Automaatne töötlemine

1 Kas kohtumenetlust on võimalik algatada interneti teel?

Tsiviilkohtumenetluste puhul on võimalik esitada hagiavaldus või muu avaldus kohtule elektrooniliselt. Selline hagiavaldus või muu avaldus peab olema varustatud vastutava isiku kvalifitseeritud e-allkirjaga või (lihtsalt) vastutava isiku allkirjastatud ja esitatud turvalise edastusvahendi abil. Turvalised edastusvahendid on määratletud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Zivilprozessordnung – ZPO) § 130a lõikes 4.

2 Kui jah, siis millist tüüpi kohtuasjade puhul saab seda kasutada? Kas mõnda menetlust saab algatada ainult interneti teel?

Põhimõtteliselt võib kõikides tsiviilkohtumenetlustes hagiavalduse või muu avalduse esitada kohtule elektrooniliselt, nagu on kirjeldatud vastuses 1. küsimusele. Mõnda menetlust on võimalik toimetada algusest lõpuni elektrooniliselt. Sellised on näiteks registreerimismenetlused ja maksekäsumenetlused (Mahnverfahren).

3 Kas seda võimalust saab kasutada kogu aeg (st 24 tundi päevas ja seitse päeva nädalas) või ainult kindlaksmääratud ajal? Kui jah, siis millisel ajal?

Ajalisi piiranguid ei ole kehtestatud.

4 Kas kohtuasja üksikasjad tuleb esitada mingis kindlas vormis?

Elektrooniline dokument peab olema töötlemiseks sobiv. Edastamise ja töötlemiseks sobivuse tehnilised tingimused on sätestatud elektrooniliste õigustoimingute määruses (Elektronische-Rechtsverkehr-Verordnung).

5 Kuidas on tagatud andmete edastamise ja säilitamise turvalisus?

Tehnilised tingimused on sätestatud elektrooniliste õigustoimingute määruses.

6 Kas tuleb kasutada teatavat liiki elektroonilist allkirja ja/või kellaaja salvestamist?

Elektrooniliselt esitatud hagiavaldus või muu avaldus peab olema varustatud vastutava isiku kvalifitseeritud e-allkirjaga või (lihtsalt) vastutava isiku allkirjastatud ja esitatud turvalise edastusvahendi abil (vt vastus 1. küsimusele).

7 Kas toimingu eest tuleb tasuda riigilõivu? Kui jah, siis kuidas saab seda tasuda ja kas lõivu summa on mitteelektroonilise menetluse puhul erinev?

Põhimõtteliselt ei mõjuta kasutatava kommunikatsioonitehnoloogia liik kohtulõivu suurust. Maksta on võimalik mitut moodi: arve alusel, otsekorraldusega ja elektroonilise maksena. Täpsemat teavet saab liidumaa kohtuasutustelt.

8 Kas interneti teel esitatud nõuet on võimalik tagasi võtta?

Jah, see on võimalik: kohaldatakse üldnorme.

9 Kui hageja algatab menetluse interneti teel, kas kostja võib ja/või peab vastama samuti interneti teel?

Juristid, ametiasutused ja avalik-õiguslikud juriidilised isikud on olenemata sellest, millisel kujul hagiavaldus esitatakse, üldjuhul kohustatud edastama kohtule vastuse elektroonilisel kujul. Ka menetlusosalised võivad edastada kohtule avaldusi elektroonilisel kujul.

10 Mis järgneb elektroonilises menetluses sellele, kui kostja vastab nõudele?

Kohaldatakse üldnorme. Eraldi elektrooniline tsiviilkohtumenetlus praegu puudub.

11 Mis järgneb elektroonilises menetluses sellele, kui kostja ei vasta nõudele?

Kohaldatakse üldnorme. Eraldi elektrooniline tsiviilkohtumenetlus praegu puudub.

12 Kas kohtule on võimalik esitada dokumente elektrooniliselt ning kui jah, siis millist liiki menetlustes ja millistel tingimustel on see võimalik?

Teatavatel tingimustel võib dokumendid esitada kohtule elektrooniliselt (vt vastus 1. küsimusele).

13 Kas kohtudokumente, eelkõige kohtuotsuseid, on võimalik kätte anda interneti teel?

Kohtudokumente, eelkõige otsuseid, võib kätte toimetada elektrooniliselt turvalise edastusvahendi abil (tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 173 lõige 1). Juristid, notarid, kohtutäiturid, ametiasutused, äriühingud ja avalik-õiguslikud asutused on kohustatud tagama kättetoimetamiseks turvalise edastusvahendi. Elektroonilise dokumendi võib isikule kätte toimetada ainult juhul, kui ta on füüsilise isikuna andnud nõusoleku saada asjaomases menetluses dokumente elektroonilisel kujul või kui ta on juriidilise isikuna andnud üldise nõusoleku saada dokumente elektroonilisel kujul (tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 173 lõike 4 esimene ja kolmas lause).

14 Kas kohtulahendeid saab teha elektrooniliselt?

Jah, kohtuotsuse võib edastada elektrooniliselt, nagu on kirjeldatud vastuses 13. küsimusele.

15 Kas interneti teel on võimalik esitada apellatsioonkaebust ja anda kätte selle kohta tehtud otsus?

Kohaldatakse eespool kirjeldatud elektrooniliste dokumentide edastamise ja kättetoimetamise üldnorme (vt vastus 1. ja 13. küsimusele).

16 Kas interneti teel on võimalik algatada täitemenetlust?

Nagu vastuses 1. küsimusele on kirjeldatud, võib elektroonilisi vahendeid kasutada ka täitmismääruste edastamiseks kohtutäituritele ja täitmisavalduste edastamiseks täitmisega seotud küsimusi lahendavatele kohtutele. Teatavad edastajad, eelkõige juristid ja ametiasutused, on isegi kohustatud esitama oma avaldused või korraldused elektrooniliselt (tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 753 lõige 5 ja § 130d). Lisasid võib esitada või peab esitama samuti elektrooniliselt, välja arvatud juhul, kui seadus näeb ette, et dokument tuleb esitada paberil. Täitedokumendi koopia tuleb üldjuhul saata paberil. Erandkorras, kui täitedokumendiks on täitmisotsus, mis ei nõua täitekorraldust, ja kui nõue ei ületa 5000 eurot, võib täitedokumendi teatavatel tingimustel saata elektrooniliselt. See kehtib näiteks elektroonilise täitmisavalduse puhul, mis käsitleb rahalise nõude arestimist ja loovutamist (tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 829a). See kehtib ka elektrooniliselt esitatud rahalise nõude täitekorralduse puhul (tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 754a).

17 Kas menetlusosalised või nende seaduslikud esindajad saavad jälgida elektroonilist menetlust? Kui jah, siis kuidas?

See ei ole üldiselt võimalik. Mõnel juhul on võimalik elektrooniliselt tutvuda teabega kinnistusregistri ja muude registritega seotud asjade kohta ning kohtuistungite kuupäevade kohta tsiviilkohtumenetlustes.