta tehtud märkust edasikaebusega vaidlustada. Avalduse esitaja võib loomulikult esitada oma nõude kohta tavalise hagi (vt eespool punkt 1.1.3) või esitada uue maksekäsu avalduse (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 628 lõige 3).

1.5 Edasikaebamine

Edasikaebamise õigust ei ole võimalik teostada, kui maksekäsu avaldus lükatakse tagasi.

1.6 Vastuväide

Kui maksekäsu avaldus võetakse vastu ja maksekäsk antakse välja, võib võlgnik, kelle vastu see on suunatud, esitada maksekäsu suhtes vastuväite viieteistkümne (15) tööpäeva jooksul alates maksekäsu kättetoimetamise kuupäevast (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 632 lõige 1). Vastuväite võib esitada ka enne maksekäsu kättetoimetamist.

Ratione loci ja ratione materiae pädevusega kohus on maksekäsu välja andnud ringkonna tsiviilkohus või esimese astme kohus.

Vastuväidet arutatakse (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 632 lõige 2) kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklite 643, 649 ja 650 sätetega, mis kuuluvad võlainstrumentide ja üürivaidlustega seotud erimenetluste alla, koostoimes tavamenetlusi käsitlevate sätetega, mis ei ole vastuolus eespool nimetatud erimenetluste sätetega (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 591 lõike 1 punkt a).

Vastuväide, mis tuleb kätte toimetada eespool nimetatud viieteistkümne (15) tööpäeva pikkuse tähtaja jooksul, ja mida vastasel juhul vastu ei võeta, tuleb edastada maksekäsu avaldusele alla kirjutanud advokaadile või toimetada selle isiku aadressile, kelle vastu on maksekäsk suunatud (mis on maksekäsus märgitud), välja arvatud juhul, kui õigusliku vahendi abil on teatatud aadressi muutumisest (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 632 lõike 1 punkt b).

1.7 Vastuväite esitamise tagajärjed

Vastuväite esitamine ei peata maksekäsu täitmist, mis on otseselt täitmisele pööratav dokument (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 631). Maksekäsu välja andnud kohus võib siiski, – kasutades tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklis 686 kehtestatud ajutisi meetmeid, ja pärast seda, kui pool, kelle vastu maksekäsk on suunatud, on esitanud avalduse, – määrata täitmise peatamise koos tagatisega või ilma või tingimuslikult, kuni tehakse lõplik kohtuotsus esitatud vastuväite kohta.

Tingimused maksekäsu täitmise peatamise avalduse rahuldamiseks on järgmised: a) vastuväite esitamine ettenähtud aja jooksul ja b) oletus vastuväite vähemalt ühe aluse edukuse kohta.

Kohtuotsus, millega antakse peatamise korraldus, võtab dokumendilt ära täitmisele pööratavuse ja nõrgestab selle täidetavust dokumendina.

1.8 Vastuväite esitamata jätmise tagajärjed

Kui vastuväidet ei esitata ettenähtud aja jooksul (viieteistkümne päeva jooksul alates maksekäsu kättetoimetamisest), võib pool, kelle kasuks maksekäsk välja anti, maksekäsu uuesti võlgnikule kätte toimetada, kellel on teine võimalus vastuväite esitamiseks. Viimatinimetatu võib esitada vastuväite kümne tööpäeva jooksul alates uue kättetoimetamise kuupäevast. Sellisel juhul korraldust eespool nimetatud peatamiseks ei anta (vt punkt 1.7).

Kui ületatakse ka kümnepäevane tähtaeg, omandab maksekäsk res judicata jõu, mis tähendab, et maksekäsus esitatud ajaloolistel ja õiguslikel alustel on täielikult kehtiv mitte üksnes maksekäsk, vaid ka nõue.

Selle res judicata maksekäsu, mille suhtes vastuväidet ettenähtud aja jooksul ei esitatud, võib tagasi pöörata ainult erakorralist õiguskaitsevahendit kasutades, milleks on juhtumi uuesti avamine. Seda võib teha väga piiratud, peamiselt vormilistel alustel (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 633 lõige 2 ja artikkel 544) ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 544 lõigetes 3 ja 4 sätestatud tähtaja jooksul kohtus, kes maksekäsu välja andis.

1.8.1 Mida tuleb teha, et saada täitmisele pööratav kohtulahend?

Maksekäsk on vahend, mis on täitmisele pööratav alates selle väljaandmise kuupäevast (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 631). Seega ei ole muid meetmeid selle täitmisele pööramiseks vaja ning kui korraldust täitmise peatamiseks ei anta, algatatakse täitemenetlus kokkuvõttes järgmiselt.

Täitekorraldus lisatakse maksekäsu originaalile, nimelt lisatakse maksekäsu teksti algusesse fraas „Kreeka rahva nimel“ ja lõppu fraas „Iga kohtutäitur on kohustatud selle otsuse täitma jne“, sellest antakse välja ametlik ärakiri (täitemäärus) ja seejärel toimetatakse võlgnikule kätte maksekorraldus (sissenõue) maksekäsu summa tasumiseks.

Kui maksekäsku ei toimetata kätte kahe (2) kuu jooksul alates selle väljastamisest, muutub see kehtetuks (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 630 A)

1.8.2 Kas kõnealune kohtulahend on lõplik või on kostjal veel võimalik lahend edasi kaevata?

Kohtuotsus vastuväite kohta ei ole lõplik, vaid selle suhtes kehtivad kõik edasikaebamise õigused.


Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Viimati uuendatud: 27/07/2018

„Maksekäsu” menetlused - Hispaania

Please note that the original language version of this page Spanish has been amended recently. The language version you are now viewing is currently being prepared by our translators.


1 Maksekäsumenetluse olemasolu

Jah, maksekäsumenetlus on olemas. Selle põhieesmärk on laenude kaitsmine. See toimib täitedokumendi loomise kaudu võlgade kohta, mis vastavad mitmele õigusaktides sätestatud nõudele.

Õigusnõustajatel on õigus tegeleda ja otsustada maksekäsumenetluse üle kooskõlas menetlusõiguses kehtestatud menetlustega.

1.1 Menetluse kohaldamisala

1.1.1 Milliste nõuete puhul võib seda kohaldada (nt ainult rahaliste, lepinguliste vm nõuete puhul)?

See kehtib rahaliste võlgade kohta, mis on kindlaks määratud, võlgnetavad ja kuuluvad konkreetses summas tasumisele. Alates 31. oktoobrist 2011 ei ole summa piiratud. Võlg tuleb tõendada ühel järgmistest viisidest:

a) mis tahes vormis, liiki või füüsilisel andmekandjal dokumentide abil, mille on allkirjastanud võlgnik või millel on võlgniku tempel, märk või kaubamärk või muu füüsiline või elektrooniline tähis;

b) arvete, saatelehtede, tõendite, telegrammide, fakside või muude dokumentide esitamisega, mille võlausaldaja võib olla koostanud ühepoolselt, kuid mida tavapäraselt kasutatakse krediidi ja võlgade dokumenteerimiseks seda liiki suhetes, mis esinevad võlausaldaja ja võlgniku vahel;

c) kui koos võlga kinnitava dokumendiga esitatakse äridokumendid, mis tõendavad kauakestnud eelneva suhte olemasolu;

d) ühisomandis oleva varaga seotud juhtumite korral (propiedad horizontal), kui võlga tõendatakse kinnituste vormis tasumisele kuuluvate summade maksmata jätmise kohta seoses ühiste kuludega, mida linna kortermajades asuva kinnisvara omanikud peavad maksma.

1.1.2 Kas nõude väärtusele on kehtestatud ülemmäär?

Ei, alates 31. oktoobrist 2011 ülempiiri ei ole.

1.1.3 Kas kõnealuse menetluse kasutamine on vabatahtlik või kohustuslik?

Vabatahtlik.

1.1.4 Kas kõnealust menetlust saab kasutada ka siis, kui kostja elab mõnes muus liikmesriigis või kolmandas riigis?

Ei, välja arvatud võlad seoses ühiste kulude tasumisega, mida linna kortermajades või elamukompleksides asuva kinnisvara omanikud peavad maksma, kuna sellisel juhul on avalduse esitaja valikul pädevus ka kinnisvara asukoha järgsel kohtul.

1.2 Pädev kohus

Esimese astme kohus võlgniku alalises asukohas või elukohas või kohas, kus asub linnavara, mille suhtes kehtivad ühisomandis olevat linnavara käsitlevad aktid.

1.3 Vorminõuded

Hageja peab esitama kirjaliku nõude, milles esitatakse võlausaldaja ja võlgniku andmed, ning lühikese kirjelduse võla päritolu ja summa kohta.

1.3.1 Kas tüüpvormi kasutamine on kohustuslik? (Kui on, siis kust selle vormi saab?)

Tüüpvormide kasutamine ei ole kohustuslik, kuid soovi korral on need kättesaadavad kohtuametniku büroos või ühises menetlusteenistuses. Vormi on võimalik alla laadida, klõpsates järgmisele lingile: Lingil klikates avaneb uus akenvorm.

1.3.2 Kas advokaadi kaasamine on kohustuslik?

Maksekäsumenetluse kohta esialgse avalduse esitamisel ei ole kohtu esindaja või seadusliku esindaja poolne esindamine vajalik. Kuid kui avalduse esitaja soovib, et teda kaitseks advokaat, tuleb sellest teisele poolele teatada, nii et too saab astuda mis tahes samme, mida peab oma kaitseks vajalikuks.

Võlgniku vastuväite või täitemenetluse korral on advokaadi ja kohtu esindaja teostatav seaduslik esindamine vajalik, kui nõude summa ületab 2000 eurot.

1.3.3 Kui üksikasjalikult tuleb nõuet põhjendada?

Tuleb esitada lühike selgitus võla tekkimise kohta.

1.3.4 Kas vaidlusaluse nõude kohta tuleb esitada kirjalikke tõendeid? Kui jah, siis millised dokumendid on tõendina vastuvõetavad?

Vt eespool punkt 1.1.1.

1.4 Taotluse rahuldamata jätmine

Kui ei täideta eespool nimetatud nõudeid territoriaalse pädevuse ja prima facie tõendite esitamise kohta või kui menetlusviga ei parandata, siis tähendab see, et kohus lükkab avalduse tagasi. Avalduse tagasilükkamise otsuse suhtes võib esitada edasikaebuse provintsikohtule (Audiencia Provincial).

1.5 Edasikaebamine

Avalduse tagasilükkamise otsuse suhtes võib esitada edasikaebuse provintsikohtule. Edasikaebus tuleb esitada 20 päeva jooksul algse otsuse teinud kohtule.

1.6 Vastuväide

Võlgnikul on maksmiseks või vastuväite esitamiseks aega 20 päeva alates maksenõude kuupäevast ja kuni kl 15.00 selle aja lõppemisele järgneval päeval. Vastuväide peab olema kirjalik. Seda ei ole võimalik kohtus suuliselt esitada. Kui nõude summa ületab 2000 eurot, peavad vastuväitele alla kirjutama advokaat ja kohtu esindaja. Konkreetsed edasikaebuse esitamise alused puuduvad ja võlgnik võib esitada nii sisulised kui ka lihtsalt vormilised või menetluslikud alused.

1.7 Vastuväite esitamise tagajärjed

Kui nõude summa jääb alla 6000 euro, teeb õigusnõustaja määruse, millega maksekäsumenetlus lõpetatakse ja märgitakse, et juhtumi menetlust tuleb jätkata kiirmenetlusena. Teade vastuväite kohta toimetatakse avalduse esitajale, kellel on 10 päeva aega kirjaliku vaide esitamiseks. Vastuväidete ja vaietega seoses võivad pooled paluda istungi korraldamist.

Kui nõude summa ületab 6000 eurot ja avalduse esitaja ei esita asjaomast nõuet ühe kuu jooksul alates talle vastuväite kättetoimetamisest, menetlus lõpetatakse ja avalduse esitajale antakse korraldus kulude tasumiseks.

Kui avalduse esitaja esitab nõude, toimetatakse teade kostjale, kellel on 20 päeva aega selle vaidlustamiseks, ja juhtumi menetlemist jätkatakse tavamenetlusena.

Kui nõude summa ületab 6000 eurot, annab kohus võlausaldajale kuu aega nõude esitamiseks tavamenetluses.

Kui vastuväites esitatud väidete valguses ei soovi võlausaldaja tavamenetlust jätkata, peab ta nõude sõnaselgelt tagasi võtma.

1.8 Vastuväite esitamata jätmise tagajärjed

Kui võlgnik jätab maksenõudele vastamata või ei ilmu kohale, väljastab õigusnõustaja määruse, millega maksekäsumenetlus lõpetatakse, ning teavitab võlausaldajat määrusest, et anda võlausaldajale võimalus algatada täitemeetmed, mida ta võib teha lihtsa avalduse alusel.

1.8.1 Mida tuleb teha, et saada täitmisele pööratav kohtulahend?

Võlausaldaja peab esitama täitmise taotluse. Kui summa ületab 2000 eurot, peavad taotlusele alla kirjutama advokaat ja kohtu esindaja.

1.8.2 Kas kõnealune kohtulahend on lõplik või on kostjal veel võimalik lahend edasi kaevata?

Edasikaebuse võimalus puudub. Ainuke võimalus on esitada täitemeetme suhtes vastuväide konkreetsetel alustel.


Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Viimati uuendatud: 02/04/2019

„Maksekäsu” menetlused - Prantsusmaa


1 Maksekäsumenetluse olemasolu

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklites 1405–1425 on sätestatud lihtsustatud maksekäsumenetlus, mida tuntakse nimetuse procédure d’injonction de payer all.

1.1 Menetluse kohaldamisala

1.1.1 Milliste nõuete puhul võib seda kohaldada (nt ainult rahaliste, lepinguliste vm nõuete puhul)?

Menetlus on kättesaadav kõikide nõuete sissenõudmiseks, mis on lepingulist laadi või tulenevad kohustusest, mis on kehtestatud kutseala või ametikohta reguleerivate eeskirjadega ja on kindlaksmääratud suurusega.

1.1.2 Kas nõude väärtusele on kehtestatud ülemmäär?

Menetlus on kättesaadav kõikide nõuete sissenõudmiseks, mis on lepingulist laadi või tulenevad kohustusest, mis on kehtestatud kutseala või ametikohta reguleerivate eeskirjadega ja on kindlaksmääratud suurusega.

1.1.3 Kas kõnealuse menetluse kasutamine on vabatahtlik või kohustuslik?

Menetlus on vabatahtlik.

1.1.4 Kas kõnealust menetlust saab kasutada ka siis, kui kostja elab mõnes muus liikmesriigis või kolmandas riigis?

Seda liiki menetlus tuleb algatada võlgniku või ühe asjaomase võlgniku elukohajärgses kohtus, mis välistab menetluse kasutamise, kui ainuke võlgnik elab välisriigis.

1.2 Pädev kohus

Avaldus tuleb esitada ringkonnakohtule (tribunal d’instance), alama astme kohtule (juridiction de proximité), kaubanduskohtu esimehele (tribunal de commerce) või alates 1. jaanuarist 2013 kõrgema astme kohtu esimehele (tribunal de grande instance), sõltuvalt sellest, milline kohus on teatavat liiki asja puhul pädev.

Ainupädevus kuulub võlgniku või ühe asjaomase võlgniku, kelle suhtes menetlus on algatatud, elukohajärgsele kohtule. See on avaliku korra põhimõte (ordre public) ja kohus peab mis tahes küsimuse pädevuse puudumise kohta tõstatama omal algatusel.

1.3 Vorminõuded

1.3.1 Kas tüüpvormi kasutamine on kohustuslik? (Kui on, siis kust selle vormi saab?)

Vormilistes nõuetes on loetletud teatud teave, mida avaldus peab sisaldama:

  • võlausaldajate ja võlgnike ees- ja perekonnanimed, kutsealad ja kodused aadressid (domiciles) või juriidiliste isikute puhul nende vorm, nimi ja registreeritud tegevuskoht,
  • nõude täpne summa koos nõude eri osade jaotusega ja nõude alus.

On olemas vorm, mis ei ole küll kohustuslik, kuid on rangelt soovituslik. See on CERFA vorm, mis on kättesaadav justiitsministeeriumi veebisaidil ja kõikide asjaomaste kohtute kantseleis (greffe).

1.3.2 Kas advokaadi kaasamine on kohustuslik?

Avalduse võib esitada võlausaldaja ise või tema esindaja.

1.3.3 Kui üksikasjalikult tuleb nõuet põhjendada?

Nõude põhjust ei ole vaja esitada üksikasjalikult, vaid üksnes kokkuvõtlikult (vt eespool vastus 1.3.1).

1.3.4 Kas vaidlusaluse nõude kohta tuleb esitada kirjalikke tõendeid? Kui jah, siis millised dokumendid on tõendina vastuvõetavad?

Avaldusele tuleb lisada tõendavad dokumendid, mis näitavad nõude kehtivust (arved, rendileping, müügileping, laenuleping, tunnistajate ütlused jne). Kohaldatakse tsiviilmenetluse suhtes kehtivaid tavaõiguse eeskirju.

1.4 Taotluse rahuldamata jätmine

Enne maksekäsu väljastamist uurib kohus avalduse kehtivust ja võib selle osaliselt või tervikuna tagasi lükata, kui leiab, et nõue ei ole asjakohaselt põhjendatud.

1.5 Edasikaebamine

Kui avaldus lükatakse tagasi, ei ole võlausaldajal edasikaebamise õigust, kuid ta võib vabalt järgida tavaõiguse menetlust, st esitada hagi võla tasumiseks tavalisel viisil.

1.6 Vastuväide

Võlgnikul on üks kuu aega, et esitada vastuväide (former opposition) kas isiklikult maksekäsu välja andnud kohtu kantseleis või samale kohtukantseleile adresseeritud tähtkirjaga. Vastuväite vormile muid nõudeid ei ole.

1.7 Vastuväite esitamise tagajärjed

Vastuväite esitamine algatab menetluse. Kohtuametnik kutsub kõik pooled kohtuistungile (isegi need, kes ei ole vastuväidet esitanud). Kohus kaalub oma pädevuse raames mitte üksnes esialgset avaldust, vaid ka täiendavaid avaldusi ja sisulisi vastuväiteid.

1.8 Vastuväite esitamata jätmise tagajärjed

1.8.1 Mida tuleb teha, et saada täitmisele pööratav kohtulahend?

Kui teatamisest on möödunud üks kuu, pöördub võlausaldaja maksekäsu väljastanud kohtu kantseleisse ja palub lisada täitekorralduse. Avaldusele vormilisi nõudeid ei esitata (võlausaldaja võib lihtsalt teha avalduse või saata kirja tavapostiga). Täitekorraldus annab maksekäsule kohtuasjas tehtavale otsusele sarnase toime.

1.8.2 Kas kõnealune kohtulahend on lõplik või on kostjal veel võimalik lahend edasi kaevata?

Otsuse suhtes ei saa esitada tavalist edasikaebust (appel) või edasikaebust õigusküsimuses kassatsioonikohtule (pourvoi en cassation). Ainuke vaidlustamise võimalus on esitada edasikaebus õigusküsimuses kassatsioonikohtule viisi vastu, kuidas kohtuametnik täitekorralduse lisas.

Seotud lingid

Lingil klikates avaneb uus akenJustiitsministeeriumi veebisait

Lingil klikates avaneb uus akenLegifrance’i veebisait


Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Viimati uuendatud: 26/07/2018

„Maksekäsu” menetlused - Horvaatia


1 Maksekäsumenetluse olemasolu

Horvaatia Vabariik kohaldab Euroopa maksekäsku ja selliste maksekäskude väljastamise menetlust reguleerivad tsiviilkohtumenetluse seaduse (Zakon o parničnom postupku (Narodne Novine (NN; Horvaatia Vabariigi ametlik teataja) nr 53/91, 91/92, 112/99, 129/00, 88/01, 117/03, 88/05, 2/07, 96/08, 84/08, 123/08, 57/11, 25/13 ja 89/14); edaspidi ZPP) sätted ning Euroopa maksekäsu avalduse ja Euroopa maksekäsu suhtes vastuväite esitamise kord (Pravilnik o načinu podnošenja zahtjeva za izdavanje europskog platnog naloga i prigovora protiv europskog platnog naloga) (NN nr 124/13).

1.1 Menetluse kohaldamisala

Euroopa maksekäsu väljastamise menetlust kohaldatakse rahaliste nõuete sissenõudmisele, mille summa on kindlaks määratud ja mille maksetähtaeg oli Euroopa maksekäsu avalduse esitamise ajal kätte jõudnud. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta määrusega (EÜ) nr 1896/2006 (edaspidi „määrus (EÜ) nr 1896/2006“) loodi Euroopa maksekäsumenetlus ning nimetatud määrus kehtib piiriülestes tsiviil- ja kaubandusasjades, olenemata kohtu liigist, ja määruses ettenähtud eranditega.

1.1.1 Milliste nõuete puhul võib seda kohaldada (nt ainult rahaliste, lepinguliste vm nõuete puhul)?

Nõuded, mis on seotud rahaliste nõuetega. Hagi aluseks võivad olla ainult sellised nõuded, mis kujutavad endast lepingulisi või lepinguväliseid kohustusi ja mille nimiväärtus on kindlaks määratud.

1.1.2 Kas nõude väärtusele on kehtestatud ülemmäär?

Nõude väärtusele ei ole kehtestatud ülemmäära.

1.1.3 Kas kõnealuse menetluse kasutamine on vabatahtlik või kohustuslik?

Menetluse kasutamine ei ole kohustuslik, kuna nõude esitaja võib ise otsustada, mil viisil ta oma nõude esitab, kuni see ei ole vastuolus kohustuslike eeskirjade ja ühiskondliku moraaliga. Kohus annab välja maksekäsu, isegi kui nõude esitaja ei ole seda oma nõudes taotlenud, kui kõik selle väljastamise nõuded on täidetud. Seega on maksekäsu väljastamine kohtu jaoks kohustuslik, kui selle väljaandmise nõuded on täidetud.

1.1.4 Kas kõnealust menetlust saab kasutada ka siis, kui kostja elab mõnes muus liikmesriigis või kolmandas riigis?

Jah.

1.2 Pädev kohus

Õigus teha otsus väljastamise ja läbivaatamise avalduste ning Euroopa maksekäsu täitmisele pööratavuse kohta vastavalt määrusele (EÜ) nr 1896/2006 on eranditult Zagrebi kaubanduskohtul (Trgovački sud u Zagrebu).

1.3 Vorminõuded

Euroopa maksekäsu avaldus ja vastuväide maksekäsu suhtes tuleb esitada ainult masinloetaval kujul, kui kohus leiab, et need dokumendid sobivad masintöötluseks.

Euroopa maksekäsu avalduse ja selle suhtes vastuväite esitamise viisi reguleerib Euroopa maksekäsu väljastamise avalduse ja Euroopa maksekäsu suhtes vastuväite esitamise kord (Pravilnik o načinu podnošenja zahtjeva za izdavanje europskog platnog naloga i prigovora protiv europskog platnog naloga) (Narodne Novine (NN; Horvaatia Vabariigi ametlik teataja) nr 124/134, edaspidi „kord“), mis jõustus 17. oktoobril 2013.

1.3.1 Kas tüüpvormi kasutamine on kohustuslik? (Kui on, siis kust selle vormi saab?)

Euroopa maksekäsu väljastamise avaldus ja vastuväide maksekäsu suhtes tuleb esitada määruses nr 1896/2006 ette nähtud vormidel pädevale kohtule paberkujul või posti teel. Seega on tüüpvormi kasutamine Euroopa maksekäsu väljastamise menetluses kohustuslik ning vormid on võimalik alla laadida Zagrebi kaubanduskohtu saidilt (Lingil klikates avaneb uus akenhttp://sudovi.pravosudje.hr/tszag/).

1.3.2 Kas advokaadi kaasamine on kohustuslik?

Igal poolel – füüsilisel või juriidilisel isikul – on õigus vabalt otsustada, kas ta esindab ennast menetluses ise või palkab vahendaja, kes on tavaliselt advokaat, kui ZPPs ei ole teisiti ette nähtud. Seega ei ole advokaadi kaudu esindamine Euroopa maksekäsu väljastamise menetluses kohustuslik.

1.3.3 Kui üksikasjalikult tuleb nõuet põhjendada?

Pool on kohustatud täitma vormi A (Euroopa maksekäsu avaldus) masinloetaval kujul. Nimetatud vormi punktis 6 saab valida õigusliku aluse, mis selgitab, millega on nõue seotud.

1.3.4 Kas vaidlusaluse nõude kohta tuleb esitada kirjalikke tõendeid? Kui jah, siis millised dokumendid on tõendina vastuvõetavad?

Vormi A punkt 10 nõuab poolelt talle kättesaadavate tõendite lisamist ja selle kirjeldamist, millega on konkreetne tõend seotud. Tõendeid ja nende kogumist reguleerivad ZPP artiklid 219–271 ja kohus otsustab, millist esitatud tõenditest kasutada oluliste asjaolude kindlakstegemiseks ja hindamiseks. Lisaks otsustab kohus omal valikul pärast seda, kui on kõiki tõendeid nii üksikult kui ka tervikuna kohusetundlikult ja hoolikalt hinnanud ning võtnud arvesse kogu menetluse tulemusi, milliseid asjaolusid ta peab tõendatuks.

Lisateave tõendite ja nende kogumise kohta on esitatud teabepaketis pealkirjaga „Tõendite kogumine – Horvaatia Vabariik“ (Izvođenje dokaza - Republika Hrvatska).

1.4 Taotluse rahuldamata jätmine

Avalduste tagasilükkamisele kohaldatakse ZPP artikli 109 üldeeskirja. Selles artiklis on sätestatud, et kui avaldus ei ole arusaadav või ei sisalda kõike vajalikku selle alusel tegutsema asumiseks, annab kohus avalduse esitanud poolele korralduse dokumendi parandamiseks, st selle muutmiseks kooskõlas esitatud juhistega, ning tagastab selle paranduse või muudatuse tegemise eesmärgil. Dokument loetakse tagasivõetuks, kui seda ei tagastata kohtule ja ei parandata kooskõlas kohtult saadud juhistega ettenähtud tähtaja jooksul, ning kui see tagastatakse ilma ühegi paranduse või muudatuseta, jäetakse see rahuldamata.

1.5 Edasikaebamine

Vastuväide on ainuke kostjale kättesaadav õiguskaitsevahend, kui on esitatud Euroopa maksekäsu avaldus. Määruse (EÜ) nr 1896/2006 artikli 20 lõike 1 või 2 kohase Euroopa maksekäsu läbivaatamise taotluse kohta võetakse otsus vastu määrusega, mille suhtes ei ole võimalik edasikaebust esitada. Edasikaebuse esitamine täitedokumendi suhtes Euroopa maksekäsus esitatud nõudega seotud põhjustel on lubatud ainult juhul, kui need põhjused tekkisid pärast maksekäsu kättetoimetamist ja kui neid ei olnud enam võimalik esitada vastuväites vastavalt määruse nr 1896/2006 artiklile 16.

1.6 Vastuväide

Kostja võib esitada vastuväite Euroopa maksekäsu suhtes päritoluriigi kohtule, kasutades tüüpvormi F, mis saadetakse talle koos Euroopa maksekäsuga. Vastuväide tuleb saata 30 päeva jooksul alates kostjale maksekäsu kättetoimetamisest ja kostja peab vastuväites märkima, et ta vaidlustab nõude, ilma et ta peaks seda põhjendama.

1.7 Vastuväite esitamise tagajärjed

Kui kostja esitab Euroopa maksekäsu suhtes vastuväite määruse nr 1896/2006 artikli 16 tähenduses, toimub edasine menetlus kooskõlas ZPP sätetega, mis käsitlevad menetlust vastuväite esitamise korral maksekäsu suhtes (ZPP artiklid 445a ja 451–456), võttes arvesse määruse (EÜ) nr 1896/2006 artikli 17 sätteid.

1.8 Vastuväite esitamata jätmise tagajärjed

Kui 30 päeva jooksul alates maksekäsu kostjale kättetoimetamisest, ja võttes arvesse nõuetekohast vastuväite saamise ajavahemikku, ei ole kohtule vastuväidet esitatud, peab kohus tunnistama Euroopa maksekäsu täidetavaks, kasutades tüüpvormi G.

Täidetav Euroopa maksekäsk (määruse nr 1896/2006 artiklid 18 ja 19), mille on välja andnud Horvaatia Vabariigi kohus, on täitekorraldus, mille alusel võib Horvaatia Vabariigis taotleda täitmist samal viisil nagu Horvaatia kohtu täidetava otsuse alusel.

1.8.1 Mida tuleb teha, et saada täitmisele pööratav kohtulahend?

Reeglina peab nõude esitaja taotlema kohtult sõnaselgelt täitedokumendi väljastamist ja kohus tunnistab Euroopa maksekäsu täidetavaks tüüpvormi G kasutades.

1.8.2 Kas kõnealune kohtulahend on lõplik või on kostjal veel võimalik lahend edasi kaevata?

Kostja võib taotleda Euroopa maksekäsu läbivaatamist ZPP artikli 507n alusel, võttes arvesse määruse (EÜ) nr 1896/2006 artiklit 20, ja taotluse kohta otsust tegev kohus võib täitmise edasi lükata, kohaldades täitmist käsitleva määruse asjakohaseid sätteid täitmise edasilükkamise kohta võlgniku taotlusel.


Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Viimati uuendatud: 23/08/2018

„Maksekäsu” menetlused - Itaalia

Please note that the original language version of this page Italian has been amended recently. The language version you are now viewing is currently being prepared by our translators.


1 Maksekäsumenetluse olemasolu

Muude lihtmenetluste hulgas on Itaalia tsiviilkohtumenetluse seadustikus loetletud ka maksekäsumenetlus (procedimento di ingiunzione) (artikkel 633 ja sellele järgnevad artiklid). Tegemist on ex parte menetlusega, sest kohus teeb otsuse võlausaldaja taotluse kohta, ilma et ta kuulaks ära võlgniku või annaks talle võimaluse esitada vastuseid või märkusi.

Võlgnik kuulatakse ära alles hiljem, kui ta vaidlustab maksekäsu.

Maksekäsumenetlust võib taotleda ainult teatavate nõuete korral (rahasumma tasumise nõue või nõue tarnida teatav kogus asendatavaid kaupu jne) ning tingimusel, et täidetud on teatavad tsiviilseadustikus sätestatud tingimused (nt võlausaldajad peavad esitama kirjalikke tõendeid oma nõude toetamiseks).

Kui nõuet menetlev kohus leiab, et see on põhjendatud, käsib ta võlgnikul tasuda summa teatava tähtaja jooksul, milleks on tavaliselt 40 päeva, kuid kohus teavitab võlgnikku ka sellest, et võlgnik võib vaidlustada maksekäsu sama tähtaja jooksul, ja kui vastuväiteid ei esitata, muutub maksekäsk lõplikuks ja see võidakse täitmisele pöörata.

1.1 Menetluse kohaldamisala

Menetlust kohaldatakse selliste nõuete suhtes, mille on esitanud võlausaldajad, kellele võlgnetakse raha või teatav kogus asendatavaid kaupu, või mis tahes isikud, kellel on õigus saada konkreetset vallasvara.

1.1.1 Milliste nõuete puhul võib seda kohaldada (nt ainult rahaliste, lepinguliste vm nõuete puhul)?

Kui menetlus on seotud rahalise nõudega, peab summa olema täpselt määratletud. See välistab võimaluse esitada avaldus maksekäsu saamiseks lepinguväliste nõuete korral. Näiteks ei ole võimalik nõuda sellise kahju hüvitamist, mis on tekkinud ebaseadusliku tegevuse tulemusel.

1.1.2 Kas nõude väärtusele on kehtestatud ülemmäär?

Ei, ülemmäär puudub. Maksekäsku võib taotleda mis tahes väärtusega nõuete korral.

1.1.3 Kas kõnealuse menetluse kasutamine on vabatahtlik või kohustuslik?

Maksekäsumenetluse kasutamine on vabatahtlik. Võlausaldaja võib alati esitada tavapärase hagi.

1.1.4 Kas kõnealust menetlust saab kasutada ka siis, kui kostja elab mõnes muus liikmesriigis või kolmandas riigis?

Jah.

1.2 Pädev kohus

Maksekäsu saamiseks peab pöörduma selle rahukohtu (giudice di pace) või madalama astme kohtu (tribunale) poole, kellel oleks pädevus tavapärase menetluse korral. Rahukohus on pädev menetlema ainult väiksemaid kohtuvaidluseid vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklis 7 sätestatud kriteeriumidele (vt allpool osutatud lisa). Kui avaldus esitatakse madalama astme kohtule, menetleb asja ühest kohtunikust koosnev koosseis.

Nõuded, mis on seotud kas siis kohtumenetluse või kohtuvälise menetluse raames osutatud õigusteenuste eest makstavate tasude või advokaatide, kohtutäiturite või kohtumenetluse käigus teenuseid osutanud mis tahes muude isikute kulude hüvitamisega, vaatab läbi kohus, kes menetles juhtumit, millele võlausaldaja nõudes osutatakse.

Advokaadid võivad taotleda maksekäsku oma klientide suhtes selle piirkonna kohtult, mille advokatuuri (consiglio dell’ordine) liikmed nad on. Samamoodi võivad notarid esitada nõude selle piirkonna kohtule, mille notarite koja (consiglio notarile) liikmed nad on (vt ka teabeleht „Kohtualluvus”).

1.3 Vorminõuded

Maksenõue peab sisaldama tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklis 638 sätestatud teavet (vt allpool osutatud lisa) ning avaldus tuleb esitada kohtusekretärile koos vajalike lisadega.

1.3.1 Kas tüüpvormi kasutamine on kohustuslik? (Kui on, siis kust selle vormi saab?)

Ei, spetsiaalne vorm puudub.

1.3.2 Kas advokaadi kaasamine on kohustuslik?

Üldjuhul jah, kuid teatavate juhtumite korral võivad hagejad esindada end kohtus ise. Üks selline juhtum on seotud olukorraga, kus nõuet menetleb rahukohus ja nõue ei hõlma suuremat summat kui 1100 eurot. Teine selline olukord tekib siis, kui hageja on kvalifitseeritud tegutsema juhtumit menetlevas kohtus advokaadina.

1.3.3 Kui üksikasjalikult tuleb nõuet põhjendada?

Avalduses tuleb esitada nõude suurus ja nõude põhjendused. Nõude põhjendused ei pea olema üksikasjalikud ning need võib esitada asjakohaste faktide ja dokumentide kokkuvõtliku kirjeldusena.

1.3.4 Kas vaidlusaluse nõude kohta tuleb esitada kirjalikke tõendeid? Kui jah, siis millised dokumendid on tõendina vastuvõetavad?

Jah. Nõudega seotud kirjalikud tõendid hõlmavad eelkõige kirjalikku kättesaamiskinnitust ja ühepoolset lubadust. Kui nõue on seotud kaupade tarnimise või teenuste osutamisega ning kui kaupu tarnis või teenuseid osutas üks ettevõtja teisele ettevõtjale või isikule, kes ei tegele kutse- või äritegevusega, võivad nõudega seotud kirjalikud tõendid hõlmata ka kinnitatud väljavõtteid võlausaldaja äriühingu raamatupidamisdokumentidest, tingimusel et raamatupidamine toimub seaduses sätestatud viisil. Nõude kirjalikuks tõendamiseks sobivad ka äriühingu esitatud arved, tingimusel et neile on lisatud hageja arvete registri kinnitatud koopia.

Tõendeid käsitlevaid erieeskirju kohaldatakse advokaatide, notarite ja muude kutsealade esindajate esitatud tasu- ja hüvitisnõuete suhtes ning riigi ja riigiasutuste nõuete suhtes.

1.4 Taotluse rahuldamata jätmine

Kui kohus leiab, et nõue ei ole piisavalt põhjendatud, teavitab ta sellest kohtusekretäri kaudu hagejat, paludes hagejal esitada täiendavaid tõendeid. Kui hageja ei vasta või võtab avalduse tagasi või kui avaldust ei ole võimalik vastu võtta, jätab kohus avalduse rahuldamata, tehes põhjendatud kohtumääruse.

Sel juhul võib nõude uuesti esitada erimenetluse või tavapärase menetluse raames.

1.5 Edasikaebamine

Kui avaldus jäetakse rahuldamata, siis võib sellise otsuse peale esitada korralise apellatsiooni või kassatsioonkaebuse.

1.6 Vastuväide

Kui kohus võtab avalduse vastu, väljastab ta maksekäsu, mis tuleb kostjale kätte toimetada 60 päeva jooksul alates kohtumääruse tegemise päevast, kui see maksekäsk toimetatakse kätte Itaalias, või 90 päeva jooksul, kui see toimetatakse kätte väljaspool Itaaliat.

Maksekäsu saamise korral on võlgnikul aega 40 päeva nõude vaidlustamiseks.

Kui selleks on piisav alus, võib nõudega seotud vastuväidete esitamise tähtaega lühendada 10 päevale või pikendada 60 päevale. Kui kostja elab mõnes muus ELi riigis, on tähtaeg 50 päeva ja seda võidakse lühendada 20 päevale. Kui kostja elab ELi mittekuuluvas riigis, on tähtaeg 60 päeva ja seda võidakse lühendada 30 päevale või pikendada 120 päevale.

Kostjad võivad nõude vaidlustada isegi pärast tähtaja möödumist, kui nad suudavad tõendada, et neid ei teavitatud õigeaegselt, sest maksekäsku ei toimetatud kätte nõuetekohaselt või esines ettenägematuid asjaolusid või vääramatu jõud. Nõuet ei saa vaidlustada pärast seda, kui esimese täitemeetme võtmisest on möödunud kümme päeva.

Vastuväide (opposizione) maksekorralduse vaidlustamiseks esitatakse maksekorralduse väljastanud kohtule kohtukutsena (citazione), mis tuleb toimetada hagejale avalduses märgitud aadressil. Maksekäsu vaidlustamiseks esitatud kohtukutse peab sisaldama tavaliselt kohtukutsetes sisalduvat teavet. Eelkõige peab vaidlustaja esitama nõude peale vastuväite esitamise põhjendused.

1.7 Vastuväite esitamise tagajärjed

Seda laadi vastuväite esitamise tulemusel algatatakse tavapärane kohtumenetlus, mille käigus kohus uurib maksenõude kehtivust.

1.8 Vastuväite esitamata jätmise tagajärjed

Kui ettenähtud aja jooksul vastuväiteid ei esitata või kui kostja ei ilmu kohtusse, tunnistab maksekäsu väljastanud kohus selle käsu hageja avalduse alusel täitmisele pööratavaks.

1.8.1 Mida tuleb teha, et saada täitmisele pööratav kohtulahend?

On neli võimalikku stsenaariumi.

Esimene neist hõlmab olukorda, kus nõudele vastuväidete esitamise tähtaeg ei ole veel möödunud. Taotleja võib paluda kohtul tunnistada maksekäsk esialgselt viivitamata täitmisele pööratavaks. Seda taotlust on võimalik rahuldada ainult juhul, kui on täidetud tsiviilkohtumenetluse seadustikus esialgse täitmisele pööramise eritingimused. Näiteks juhul, kui nõue põhineb käskvekslil või tšekil või kui täitmisele pööramisega viivitamine tekitaks võlausaldajale tõsist kahju. Kohus võib sellises varajases etapis täitmisele pööramise tingimusena nõuda, et võlausaldaja annaks tagatise võlgniku kasuks.

Teine stsenaarium on seotud olukorraga, kus võlgnik, kellele maksekäsk on kätte toimetatud, ei esita vastuväiteid ettenähtud aja jooksul. Sel juhul võib võlausaldaja taotleda maksekäsu täitmisele pööramist.

Kolmas stsenaarium on seotud olukorraga, kus võlgnik on esitanud vastuväited ja juhtumi menetlemine on veel pooleli. Sel juhul võib võlausaldaja taotleda maksekäsu esialgset täitmisele pööramist. Selle taotluse saab rahuldada vaid juhul, kui on täidetud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud tingimused (näiteks kui vastuväiteid ei ole tõendatud mis tahes kirjalike tõendite abil). Kohus võib samuti ette näha, et esialgset täitmisele pööramist kohaldatakse ainult maksekäsu mingi osa suhtes, s.t selle summa ulatuses, mida võlgnik ei ole vaidlustanud. Kohus võib samuti ette näha, et maksekäsk kuulub esialgselt täitmisele, kui võlausaldaja annab tagatise, mis katab võimaliku hüvitise summa koos kulude ja kahjuhüvitise summaga.

Neljas stsenaarium on seotud olukorraga, kus vastuväiteid ei võeta arvesse: selle tulemusel muutub maksekäsk täitmisele pööratavaks, kui see ei olnud juba täitmisele pööratud.

Maksekäsud, mis on tunnistatud täitmisele pööratavateks mis tahes eespool nimetatud stsenaariumi kohaselt, võimaldavad võlausaldajal seada võlgniku varale kohtuliku hüpoteegi.

1.8.2 Kas kõnealune kohtulahend on lõplik või on kostjal veel võimalik lahend edasi kaevata?

Maksekäsk, mis on muutunud täitmisele pööratavaks seetõttu, et võlgnik ei esitanud vastuväiteid, võidakse tühistada seaduses sätestatud erandjuhtudel (näiteks kui leitakse, et kohtuotsus tehti selliste tõendite alusel, mis osutusid hiljem valeks). Kui maksekäsk mõjutab kolmandate isikute õigusi, võivad ka need kolmandad isikud esitada vastuväited.

Kohtuotsuse peale, millega lõpetatakse vastuväidete menetlemine, võib esitada korralise apellatsiooni.

Seonduvad lisad

Maksekäsk: tsiviilkohtumenetluse seadustik – artiklid 633–656PDF(112 Kb)it

Maksekäsk: tsiviilkohtumenetluse seadustik – kohtualluvusPDF(46 Kb)it


Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Viimati uuendatud: 02/05/2017

„Maksekäsu” menetlused - Küpros


1 Maksekäsumenetluse olemasolu

Puudub spetsiifiline riiklik maksekäsumenetlus peale selle, mis on ette nähtud määrusega (EÜ) nr 1896/2006, mille kohaldamiseks on vastu võetud menetluseeskirjad.

1.1 Menetluse kohaldamisala

1.1.1 Milliste nõuete puhul võib seda kohaldada (nt ainult rahaliste, lepinguliste vm nõuete puhul)?

Ei ole asjakohane.

1.1.2 Kas nõude väärtusele on kehtestatud ülemmäär?

Ei ole asjakohane.

1.1.3 Kas kõnealuse menetluse kasutamine on vabatahtlik või kohustuslik?

Ei ole asjakohane.

1.1.4 Kas kõnealust menetlust saab kasutada ka siis, kui kostja elab mõnes muus liikmesriigis või kolmandas riigis?

Ei ole asjakohane.

1.2 Pädev kohus

Ei ole asjakohane.

1.3 Vorminõuded

1.3.1 Kas tüüpvormi kasutamine on kohustuslik? (Kui on, siis kust selle vormi saab?)

Ei ole asjakohane.

1.3.2 Kas advokaadi kaasamine on kohustuslik?

Ei ole asjakohane.

1.3.3 Kui üksikasjalikult tuleb nõuet põhjendada?

Ei ole asjakohane.

1.3.4 Kas vaidlusaluse nõude kohta tuleb esitada kirjalikke tõendeid? Kui jah, siis millised dokumendid on tõendina vastuvõetavad?

Ei ole asjakohane.

1.4 Taotluse rahuldamata jätmine

Ei ole asjakohane.

1.5 Edasikaebamine

Ei ole asjakohane.

1.6 Vastuväide

Ei ole asjakohane.

1.7 Vastuväite esitamise tagajärjed

Ei ole asjakohane.

1.8 Vastuväite esitamata jätmise tagajärjed

1.8.1 Mida tuleb teha, et saada täitmisele pööratav kohtulahend?

Ei ole asjakohane.

1.8.2 Kas kõnealune kohtulahend on lõplik või on kostjal veel võimalik lahend edasi kaevata?

Ei ole asjakohane.


Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Viimati uuendatud: 13/05/2019

„Maksekäsu” menetlused - Läti

Please note that the original language version of this page Latvian has been amended recently. The language version you are now viewing is currently being prepared by our translators.


1 Maksekäsumenetluse olemasolu

Lätis on kaks võimalust: nõude sundtäitmine (saistību bezstrīdus piespiedu izpildīšana, tsiviilkohtumenetluse seaduse 50. peatüki artiklid 400–406) ja nõuete täitmisele pööramine kohtuteatise alusel (saistību piespiedu izpildīšana brīdinājuma kārtībā, tsiviilkohtumenetluse seaduse 50.1 peatüki artiklid 4061–40610).

1.1 Menetluse kohaldamisala

1.1.1 Milliste nõuete puhul võib seda kohaldada (nt ainult rahaliste, lepinguliste vm nõuete puhul)?

Nõuete sundtäitmine on lubatud:

1)      vastavalt selliseid nõudeid käsitlevatele kokkulepetele, mis on tagatud riigi hüpoteegiga või kommertspandiga;

2)      vastavalt notariaalselt kinnitatud tähtajalistele kokkulepetele või samaväärse õigusjõuga tähtajalistele kokkulepetele, mis käsitlevad raha maksmist või vallasvara tagastamist;

3)      vastavalt tähtajalistele vara rendi- või üürilepingutele, mis on notariaalselt kinnitatud või mis on kantud kinnistusraamatusse ning milles on ette nähtud, et rentnik või üürilevõtja on kohustatud tähtaja saabumisel vabastama või üle andma renditud või üüritud vara (välja arvatud korteri) ja tasuma renti või üüri;

4)      vastavalt vaidlustatud lihtvekslile.

Eespool nimetatud nõuete suhtes ei saa kohaldada sundtäitmist, kui:

1)      selline täitmine on pööratud riigile kuuluva vara vastu;

2)      nõue on kustutatud aegumise tõttu, kusjuures tähtaeg tuleneb üheselt dokumendist endast.

Nõue on kohtuteatise alusel lubatud täitmisele pöörata juhul, kui tegemist on maksekohustusega, mis on dokumentaalselt tõendatud ja mille maksetähtaeg on saabunud, ning kui tegemist on hüvitise maksmise kohustusega, mis on ette nähtud kauba tarne- või ostulepingus või teenuste osutamise lepingus, kui selline kohustus on dokumentaalselt tõendatud ja kui kohustuse täitmise tähtaega ei ole täpsustatud.

Nõuet ei ole võimalik kohtuteatise alusel täitmisele pöörata, kui:

1)      tasu soovitakse täitmata kohustuse eest;

2)      võlgniku deklareeritud või tegelik elukoht ei ole teada;

3)      võlgniku deklareeritud või tegelik elukoht või registrijärgne asukoht ei ole Lätis;

4)      nõutud leppetrahv on suurem võla põhisummast;

5)      nõutud intress on suurem võla põhisummast;

6)      tegemist on maksekohustusega ja võlasumma on suurem kui 15 000 eurot.

1.1.2 Kas nõude väärtusele on kehtestatud ülemmäär?

Ei.

1.1.3 Kas kõnealuse menetluse kasutamine on vabatahtlik või kohustuslik?

Menetluse kasutamine ei ole kohustuslik.

1.1.4 Kas kõnealust menetlust saab kasutada ka siis, kui kostja elab mõnes muus liikmesriigis või kolmandas riigis?

Nõude täitmisele pööramine kohtuteatise alusel ei ole lubatud, kui võlgniku deklareeritud või tegelik elukoht või registrijärgne asukoht ei ole Lätis.

Nõudeid on võimalik sundtäita, kui avaldus esitatakse kinnisvara pantimist käsitlevate dokumentide alusel või lähtudes kohustusest vabastada või tagastada renditud või üüritud kinnisvara, kui kinnisvara asub Lätis. Laevahüpoteegil põhineva nõude sundtäitmise avalduse võib esitada Lätis, kui hüpoteek on registreeritud Lätis.

1.2 Pädev kohus

Nõude sundtäitmise avaldus esitatakse selle piirkondliku kohtu või linnakohtu (rajona (pilsētas) tiesa) kinnistusametile, kus:

1)      asub võlgniku deklareeritud elukoht või selle puudumisel võlgniku tegelik elukoht, kui avaldus on seotud kohustusega maksta raha või tagastada vallasvara või kohustustega, mis tulenevad kommertspandiga tagatud lepingutest;

2)      asub kinnisvara, kui avaldus esitatakse vastavalt kinnisvara tagatiseks seadmist käsitlevatele dokumentidele või lähtuvalt kohustusest vabastada või tagastada renditud või üüritud kinnisvara; juhul kui nõue on tagatud mitme kinnisvaraga ja avalduse menetlemine kuuluks eri piirkondlike kohtute või linnakohtute kinnistusametite pädevusse, menetleb avaldust selle piirkondliku kohtu või linnakohtu kinnistusamet, kelle tööpiirkonnas üks kinnisvara asub, kusjuures valiku teeb avalduse esitaja;

3)      on registreeritud laevahüpoteek, kui avaldus on seotud laevahüpoteegist tuleneva nõudega.

Avaldus nõude täitmisele pööramiseks kohtuteatise alusel esitatakse võlgniku elukohajärgse piirkondliku kohtu või linnakohtu kinnistusametile või kui võlgniku deklareeritud elukoht ei ole teada, siis tema tegeliku elukoha järgse või registrijärgse asukoha piirkondliku kohtu või linnakohtu kinnistusametile.

1.3 Vorminõuded

1.3.1 Kas tüüpvormi kasutamine on kohustuslik? (Kui on, siis kust selle vormi saab?)

Avaldus nõude täitmisele pööramiseks kohtuteatise alusel tuleks koostada vastavalt valitsuse 21. juuli 2009. aasta määruse nr 792 (vormide kohta, mida kasutada nõude täitmisele pööramisel kohtuteatise alusel) 1. lisale.

Läti kohtute portaali Lingil klikates avaneb uus akenhttp://www.tiesas.lv/ veebisaidil menüüpunkti E-Pakalpojumi („e-teenused”) alapunktis E-veidlapas („e-vormid”) on esitatud avalduse vorm, mida kasutada nõude sundtäitmise taotlemisel (pieteikums par strīdu bezstrīdus piespiedu izpildīšanu). Vormi on võimalik alla laadida ja täita ning selle saab esitada väljaprinditud kujul.

1.3.2 Kas advokaadi kaasamine on kohustuslik?

Ei, see ei ole kohustuslik. Esindamist käsitlevad üldeeskirjad on sätestatud tsiviilkohtumenetluse seaduse 12. peatükis.

1.3.3 Kui üksikasjalikult tuleb nõuet põhjendada?

Avaldust ei pea üksikasjalikult põhjendama.

Nõude sundtäitmise avalduses tuleb märkida ära nõue ja dokument, mille täitmisele pööramist võlausaldaja soovib, ning esitada sissenõutava võla põhisumma ning mis tahes leppetrahvid ja intressid. Lihtveksli korral tuleb ära märkida ka veksli vaidlustamisega seotud kulud ja seaduses sätestatud hüvitis. Avaldusele tuleb lisada täitmisele pööratav dokument ja selle tõestatud koopia või lihtveksli puhul selle vaidlustamist käsitlev dokument, riigilõivu (valsts nodeva) tasumist tõendav dokument ning tõendid hoiatuse esitamise kohta, välja arvatud juhul, kui seaduses on sätestatud, et sellist hoiatust ei pea saatma.

Selleks et esitada avaldus nõude täitmisele pööramiseks kohtuteatise alusel, tuleb täita tüüpvorm, millel esitatakse taotleja ja võlgniku andmed ning maksenõue ning nimetatakse nõude aluseks olevad dokumendid ja kohustuse täitmise tähtaeg, nõutav summa ja selle arvutusmeetod. Lisada tuleb ka avalduse esitaja kinnitus, et nõue ei ole seotud täitmata kohustusega või et kõik kohustused on täidetud; taotlus kohtule, millega palutakse kohtul teavitada võlgnikku ja väljastada teatis maksekohustuse täitmisele pööramiseks ja kohtukulude sissenõudmiseks; ning kinnitus, et kohtule on esitatud tõene teave asjaolude kohta ja et avalduse esitaja on teadlik, et valeandmeid sisaldava avalduse esitamine on karistusseaduse kohaselt kuritegu.

1.3.4 Kas vaidlusaluse nõude kohta tuleb esitada kirjalikke tõendeid? Kui jah, siis millised dokumendid on tõendina vastuvõetavad?

Kui esitatakse nõude sundtäitmise avaldus, tuleb sellele lisada järgmised dokumendid: täitmisele pööratav dokument ja selle tõestatud koopia või lihtveksli korral selle vaidlustamist käsitlev dokument; riigilõivu tasumist tõendav dokument; tõendid selle kohta, et võlgnikule on edastatud hoiatus, välja arvatud juhul, kui seaduses on sätestatud, et sellist hoiatust ei pea saatma (tõendiks selle kohta, et hoiatus on edastatud, võib olla vannutatud kohtutäituri või tema abi koostatud avaldus, milles kinnitatakse, et adressaat keeldus hoiatust vastu võtmast).

Nõude täitmisele pööramiseks kohtuteatise alusel ei pea esitama nõude aluseks olevaid kirjalikke tõendeid, kuid avalduses tuleb märkida nõude tekkimise aluseks olevad dokumendid ja kohustuse täitmise tähtaeg. Kui võlgnik vaidlustab maksenõude kehtivuse 14 päeva jooksul alates kohtu saadetud teatise kättesaamisest, lõpetatakse kohtumenetlus nõude täitmisele pööramiseks kohtuteatise alusel. Kui menetlus otsustatakse lõpetada võlgniku vastuväidete tõttu, siis selline otsus ei takista võlausaldajal esitada nõudega seoses hagiavaldust tavakorras.

1.4 Taotluse rahuldamata jätmine

Nõude sundtäitmise avalduse kohta teeb otsuse üks kohtunik seitsme päeva jooksul alates avalduse esitamisest, tuginedes avaldusele ja sellele lisatud dokumentidele ning ta ei teavita sellest eelnevalt avalduse esitajat ja võlgnikku. Kohtunik jätab avalduse rahuldamata, kui see on alusetu või kui avalduses nimetatud leppetrahv ei ole proportsionaalne võla põhisummaga või kui täitmisele pööratav dokument sisaldab ebaõiglasi lepingulisi sätteid, millega rikutakse tarbija õigusi.

Kui avaldus esitatakse nõude täitmisele pööramiseks kohtuteatise alusel ja kohus võtab avalduse vastu, kuid kui võlgnik esitab 14 päeva jooksul pärast kohtu edastatud teatise kättesaamist vastuväited, millega ta vaidlustab maksenõude kehtivuse või tõendab võla tasumist, lõpetab kohtunik menetluse.

1.5 Edasikaebamine

Kohtuniku otsust, mis käsitleb nõude sundtäitmist või nõude täitmisele pööramist kohtuteatise alusel, ei saa vaidlustada.

1.6 Vastuväide

Nõude sundtäitmist käsitleva avalduse kohta teeb otsuse kohtunik üksi ning võlgniku arvamust arvesse ei võeta.

Kui esitatakse avaldus nõude täitmisele pööramiseks kohtuteatise alusel, edastab kohtunik võlgnikule teatise, tehes talle ettepaneku tasuda avalduses märgitud summa või esitada kohtule vastuväited 14 päeva jooksul alates teatise saamisest.

1.7 Vastuväite esitamise tagajärjed

Kui on esitatud avaldus nõude täitmisele pööramiseks kohtuteatise alusel ja võlgnik esitab 14 päeva jooksul alates teatise kättetoimetamisest vastuväited, millega vaidlustatakse maksekohustuse kehtivus, lõpetatakse kohtumenetlus nõude täitmisele pööramiseks kohtuteatise alusel. Kui võlgnik on avaldusega osaliselt nõus, teavitatakse avalduse esitajat võlgniku vastusest ja kindlaksmääratud tähtajast, mille jooksul peab avalduse esitaja andma kohtule teada, kas nõude see osa, mille täitmisega võlgnik on nõustunud, on täidetud. Kui avalduse esitaja ei ole nõus nõude osalise täitmisele pööramisega või kui ta ei vasta teatises märgitud tähtaja jooksul, siis kohtumenetlus lõpetatakse.

1.8 Vastuväite esitamata jätmise tagajärjed

Kui avaldus on esitatud nõude täitmisele pööramiseks kohtuteatise alusel ja kui võlgnik ei esita vastuväiteid teatises täpsustatud tähtaja jooksul, teeb kohtunik otsuse seitsme päeva jooksul alates vastuväidete esitamiseks kindlaksmääratud tähtajast, nähes ette avalduses kirjeldatud maksenõude täitmisele pööramise ja kohtukulude sissenõudmise.

1.8.1 Mida tuleb teha, et saada täitmisele pööratav kohtulahend?

Nõude täitmisele pööramine kohtuteatise alusel: kohtuniku otsus avalduses märgitud nõude täitmisele pööramise kohta jõustub kohe. Tegemist on täitedokumendiga, mis on võimalik täitmisele pöörata vastavalt kohtuotsuste täitmisele pööramist käsitlevatele eeskirjadele.

Nõude sundtäitmine: kui kohtunik on kontrollinud avalduse kehtivust ja leidnud, et avaldus tuleks vastu võtta, teeb ta otsuse selle kohta, milline kohustus ja mil määral täitmisele pööratakse. Kohtuniku otsus jõustub kohe. Tegemist on täitedokumendiga, mis on võimalik täitmisele pöörata vastavalt kohtuotsuste täitmisele pööramist käsitlevatele eeskirjadele. Kohtuniku otsus saadetakse täitmiseks koos täitmisele kuuluva dokumendi tõestatud koopiaga.

1.8.2 Kas kõnealune kohtulahend on lõplik või on kostjal veel võimalik lahend edasi kaevata?

Kohtuniku otsust avalduse kohta, milles taotletakse nõude sundtäitmist või nõude täitmisele pööramist kohtuteatise alusel, ei saa vaidlustada. Kuid kui võlgnik on seisukohal, et avalduse esitaja nõue on asjaoludest lähtuvalt alusetu, võib ta esitada võlausaldaja vastu hagiavalduse eesmärgiga nõue vaidlustada (kui tegemist on nõude sundtäitmise avaldusega, on tähtaeg kuus kuud alates kuupäevast, mil edastatakse kohtuniku otsuse tõestatud koopia, ning kui tegemist on nõude täitmisele pööramisega kohtuteatise alusel, on tähtaeg kolm kuud alates kuupäevast, mil saadetakse otsuse tõestatud koopia). Kui võlgnik esitab sellise hagiavalduse, võib ta taotleda täitemenetluse peatamist. Kui võlausaldaja nõue on juba täitemenetluse raames rahuldatud, võib võlgnik taotleda oma nõude tagamist. Hagiavaldus tuleb esitada vastavalt tsiviilkohtumenetluse seaduses sätestatud menetlusele sellele kohtule, kes menetles varasemat nõude sundtäitmise avaldust või avaldust nõude täitmisele pööramiseks kohtuteatise alusel. Kuid kui hagiavaldus kuulub ringkonnakohtu pädevusse, tuleb see esitada sellele ringkonnakohtule, kelle alluvuses asub varasemat avaldust menetlenud piirkondliku kohtu või linnakohtu kinnistusamet.


Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Viimati uuendatud: 07/02/2019

„Maksekäsu” menetlused - Leedu


1 Maksekäsumenetluse olemasolu

Euroopa maksekäsu avaldused vaadatakse läbi Leedu Vabariigi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Lietuvos Respublikos civilinio proceso kodeksas) XXIII peatükis sätestatud eeskirjade kohaselt, arvestades seal sätestatud erandeid.

1.1 Menetluse kohaldamisala

1.1.1 Milliste nõuete puhul võib seda kohaldada (nt ainult rahaliste, lepinguliste vm nõuete puhul)?

Leedu Vabariigi tsiviilkohtumenetluse seadustiku XXIII peatükis sätestatud menetlust kohaldatakse juhtudel, kui võlausaldaja avaldus on seotud rahaliste nõuetega (mis tulenevad lepingust, lepinguvälisest kahjust, töösuhetest, elatise väljamõistmisest jne).

1.1.2 Kas nõude väärtusele on kehtestatud ülemmäär?

Ei ole.

1.1.3 Kas kõnealuse menetluse kasutamine on vabatahtlik või kohustuslik?

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku XXIII peatüki kohaselt menetletavaid asju võib võlausaldaja valikul menetleda ka hagi- või dokumendimenetluses.

1.1.4 Kas kõnealust menetlust saab kasutada ka siis, kui kostja elab mõnes muus liikmesriigis või kolmandas riigis?

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku XXIII peatüki kohaselt jäetakse avaldus läbi vaatamata, kui võlgniku elu- või registreeritud asukoht on välisriigis.

Kui kohtumenetlus on algatatud võlausaldaja nõude alusel ja pärast maksekäsu väljastamist ilmneb, et võlgniku elu- või töökoht ei ole teada, tühistab kohus maksekäsu ja võlausaldaja avaldus jääb rahuldamata. Sellist kohtumäärust ei saa eraldi määruskaebusega vaidlustada. Kohus võib neil asjaoludel maksekäsu tühistada ja jätta võlausaldaja avalduse rahuldamata ainult juhul, kui kohus oli eelnevalt määranud tähtaja, mille jooksul võlausaldaja pidi välja selgitama võlgniku elu- või töökoha või võtma meetmeid, mis oleksid võimaldanud kohtul menetlusdokumendid muul viisil kätte toimetada.

1.2 Pädev kohus

Maksekäsu avaldusel põhinevaid kohtuasju menetlevad elu- või asukohajärgsed piirkonnakohtud.

1.3 Vorminõuded

Lisaks menetlusdokumentide sisu ja vormi suhtes kehtestatud üldistele nõuetele peab maksekäsu avaldus sisaldama järgmist:

1)      võlausaldaja ees- ja perekonnanimi, isikukood ja aadress, või kui võlausaldaja on juriidiline isik, siis võlausaldaja täisnimi, registreeritud asukoht, registrikood ja arvelduskonto number, asjakohase krediidiasutuse andmed, ja kui avalduse esitab esindaja, siis võlausaldaja esindaja nimi ja aadress;

2)      võlgniku ees- ja perekonnanimi, isikukood (kui see on teada), aadress ja töökoht (kui see on teada), ning kui võlgnik on juriidiline isik, siis võlgniku täisnimi, registreeritud asukoht, registrikood ja arvelduskonto number (kui see on teada) ja asjakohase krediidiasutuse andmed (kui need on teada);

3)      nõude suurus;

4)      kui nõue puudutab viivise väljamõistmist, siis viivise määr, suurus ja arvutusperiood;

5)      nõue, selle aluseks olevad faktilised asjaolud ja seda toetavad tõendid;

6)      põhjendatud taotlus ajutiste meetmete kohaldamiseks võlgniku suhtes, kui sellisteks meetmeteks on alust ja on olemas teave võlgniku vara kohta;

7)      kinnitus Leedu Vabariigi tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 431 lõikes 2 täpsustatud aluse puudumise kohta (maksekäsu väljastamise ajal ei ole võlausaldaja kohustus (või osa kohustusest), mille täitmist nõutakse, täidetud, ja võlgnik nõuab selle täitmist; kohustuse teatavat osa ei saa täita ja võlausaldaja nõuab, et see osa täidetaks; võlgniku elu- või registreeritud asukoht on välisriigis; võlgniku elu- ja töökoht on teadmata).

8)      avaldusele lisatud dokumentide loetelu.

Maksekäsu avaldus elatise väljamõistmiseks peab sisaldama ka võlgniku sünnikuupäeva ja ‑kohta, elatise saaja sünnikuupäeva ja elukohta (kui avalduse esitab muu isik kui elatise saaja ise), nõutud igakuise elatise suurust ja perioodi, mille eest tasumist nõutakse.

1.3.1 Kas tüüpvormi kasutamine on kohustuslik? (Kui on, siis kust selle vormi saab?)

Soovitatav on kasutada justiitsministri poolt heaks kiidetud standardvormi.

Maksekäsu avalduse vormi leiab Leedu kohtute elektrooniliste teenuste portaalist Lingil klikates avaneb uus akenhttps://e.teismas.lt/lt/public/documentstemplates/.

1.3.2 Kas advokaadi kaasamine on kohustuslik?

Ei ole.

1.3.3 Kui üksikasjalikult tuleb nõuet põhjendada?

Seda ei ole reguleeritud.

1.3.4 Kas vaidlusaluse nõude kohta tuleb esitada kirjalikke tõendeid? Kui jah, siis millised dokumendid on tõendina vastuvõetavad?

Maksekäsu avaldusele ei tule tõendeid lisada.

1.4 Taotluse rahuldamata jätmine

Kohus jätab maksekäsu avalduse rahuldamata järgmistel juhtudel:

– Leedu Vabariigi tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 137 lõikes 2 täpsustatud asjaoludel (vaidlust ei tuleks lahendada tsiviilkohtumenetluses; nõue ei kuulu konkreetse kohtu pädevusse; kohtule avalduse esitanud isik ei ole järginud asjaomast liiki juhtumite puhul seaduses ette nähtud eelnevat kohtuvälise lahendamise menetlust; samade poolte sama esemega ja samadel alustel põhinevas vaidluses on tehtud kehtiv kohtu- või vahekohtuotsus või on olemas kehtiv kohtumäärus hageja nõudest loobumise avalduse rahuldamise kohta või poolte lepituskokkuleppe heakskiitmise kohta; samade poolte vahel on pooleli sama esemega ja samadel alustel põhinev kohtuasi; pooled on sõlminud kokkuleppe vaidluse üleandmiseks vahekohtule; avaldus on esitatud teovõimetu isiku nimel; avalduse on huvitatud isiku nimel esitanud isik, kes ei ole volitatud teda asjas esindama);

– avaldus ei vasta Leedu Vabariigi tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 431 lõigetes 1 ja 2 sätestatud vastuvõetavuse kriteeriumidele.

1.5 Edasikaebamine

Maksekäsu avalduse rahuldamata jätmise määruse peale saab esitada määruskaebuse.

1.6 Vastuväide

Võlgnik võib võlausaldaja nõude või selle osa vastu esitada makseettepaneku teinud kohtule vastuväite. Kui võlgnik on osa võlausaldaja nõudest täitnud või tunnustab osa nõudest, kuid ei ole seda siiski täitnud, võib ta esitada vastuväite võlausaldaja nõude ülejäänud osa vastu.

Võlgniku vastuväide võlausaldaja nõude vastu tuleb esitada kirjalikult 20 päeva jooksul pärast makseettepaneku kättetoimetamist võlgnikule. Vastuväited peavad vastama menetlusdokumentide sisu ja vormi suhtes kehtestatud üldistele nõuetele, välja arvatud nõudele märkida vastuväite aluseks olevad asjaolud. Kui võlgnik on mõjuvatel põhjustel esitanud vastuväite pärast ettenähtud tähtaja möödumist, võib kohus tähtaja võlgniku taotlusel ennistada. Võlgniku vastavasisulise taotluse rahuldamata jätmise määruse peale saab esitada eraldi määruskaebuse.

1.7 Vastuväite esitamise tagajärjed

Kui kohus saab võlgniku vastuväite, peab ta võlausaldajat hiljemalt kolme tööpäeva jooksul teavitama, et võlausaldaja võib esitada hagi hagimenetlust käsitlevate üldeeskirjade (sh kohtualluvuse eeskirjade) kohaselt ja tasuda kohtulõivu täiendava osa hiljemalt 14 päeva jooksul pärast kohtu teate saamist. Kohtu kohaldatud ajutisi meetmeid ei või enne hagi esitamise tähtaja lõppu tühistada.

Kui võlgnik rahuldab kohtu ettepaneku kohaselt osaliselt võlausaldaja nõude või tunnustab osaliselt nõuet, kuigi ei rahulda seda, ja esitab vastuväite ainult võlausaldaja nõude ülejäänud osa suhtes, väljastab kohus uue makseettepaneku nõude selle osa kohta, mille vastu võlgnik ei ole asjakohase peatüki eeskirjade kohaselt vastuväidet esitanud. Kui võlgnik esitab makseettepanekule vastuväite ainult menetluskulude väljamõistmisega seoses, otsustab kohus nende kulude hüvitamise määrusega. Võlausaldaja võib esitada oma nõude rahuldamata osa suhtes hagi asjakohases artiklis sätestatud menetluse kohaselt.

1.8 Vastuväite esitamata jätmise tagajärjed

Kui võlausaldaja ei esita kohtule nõuetekohaselt koostatud hagi 14 päeva jooksul, arvatakse võlausaldaja avaldus mitteesitatuks ja tagastatakse võlausaldajale kohtumäärusega ning makseettepanek ja kohaldatud ajutised meetmed tühistatakse. Selle määruse peale saab esitada eraldi määruskaebuse, kuigi see ei takista võlausaldajal esitada hagi üldise menetluse kohaselt.

1.8.1 Mida tuleb teha, et saada täitmisele pööratav kohtulahend?

Makseettepanek jõustub, kui võlgnik ei esita võlausaldaja avaldusele 20 päeva jooksul vastuväidet. Maksekäsku ei saa kiirkorras täitmisele pöörata.

1.8.2 Kas kõnealune kohtulahend on lõplik või on kostjal veel võimalik lahend edasi kaevata?

Maksekäsku ei saa vaidlustada apellatsiooni või kassatsiooni korras.


Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Viimati uuendatud: 27/07/2018

„Maksekäsu” menetlused - Luksemburg


1 Maksekäsumenetluse olemasolu

Lisaks 12. detsembri 2006. aasta määruses (EÜ) nr 1896/2006 ette nähtud Euroopa maksekäsumenetlusele on Luksemburgi õiguse alusel võimalik võlgu kiiresti sisse nõuda, esitades selleks ringkonnakohtule avalduse esialgse maksekäsu saamiseks (üle 10 000 euro suuruste nõuete korral; kuni 10 000 euro suuruste nõuete korral kasutatakse rahukohtus korraldatavat väiksemate kohtuvaidluste menetlust; vt väiksemate kohtuvaidluste menetlust Luksemburgis käsitlev teabeleht).

1.1 Menetluse kohaldamisala

Asjaomane isik võib algatada kas kiirmenetluse ajutise meetme võtmiseks (action en référé) või taotleda esialgset maksekäsku (ordonnance sur requête, provision sur requête).

Ajutise meetme võtmiseks toimetatavale kiirmenetlusele peab järgnema täielik menetlus nõude sisu uurimiseks, kusjuures üldjuhul on need menetlused kallid.

Esialgne maksekäsk kujutab endast kiireimat ja kõige ökonoomsemat võla sissenõudmise meetodit.

Menetlus varieerub sõltuvalt sissenõutava summa suurusest.

1.1.1 Milliste nõuete puhul võib seda kohaldada (nt ainult rahaliste, lepinguliste vm nõuete puhul)?

Esialgse maksekäsu võib teha selliste rahaliste nõuete korral, mille põhisumma on suurem kui 10 000 eurot (see summa ei hõlma intresse ja kulusid).

Esialgse maksekäsu võib teha ainult Luksemburgis elava või asuva võlgniku vastu.

Esialgse maksekäsu menetlust võib kasutada ainult nende rahaliste nõuete korral, mis on tõendatavad kirjalike dokumentide abil. Seda menetlust ei saa kasutada näiteks kiireloomulise kahjuhüvitise saamiseks.

1.1.2 Kas nõude väärtusele on kehtestatud ülemmäär?

Ei.

1.1.3 Kas kõnealuse menetluse kasutamine on vabatahtlik või kohustuslik?

Vabatahtlik.

1.1.4 Kas kõnealust menetlust saab kasutada ka siis, kui kostja elab mõnes muus liikmesriigis või kolmandas riigis?

Sellisel juhul tuleb kasutada Euroopa maksekäsumenetlust.

1.2 Pädev kohus

Võlausaldaja, kes soovib saada esialgset määrust seoses summaga, mis on suurem kui 10 000 eurot, peab esitama avalduse selle ringkonnakohtu (Tribunal d’Arrondissement) esimehele, kelle tööpiirkond hõlmab võlgniku elu- või asukohta, välja arvatud juhul, kui võlausaldajal on võimalus tugineda kohtualluvuse kokkulepet sisaldavale kehtivale sättele. Luksemburgi Suurhertsogiriigis on kaks ringkonnakohut – üks Luxembourgis ja teine Diekirchis.

Kohaldatakse tavapäraseid kohtualluvust käsitlevaid norme.

1.3 Vorminõuded

Avaldus esialgse maksekäsu saamiseks tuleks saata ringkonnakohtu kantseleile. Selleks et avaldus oleks kehtiv, peab see sisaldama hageja ja kostja ees- ja perekonnanimesid, nende ameteid ning elu- või asukohti, küsimust, mille kohta avaldus on tehtud, põhjendusi ja avaldust toetavaid dokumente.

1.3.1 Kas tüüpvormi kasutamine on kohustuslik? (Kui on, siis kust selle vormi saab?)

Tüüpvorm puudub.

1.3.2 Kas advokaadi kaasamine on kohustuslik?

Võlausaldajat ei pea maksekäsu taotlemisel esindama advokaat.

1.3.3 Kui üksikasjalikult tuleb nõuet põhjendada?

Võlausaldaja peab märkima, mille kohta avaldus on tehtud (s.t nõude suuruse), ja esitama põhjendused (s.t asjaolud, mille alusel raha võlgu ollakse). See avaldus võib olla lühike, aga peab sisaldama asjakohaseid põhjendusi. Esitatava selgituse ulatus sõltub praktikas sellest, kui keerulise juhtumiga on tegemist: kui kõik selgub juba dokumentidest, tuleb esitada vaid lühike selgitus.

1.3.4 Kas vaidlusaluse nõude kohta tuleb esitada kirjalikke tõendeid? Kui jah, siis millised dokumendid on tõendina vastuvõetavad?

Võlausaldajad peavad oma avaldust dokumentidega toetama. Kohtunik teeb avalduse vastuvõetavuse kohta otsuse peamiselt nende dokumentide põhjal.

Vastuvõetavad on ainult dokumendid. Võlausaldaja ei saa menetluse selles etapis tugineda oma nõude põhjendamisel muudele tõenditele, näiteks kutsuda tunnistajaid.

1.4 Taotluse rahuldamata jätmine

Kohtunik jätab avalduse rahuldamata, kui ta leiab, et esitatud selgitused ei ole piisavad tõendamaks, et nõue on põhjendatud.

Nagu mis tahes muud kohtuotsust, tuleb ka keeldumismäärust põhjendada.

1.5 Edasikaebamine

Keeldumismääruse peale ei saa esitada apellatsiooni, kuid võlausaldajal on siiski õigus algatada täielik kohtumenetlus seoses nõude sisuga või kiirmenetlus ajutise meetme võtmiseks.

1.6 Vastuväide

Võlgnik, kellele on toimetatud kätte esialgne maksekäsk, võib 15 päeva jooksul esitada määruse peale vastuväite.

Vastuväide kujutab endast kirjalikku avaldust, mille kostja või tema esindaja esitab kohtu kantseleile. See avaldus peab sisaldama vähemalt nende põhjenduste lühikirjeldust, millele vastuväide tugineb, ning sellele peavad olema lisatud mis tahes dokumendid, mis võivad aidata vastuväidet põhjendada.

Kohtuistungi sekretär sisestab vastuväite kohturegistrisse, väljastab kättesaamiskinnituse ja teavitab vastuväitest hagejat.

Kuigi vastuväite esitamiseks on aega 15 päeva, on tegelikult võimalik vastuväidet esitada senikaua, kui võlausaldaja ei ole taotlenud täitmisele pööratavat määrust. Kuna juhtub harva, et võlausaldajad taotlevad täitmisele pööratava määruse väljastamist kohe pärast 15-päevase perioodi lõppemist, on võlgnikel sageli rohkem aega, kui õigusaktides sätestatud, kuid neil puudub see kindlustunne, mis neil on esimese 15 päeva jooksul.

1.7 Vastuväite esitamise tagajärjed

Võlgniku vastuväide peatab menetluse, mis tähendab, et täitmisele pööratavat määrust ei saa väljastada kohe. Kättetoimetamise kuupäev avaldab siiski teatavat mõju. Näiteks arvestatakse endiselt intressi alates kuupäevast, mil määrus võlgnikule kätte toimetati.

Kohtunik vaatab vastuväite läbi. Kui kohtunik leiab, et vastuväide on põhjendatud, paneb ta oma järeldused kirja põhistatud määrusesse ja teeb otsuse, et varem tehtud määrus on õigustühine. Kui vastuväide on põhjendatud osaliselt, annab kohtunik korralduse nõude selle osa tasumiseks, mis on põhjendatud. Kui vastuväide jäetakse rahuldamata, teeb kohtunik määruse võlgniku vastu.

Selle menetluse raames võib kohtunik teha määruse pooli ära kuulamata. Kohtunik võib kutsuda pooled kohtuistungile, kuid menetlusosaliste seisukohtade ärakuulamiseks ei pea korraldama avalikku kohtuistungit.

1.8 Vastuväite esitamata jätmise tagajärjed

Kui võlgnik ei esita vastuväidet 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, võib võlausaldaja paluda, et kohus teeks täitmisele pööratava määruse.

1.8.1 Mida tuleb teha, et saada täitmisele pööratav kohtulahend?

Võlausaldaja või tema esindaja esitab kohtu kantseleile kirjaliku avalduse, mis kantakse kohturegistrisse.

1.8.2 Kas kõnealune kohtulahend on lõplik või on kostjal veel võimalik lahend edasi kaevata?

Kui määrus toimetati võlgnikule kätte isiklikult, on täitmisele pöörataval määrusel selline õigusjõud, nagu oleks see tehtud sellise menetluse raames, mis hõlmab mõlema poole ärakuulamist, ning selle määruse peale võib esitada üksnes määruskaebuse 15 päeva jooksul pärast selle kättetoimetamist. Kui esialgset määrust ei toimetatud võlgnikule kätte isiklikult, on täitmisele pöörataval määrusel tagaselja tehtud määruse õigusjõud ning selle määruse peale võib esitada vastuväite kaheksa päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kusjuures see tähtaeg kulgeb paralleelselt määruskaebuse esitamise tähtajaga.

Lingid

Lingil klikates avaneb uus akenhttp://www.legilux.lu/; Lingil klikates avaneb uus akenhttps://justice.public.lu/fr.html


Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Viimati uuendatud: 08/05/2019

„Maksekäsu” menetlused - Malta

Please note that the original language version of this page English has been amended recently. The language version you are now viewing is currently being prepared by our translators.


1 Maksekäsumenetluse olemasolu

Malta seadustekogu 12. peatüki (kohtukorralduse ja tsiviilkohtumenetluse seadustik) artikliga 166a on ette nähtud spetsiaalne menetlus seoses nende nõuetega, mida ei ole vaidlustatud.

1.1 Menetluse kohaldamisala

Seda menetlust võib kasutada selliste nõuete puhul, mille võlasumma ei ole suurem kui 23 293,73 eurot.

1.1.1 Milliste nõuete puhul võib seda kohaldada (nt ainult rahaliste, lepinguliste vm nõuete puhul)?

Kõnealuse menetluse abil on võimalik käsitleda selliseid nõudeid, mille raames nõutakse kindlate ja rahaliselt väljendatavate võlgade tasumist ning mille võla maksmise tähtaeg on saabunud ning mis ei hõlma mis tahes toimingu tegemist ning – nagu juba öeldud – ei hõlma suuremat summat kui 23 293,73 eurot. Kui võlg ei ole rahaliselt väljendatav, võib võlausaldaja jätkuvalt tugineda sellele artiklile, kui ta piirab oma võlanõuet 23 293,73 euroga ning loobub sõnaselgelt oma nõude sellest osast, mis on rahaliselt väljendatuna sellest summast suurem.

Võlausaldaja võib jätkuvalt tugineda sellele artiklile ainult juhul, kui võlgnik viibib Maltal ning ta ei ole alaealine või õigusnormide kohaselt teovõimetu isik ning võlg ei tulene pärimisasjast, kus pärijad puuduvad.

1.1.2 Kas nõude väärtusele on kehtestatud ülemmäär?

Jah, ülemmäär on 23 293,73 eurot.

1.1.3 Kas kõnealuse menetluse kasutamine on vabatahtlik või kohustuslik?

Selle menetluse kasutamine on vabatahtlik.

1.1.4 Kas kõnealust menetlust saab kasutada ka siis, kui kostja elab mõnes muus liikmesriigis või kolmandas riigis?

Ei, seda menetlust saab kasutada ainult juhul, kui võlgnik viibib Maltal.

1.2 Pädev kohus

Selle menetluse korral on vastavalt olukorrale pädev kas Malta magistraadikohus või Gozo magistraadikohus (madalama astme pädevuses).

1.3 Vorminõuded

Võlausaldaja esitab ametliku kirja, mille sisu peab ta vande all kinnitama. See kiri toimetatakse võlgnikule ja see peab sisaldama sõnaselgelt nõude alust, põhjendusi, miks tuleks nõue rahuldada, ning nõuet tõendavaid asjaolusid. Kui kiri neid teabeelemente ei sisalda, on see õigustühine. Selleks et see ametlik kiri oleks kehtiv, peab see sisaldama ka võlgnikule suunatud hoiatust, et kui ta ei vasta 30 päeva jooksul alates nimetatud ametliku kirja kättetoimetamise kuupäevast ega lisa nimetatud kohtuliku kirja alla märkust nõude ümberlükkamise kohta, siis kujutab selline ametlik kiri endast täitedokumenti.

1.3.1 Kas tüüpvormi kasutamine on kohustuslik? (Kui on, siis kust selle vormi saab?)

Tüüpvormid puuduvad, kuid ametliku kirja alguses on kohustuslik esitada järgmine märge:

See ametlik kiri on saadetud vastavalt seadustekogu 12. peatüki artiklile 166a ning kui te ei vasta sellele kolmekümne (30) päeva jooksul, kujutab see kiri endast täitedokumenti. Sellepärast on teie huvides konsulteerida viivitamata oma advokaadi või advokaadi abiga.”

1.3.2 Kas advokaadi kaasamine on kohustuslik?

Jah, ametliku kirja peab allkirjastama advokaat. Kuid võlgnik, kes soovib vastata nimetatud ametlikule kirjale eesmärgiga lükata nõue ümber, ei pea kasutama advokaati või advokaadi abi.

1.3.3 Kui üksikasjalikult tuleb nõuet põhjendada?

Nõuet tuleb põhjendada üksikasjalikult. Tegelikult peab ametlik kiri sisaldama nõude aluseid ja põhjendusi selle kohta, miks nõue tuleks rahuldada, ning nõudega seotud faktilisi asjaolusid. Kui kiri neid teabeelemente ei sisalda, on see õigustühine.

1.3.4 Kas vaidlusaluse nõude kohta tuleb esitada kirjalikke tõendeid? Kui jah, siis millised dokumendid on tõendina vastuvõetavad?

Ei, õigusaktide kohaselt ei pea nõudega seoses esitama kirjalikke tõendeid. Samas on õigusaktides sätestatud, et nõudega seotud faktilised asjaolud tuleks esitada vande all koostatud avaldusena.

1.4 Taotluse rahuldamata jätmine

Sellist maksekäsku ei tehta mitte avalduse, vaid ametliku kirja alusel. Sellepärast peab kohus taotluse rahuldama, kui võlgnik ei ole vastuväiteid esitanud. Kui võlgnik on nõude vastu, ei saa võlausaldaja talle võlgnetavat summat sisse nõuda maksekäsu alusel ning peab seega esitama hagiavalduse. Tuleb märkida, et kui võlgnik esitab nõudele õigeaegselt vastuväite, ei saa võlgniku vastu teha uuesti maksekäsku seoses sama nõudega, mida hõlmas võlgnikule kätte toimetatud ametlik kiri.

1.5 Edasikaebamine

Selle menetluse raames ei ole võimalik esitada apellatsiooni. Kui võlgnik esitab nõudega seoses vastuväite, peab võlausaldaja esitama hagi. Kuid kui võlgnik ei esita oma vastuväidet 30 päeva jooksul alates maksekäsu (ametliku kirja) kättetoimetamise päevast, kujutab see maksekäsk endast täitedokumenti. Selles etapis võib võlgnik esitada vastuväite 20 päeva jooksul alates täitedokumendi või muu kohtuliku akti esmakordsest kättetoimetamisest. See täitedokument tühistatakse ja tunnistatakse õigustühiseks, kui kohus on veendunud, et:

i) võlgnik ei olnud kõnealusest ametlikust kirjast teadlik, sest teda ei teavitatud nõuetekohaselt, või

ii) ametlik kiri ei sisaldanud õigusaktidega ette nähtud kohustuslikke elemente (need on nimetatud eespool).

1.6 Vastuväide

Kui võlgnik saab ametliku kirja, võib ta esitada võlausaldaja nõude peale vastuväite.

1.7 Vastuväite esitamise tagajärjed

Kui võlgnik esitab nõuetekohase vastuväite, ei saa võlausaldaja seda menetlust edasi kasutada. Tuleb märkida, et kui võlgnik esitab nõudele õigeaegselt vastuväite, ei saa võlgniku vastu uuesti kasutada sellel teabelehel kirjeldatud erimenetlust seoses sama nõudega, mida hõlmas võlgnikule kätte toimetatud ametlik kiri.

1.8 Vastuväite esitamata jätmise tagajärjed

Kui vastuväidet ei ole esitatud, võib võlausaldaja jätkata maksekäsumenetlust täitedokumendi saamiseks.

1.8.1 Mida tuleb teha, et saada täitmisele pööratav kohtulahend?

Selle menetluse kohaselt esitatud ametlik kiri (mida ei ole vaidlustatud) tuleb registreerida. Taotleja, kes soovib lasta registreerida ametliku kirja, mida käsitatakse täitedokumendina, peab kohtusekretärile esitama ametliku kirja tõestatud koopia, sealhulgas tõendid selle kirja kättetoimetamise kohta ja koopia kõigist sellele kirjale saadud vastustest (nende olemasolu korral).

Eespool nimetatud dokumentide saamisel peab kohtusekretär uurima esitatud dokumente ja tegema kindlaks, kas võlgnik on esitanud vastuse ettenähtud aja jooksul. Kui kohtusekretär on veendunud, et on täidetud tingimused ametliku kirja registreerimiseks täitedokumendina, registreerib ta talle esitatud dokumendid registris (täitedokumentidena registreeritud ametlike kirjade registris), mida kohtusekretär peab artikli 166a alusel.

1.8.2 Kas kõnealune kohtulahend on lõplik või on kostjal veel võimalik lahend edasi kaevata?

Edasikaebamise võimalus puudub, kuid eespool kirjeldatu alusel saadud täitedokumendi võib tühistada ja tunnistada õigustühiseks, kui võlgnik esitab selleks 20 päeva jooksul alates täitedokumendi või selle dokumendi alusel väljastatud muu kohtuliku akti esmakordsest kättetoimetamisest avalduse kas Malta või Gozo magistraadikohtule, nagu on asjakohane, ning kui kohus on veendunud, et:

a) võlgnik ei olnud kõnealusest ametlikust kirjast teadlik, sest teda ei teavitatud nõuetekohaselt, või

b) ametlik kiri ei sisaldanud kõiki nõutud elemente.


Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Viimati uuendatud: 22/03/2017

„Maksekäsu” menetlused - Holland


1 Maksekäsumenetluse olemasolu

Madalmaades on võimalik eristada Euroopa maksekäsumenetlust ning võlgade sissenõudmise ja muude nõuetega seotud menetlusi. Viimatinimetatute kohta teabe saamiseks vt „Väikesed nõuded“.

Euroopa maksekäsumenetlus (määrus (EÜ) nr 1896/2006, mis jõustus 12. detsembril 2008) võimaldab vaidlustamata piiriülesed nõuded tsiviil- ja kaubandusasjades sisse nõuda tüüpvormidel põhineva ühtse menetluse alusel (Lingil klikates avaneb uus akenhttp://www.overheid.nl/).

Piiriülene nõue on vaidlus, mille korral vähemalt ühe poole alaline elu- või asukoht või peamine elukoht on muus liikmesriigis kui riik, kelle kohtusse pöörduti. Euroopa maksekäsumenetlus kehtestati sellise kindla rahasumma sissenõudmiseks, mille tasumise tähtaeg on Euroopa maksekäsu avalduse esitamise ajaks saabunud.

Määrust kohaldatakse kõikide ELi riikide vahel, välja arvatud Taani. Madalmaad võtsid Euroopa maksekäsumenetluse rakendamiseks Madalmaades kasutusele Euroopa maksekäsumenetluse määruse 29. mai 2009. aasta rakendusakti (Uitvoeringswet (EBB-Vo)).

Madalmaades ei ole ühtset menetlust vaidlustamata rahaliste nõuete sissenõudmiseks mittepiiriüleste nõuete puhul. Maksekäsk tühistati 1991. aasta lõpus, kui võeti kasutusele menetlus kantonikohtus. Kohtukutsega menetlus on poole jaoks vajalik, et jõustada selliste nõuete puhul õigused tõrkuva võlgniku suhtes. Vt ka „Väikesed nõuded“ ja „Kuidas edasi toimida?“

Euroopa maksekäsumenetlus on kehtestatud 2000 eurot ületavate nõuete jaoks.

Menetluse käigus esitatakse Euroopa maksekäsu avaldus kirjalikult, tüüpvorme kasutades. Need vormid on kättesaadavad kõikides ametlikes keeltes lehel Dünaamilised vormid Euroopa e-õiguskeskkonna portaalis (https://e-justice.europa.eu).

Madalmaades on Haagi ringkonnakohus (Rechtbank) määratud pädevaks kohtuks, kes tegeleb avaldustega Euroopa maksekäsumenetluse raames. Madalmaad on teinud valiku võtta selle menetluse jaoks vastu ainult hollandi keeles esitatud vorme. Euroopa maksekäsu kohaldamise avaldusega tegelev kohus nõuab sisse kohtulõivud. Lisateabe saamiseks kohaldatava määra kohta vt Lingil klikates avaneb uus akenhttp://www.rechtspraak.nl/.

Euroopa maksekäsumenetluse kohaldamine

Euroopa maksekäsu avaldus esitatakse Haagi ringkonnakohtule, kasutades avalduse vormi A (https://e-justice.europa.eu).

Kui avalduse vorm A on mittetäielik, kasutab kohus vormi B, et anda nõude esitajale võimalus avaldust teatud ajavahemiku jooksul täiendada või parandada.

Kui avaldus vastab ainult mõnele kehtestatud tingimusele, kasutab kohus vormi C, et soovitada nõude esitajale esialgses avalduses muudatuste tegemist. Nõude esitaja peab vastama sellele ettepanekule kohtu määratud tähtaja jooksul. Kui nõude esitaja nõustub ettepanekuga, annab kohus välja Euroopa maksekäsu avalduse selle osa kohta, mis on vastu võetud. Kui nõude esitaja soovib, võib ta üritada nõude ülejäänud osa sissenõudmist siseriikliku õiguse kohaselt. Kui nõude esitaja ei vasta kohtu määratud tähtaja jooksul või ei nõustu tema esialgse avalduse kohta soovitatud muudatuste tegemisega, lükkab kohus esialgse avalduse täielikult tagasi. Tingimusel, et avalduse vorm vastab kõikidele nõuetele, annab kohus tavaliselt 30 päeva jooksul välja Euroopa maksekäsu (kasutades vormi E).

Vastuväide Euroopa maksekäsumenetluse suhtes

Kohus teavitab Euroopa maksekäsuga seotud kostjat, saates talle maksekäsu väljastusteate tähtpostiga või kohtutäituri teate kaudu. Kostjat teavitatakse, et kättesaadavad on järgmised võimalused:

  • tasuda maksekäsus märgitud summa nõude esitajale või
  • esitada 30 päeva jooksul alates maksekäsu kostjale kättetoimetamisest või sellest teatamisest vastuväide, kasutades tüüpvormi F.

Vastuväite esitamise korral Euroopa maksekäsumenetlus lõpetatakse. Menetlus jätkub sel juhul kooskõlas siseriikliku menetlusõiguse eeskirjadega (vt ka punkt 1.7). Kui kostja jätab vastuväite ettenähtud tähtaja jooksul esitamata, tunnistab otsuse teinud kohus Euroopa maksekäsu (kasutades tüüpvormi G) täidetavaks ja saadab kinnituse selle kohta nõude esitajale.

Päritoluliikmesriigis täidetavaks tunnistatud Euroopa maksekäsku tunnustatakse ja täidetakse teistes liikmesriikides ilma vajaduseta täidetavust tõendada.

1.1 Menetluse kohaldamisala

Euroopa maksekäsku on võimalik saada rahaliste nõuete kohta tsiviil- ja kaubandusasjades, mille tasumise tähtaeg on saabunud ja millel on piiriüleste nõuete iseloom (vt ka punkt 1.1.1). Piiriülese nõudega on tegemist, kui võlausaldaja ja võlgniku alaline asukoht on eri liikmesriikides.

1.1.1 Milliste nõuete puhul võib seda kohaldada (nt ainult rahaliste, lepinguliste vm nõuete puhul)?

Euroopa maksekäsu kohaldamisala piirdub tsiviil- ja kaubandusasjadega. Euroopa maksekäsu kohaldamisala ei laiene järgmisele:

  • tuludega seotud küsimused,
  • tolliga seotud küsimused,
  • haldusküsimused,
  • riigi vastutusega seotud küsimused,
  • pankrotiõiguse, abieluvararežiimi õiguse, pärimisõiguse ja sotsiaalkindlustuse valdkonna küsimused; ja
  • lepinguväliste kohustustega seotud küsimused (eelkõige ebaseaduslike tegude alusel), välja arvatud juhul, kui need on pooltevahelise lepingu ese või võla olemasolu on tunnistatud või need on seotud vara ühisomandist tulenevate kindlasummaliste võlgadega.

1.1.2 Kas nõude väärtusele on kehtestatud ülemmäär?

Euroopa maksekäsumenetluses või võla sissenõudmise siseriiklikus menetluses ülemmäära ei ole.

1.1.3 Kas kõnealuse menetluse kasutamine on vabatahtlik või kohustuslik?

Euroopa maksekäsumenetlus on vabatahtlik.

1.1.4 Kas kõnealust menetlust saab kasutada ka siis, kui kostja elab mõnes muus liikmesriigis või kolmandas riigis?

Kui kohtuotsus kavatsetakse täita ELi-välises riigis, siis see, kas maksekäsumenetlust on võimalik rakendada, ja kui on, siis kas Euroopa maksekäsku on võimalik täitmisele pöörata, sõltub selle riigi rahvusvahelisest eraõigusest. Paljudel juhtudel nõutakse täitekorraldust (exequatur).

1.2 Pädev kohus

Madalmaades on Haagi ringkonnakohus määratud pädevaks kohtuks, kes tegeleb avaldustega Euroopa maksekäsumenetluse raames. Madalmaad on teinud valiku võtta selle menetluse jaoks vastu ainult hollandi keeles esitatud vorme. Nõude esitaja peab Euroopa maksekäsu avalduse esitamisel tasuma kohtulõivud. Kohaldatava määra kohta vt Lingil klikates avaneb uus akenhttp://www.rechtspraak.nl/.

1.3 Vorminõuded

Euroopa maksekäsk tuleb väljastada võimalikult kiiresti ja igal juhul 30 päeva jooksul alates avalduse esitamisest.

Euroopa maksekäsu avaldus esitatakse tüüpvormi A (https://e-justice.europa.eu) kasutades. Madalmaad on teinud valiku võtta vastu ainult hollandi keeles esitatud vorme.

Avalduse vormi võib esitada paberkandjal või kasutades muid sidevahendeid, mida kohus tunnistab.

Euroopa maksekäsumenetluse määruse artikli 7 lõike 2 alusel tuleb avalduses märkida:

a) poolte ja selle kohtu andmed, kellele avaldus esitatakse;

b) nõude suurus;

c) intressi taotlemise korral intressimäär ning intressiperiood;

d) hagi alus, sealhulgas nõude aluseks olevate asjaolude kirjeldus;

e) tõendite kirjeldus;

f) kohtualluvuse alused, ning

g) nõude piiriülene olemus.

Euroopa maksekäsumenetluses peab nõude esitaja kinnitama, et on täitnud vormi A õigesti ja heas usus. Euroopa maksekäsk antakse välja ainult nõude esitaja esitatud teabe alusel ja kohus seda ei kontrolli.

Euroopa maksekäsust teatatakse kostjale vastuvõtuteatisega tähtkirjaga või kohtutäituri teate kaudu. Vastuvõtuteatise tagastamine kohtukantseleile võimaldab kohtul kindlaks teha, kas Euroopa maksekäsk on võimalik tunnistada viivitamatult täidetavaks. Kui maksekäsk toimetatakse kätte kohtutäituri teate kaudu, kaasab kohus sel eesmärgil kohtutäituri.

1.3.1 Kas tüüpvormi kasutamine on kohustuslik? (Kui on, siis kust selle vormi saab?)

Jah, tüüpvormide kasutamine on Euroopa maksekäsumenetluses kohustuslik. Need on võimalik alla laadida aadressilt https://e-justice.europa.eu.

1.3.2 Kas advokaadi kaasamine on kohustuslik?

Ei, Euroopa maksekäsumenetluses ei nõuta esindamist advokaadi kaudu ja pooled ei pea kohtusse ilmuma. Võla sissenõudmise menetluse puhul Madalmaades sõltub advokaadi kaudu esindamise nõue menetluse laadist ja nõude tasemest. Vt ka „Väikesed nõuded“ ja „Asja kohtusse andmine“.

1.3.3 Kui üksikasjalikult tuleb nõuet põhjendada?

Nõude alus, kaasa arvatud nõude aluseks olevate tõendite kirjeldus, tuleb lisada Euroopa maksekäsumenetluse tüüpvormile A, kuid üksikasjalikumat kirjeldust ei nõuta.

1.3.4 Kas vaidlusaluse nõude kohta tuleb esitada kirjalikke tõendeid? Kui jah, siis millised dokumendid on tõendina vastuvõetavad?

Euroopa maksekäsumenetluse raames ei ole põhimõtteliselt vaja nõuet rohkem põhjendada. Olemasolevaid tõendeid tuleks kirjeldada vormil A.

1.4 Taotluse rahuldamata jätmine

Avaldus lükatakse tagasi, kui see ei vasta kehtestatud nõuetele. Kui Euroopa maksekäsu avaldus vastab ainult mõnele kehtestatud tingimustest, antakse nõude esitajale võimalus seda täiendada või parandada või nõustuda kohtu esitatud muudatustega. Kui nõude esitaja jätab oma vastuse kohtu kehtestatud tähtaja jooksul tagasi saatmata või keeldub nõustumast kohtu ettepanekuga, lükatakse Euroopa maksekäsu avaldus tervikuna tagasi. Avalduse tagasilükkamise suhtes ei ole võimalik edasikaebust esitada. Nõude esitaja võib siiski oma nõuet kinnitada, esitades teise Euroopa maksekäsu avalduse või kasutades liikmesriigi õiguses ette nähtud muud menetlust.

1.5 Edasikaebamine

Edasikaebuse esitamise õigust ei ole. Kostjal on siiski võimalik taotleda läbivaatamist. Lisateabe saamiseks vt punkt 1.8. Madalmaades teostatava menetluse puhul on edasikaebuse esitamise õigus põhimõtteliselt olemas.

1.6 Vastuväide

Kostja võib esitada vastuväite 30 päeva jooksul alates maksekäsu kättetoimetamisest või sellest teatamisest. Ta peab esitama vastuväite, kasutades tüüpvormi F (https://e-justice.europa.eu), ja tal on vaja nõue ainult vaidlustada. Edasine põhjendamine ei ole nõutav.

1.7 Vastuväite esitamise tagajärjed

Kui kostja esitab vastuväite õigeaegselt (30 päeva jooksul) tüüpvormi F kasutades, siis Euroopa maksekäsumenetlus lõpetatakse. Menetlust jätkatakse sel juhul sisulises tavamenetluses, välja arvatud juhul, kui nõude esitaja esitab Euroopa maksekäsu avalduse liites vastuväite ülemineku suhtes tavalisele tsiviilkohtumenetlusele. Nõude esitaja võib teha seda ka hilisemas etapis, kuid see peab toimuma enne maksekäsu väljastamist (Euroopa maksekäsumenetluse määruse artikli 7 lõige 4).

1.8 Vastuväite esitamata jätmise tagajärjed

Kui kostja ei esita vastuväidet 30 päeva jooksul, kasutab kohus tüüpvormi G, et tunnistada Euroopa maksekäsk omal algatusel täidetavaks ja saadab täidetava Euroopa maksekäsu nõude esitajale. Täidetavaks tunnistatud Euroopa maksekäsku täidetakse teistes liikmesriikides ilma täidetavaks tunnistamise vajaduseta. Euroopa maksekäsumenetluse määruse rakendusakti artiklis 9 pakutakse kostjale võimalust esitada läbivaatamise avaldus (vt ka punkt 1.8.2).

1.8.1 Mida tuleb teha, et saada täitmisele pööratav kohtulahend?

Euroopa maksekäsu täitmist reguleerib maksekäsu täitmise liikmesriigi riiklik õigus, kui Euroopa maksekäsumenetluse määruses ei ole teisiti ette nähtud. Päritoluriigi kohtu täidetavaks tunnistatud Euroopa maksekäsu ärakiri tuleb esitada kohtule või õiguskaitseasutusele. Dokument peab vastama selle ehtsuse kindlakstegemiseks vajalikele tingimustele. Samuti tuleb esitada Euroopa maksekäsu tõlge hollandi keelde.

Täitmise etapis saab täitmisest keelduda ainult kostja avalduse alusel. Keeldumine on võimalik, kui Euroopa maksekäsk on vastuolus mis tahes liikmesriigis või kolmandas riigis vastu võetud varasema otsuse või korraldusega. Varasem otsus (või määrus) peab käsitlema samu asjaolusid ja vastama tingimustele, mis on vajalikud maksekäsu täitmise liikmesriigis, ning kokkusobimatust ei olnud võimalik esitada vastuväitena päritoluliikmesriigi kohtumenetluse käigus.

Täitmisest keeldutakse, kui kostja on juba tasunud Euroopa maksekäsuga ette nähtud summa. Euroopa maksekäsk ei kuulu mitte mingil juhul sisulisele läbivaatamisele kohtus.

1.8.2 Kas kõnealune kohtulahend on lõplik või on kostjal veel võimalik lahend edasi kaevata?

Euroopa maksekäsk on lõplik, kui kostja ei taotle läbivaatamist.

See võimalus on ette nähtud Euroopa maksekäsumenetluse määruse rakendusakti artiklis 9. See tähendab, et kostja võib teatud tingimustel taotleda päritoluriigi kohtult Euroopa maksekäsu läbivaatamist, isegi kui 30päevane tähtaeg vastuväite esitamiseks on möödunud. Taotlus tuleb esitada nelja nädala jooksul alates kostjale maksekäsust teatamisest, alates erakorralistest asjaoludest, mis takistasid vastuväite kohaldamist, või alates sellest, kui kostja sai teada, et Euroopa maksekäsk oli selgelt valesti välja antud.


Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Viimati uuendatud: 12/09/2018

„Maksekäsu” menetlused - Austria

Please note that the original language version of this page German has been amended recently. The language version you are now viewing is currently being prepared by our translators.


1 Maksekäsumenetluse olemasolu

1.1 Menetluse kohaldamisala

Austria tsiviilkohtumenetluse seadustikus on maksenõuete jaoks ette nähtud spetsiaalne, praktikas hästi juurdunud maksekäsumenetlus (Mahnverfahren). Enamiku maksenõuete töötlemine toimub elektrooniliselt maksekäsu lihtsustatud kiirmenetluse raames.

1.1.1 Milliste nõuete puhul võib seda kohaldada (nt ainult rahaliste, lepinguliste vm nõuete puhul)?

Maksekäsumenetlust ei kohaldata selliste maksenõuete suhtes, mida tuleb menetleda spetsiaalset liiki hagita menetluse (Ausserstreitverfahren) raames. Maksekäsumenetlus ei ole kooskõlas hagita menetluse aluseks oleva põhimõttega, mille kohaselt peab kohus tegema kõik otsuse langetamiseks vajalikud asjaolud kindlaks ex officio, s.t ilma poole esitatud avalduseta. Kuna spetsiaalseid menetlusnõudeid kohaldatakse ka selliste asjade suhtes, mis on seotud sotsiaalkindlustusõigusega, ning tšekkidel või käskvekslitel põhinevate nõuete suhtes, ei saa nendega seoses esitada hagi maksekäsumenetluse raames.

1.1.2 Kas nõude väärtusele on kehtestatud ülemmäär?

Alates 1. juulist 2009 saab maksekäsumenetlust kasutada vaid kuni 75 000 euro suurust summat hõlmavate vaidluste korral. Sellest suuremat summat hõlmavate nõuete korral tuleb hagi esitada ettevalmistavate menetlusdokumentide vormis n-ö tavapärase tsiviilkohtumenetluse raames.

1.1.3 Kas kõnealuse menetluse kasutamine on vabatahtlik või kohustuslik?

Maksekäsumenetluse kasutamine on Austrias kohustuslik selliste asjade korral, kus hagi summa ei ületa eespool osutatud piirmäära.

1.1.4 Kas kõnealust menetlust saab kasutada ka siis, kui kostja elab mõnes muus liikmesriigis või kolmandas riigis?

Austria maksekäsumenetlust ei tohi kasutada, kui kostja alaline või tavapärane elukoht või registrijärgne asukoht on välisriigis. Sellised vaidlused tuleb lahendada n-ö tavapärase tsiviilkohtumenetluse raames. Sõltuvalt hagist palub pädev kohus kostjal esitada oma vastuse nelja nädala jooksul või määrab kohtuistungi kuupäeva.

Teise võimalusena võib teise liikmesriigi residendi vastu esitatud maksenõuded pöörata täitmisele Euroopa maksekäsu menetluse alusel.

1.2 Pädev kohus

Kuni 15 000 euro suurused maksenõuded tuleb (alates 1. jaanuarist 2013) esitada ringkonnakohtule (Bezirksgericht). 15 000–75 000 euro suuruseid nõudeid hõlmavad avaldused tuleb esitada esimese astme kohtule, välja arvatud juhul, kui need kuuluvad ringkonnakohtu eripädevusse.

Austria maksekäsumenetluse raames määratakse kohtualluvus kindlaks üldeeskirjade alusel, s.t kohtualluvuse kohta ei ole erieeskirju kehtestatud. Teavet Austrias kehtivate kohtualluvuse eeskirjade kohta leiate teabelehelt „Kohtualluvus”. Teavet selle kohta, milline kohus on pädev menetlema konkreetseid tsiviilasju, võib leida Austria föderaalse justiitsministeeriumi veebisaidilt (Lingil klikates avaneb uus akenhttp://www.justiz.gv.at/) e-valitsust käsitlevast menüüpunktist „e-Government” (alapunkt „Gerichtssuche” (kohtu otsing)).

Viini kaubandusasjade ringkonnakohtul (Bezirksgericht für Handelssachen) on Austrias ainupädevus menetleda Euroopa maksekäsu menetlusega hõlmatud asju.

1.3 Vorminõuded

1.3.1 Kas tüüpvormi kasutamine on kohustuslik? (Kui on, siis kust selle vormi saab?)

Maksenõuded tuleb esitada tüüpvormi kasutades. Austrias kasutatakse maksekäsumenetluses erinevaid vorme sõltuvalt sellest, kas maksenõue pööratakse täitmisele n-ö tavapärase maksekäsumenetluse abil, töökohtus kasutatava maksekäsumenetluse abil või Euroopa maksekäsu menetluse abil. Vormid on allalaadimiseks kättesaadavad föderaalse justiitsministeeriumi veebisaidil (Lingil klikates avaneb uus akenhttp://www.justiz.gv.at/) menüüpunkti „Bürgerservice” (teenused kodanikele) alt. Vorme on võimalik ka veebis täita.

1.3.2 Kas advokaadi kaasamine on kohustuslik?

Isikud, kes esitavad avalduse maksekäsu saamiseks üle 5000 euro suurust nõuet hõlmavates vaidlustes, peavad kasutama õigusesindaja abi. Seda nõudmist ei kohaldata selliste juhtumite suhtes, mida peab seaduse kohaselt menetlema ringkonnakohus vaidlusaluse summa suurusest olenemata (s.t sisulise pädevusega kohus). Sellisel juhul on õigusesindaja kasutamise nõue suhteline. See tähendab, et pooled võivad end ise esindada, kuid kui nad soovivad kasutada õigusesindajat, peavad nad kasutama advokaadi abi.

Euroopa maksekäsu menetluses ei ole õigusesindaja kasutamine kohustuslik.

1.3.3 Kui üksikasjalikult tuleb nõuet põhjendada?

Maksekäsu saamise avalduse sisu käsitlevad nõuded ei erine põhimõtteliselt n‑ö tavapärase menetluse raames esitatud avalduste suhtes kehtestatud nõuetest. Avalduse esitajad ei pea maksekäsu saamise avalduses siiski põhjendama nõude õiguslikke aluseid. Seevastu tuleb piisavalt üksikasjalikult kirjeldada nõude toetuseks esitatud asjaolusid, et nõuet oleks võimalik identifitseerida ja teha kindlaks konkreetne summa (s.t avaldus peab olema n‑ö veenev).

1.3.4 Kas vaidlusaluse nõude kohta tuleb esitada kirjalikke tõendeid? Kui jah, siis millised dokumendid on tõendina vastuvõetavad?

Austria maksekäsumenetluse raames puudub tõendite esitamise kohustus. Sellepärast ei ole maksekäsu saamiseks vaja esitada nõuet toetavaid dokumente. Avalduse esitajaid, kes saavad maksekäsu või püüavad seda saada pettuse teel, esitades oma avalduses vale- või mittetäielikku teavet, karistatakse Austria tsiviilkohtumenetluse seadustiku alusel rahatrahviga.

1.4 Taotluse rahuldamata jätmine

Kohus teeb avalduse kokkuvõtliku hindamise. Kohus ei kontrolli sisu õigsust, vaid hindab kõigest nõude õiguslikku põhjendatust (s.t seda, kas nõue on n-ö veenev). Kui maksekäsu saamise avaldus vastab vormile ja sisule kehtestatud nõuetele (s.t avaldus sisaldab konkreetset nõudmist, selles on esitatud nõude aluseks olevad asjaolud, selles on esitatud tõendid ja kohtualluvust käsitlevad üksikasjad ning selle alusel on võimalik nõuet identifitseerida), väljastab kohus maksekäsu. Austria tsiviilkohtumenetluse seadustikus ei ole sätestatud võimalust maksekäsu saamise avalduse tagasilükkamiseks formaalsetel alustel. Kui kohus leiab, et maksekäsu väljastamise nõuded ei ole täidetud, algatab ta viivitamata n-ö tavapärase menetluse; kohus ei lükka avaldust tagasi. Teatavate formaalsete vajakajäämiste korral võib kohus siiski esmalt algatada paranduste tegemise menetluse, andes avalduse esitajale korralduse puuduste kõrvaldamiseks.

1.5 Edasikaebamine

Kuna Austria tsiviilkohtumenetluse seadustikus ei ole sätestatud võimalust maksekäsu saamise avalduste tagasilükkamiseks, vaid neid asutakse automaatselt menetlema n-ö tavapärase menetluse raames, siis puudub vajadus apellatsiooniõiguse järele.

1.6 Vastuväide

Maksekäsu peale vastuväite esitamiseks on aega neli nädalat alates maksekäsu kirjaliku koopia kostjale kättetoimetamise kuupäevast. Kohus ei saa seda tähtaega pikendada ega lühendada.

Esimese astme kohtu väljastatud maksekäsu peale tuleb vastuväide esitada kostja vastusena (seoses juhtumitega, kus vaidlusalune summa jääb vahemikku 15 000–75 000 eurot). See tähendab, et vastuväide peab sisaldama konkreetset nõuet ning vastuväidet toetavate faktide ja asjaolude kirjeldust koos kostja väiteid toetavate tõenditega. Vastuväite kohtule esitamisel peab kostja kasutama õigusesindajat.

Õigusesindaja kasutamine ei ole kohustuslik juhul, kui vastuväide esitatakse ringkonnakohtus toimetatava menetluse raames (s.t kui nõude summa on kuni 15 000 eurot või – kohtu sisulise pädevuse korral – kuni 75 000 eurot). Kirjaliku vastuväite korral piisab sellises menetluses sellest, kui kostja saadab maksekäsu väljastanud kohtule enda allkirjaga kirja, milles ta annab teada oma kavatsusest esitada maksekäsu peale vastuväide. Erinevalt esimese astme kohtu menetlusest ei ole kostja kohustatud oma vastuväidet põhjendama. Kostja võib oma vastuväite registreerida ka suuliselt maksekäsu väljastanud kohtus või oma elukohajärgses ringkonnakohtus.

1.7 Vastuväite esitamise tagajärjed

Kui kostja esitab vastuväite õigeaegselt, siis maksekäsk aegub ja kohus asub kaebust automaatselt menetlema n‑ö tavapärase menetluse raames ning kuulab ära nõudega seotud väited ja neile esitatud vastuväited.

1.8 Vastuväite esitamata jätmise tagajärjed

Austria maksekäsumenetluse näol on tegemist üheetapilise menetlusega. Kui kostja ei vaidlusta maksekäsku või ei tee seda ettenähtud tähtaja jooksul, muutub maksekäsk automaatselt täitmisele pööratavaks, ilma et maksekäsu taotleja peaks esitama veel ühe avalduse. Seega ei ole õigusnormidega ette nähtud, et on vaja veel ühte kohtuotsust.

1.8.1 Mida tuleb teha, et saada täitmisele pööratav kohtulahend?

Kohus kinnitab omal algatusel, et maksekäsk on täitmisele pööratav. Kostja vastu täitemenetluse algatamiseks võib avalduse esitaja kasutada maksekäsu tõestatud ärakirja.

1.8.2 Kas kõnealune kohtulahend on lõplik või on kostjal veel võimalik lahend edasi kaevata?

Austria maksekäsumenetluse alusel väljastatud maksekäsku saab vaidlustada ainult vastuväite esitamisega. Muid õiguskaitsevahendeid kostja käsutuses ei ole. Maksekäsu osaks oleva kulusid käsitleva otsuse võib avalduse esitaja või kostja vaidlustada 14 päeva jooksul alates maksekäsu kättetoimetamisest, esitades kuludega seotud apellatsiooni (Kostenrekurs). Kostja võib igal ajal väita, et maksekäsu kättetoimetamisel ilmnesid tõsised puudused, taotledes maksekäsu täitmisele pööratavust kinnitava avalduse tühistamist. Kostja, kellel ei olnud vältimatute ja ettenägematute sündmuste tõttu võimalik esitada vastuväidet selleks ettenähtud tähtaja jooksul, võib 14 päeva jooksul pärast tähtajast mittekinnipidamise tinginud takistuste kõrvaldamist esitada avalduse varasema olukorra taastamiseks.


Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Viimati uuendatud: 02/06/2018

„Maksekäsu” menetlused - Poola


1 Maksekäsumenetluse olemasolu

1.1 Menetluse kohaldamisala

1.1.1 Milliste nõuete puhul võib seda kohaldada (nt ainult rahaliste, lepinguliste vm nõuete puhul)?

Kohus annab välja maksekäsu, kui nõude esitaja esitab rahalise nõude või nõuab asendustäitmist.

1.1.2 Kas nõude väärtusele on kehtestatud ülemmäär?

Maksekäsu võib välja anda nõude summast olenemata.

1.1.3 Kas kõnealuse menetluse kasutamine on vabatahtlik või kohustuslik?

Menetlus on vabatahtlik. Kohus annab maksekäsu välja nõude esitaja kirjaliku taotluse alusel, mis on esitatud nõudeavalduses.

1.1.4 Kas kõnealust menetlust saab kasutada ka siis, kui kostja elab mõnes muus liikmesriigis või kolmandas riigis?

Maksekäsumenetlust ei saa algatada, kui maksekäsku ei ole võimalik kostjale Poolas kätte toimetada.

1.2 Pädev kohus

Maksekäsumenetlus kuulub ringkonna- (rejonowy) ja piirkonna- (okręgowy) kohtute pädevusse.

1.3 Vorminõuded

1.3.1 Kas tüüpvormi kasutamine on kohustuslik? (Kui on, siis kust selle vormi saab?)

Tüüpvormi ei ole.

1.3.2 Kas advokaadi kaasamine on kohustuslik?

Maksekäsumenetluses ei ole advokaadi kaudu esindamine (przymus adwokacki) kohustuslik.

1.3.3 Kui üksikasjalikult tuleb nõuet põhjendada?

Nõudeavalduses tuleks esitada täpne nõue ja nõude aluseks olevad tegelikud asjaolud.

1.3.4 Kas vaidlusaluse nõude kohta tuleb esitada kirjalikke tõendeid? Kui jah, siis millised dokumendid on tõendina vastuvõetavad?

Nõude aluseks olevad asjaolud tuleb tõendada järgmiste nõudeavaldusele lisatavate dokumentide teel:

a) ametlik dokument;

b) võlgniku aktsepteeritud arve;

c) võlgnikule adresseeritud maksenõue ja võlgniku kirjalik kinnitus võla tunnistamise kohta;

d) võlgniku aktsepteeritud maksenõue, mille pank on tagastanud ja mis on tasumata seoses vahendite puudumisega pangakontol.

Kohus annab maksekäsu võlgniku vastu välja ka nõuetekohaselt täidetud lihtveksli, tšeki, ostutähe või võlakirja alusel, mille ehtsus ja sisu on väljaspool kahtlust.

1.4 Taotluse rahuldamata jätmine

Kohus lükkab nõudeavalduse tagasi,

  1. kui kohtumenetlus ei ole lubatav;
  2. kui samade poolte vahelise sama nõude menetlemine on pooleli või on lõplik otsus juba tehtud;
  3. kui üks pooltest on võimetu kohtumenetluses osalema või kui nõude esitaja on võimetu menetlustoiminguid teostama ja teda ei esinda seaduslik esindaja või kui nõude esitanud organisatsioonilise üksuse juhtorganite koosseis on puudulik sellisel määral, et takistab tegutsemist.

1.5 Edasikaebamine

Vt punkt 1.6.

1.6 Vastuväide

Kirjalik vastuväide tuleb esitada maksekäsu välja andnud kohtule. Vastuväites peaks kostja täpsustama, kas ta vaidlustab maksekäsu tervikuna või osaliselt, ja esitama väited, mis tuleb avaldada enne asja sisu puudutava vaidluse alustamist (selle tegemata jätmisel kaob õigus neid esitada), samuti tuleb esitada tegelikud asjaolud ja tõendid. Kohus jätab hilinemisega esitatud kinnitused ja tõendid läbi vaatamata, välja arvatud juhul, kui pool tõendab, et ta ei olnud süüdi nende esitamata jätmises vastuväite osana või et kinnituste ja tõendite hilisem esitamine ei lükka asja arutamist edasi või kohalduvad muud erakorralised asjaolud.

1.7 Vastuväite esitamise tagajärjed

Kui vastuväide on esitatud õigesti, määrab kohus istungi kuupäeva ja annab korralduse vastuväite kostjale kätte toimetamiseks.

1.8 Vastuväite esitamata jätmise tagajärjed

Pärast väljaandmist kujutab maksekäsk endast arestimismäärust (tytuł zabezpieczenia) ja see on võimalik täita ilma täidetavaks tunnistamiseta.

1.8.1 Mida tuleb teha, et saada täitmisele pööratav kohtulahend?

Pärast vastuväite esitamise tähtaja möödumist muutub maksekäsk edasiste vorminõueteta täidetavaks.

1.8.2 Kas kõnealune kohtulahend on lõplik või on kostjal veel võimalik lahend edasi kaevata?

Maksekäsumenetluses välja antud maksekäsu suhtes ei ole võimalik edasikaebust esitada.


Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Viimati uuendatud: 20/05/2019

„Maksekäsu” menetlused - Portugal


1 Maksekäsumenetluse olemasolu

1.1 Menetluse kohaldamisala

1.1.1 Milliste nõuete puhul võib seda kohaldada (nt ainult rahaliste, lepinguliste vm nõuete puhul)?

Menetlust kohaldatakse juhul, kui isik soovib lepingust tulenevate kuni 15 000 euro suuruste rahaliste kohustuste või äritehingust tulenevate mis tahes väärtusega kohustuste täitmise taotluse täitmisele pööratavuse tunnistamist.

Selle menetluse kohaldamise eesmärgil käsitatakse äritehinguna mis tahes ettevõtjatevahelist või ettevõtja ja riigiasutuse vahelist tehingut, millega kaasneb kaupade tarnimine või teenuste osutamine tasu eest (10. mai 2013. aasta Lingil klikates avaneb uus akendekreetseaduse nr 62/2013 (millega võetakse Portugali õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta direktiiv nr 2011/7/EL) artikli 3 punkt b).

Kõnealuse menetlusega ei ole äritehingutena hõlmatud tarbijatega sõlmitud lepingud, muudelt kui äritehingute eest tasumiseks tehtud maksetelt arvestatud viivised või tsiviilvastutusega seotud hüvitismaksed, sealhulgas kindlustusfirmade tehtud maksed (eespool osutatud dekreetseaduse artikli 2 lõige 2).

1.1.2 Kas nõude väärtusele on kehtestatud ülemmäär?

Nagu eelmisele küsimusele antud vastuses märgitud, saab lepingust tulenevaid rahalisi kohustusi sisse nõuda Portugali maksekäsumenetluse alusel, tingimusel et nõude summa ei ületa 15 000 eurot.

Kuid nagu eespool juba märgitud, siis äritehingute puhul ülemmäär puudub.

1.1.3 Kas kõnealuse menetluse kasutamine on vabatahtlik või kohustuslik?

Menetluse kasutamine on võlausaldaja jaoks vabatahtlik.

1.1.4 Kas kõnealust menetlust saab kasutada ka siis, kui kostja elab mõnes muus liikmesriigis või kolmandas riigis?

Õigusnormidega ei ole välistatud maksekäsumenetluse kohaldamine juhul, kui võlgnik elab väljaspool Portugali.

1.2 Pädev kohus

Maksekäsu saamise avaldused võib esitada paberil või elektrooniliselt riigi mis tahes kohtupiirkonnas sellele kohtule, kes on pädev neid avaldusi vastu võtma. Sellisel juhul edastab kohus avalduse elektrooniliselt riiklikule maksekäsubüroole (Balcão Nacional de Injunções).

Advokaadid ja õigusnõustajad peavad esitama maksekäsu saamise avalduse elektrooniliselt ja nad võivad seda teha riigi mis tahes piirkonnas – nad ei pea avalduse esitamiseks isiklikult büroosse või kohtusse minema (vt Lingil klikates avaneb uus aken1. septembri 1998. aasta dekreetseadusele nr 269/98 lisatud eeskirja artikli 19 lõige 1 (muudetud 26. veebruari 2008. aasta dekreetseadusega nr 34/2008)).

Tänu maksekäskude töötlemist suunava ühtse riikliku maksekäsubüroo loomisele on kasutajatel nüüd võimalik jälgida menetluse edenemist elektrooniliselt. Advokaadid ja õigusnõustajad pääsevad elektroonilisele vormile ligi aadressil Lingil klikates avaneb uus akenhttp://citius.tribunaisnet.mj.pt/. Seejärel on võimalik koostada maksekäsu saamise avaldusega seotud täitekorraldus. Avalduse esitajal on sellele juurdepääs justiitsministeeriumi veebisaidi vahendusel.

Igale täitekorraldusele antakse kordumatu viitenumber, mis võimaldab seda kontrollida avalduse esitajal ja mis tahes teistel isikutel, kellele avalduse esitaja viitenumbri teatavaks teeb.

Menetlust toimetatakse vastavalt konkreetsetele normidele, mis on sätestatud asjakohastes õigusaktides. Asjaomaste normidega hõlmamata valdkondades lähtutakse üldistest kohtualluvust käsitlevatest normidest.

Selleks et järgida 1. septembri 1998. aasta dekreetseaduse nr 169/98 artikli 8 lõike 4 sätteid, loodi 4. märtsi 2008. aasta rakendusmäärusega nr 220-A/2008 riiklik maksekäsubüroo, kellele anti maksekäskude töötlemise ainupädevus kogu riigi territooriumil.

1.3 Vorminõuded

Eespool nimetatud dekreetseaduse nr 269/98 lisa artikli 10 kohaselt peab avalduse esitaja esitama maksekäsu saamise avalduses järgmiste teabe:

a)      kohtu kantselei, kellele avaldus on adresseeritud;

b)      poolte andmed;

c)      märkus selle kohta, millisel aadressil tuleb teatis kätte toimetada; samuti tuleb märkida, kas tegemist on kirjalikus lepingus esitatud elu- või asukohaga;

d)     nõude aluseks olevad täpsed asjaolud;

e)      sõnaselge taotlus, milles täpsustatakse põhinõude summa, tasumisele kuuluv viivis ja muud saada olevad summad;

f)       kohtukulude tasumise kinnitus;

g)      vajaduse korral märkus selle kohta, et nõue on seotud äritehinguga, mis on hõlmatud seadusega, milles sätestatakse erikord, mida kohaldatakse äritehingutega seoses maksmisega viivitamise korral (17. veebruari 2003. aasta dekreetseadus nr 32/2003);

h)      avalduse esitaja elukoht;

i)        avalduse esitaja e-posti aadress, kui ta soovib saada kirju või teateid e-postiga;

j)        märkus selle kohta, kas avalduse esitaja soovib asja menetlemist deklaratiivse menetluse vormis juhul, kui võlgnik maksekäsu avaldusele vastuväiteid esitab;

k)      kohus, kes on pädev dokumente hindama, kui asja menetlemine jätkub deklaratiivse menetluse vormis;

l)        märkus selle kohta, kas avalduse esitaja soovib, et teatise toimetaks kätte täitevametnik või õigusesindaja, ning sellisel juhul asjaomase isiku nimi ja tegevuskoha aadress;

m)    avalduse esitaja allkiri.

4. märtsi 2008. aasta rakendusmääruses nr 220-A/2008 on maksekäsu saamise avalduste esitamise või edastamise viisidega seoses sätestatud järgmist.

1. Andmete esitamise viis:

a)      elektrooniline fail XML-vormingus, kusjuures spetsifikatsioonid on avaldatud Lingil klikates avaneb uus akenportaali CITIUS veebisaidil;

b)      Lingil klikates avaneb uus akenpaberdokument, mille koostamisel on kasutatud 9. septembri 2005. aasta rakendusmäärusega nr 808/2005 kinnitatud vormi;

c)      elektrooniline vorm.

2. Andmete edastamise viis.

2.1. Elektroonilise faili puhul:

a) süsteemi CITIUS kasutajad interneti vahendusel (praegu ainult advokaadid ja õigusnõustajad);

b) isiklik toimetamine riiklikku maksekäsubüroosse asjakohasel füüsilisel andmekandjal (flopiketas, CD-ROM, mälupulk). See on võimalik ainult Porto linnapiirkonnas esitatud avalduste puhul kooskõlas 1. septembri 1998. aasta dekreetseaduse nr 269/98 artikliga 8 ning üksnes juhul, kui avalduse esitajat ei esinda advokaat või õigusnõustaja;

c) isiklik toimetamine pädevasse kohtukantseleisse kooskõlas 1. septembri 1998. aasta dekreetseaduse nr 269/98 lisa artiklis 8 sätestatud normidega. Neile kohtukantseleidele võivad maksekäsu saamise avalduse esitada elektroonilise failina üksnes need avalduse esitajad, keda ei esinda advokaat või õigusnõustaja.

2.2. Paberdokumendi ja isikliku kohaletoimetamise puhul:

toimetamine pädevasse kohtukantseleisse kooskõlas 1. septembri 1998. aasta dekreetseaduse nr 269/98 lisa artiklis 8 sätestatud normidega.

2.3. Elektroonilise vorm kasutamise puhul:

süsteemi CITIUS kasutajad interneti vahendusel aadressil Lingil klikates avaneb uus akenhttp://citius.tribunaisnet.mj.pt/ (praegu kättesaadav ainult advokaatidele ja õigusnõustajatele).

1.3.1 Kas tüüpvormi kasutamine on kohustuslik? (Kui on, siis kust selle vormi saab?)

Kasutada tuleb maksekäsu saamise avalduse vormi, mille on kinnitanud justiitsminister oma rakendusmäärusega.

Vormi on portaali CITIUS vahendusel võimalik alla laadida kahes laialdaselt kasutatavas vormingus.

Näidisvorm on kättesaadav ka taotluse alusel neist kohtukantseleidest, kes on pädevad võtma vastu maksekäsu saamise avaldusi.

Advokaatide ja õigusnõustajate jaoks on elektrooniline vorm kättesaadav aadressil Lingil klikates avaneb uus akenhttp://citius.tribunaisnet.mj.pt/.

1.3.2 Kas advokaadi kaasamine on kohustuslik?

Selle menetluse kasutamise puhul ei ole advokaadi kasutamine vajalik, kuid hagejal ei ole keelatud soovi korral õigusesindajat määrata.

1.3.3 Kui üksikasjalikult tuleb nõuet põhjendada?

Maksekäsumenetluse norme sisaldavate õigusaktide kohaselt peab avalduse esitaja esitama üksnes nõude aluseks olevad täpsed asjaolud.

1.3.4 Kas vaidlusaluse nõude kohta tuleb esitada kirjalikke tõendeid? Kui jah, siis millised dokumendid on tõendina vastuvõetavad?

Puudub kohustus nõuet kirjalike tõenditega tõendada.

1.4 Taotluse rahuldamata jätmine

Avalduse võib rahuldamata jätta üksnes järgmistel juhtudel:

a) see ei ole adresseeritud pädevale kohtukantseleile või avalduse esitaja ei ole täpsustanud kohut, kes on pädev hindama dokumente, kui asja menetlemine jätkub deklaratiivse menetluse vormis;

b) avalduses ei ole märgitud poolte isikuandmeid, avalduse esitaja elukohta või võlgniku aadressi, mida kasutada teatise edastamiseks;

c) avaldus ei ole allkirjastatud, kui see esitati mitteelektroonilisel kujul;

d) avaldus ei ole koostatud portugali keeles;

e) avalduse koostamisel ei ole järgitud justiitsministri rakendusmäärusega kinnitatud näidist;

f) puudub kinnitus kohtukulude tasumise kohta;

g) nõude summa on suurem kui 15 000 eurot ja puudub märkus selle kohta, et nõue tuleneb eespool küsimusele nr 1.1 antud vastuses osutatud äritehingust;

h) taotlus ei ole kooskõlas nõude summaga või menetluse eesmärgiga.

Taotluse aluste eelnevat hindamist ei toimu, sest selle menetluse kohaselt ei esitata avaldust mis tahes kohtuasutusele, s.t kohtule selle mõiste üldises tähenduses, vaid tegemist on üksnes avalduse menetlemisega kohtuametniku poolt.

1.5 Edasikaebamine

Avalduse rahuldamata jätmise otsuse peale saab edasikaebuse esitada kohtunikule või – juhul kui kohtu koosseisus on mitu kohtunikku – valvekohtunikule.

1.6 Vastuväide

Kui maksekäsu saamise avaldus rahuldatakse, on kostjal vastuväidete esitamiseks aega 15 päeva (alates kuupäevast, mil teda avaldusest nõuetekohaselt teavitati).

Vastuväide tuleb esitada kahes eksemplaris.

Kui avalduse esitajaid on mitu, peab kostja esitama oma vastuväite nii mitmes eksemplaris, kui palju on eraldi majapidamistes elavaid avalduse esitajaid, välja arvatud juhul, kui neid esindab sama õigusesindaja.

1.7 Vastuväite esitamise tagajärjed

Kui kostja vaidlustab nõude õigeaegselt, siis ei tunnistata nõuet täitmisele pööratavaks, mis tähendab, et taotletavat täitedokumenti ei koostata.

Seejärel menetletakse asja automaatselt kui deklaratiivset hagi.

1.8 Vastuväite esitamata jätmise tagajärjed

Kui pärast teatise saamist ei esita kostja vastuväidet, lisab kohtusekretär maksekäsu saamise avaldusele järgmise teksti: „Käesolev dokument on täitedokument.” (dekreetseadusele nr 269/98 lisatud eeskirja artikli 14 lõige 1). See tähendab, et asjaomast dokumenti saab kasutada nõude kohtuliku sissenõudmise alusena.

Ainsaks erandiks on olukord, kus taotlus ei ole kooskõlas nõude summaga või menetluse eesmärgiga. Sellisel juhul ei tunnista kohtusekretär nõuet täitmisele pööratavaks.

1.8.1 Mida tuleb teha, et saada täitmisele pööratav kohtulahend?

Selleks et kohtusekretär tunnistaks nõude täitmisele pööratavaks, ei pea avalduse esitaja omalt poolt tegema mingeid konkreetseid algatusi, vaid see toimub automaatselt, kui on saanud selgeks, et teatis on kostjale kätte toimetatud, kuid kostja ei ole menetluse kohast vastuväidet esitanud.

1.8.2 Kas kõnealune kohtulahend on lõplik või on kostjal veel võimalik lahend edasi kaevata?

Selle (nõude täitmisele pööratavaks tunnistamist käsitleva) otsuse peale ei saa edasikaebust esitada.

Tuleks siiski meeles pidada, et nõude täitmisele pööratavaks tunnistamine ei kujuta endast kohtuotsust, s.t tegemist ei ole eraõiguslikus vaidluses tehtud kohtulahendiga. Tegemist on pelgalt kohtuvälise dokumendi koostamisega.

Lisateave


Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Viimati uuendatud: 30/04/2018

„Maksekäsu” menetlused - Rumeenia


1 Maksekäsumenetluse olemasolu

Maksekäsumenetlus on kehtestatud 15. veebruaril 2013. aastal jõustunud uue tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklitega 1013–1024.

1.1 Menetluse kohaldamisala

1.1.1 Milliste nõuete puhul võib seda kohaldada (nt ainult rahaliste, lepinguliste vm nõuete puhul)?

Maksekäsumenetlust kohaldatakse vaieldamatutele, kindlasummalistele ja tasumisele kuuluvatele nõuetele, mis vastavad kohustustele tasuda teatud rahasummad tsiviillepingu alusel (kaasa arvatud töötaja ja avaliku sektori hankija vahel sõlmitud lepingud), mis on kindlaks määratud dokumendis või kehtestatud põhikirja, määruse või muu dokumendiga ja mida pooled on tunnustanud allkirjaga või seaduses lubatud muul viisil. See küsimus ei hõlma nõudeid, mille võlausaldajate rühm on esitanud maksejõuetusmenetluses.

1.1.2 Kas nõude väärtusele on kehtestatud ülemmäär?

Ei.

1.1.3 Kas kõnealuse menetluse kasutamine on vabatahtlik või kohustuslik?

Maksekäsumenetlus on vabatahtlik ja huvitatud pool võib esitada kohtule avalduse üldsätete alusel.

Maksekäsumenetlus on erimenetlus, mis on üldkohaldatavates õigusnormides ette nähtud menetlusest palju lihtsam ja mis võimaldab võlausaldajal saada täitedokument tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatust erinevatel tingimustel.

Kui võlgniku vastuväide maksekäsu suhtes on põhjendatud, võib kohus võlausaldaja nõude lõpliku otsusega rahuldamata jätta.

Võlausaldaja võib esitada hagi üldkohaldatavate õigusnormide alusel, kui kohus lükkab maksekäsunõude tagasi; kui kohus väljastab maksekäsunõude ühe osa suhtes, on võimalik esitada hagi üldkohaldatava õiguse alusel, et kohustada võlgnikku maksma ära ülejäänud võlg; või kui maksekäsk tühistatakse.

1.1.4 Kas kõnealust menetlust saab kasutada ka siis, kui kostja elab mõnes muus liikmesriigis või kolmandas riigis?

Jah. Uues tsiviilkohtumenetluse seadustikus ei tehta vahet kostja elukoha järgi, maksekäsumenetlust kohaldatakse sellele vaatamata, kas kostja elab teises liikmesriigis või kolmandas riigis.

1.2 Pädev kohus

Maksekäsunõude võib esitada kohtule, kes on esimeses astmes pädev tegema asjas sisulise otsuse. Maksekäsu korral kontrollib kohtunik kohtu pädevust omal algatusel.

Kas seda menetlust reguleerivad kohtute pädevust käsitlevad üldeeskirjad (sellisel juhul võiks lisada lingi sellele lehele) või kohaldatakse sellele erinevaid põhimõtteid?

Maksekäsunõuete lahendamise pädevus on kehtestatud kooskõlas kohtute pädevust käsitlevate üldeeskirjadega.

Nõuded hinnatava rahalise väärtusega kuni 200 000 Rumeenia leud kuuluvad ringkonnakohtute pädevusse. Nõuded hinnatava rahalise väärtusega vähemalt 200 000 Rumeenia leud kuuluvad üldkohtute pädevusse.

Maksekäsu erimenetlusega seotud pädevusnormi täiendavad väärtusel põhinevad pädevuse üldeeskirjad.

1.3 Vorminõuded

1.3.1 Kas tüüpvormi kasutamine on kohustuslik? (Kui on, siis kust selle vormi saab?)

Tüüpvormi ei ole, kuid võlausaldaja (nõude esitaja) nõue peab vastama minimaalsetele vorminõuetele ja sisaldama teatud arvu üksikasju, nimelt: võlausaldaja nimi ja alaline asukoht, või kui see on asjakohane, tema nimi ja registreeritud tegevuskoht; füüsilisest isikust võlgniku nimi ja alaline asukoht, ja kui võlgnik on juriidiline isik, tema nimi ja registreeritud tegevuskoht, ning kui see on asjakohane, äriregistri või juriidiliste isikute registri kood, maksunumber ja pangakonto; maksmisele kuuluvad summad; asjaolud ja maksekohustuste õiguslikud alused, nende baasperiood, maksetähtaeg ja muud elemendid, mida on vaja nõude kindlaksmääramiseks.

Samal ajal lisatakse nõudele leping või muu dokument, mis näitab tasumisele kuuluvaid summasid, ja tõend maksekäsu võlgnikule kättetoimetamise kohta. Maksekäsu kättetoimetamiseks võlgnikule peab võlausaldaja kasutama kohtutäituri abi või saatma selle tähtkirjaga koos deklareeritud sisu ja väljastusteatega, kusjuures võlgnik on kohustatud tasuma võlgnetava summa 15 päeva jooksul alates teate kättesaamisest. Maksekäsk katkestab aegumistähtaja.

Nõue ja sellele lisatud dokumentide ärakirjad esitatakse vastavalt poolte arvule, pluss üks kohtu jaoks.

1.3.2 Kas advokaadi kaasamine on kohustuslik?

Ei, advokaadi kaudu esindamine ei ole nõutav, kuid on soovitatav.

1.3.3 Kui üksikasjalikult tuleb nõuet põhjendada?

Esitatud nõude minimaalne sisu on seadusega ette nähtud. Võlausaldaja (nõude esitaja) peab märkima järgmise: summa, mida nõutakse; maksekohustuse asjaolud ning õiguslik alus ja baasperiood; maksetähtaeg; muud elemendid, mida on vaja nõude kindlaksmääramiseks.

Kui pooled ei määranud kindlaks intressimäära taset maksega hilinemise korral, kohaldatakse Rumeenia Riigipanga kehtestatud viiteintressimäära. Poolaasta esimesel kalendripäeval kehtivat viiteintressimäära kohaldatakse kogu poolaasta jooksul. Nõude alusel tekivad intressid järgmiselt:

  • töötajate vahel sõlmitud lepingute puhul alates kuupäevast, millal jõudis kätte nõude maksetähtaeg;
  • töötajate ja avaliku sektori hankija vahel sõlmitud lepingute puhul ei ole vaja võlgnikku teavitada, et maksetähtaeg on ületatud: kui maksetähtaeg oli sätestatud lepingus, alates maksetähtajale järgnevast päevast; kui maksetähtaega ei ole lepingus sätestatud: 30 päeva pärast seda, kui võlgnik arve kätte sai, või kui see on küsitav, siis 30 päeva alates kaupade vastuvõtmisest või teenuste osutamisest, või kui maksekäsk toimetati kätte enne kaupade/teenuste vastuvõtmist, 30päevase perioodi möödumisel alates kaupade vastuvõtmisest/teenuste osutamisest; kui seaduses või lepingus on ette nähtud vastuvõtu- või kontrollimenetlus, mis võimaldab kinnitada asjaomaste kaupade või teenuste nõuetele vastavust, ja võlgnik sai arve või maksekäsu kätte kontrolli kuupäeval või enne seda, siis 30päevase perioodi möödumisel alates sellest kuupäevast;
  • muudel juhtudel alates kuupäevast, millal võlgniku makse oli või on õiguspäraselt seaduse alusel hilinenuks tunnistatud.

Võlausaldaja võib nõuda täiendavat kahjuhüvitist kõikide kulude eest, mis tekkisid summade sissenõudmisel selle tagajärjel, et võlgnik jättis oma kohustused õigeaegselt tasumata.

1.3.4 Kas vaidlusaluse nõude kohta tuleb esitada kirjalikke tõendeid? Kui jah, siis millised dokumendid on tõendina vastuvõetavad?

Jah, avaldusele lisatakse leping või muu dokument, mis tõendab tasumisele kuuluvat summat (arve, kassakviitung, käsitsi kirjutatud kviitung jne). Nõudele tuleb lisada tõend maksekäsu võlgnikule kättetoimetamise kohta, vastasel juhul tunnistatakse avaldus vastuvõetamatuks.

Nõude lahendamiseks kutsub kohtunik pooled kiireloomulisi küsimusi käsitlevate sätete alusel kohtusse, et esitada selgitusi ja nõuda võlgnikult tasumisele kuuluva summa maksmist või et pooled sõlmiksid kokkuleppe makseviiside kohta. Kohtukutse tuleb asjaomasele poolele kätte toimetada kümme päeva enne kohtuliku arutamise kuupäeva. Võlausaldaja nõude ja esitatud dokumentide ärakiri tuleb nõude tõendina lisada võlgnikule saadetavale kohtukutsele. Kohtukutses tuleb märkida, et võlgnik on kohustatud esitama võimaliku vastuväite vähemalt kolm päeva enne kohtuliku arutamise kuupäeva, märkides, et vastuväite esitamata jätmise korral võib kohus asja asjaolusid arvesse võttes leida, et see tähendab võlausaldaja nõuete tunnustamist. Nõude esitajat ei teavitata vastuväitest, ta saab selle sisust teada asja toimikust.

Kui võlausaldaja kinnitab, et on tasumisele kuuluva summa kätte saanud, tunnistab kohus seda asjaolu lõppotsuses, millega kuulutatakse asi lõpetatuks. Kui võlausaldaja ja võlgnik on jõudnud makse osas kokkuleppele, tunnistab kohus seda asjaolu kiireloomulises otsuses. Kiirmaksekäsk on lõplik ja kehtib täitedokumendina.

Kui kohus on pärast nõude kontrollimist esitatud dokumentide ja poolte avalduste alusel leidnud, et võlausaldaja nõuded on põhjendatud, annab ta välja maksekäsu, milles on märgitud summa ja maksetähtaeg. Kui kohus on pärast asja tõendite läbivaatamist leidnud, et põhjendatud on ainult osa võlausaldaja nõuetest, annab ta välja maksekäsu ainult selle osa kohta, määrates samuti kindlaks maksetähtaja. Sellisel juhul võib võlausaldaja esitada hagi üldkohaldatava õiguse alusel, et kohustada võlgnikku tasuma ülejäänud nõue. Maksetähtaeg on vähemalt kümme päeva ja ei ületa 30 päeva alates maksekäsu kättetoimetamise päevast. Kohtunik ei määra teist maksetähtaega, välja arvatud juhul, kui pooled on sellega nõustunud. Maksekäsk antakse kohal viibivatele pooltele või toimetatakse igale poolele kätte võimalikult kiiresti, kooskõlas seadusega.

Kui võlgnik ei vaidlusta nõuet vastuväite esitamisega, antakse maksekäsk välja hiljemalt 45 päeva jooksul alates nõude esitamise kuupäevast. Tähtaeg ei hõlma ajavahemikku, mis on vajalik menetlusdokumentide kättetoimetamiseks, ja võlausaldaja põhjustatud hilinemist, kaasa arvatud nõude muutmise või täiendamise tulemusena.

1.4 Taotluse rahuldamata jätmine

Kui võlgnik vaidlustab nõude, vaatab kohus läbi, kas nõue on põhjendatud, võttes aluseks toimiku dokumendid ning poolte esitatud selgitused. Kui võlgniku vastuväide on põhjendatud, lükkab kohus võlausaldaja nõude oma otsusega tagasi. Kui vastuväited, mille võlgnik on asja sisu kohta esitanud, sisaldavad muude kui olemaolevate tõendite käsitlemist, ja kõnealused tõendid oleksid tavamenetluses õiguslikult lubatavad, lükkab kohus võlausaldaja maksekäsu nõude otsuses tagasi. Seejärel võib võlausaldaja esitada hagi üldkohaldatavate õigusnormide alusel.

1.5 Edasikaebamine

Võlgnik võib esitada hagi maksekäsu tühistamiseks 10 päeva jooksul alates kuupäevast, millal maksekäsk talle üle anti või kätte toimetati. Sama ajavahemiku jooksul võib võlausaldaja esitada ka hagi maksekäsu tagasilükkamise otsuse ja osalise maksekäsu suhtes. Tühistamishagis esitatavad väited võivad puudutada ainult maksekäsu väljaandmise nõuete mittetäitmist ja kui see on asjakohane, siis põhjuseid, mis on kohustuse lõppemise aluseks pärast maksekäsu väljaandmist. Tühistamishagi peab lahendama maksekäsu välja andnud kohus kahest kohtunikust koosnevas koosseisus. Tühistamishagi ei peata täitmist. Peatamise võib siiski võimaldada võlgniku taotlusel, kuid ainult tagatisraha vastu, mille summa määrab kindlaks kohus. Kui pädev kohus rahuldab tühistamishagi tervikuna või osaliselt, tühistab ta maksekäsu tervikuna või osaliselt, ja kui see on asjakohane, annab välja lõppotsuse.

Kui võlausaldaja on esitanud hagi tühistamise vastu ja pädev kohus on selle rahuldanud, teeb ta lõppotsuse, millega antakse välja maksekäsk.

Tühistamishagi tagasi lükkav otsus on lõplik.

1.6 Vastuväide

1.7 Vastuväite esitamise tagajärjed

1.8 Vastuväite esitamata jätmise tagajärjed

1.8.1 Mida tuleb teha, et saada täitmisele pööratav kohtulahend?

Maksekäsk on täidetav isegi juhul, kui see tühistamishagiga vaidlustatakse, ja omandab täiendavalt res judicata jõu kuni tühistamishagi lahendamiseni. Tühistamishagi ei peata täitmist. Peatamise võib siiski võimaldada võlgniku taotlusel ainult tagatisraha vastu, mille summa määrab kindlaks kohus. Maksekäsk muutub lõplikuks, kui võlgnik ei ole tühistamishagi esitanud või on see tagasi lükatud. Kui pädev kohus rahuldab võlausaldaja esitatud hagi otsuse tühistamiseks, teeb ta lõppotsuse, millega antakse välja maksekäsk.

Huvitatud pool võib maksekäsu täitmise üldkohaldatavate normide alusel vaidlustada. Vastuväites võib tugineda ainult täitemenetlusega seotud rikkumistele ja kohustuse lõppemise aluseks olevatele põhjustele, mis on tekkinud pärast maksekäsu lõplikuks tunnistamist.

1.8.2 Kas kõnealune kohtulahend on lõplik või on kostjal veel võimalik lahend edasi kaevata?

Vt vastus küsimusele 1.8.1.


Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Viimati uuendatud: 01/10/2018

„Maksekäsu” menetlused - Sloveenia

The language version you are now viewing is currently being prepared by our translators.
Please note that the following languages: Slovenian have already been translated.


1 Maksekäsumenetluse olemasolu

Sloveenia tunnistab maksekäsumenetlust. Maksekäsumenetlus on reguleeritud tsiviilkohtumenetluse seaduse (Zakon o pravdnem postopku) artiklitega 431–441.

1.1 Menetluse kohaldamisala

Maksekäsumenetlus on spetsiaalne kiirmenetlus selliste rahaliste nõuete täitmisele pööramiseks, mille maksetähtpäev on saabunud, kui nõuet tõendab dokument, millel on seaduse kohaselt suurem tõendamisväärtus (autentne dokument). Maksekäsk väljastatakse nii siseriiklike kui ka piiriüleste menetluste puhul.

1.1.1 Milliste nõuete puhul võib seda kohaldada (nt ainult rahaliste, lepinguliste vm nõuete puhul)?

Maksekäsu aluseks olev nõue võib olla ainult rahalise kohustusega seotud nõue (rahaline nõue). Hagi aluseks võivad olla ainult sellised nõuded, mis kujutavad endast lepingulisi või lepinguväliseid kohustusi ja mille nominaalväärtus on kindlaks määratud. Üks erand on äriruumide kasutamise lõpetamise teatis ja sellest tulenev lao tühjendamine, mille puhul kohaldatakse maksekäsu väljastamiseks erimenetlust. See erand on ette nähtud ärihooneid ja äriruume käsitleva seaduse (Zakon o poslovnih stavbah in poslovnih prostorih) artikliga 29, milles sätestatakse, et üürileandja esitatud lõpetamisteatise alusel ning ärihoone või äriruumide vabastamise taotluse alusel teeb kohus määruse ärihoone või äriruumide vabastamiseks, kui lõpetamisteatisest või hoone või ruumide vabastamise taotlusest ja rendilepingust või eespool nimetatud artiklis osutatud tõenditest ilmneb, et üürileandjal on õigus rendileping lõpetada või nõuda ärihoone või äriruumide vabastamist.

1.1.2 Kas nõude väärtusele on kehtestatud ülemmäär?

Nõude väärtusele ei ole kehtestatud ülemmäära.

1.1.3 Kas kõnealuse menetluse kasutamine on vabatahtlik või kohustuslik?

Tsiviilkohtumenetluse seaduse kohaselt teeb kohus samuti otsuse maksekäsu väljastamise kohta omal algatusel, kui menetlusega seotud hageja ei ole sellist taotlust esitanud, kuid on täidetud maksekäsu väljastamise tingimused, s.t hageja esitab tavakorras hagi ja ei tee ettepanekut maksekäsu väljastamise kohta. Seega on kohtunik kohustatud väljastama maksekäsu hageja nõudest olenemata, kui on täidetud seaduses sätestatud tingimused maksekäsu väljastamiseks.

1.1.4 Kas kõnealust menetlust saab kasutada ka siis, kui kostja elab mõnes muus liikmesriigis või kolmandas riigis?

Jah.

1.2 Pädev kohus

Sloveenias määratakse maksekäsu väljastamise ettepaneku kohta otsuse tegemise pädevus kindlaks samamoodi, nagu mis tahes muu hagi puhul. See tähendab, et sisuline pädevus maksekäsu väljastamiseks on ringkonnakohtutel (okrožna sodišča) ja ka kohalikel kohtutel (okrajna sodišča). Sisuline pädevus määratakse kindlaks hagi summast lähtuvalt (või lähtuvalt juhtumi laadist; näiteks kaubandusküsimuste puhul). Kohalikud kohtud on pädevad menetlema varaliste nõuetega seotud vaidlusi, kui kõnealuse vara väärtus ei ole suurem kui 20 000 eurot. Ringkonnakohtud on pädevad menetlema varaliste nõuetega seotud vaidlusi, kui kõnealuse vara väärtus on suurem kui 20 000 eurot. Kaubandusõigusega seotud asju on esimeses astmes pädevad arutama ja lahendama ainult ringkonnakohtud. Kaubandusvaidlused on vaidlused, mille puhul tsiviilasja üks pool on juriidiline isik (äriühing, institutsioon, ühendus). Kaubandusvaidlused hõlmavad ka juhtumeid, kus üks menetlusosaline on riik või mis tahes muu kohalik omavalitsus, näiteks omavalitsusüksus.

Territoriaalne pädevus määrab kindlaks selle, millisel sisulist pädevust omaval kohtul on pädevus teha otsus konkreetses asjas. Territoriaalset pädevust käsitleva üldreegliga on ette nähtud, et füüsilise või juriidilise isiku vastu hagi esitamisel tuleb hagi esitada sellele kohtule, kelle tööpiirkond hõlmab piirkonda, kus on kostja alaline elukoht või kus asub juriidilise isiku registrijärgne asukoht. Kui hagi esitatakse mitteresidendist füüsilise või juriidilise isiku vastu, on üldine territoriaalne pädevus sellel kohtul, kelle tööpiirkonda kuulub see piirkond, kus on asjaomase füüsilise isiku elukoht Sloveenias või kus asub asjaomase juriidilise isiku filiaal. Sloveenia õigusaktid sisaldavad ka eeskirja territoriaalse eripädevuse kohta, mis määratakse kindlaks vaidluse eseme ja poolte alusel.

Üksikasjalikuma teabe saamiseks selles küsimuses vt teabelehel „Kohtuasja algatamine” esitatud vastuseid.

1.3 Vorminõuded

Maksekäsu väljastamiseks peavad olema täidetud kaks tingimust: hagi peab sisaldama viidet rahalisele nõudele, mille maksetähtaeg on saabunud, ning olemas peab olema autentne dokument, millest nõue tuleneb. Hagiavaldus või maksekäsu väljastamise taotlus peab sisaldama kõiki hagiavalduse kohustuslikke elemente: viide kohtule; poolte nimed ja poolte alaline või ajutine elukoht; õigusesindajate või nõustajate nimed; konkreetne taotlus, milles esitatakse hagi põhinõue ja kõrvalnõuded; hageja taotlust toetavad asjaolud; neid asjaolusid kinnitavad tõendid; nõude summa ja hageja allkiri. Lisaks tuleb hagiavaldusele lisada autentne dokument (originaal või kinnitatud koopia).

1.3.1 Kas tüüpvormi kasutamine on kohustuslik? (Kui on, siis kust selle vormi saab?)

Maksekäsu väljastamise taotlust ei pea Sloveenias esitama standardsel vormil. Tegelikult sellist vormi ei olegi olemas. Taotlus peab sisaldama seadusega ette nähtud ja punktis 1.3 osutatud andmeid (hagiavalduse kohustuslikud elemendid).

1.3.2 Kas advokaadi kaasamine on kohustuslik?

Maksekäsumenetluses ei pea pooled kasutama enda esindamiseks advokaadi abi. Kui menetlusosaline osaleb ringkonnakohtus toimuvas menetluses, peab teda esindama advokaat või isik, kes on läbinud riigi advokatuuri eksami. Advokaat peab menetlusosalist esindama erakorraliste õiguskaitsevahenditega seotud menetlustes.

1.3.3 Kui üksikasjalikult tuleb nõuet põhjendada?

Hagiavaldus peab sisaldama võla alust ja suurust ning tõendeid, mis võimaldavad veenduda esitatud väidete õigsuses. Lisaks tuleb hagiavalduses ära märkida summa ja vääring ning samuti rahaliste nõuete tähtpäev. Kui nõutakse intresse, tuleb ka need intressid hagiavalduses täpselt ära märkida (intressimäär ja periood, mida hagiavaldus hõlmab). Nõude tähtpäev peab ilmnema autentsest dokumendist.

1.3.4 Kas vaidlusaluse nõude kohta tuleb esitada kirjalikke tõendeid? Kui jah, siis millised dokumendid on tõendina vastuvõetavad?

Jah, hagiavaldusele või maksekäsu väljastamise taotlusele tuleb lisada autentse dokumendi originaal või kinnitatud koopia. Autentse dokumendi originaali või kinnitatud koopia lisamise nõue puudub, kui taotletakse maksekäsu väljastamist kaubandusvaidluste puhul. Piisab, kui selle dokumendi koopia on kinnitanud juriidilise isiku volitatud organ.

Autentne dokument on dokument, millel ei ole täitedokumendi omadusi, kuid millest ilmneb, et suure tõenäosusega on nõudeõigus olemas. Dokument on autentne siis, kui see dokument on sellisena määratletud tsiviilkohtumenetluse seaduses või mõnes muus seaduses. Tsiviilkohtumenetluse seaduse kohaselt on autentsed dokumendid järgmised: avalikud dokumendid; eradokumendid, millel võlgniku allkirja on tõendanud selleks volitatud organ; vekslid ja tšekid koos pretensioonide ja kreeditarvetega, kui need on vajalikud nõude aluse kindlaksmääramiseks; kinnitatud raamatupidamisregistri väljavõtted; arved; ning dokumendid, millel on erieeskirjade kohaselt avalikele dokumentidele omane laad. Autentne dokument võib olla ka välisriigi dokument, mis vastab Sloveenias kasutamiseks ette nähtud tingimustele.

Erand: autentset dokumenti esitamata teeb kohus maksekäsu kostja vastu, kui hagiavaldus on seotud rahalise nõudega, mille tähtpäev on saabunud ja mille väärtus ei ole suurem kui 2 000 eurot ning kui hagiavalduses on esitatud võla alus ja suurus ning tõendid, mis võimaldavad veenduda hagiavalduses esitatud väidete tõesuses. Seda erandit ei kohaldata kaubandusvaidluste suhtes (tsiviilkohtumenetluse seaduse artikkel 494).

1.4 Taotluse rahuldamata jätmine

Kohus jätab maksekäsu väljastamise taotluse rahuldamata, kui ei ole täidetud maksekäsu väljastamise tingimusi, s.t tegemist ei ole rahalise nõudega, mille tähtpäev on saabunud, ning puudub autentne dokument, millest nõue tuleneb.

Kui kohus rahuldab maksekäsu tegemise taotluse, jätkab ta menetlust hagiavalduse alusel.

1.5 Edasikaebamine

Otsuse peale jätta maksekäsu tegemise taotlus rahuldamata ei saa esitada apellatsiooni. Samuti ei saa hageja seda otsust vaidlustada kohtuotsuse peale apellatsiooni esitamisega.

Kostja jaoks on maksekäsuga seoses kättesaadavaks õiguskaitsevahendiks vastuväidete esitamine. Vastuväited tuleb esitada kaheksa päeva jooksul alates kostajale maksekäsu kättetoimetamisest (kolme päeva jooksul, kui juhtum hõlmab veksleid ja tšekke). Vastuväited peavad olema põhjendatud, vastasel juhul peetakse neid alusetuteks. Vastuväidetega seoses tehtud kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni.

Kui kostja vaidlustab maksekäsu ainult seoses kulude jagamisega, saab selle otsuse vaidlustada ainult kohtuotsuse peale esitatud apellatsiooni abil.

1.6 Vastuväide

Kostja võib esitada vastuväite hageja nõudele. Vastuväide peab olema põhjendatud. Vastuväide peab sisaldama vastuväidet toetavaid asjaolusid ja tõendeid. Vastasel juhul peetakse vastuväidet alusetuks (tsiviilkohtumenetluse seaduse artikli 435 teine lõige). Sellepärast peab kostja esitama vastuväites õiguslikult olulised asjaolud, s.t asjaolud, mille alusel võiks nõude rahuldamata jätta (kui selgub, et need asjaolud on tõesed). Neid asjaolusid käsitlevad tõendid peavad olema konkreetsed ja spetsiifilised.

1.7 Vastuväite esitamise tagajärjed

Kui kohus ei lükka hageja vastuväidet tagasi seetõttu, et vastuväide on esitatud liiga hilja või see ei ole täielik või see on õigusvastane, või kui kohus ei jäta vastuväidet rahuldamata, jätkab kohus menetlust hagiavaldusest lähtuvalt.

Pooled võivad esitada uusi asjaolusid ja tõendeid esimesel põhikohtuistungil ning kostja võib samuti esitada uued vastuväited seoses maksekäsu vaidlustatud osaga.

Põhiküsimuses teeb kohus otsuse selle kohta, kas maksekäsk jääb täielikult või osaliselt jõusse või kas see tunnistatakse kehtetuks (tsiviilkohtumenetluse seaduse artikkel 436).

1.8 Vastuväite esitamata jätmise tagajärjed

Kui vastaspool ei esita vastuväiteid või apellatsiooni, muutub otsus või makskäsk lõplikuks ja täitmisele pööratavaks.

1.8.1 Mida tuleb teha, et saada täitmisele pööratav kohtulahend?

Hageja peab sõnaselgelt taotlema kohtult otsust täidetavaks tunnistamise kohta. Kohtuotsus on täitmisele pööratav, kui see muutub lõplikuks ja kui on möödunud tähtaeg kohustuste vabatahtlikuks täitmiseks (tsiviilhagide täitmisele pööramise ja tagamise seaduse esimene lõik).

1.8.2 Kas kõnealune kohtulahend on lõplik või on kostjal veel võimalik lahend edasi kaevata?

Maksekäsk, mille kohta ei ole esitatud vastuväiteid või millega seotud vastuväited on tagasi lükatud või rahuldamata jäetud, muutub lõplikuks ja seda ei saa enam apellatsiooni esitamisega vaidlustada.

Lõplikku maksekäsku on võimalik vaidlustada erakorralisi õiguskaitsevahendeid kasutades.

Seonduvad lingid

Lingil klikates avaneb uus akenhttp://www.pisrs.si/Pis.web/

Lingil klikates avaneb uus akenhttps://www.uradni-list.si/

Lingil klikates avaneb uus akenhttp://www.dz-rs.si/wps/portal/Home/deloDZ/zakonodaja/preciscenaBesedilaZakonov

Lingil klikates avaneb uus akenhttp://www.sodisce.si/


Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Viimati uuendatud: 03/11/2015

„Maksekäsu” menetlused - Slovakkia


1 Maksekäsumenetluse olemasolu

1.1 Menetluse kohaldamisala

1.1.1 Milliste nõuete puhul võib seda kohaldada (nt ainult rahaliste, lepinguliste vm nõuete puhul)?

Maksekäsk tehakse nn lihtmenetluse kohaselt. Menetlust reguleerib tsiviilkohtumenetluse seadustiku (zákon č. 160/2015 Z.z. Civilný sporový poriadok) (edaspidi „CCP“) seaduse nr 160/2015 artikkel 265 jj.

Maksekäsu võib välja anda ainult juhul, kui nõude esitaja soovib teostada õigust taotleda rahasumma tasumist asjaolude alusel, mille nõude esitaja on esitanud ja mille suhtes ei ole kohtul kahtlusi, eriti kui need asjaolud on dokumenteeritud dokumentaalsete tõenditega. Otsuse nõude kohta võib teha maksekäsu vormis, mis antakse välja kostja seisukohta küsimata ja kohtulikku arutelu määramata. Otsuses kohustatakse kostjat tasuma rahasumma või osa sellest ja katma menetluskulud 15 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest või esitama sama tähtaja jooksul vastuväide. Vastavalt maksekäsumenetlusele loetakse menetluskulusid käsitlev aruanne otsuseks.

1.1.2 Kas nõude väärtusele on kehtestatud ülemmäär?

Ei.

1.1.3 Kas kõnealuse menetluse kasutamine on vabatahtlik või kohustuslik?

Menetluse kasutamine on vabatahtlik, eesmärk on tegeleda asjaga tulemuslikul ja kulutõhusal viisil. Maksekäsu väljaandmine ei sõltu nõude esitaja sõnaselgest taotlusest; kohus võib väljastada maksekäsu isegi juhul, kui nõude esitaja taotles kohtult kohtuotsust.

1.1.4 Kas kõnealust menetlust saab kasutada ka siis, kui kostja elab mõnes muus liikmesriigis või kolmandas riigis?

Kui maksekäsk toimetatakse kätte välisriigis, kasutatakse Euroopa maksekäsku. Avaldus Euroopa maksekäsu väljastamiseks esitatakse vormil A vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta määrusele (EÜ) nr 1896/2006, millega luuakse Euroopa maksekäsumenetlus.

1.2 Pädev kohus

Esimese astme menetluses pädev kohus on ringkonnakohus. Menetlus toimub kohtus, millel on sisuline ja kohalik pädevus.

1.3 Vorminõuded

1.3.1 Kas tüüpvormi kasutamine on kohustuslik? (Kui on, siis kust selle vormi saab?)

Vormi kasutamine ei ole selles menetluses kohustuslik, kuid kui nõude esitaja esitab koos menetluse algatamise avaldusega maksekäsu Slovaki Vabariigi justiitsministeeriumi (Ministerstvo spravodlivosti Slovenskej republiky) Lingil klikates avaneb uus akenhttp://www.justice.gov.sk/ veebisaidil avaldatud vormil, siis tingimusel, et seadusjärgsed tingimused maksekäsu väljastamiseks on täidetud ja kohtulõiv on tasutud, annab kohus maksekäsu välja 10 tööpäeva jooksul alates päevast, millal tingimused on täidetud.

1.3.2 Kas advokaadi kaasamine on kohustuslik?

Advokaadi kaudu esindamine ei ole selles menetluses nõutav.

1.3.3 Kui üksikasjalikult tuleb nõuet põhjendada?

See on lihtmenetlus, mille puhul asi põhineb ainult nõude esitaja esitatud asjaoludel. Seetõttu on vajalik, et nõude esitaja taotletava õiguse aluseks olevad asjaolud on piisavalt dokumenteeritud ja nõutud täitmine peab olema objektiivse õigusega lubatud.

1.3.4 Kas vaidlusaluse nõude kohta tuleb esitada kirjalikke tõendeid? Kui jah, siis millised dokumendid on tõendina vastuvõetavad?

Nõue peab olema dokumenteeritud näiteks lepinguga. Kõikidel juhtudel tuleb nõudele lisada tõend, millele nõue tugineb.

1.4 Taotluse rahuldamata jätmine

Kui kohus ei väljasta maksekäsku, järgitakse CCP artikli 168 lõikes 1 kirjeldatud menetlust, st menetlust, nagu see oleks mis tahes muus vaidluses.

Kui nõue esitatakse rahasumma maksmiseks tarbijalepingu alusel ja kostja on tarbija, ei väljasta kohus maksekäsku, kui leping või muud lepingulised dokumendid sisaldavad ebamõistlikke tingimusi (CCP artikli 299 lõige 2).

1.5 Edasikaebamine

Maksekäsu väljastamist vaidlustavas menetluses taotletakse kaitset vastuväite esitamise kaudu. Edasikaebust võib kaitset taotledes kasutada ainult menetluskuludega seotud otsuse suhtes. Kohus otsustab selle lihtmenetluses, st ilma istungita.

1.6 Vastuväide

Kaitse taotlemisel kasutatav vastuväide tuleb esitada maksukäsu väljastanud kohtule 15 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Sellele tuleb lisada põhjendused. Kaitset taotledes tuleb vastuväite esitamise eest tasuda kohtulõiv.

1.7 Vastuväite esitamise tagajärjed

Niipea kui kasvõi üks kostja esitab ettenähtud aja jooksul vastuväite koos vastava põhjendusega, maksekäsk tühistatakse ja kohus annab korralduse kohtulikuks aruteluks.

1.8 Vastuväite esitamata jätmise tagajärjed

Pärast vastuväite esitamise tähtaja möödumist jõustub maksekäsk täies ulatuses.

1.8.1 Mida tuleb teha, et saada täitmisele pööratav kohtulahend?

Maksekäsk tuleb õiguslikult kehtivaks muuta – sellel peab olema kehtivuse ja täidetavuse tempel, mis pannakse maksekäsu välja andnud kohtus. Seejärel tuleb esitada täitetaotlus.

1.8.2 Kas kõnealune kohtulahend on lõplik või on kostjal veel võimalik lahend edasi kaevata?

Kui vastuväidet maksekäsu suhtes ei esitata õiguskaitsevahendina seadusjärgse tähtaja jooksul, on maksekäsul sunniviisilisele täitmisele kuuluva kohtuotsusega sama toime. Täidetava otsuse vaidlustamiseks OSP tähenduses võib esitada erakorralise edasikaebuse, kuid ainult tingimusel, et kõik seadusjärgsed nõuded on täidetud. Erakorralise edasikaebuse esitamise võimalus sõltub iga asja olukorrast ja asjaoludest.


Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Viimati uuendatud: 14/01/2019

„Maksekäsu” menetlused - Soome


1 Maksekäsumenetluse olemasolu

Soomes on olemas spetsiaalne maksekäsumenetlus, mis on välja töötatud konkreetselt vaidlustamata võlgade sissenõudmiseks. Nende juhtumite korral võidakse n‑ö tagaseljaotsusega nõuda, et kostja tasuks hagejale oma võla.

Hagiavalduse võib kohtule esitada ka elektrooniliselt, kasutades selleks Soome kohtusüsteemi käsitleval veebisaidil esitatud elektroonilist vormi (Lingil klikates avaneb uus akenhttps://oikeus.fi/en/). Lisateavet leiate teabelehelt „Automaatne töötlemine – Soome”.

1.1 Menetluse kohaldamisala

1.1.1 Milliste nõuete puhul võib seda kohaldada (nt ainult rahaliste, lepinguliste vm nõuete puhul)?

Menetlust on võimalik kasutada mis tahes liiki rahaliste nõuete korral, millega seoses võivad pooled omavahel lepingu alusel kokku leppida.

1.1.2 Kas nõude väärtusele on kehtestatud ülemmäär?

Ei. Nõude summale ei ole kehtestatud ei ülem- ega alammäära.

1.1.3 Kas kõnealuse menetluse kasutamine on vabatahtlik või kohustuslik?

Menetluse kasutamine on vabatahtlik.

1.1.4 Kas kõnealust menetlust saab kasutada ka siis, kui kostja elab mõnes muus liikmesriigis või kolmandas riigis?

Põhimõtteliselt puudub reegel, mille kohaselt peaks kostja elama Soomes. Kuid Soome kohtul peab olema pädevus, et tal oleks võimalik seda menetlust kohaldada. Näiteks Brüsseli I määruse alusel määratakse kohtualluvus kindlaks sellise põhireegli järgi, mille kohaselt tuleb maksenõuet hõlmavat kohtuasja menetleda kostja elukohajärgses kohtus.

1.2 Pädev kohus

Neid asju on pädev menetlema esimese astme üldkohus. Soomes on selleks kohtuks piirkonnakohus (käräjäoikeus). Kehtib üldreegel, et pädev kohus on kostja elukohajärgne piirkonnakohus. Maksekäsumenetluse suhtes kohaldatakse tavapäraseid kohtualluvust käsitlevaid sätteid (vt teabeleht „Kohtualluvus – Soome”).

1.3 Vorminõuded

1.3.1 Kas tüüpvormi kasutamine on kohustuslik? (Kui on, siis kust selle vormi saab?)

Hagiavaldus tuleb esitada kirjalikult ja see peab sisaldama konkreetseid üksikasju: nõue, alus (lühidalt), mis tahes nõue hagiavalduse esitamisega kaasnevate kulude hüvitamiseks ning hageja ja kostja kontaktandmed. Hagiavaldus peab olema allkirjastatud.

Riiklikul tasandil vormid puuduvad. Teatavad piirkonnakohtud on koostanud oma vormid, kuid nende kasutamine ei ole kohustuslik.

Vaidlustamata nõuetega seotud hagiavaldused võib kohtule esitada ka elektrooniliselt, kasutades selleks Soome kohtusüsteemi käsitleval veebisaidil esitatud elektroonilist vormi (Lingil klikates avaneb uus akenhttps://oikeus.fi/en/).

1.3.2 Kas advokaadi kaasamine on kohustuslik?

Advokaati ei pea kasutama ei hageja ega kostja, kuid advokaadi kasutamine on alati lubatud.

1.3.3 Kui üksikasjalikult tuleb nõuet põhjendada?

Nõude alused tuleb kindlaks teha, et konkreetset nõuet oleks võimalik eristada muudest nõuetest.

1.3.4 Kas vaidlusaluse nõude kohta tuleb esitada kirjalikke tõendeid? Kui jah, siis millised dokumendid on tõendina vastuvõetavad?

Vaidlustamata võla sissenõudmist hõlmavate kohtuasjade raames ei pea esitama tõendeid. Hageja peab esitama piisavad tõendid vaid juhul, kui kostja nõude vaidlustab.

1.4 Taotluse rahuldamata jätmine

Praktikas ei ole võimalik teha tagaseljaotsust, kui kostja vaidlustab hagiavalduses esitatud nõude põhjendatud alustel. Sellisel juhul ei ole enam tegemist vaidlustamata nõudega. Peale selle võib esineda olukordi, kus hagiavaldus jäetakse läbi vaatamata seetõttu, et asjaomasel piirkonnakohtul puudub pädevus või et hageja ei ole suutnud kõrvaldada oma hagiavalduses esinevaid puudusi, kuigi tal on palutud seda teha. Põhimõtteliselt on võimalik hagiavaldus ka kohe kohtuotsusega tagasi lükata, kui nõue on ilmselgelt alusetu, s.t nõudel puudub igasugune õiguslik alus. Muus osas kohus hagiavalduse õiguspärasust ei uuri.

1.5 Edasikaebamine

Hagejal ei ole võimalik esitada apellatsiooni järelduse peale, et nõuet ei saa menetleda vaidlustamata nõudena, kui kostja otsustab nõude vaidlustada. Sel juhul menetleb piirkonnakohus asja tavapärase tsiviilkohtumenetluse raames. Hageja võib siiski esitada apellatsiooni oma nõude läbivaatamata jätmise või tagasilükkamise peale.

1.6 Vastuväide

Seda küsimust sõnastades on silmas peetud süsteemi, mille kohaselt tehakse kõigepealt tagaseljaotsus/maksekäsk ning alles seejärel antakse kostjale võimalus esitada vastuväide. Soomes saadetakse nõue kõigepealt kostjale ja tagaseljaotsus tehakse alles siis, kui kostja nõuet ei vaidlusta.

Piirkonnakohus palub kostjal vastata hagiavaldusele kirjalikult konkreetse tähtaja jooksul. Tähtaja määrab piirkonnakohus ning tähtaja pikkus on tavaliselt kaks kuni kolm nädalat. Kostja vastuses tuleb märkida, kas ta vaidlustab nõude, ja kui ta seda teeb, siis mis alustel. Kostja võib samuti märkida oma vastuses, kas ja millised tõendid ta kavatseb esitada, ning esitada nõude kulude hüvitamiseks. Ta peab lisama oma kontaktandmed ja vastuse allkirjastama.

1.7 Vastuväite esitamise tagajärjed

Kui kostja esitab oma vastuväite tähtaja jooksul, ei ole enam tegemist vaidlustamata nõudega ja tagaseljaotsust enam teha ei saa. Sel juhul hakatakse asja automaatselt menetlema tavapärase tsiviilkohtumenetluse raames.

1.8 Vastuväite esitamata jätmise tagajärjed

1.8.1 Mida tuleb teha, et saada täitmisele pööratav kohtulahend?

Kui kostja ei vaidlusta nõuet tähtaja jooksul, tehakse nõude summa ulatuses tagaseljaotsus. Kohtuotsus pööratakse viivitamata täitmisele.

1.8.2 Kas kõnealune kohtulahend on lõplik või on kostjal veel võimalik lahend edasi kaevata?

Kostja ei saa tagaseljaotsuse peale esitada apellatsiooni apellatsioonikohtule (hovioikeus), kuid tal on võimalik esitada piirkonnakohtule kaja (ehk avaldus asja uuesti läbivaatamiseks). Selline avaldus tähendab, et asi saadetakse tagaseljaotsuse teinud piirkonnakohtule uuesti läbivaatamiseks. Asja uuesti läbivaatamise avaldus tuleb esitada 30 päeva jooksul alates kuupäevast, mil kostja saab tagaseljaotsuse teate. Kui avaldust kohtuasja uuesti läbivaatamiseks ei esitata, jääb tagaseljaotsus jõusse.


Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Viimati uuendatud: 08/02/2018