1 Kas liikmesriigis on seadusjärgne intress ette nähtud? Kui on, siis kuidas on seadusjärgne intress selles liikmesriigis määratletud?
Jah. Seadusjärgne viivis (viivitusintress) (zakonska kamata) on intress, mille rahalise kohustuse täitmata jätnud võlgnik peab võlgnetava rahasummaga seotud nõude pealt tasuma. Seega võlgneb võlgnik, kes ei täida rahalist kohustust, lisaks põhisummale ka viivise.
2 Kui on, siis kui suur on selle intressi summa/määr ja milline on selle õiguslik alus? Kui on ette nähtud erinevad seadusjärgse intressi määrad, siis millistel asjaoludel ja tingimustel?
Viivist reguleeritakse võlaõigusseaduse (Zakon o obveznim odnosima (Narodne Novine (NN; Horvaatia Vabariigi ametlik väljaanne) nr 35/05, 41/08, 125/11, 78/15, 29/18, 126/21, 114/22, 156/22 ja 155/23)) artiklitega 29–31. Võlaõigusseaduse sätteid viivise kohta kohaldatakse juhul, kui eraldi õigusaktides ei ole konkreetsete isikute ja kohustuste puhul sätestatud teisiti. Vastavalt võlaõigusseadusele määratakse ärilepingutest ning kaupleja ja avalik-õigusliku juriidilise isiku vahelistest lepingutest tuleneva seadusjärgse viivise määr kindlaks poolaastapõhiselt – selleks suurendatakse intressimäära, mida Euroopa Keskpank kohaldas enne kalendriaasta asjaomase poolaasta esimest päeva toimunud kõige hiljutisema põhirefinantseerimisoperatsiooni suhtes, kaheksa protsendipunkti võrra ja muude kohustuste korral kolme protsendipunkti võrra. Viivisemäär kehtib ühe aasta.
Pärast võlaõigusseaduse muutmise seaduse (NN nr 114/22) jõustumist võetakse alates 1. jaanuarist 2023 viivise arvutamisel aluseks Euroopa Keskpanga poolt enne kalendriaasta asjaomase poolaasta esimest päeva toimunud kõige hiljutisema põhirefinantseerimisoperatsiooni suhtes kohaldatud intressimäär.
Horvaatia keskpank (Hrvatska narodna banka) peab Euroopa Keskpanga kohaldatava ning 1. jaanuaril ja 1. juulil jõustuva intressimäära avaldama.
Vastavalt Horvaatia keskpanga teatisele (NN nr 77/24) on intressimäär, mida Euroopa Keskpank kohaldas oma kõige hiljutisema põhirefinantseerimisoperatsiooni suhtes ja mis kehtib alates 1. juulist 2024, 4,25% aastas.
Eriõigusakt, millega nähakse ette teatavate võlgade viivisemäär, on finantstehingute ja pankrotieelsete vaidluste lahendamise seadus (Zakon o financijskom poslovanju i predstečajnoj nagodbi (NN nr 108/12, 144/12, 81/13, 112/13, 71/15, 78/15 ja 114/22) (edaspidi „ZFPPN“). ZFPPNiga on siseriiklikku õigusesse üle võetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta direktiiv 2011/7/EL hilinenud maksmisega võitlemise kohta äritehingute puhul. ZFPPNi kohaldatakse sellistest ettevõtjatevahelistest ning ettevõtjate ja avalik-õiguslike juriidiliste isikute vahelistest äritehingutest tulenevate makseviivituste suhtes, mille tulemusel tarnitakse tasu eest kaupu või osutatakse tasulisi teenuseid ja mille korral on võlgnikuks avalik-õiguslik juriidiline isik. Kooskõlas ZFPPNiga vastab hilinenud maksete seadusjärgne intress viiteintressimäärale, mida on suurendatud kaheksa protsendipunkti võrra. Viiteintressimäära kehtestab Euroopa Keskpank ja see avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas. Konkreetse aasta esimese poolaasta viiteintressimäär on selle aasta 1. jaanuaril kehtiv määr ja teise poolaasta viiteintressimäär on selle aasta 1. juulil kehtiv määr.
3 Kas vajaduse korral on võimalik saada täiendavat teavet seadusjärgse intressi arvestamise kohta?
Horvaatia keskpank (Hrvatska narodna banka) peab Euroopa Keskpanga kohaldatava ning 1. jaanuaril ja 1. juulil jõustuva intressimäära avaldama. Horvaatia Vabariigi ametliku väljaandega saab tutvuda aadressil https://narodne-novine.nn.hr/.
4 Kas eespool nimetatud õigusliku alusega on võimalik veebis tasuta tutvuda?
Horvaatia Vabariigi ametliku väljaandega saab tasuta tutvuda aadressil https://narodne-novine.nn.hr/.