Viimastel aastatel on üha rohkem liikmesriike muutnud oma õigusnorme nii, et need võimaldaksid kasutada tsiviilkohtumenetluses moodsat info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat. Kõnealused muudatused võimaldavad kohtuasutuste ja menetluse poolte vahelist suhtlust uute kanalite, näiteks interneti teel.
Mõnel juhul võib hageja menetluse algatamiseks saata elektroonilise avalduse kohtule interneti kaudu, mõningatel juhtudel on kohtul õigus dokumente pooltele elektrooniliselt kätte toimetada ning mõnikord toimub kogu teabevahetus elektrooniliselt. Mõnes liikmesriigis on lubatud suhtluses internetti kasutada peaaegu iga liiki menetlustes, kuid osas liikmesriikides on see võimalus vaid teatavate menetluste korral.
Moodsa kommunikatsioonitehnoloogia kasutamine tsiviilmenetluses ei tohi kahjustada poolte põhiõigusi. Õiguskaitse kättesaadavust ei tohi takistada asjaolu, et poolel ei ole võimalik kasutada teatavat kommunikatsioonivahendit. Lisaks sellele tuleks riiklike õigusaktidega tagada, et suhtlus interneti teel ei ohusta menetluses kasutatavate tundlike andmete nõuetekohast kaitset.
Riigi kohta üksikasjaliku teabe saamiseks klõpsake paremas servas selle lipukesel.