Liigu edasi põhisisu juurde

Eurojust

Euroopa Ülemkogu asutas 2002. aastal Eurojusti selleks, et tugevdada võitlust raske organiseeritud kuritegevuse vastu. 2018. aastal ajakohastasid Euroopa Parlament ja nõukogu Eurojusti volitusi, et toetada ja tõhustada liikmesriikide uurimise ja süüdistuse ettevalmistamise eest vastutavate asutuste tegevuse koordineerimist ja koostööd piiriülese mõõtmega raske kuritegevuse puhul. Eurojust on organ, mis koosneb prokuröridest, kohtunikest ja samaväärse pädevusega õigusasutuste esindajatest.

Mis on Eurojust?

Eurojust (Euroopa Liidu Kriminaalõigusalase Koostöö Amet) on Madalmaades Haagis asuv ainulaadne keskus, kus riiklikud õigusasutused teevad tihedat koostööd, et võidelda piiriülese mõõtmega raske kuritegevuse vastu. Eurojusti ülesanne on aidata muuta Euroopa turvalisemaks, koordineerides nii ELi liikmesriikide kui ka kolmandate riikide ametiasutuste tööd piiriülese kuritegevuse uurimisel ja selle eest vastutusele võtmisel.

Millised on Eurojusti ülesanded ja pädevus?

Eurojust toetab ja tõhustab liikmesriikide asutuste, Europoli, Euroopa Prokuratuuri ja OLAFi läbi viidud uurimistoimingute ja esitatud teabe põhjal liikmesriikide uurimise ja süüdistuse ettevalmistamise eest vastutavate asutuste tegevuse koordineerimist ja koostööd raskete kuritegude puhul, millega tegelemiseks on Eurojust pädev, kui need kuriteod mõjutavad kahte või enamat liikmesriiki või eeldavad ühistel alustel süüdistuse esitamist.

Oma ülesannete täitmisel võtab Eurojust arvesse kõiki liikmesriigi pädeva asutuse esitatud taotlusi, pädevate liidu ametiasutuste, institutsioonide, organite, asutuste ja ametite esitatud teavet ning Eurojusti enda kogutud teavet.

Eurojust aitab ka kaasa õigusalase koostöö taotluste või nende suhtes tehtud otsuste, sealhulgas vastastikuse tunnustamise põhimõtet rakendavate õigusaktide alusel tehtud taotluste või otsuste täitmisele.

Eurojusti pädevuses on Eurojusti määruses loetletud rasked kuriteoliigid. Samas alates kuupäevast, mil Euroopa Prokuratuur asub täitma oma uurimis- ja süüdistuse esitamise ülesandeid, ei teosta Eurojust enam oma pädevust seoses kuritegudega, mille suhtes teostab oma pädevust Euroopa Prokuratuur, välja arvatud juhtudel, mis hõlmavad liikmesriike, kes ei osale Euroopa Prokuratuuri asutamise tõhustatud koostöös, ning nende liikmesriikide või Euroopa Prokuratuuri taotluse alusel.

Eurojust teostab oma pädevust liidu finantshuve mõjutavate kuritegude suhtes juhtumite puhul, millega on seotud Euroopa Prokuratuuri asutamise tõhustatud koostöös osalevad liikmesriigid, kuid mille suhtes Euroopa Prokuratuur ei ole pädev või otsustab oma pädevust mitte teostada.

Kuidas Eurojust toimib?

Eurojust abistab mitmesugustes uurimistes ja süüdistuse esitamisel. Iga juhtum on erinev ja nõuab individuaalset lähenemist. Sageli peavad uurijad ja prokurörid kahtlusaluste asukoha kindlakstegemiseks ja nende kinnipidamiseks viivitamata tegutsema. Sellisel juhul võivad liikmesriikide ametiasutused kasutada Eurojusti ainulaadset valveteenust, näiteks selleks, et hõlbustada Euroopa vahistamismääruse või arestimisotsuse kiiret täitmist või tõendite kogumist Euroopa uurimismääruse abil. Mõnikord toimub uurimine aeglaselt ja metoodiliselt ning hõlmab kuid või isegi aastaid hoolikat planeerimist, koordineerimist ja arutelu, milles Eurojustil on koordineeriv roll. Eurojusti pakutava toetuse neli põhiliiki on ühised uurimisrühmad, ELi õigusalase koostöö vahendid, koordineerimiskoosolekud ja koordineerimiskeskused.

Eurojustile esitatud kohtuasjad hõlmavad kas kahte või enamat ELi liikmesriiki või liikmesriiki ja kolmandat riiki. Mõnikord hõlmavad juhtumid ühes liikmesriigis toime pandud kuritegusid, millel on tagajärjed väljaspool selle riigi piire. Eurojust pakub liikmesriikidele õigusalase koostöö valdkonnas ulatuslikke kogemusi ja oskusteavet, sealhulgas mitmesuguseid vahendeid selliste probleemide lahendamiseks nagu kohtualluvuskonfliktid, väljaandmine, tõendite vastuvõetavus ning vara arestimine ja tagasivõitmine. Kuna Eurojust hõlmab kõikide liikmesriikide ja erinevate kolmandate riikide asutusi, saab ta taotlustele kiiresti vastata, aidates mõnikord lahendada juhtumit mõne tunni jooksul.

Milline on Eurojusti töökorraldus?

Eurojusti kolleegiumi kuuluvad liikmesriikide liikmed, üks igast ELi liikmesriigist (välja arvatud Taani, kelle suhtes protokolli nr 22 kohaselt ei ole Eurojusti määrus siduv). Liikmesriikide liikmed on kohtunikud, prokurörid või muud samaväärse pädevusega õigustöötajad. Liikmesriikide liikmeid toetavad asetäitjad ja assistendid.

Operatiivülesannete täitmisel kuulub kolleegiumi ka Euroopa Komisjoni esindaja. Kolleegiumi üle teeb järelevalvet Eurojusti president, kes valitakse ametisse neljaks aastaks ning keda võib ühe korra tagasi valida. Kaks asepresidenti abistavad presidenti tema ülesannete täitmisel. Ka nemad valitakse ametisse neljaks aastaks ja neid võib ühe korra tagasi valida.

Eurojusti juhatus abistab Eurojusti kolleegiumi operatiivülesannete täitmisel. Juhatus kontrollib haldusdirektori tehtavat vajalikku eeltööd muudes haldusküsimustes, mille kolleegium peab vastu võtma, ning teeb haldusotsuseid, mida on sõnaselgelt kirjeldatud Eurojusti määruse artiklis 16.

Juhatuse esimees on Eurojusti president ning juhatusse kuuluvad Eurojusti asepresidendid ja Euroopa Komisjoni esindaja. Veel kaks kolleegiumi liiget nimetatakse juhatuse ametisse kaheaastase rotatsioonisüsteemi alusel.

Haldusdirektor juhib Eurojusti haldamist, mis omakorda toetab Eurojusti kolleegiumi.

Seotud lingid

Eurojust

Teatage tehnilisest/sisuga seotud probleemist või andke tagasisidet sellel leheküljel