1 Kas liikmesriigis on seadusjärgne intress ette nähtud? Kui on, siis kuidas on seadusjärgne intress selles liikmesriigis määratletud?
Võlaõigusseaduse § 113 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.
Kui viivise määr ei ole lepinguliselt kokku lepitud, saab võlausaldaja nõuda viivist seadusjärgses määras. Võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teisest lausest tuleneb, et seadusjärgne viivisemäär on võlaõigusseaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 8 % aastas. Võlaõigusseaduse § 94 lõikes 1 sätestatud intressimäär on Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär poolaasta kaupa enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit.
2 Kui on, siis kui suur on selle intressi summa/määr ja milline on selle õiguslik alus? Kui on ette nähtud erinevad seadusjärgse intressi määrad, siis millistel asjaoludel ja tingimustel?
Võlaõigusseaduse § 94 sätestatud intressimäära suurus avaldatakse kaks korda aastas Eesti Panga veebilehel ja väljaandes Ametlikud Teadaanded. Sellele määrale lisatakse seadusjärgse viivise arvutamiseks võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 kohaselt 8 % aastas.
Eestis ei ole ette nähtud erinevaid seadusejärgse viivise määrasid. Võlaõigusseaduse § 113 kohaldub ühetaoliselt mistahes rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral.
3 Kas vajaduse korral on võimalik saada täiendavat teavet seadusjärgse intressi arvestamise kohta?
Täiendavat selgitavat infot seadusjärgse viivisemäära arvestamise kohta leiab eesti keeles näiteks Tarbijaveebist ja Jurist Aitab õigusabiportaalist.
4 Kas eespool nimetatud õigusliku alusega on võimalik veebis tasuta tutvuda?
Võlaõigusseadus on kättesaadav Riigi Teataja veebilehelt ning tõlge inglise keelde on kättesaadav siit.
Teave Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatava viimase intressimäära kohta on kättesaadav Eesti Panga veebilehel.