A) Kus toimub kohtumenetlus?

Põhimenetlus toimub tavaliselt piirkondlikus kohtus. Mõnel juhul võib menetlus toimuda kriminaalasjade erikohtus [Špecializovaný trestný súd] või maakonna keskuses asuvas piirkondlikus kohtus.

Kohtuasja arutab kohus, kelle jurisdiktsioonis kuritegu toime pandi.

Menetlusega võib tegeleda ka kohus, kelle jurisdiktsioonis süüdistatav elab, töötab või ajutiselt viibib, või kohus, kelle jurisdiktsioonis prokurör süüdistuse esitas.

B) Kas süüdistust saab muuta? Kui jah, siis kas mul on õigus saada selle kohta teavet?

Kui prokurör soovib toime pandud teo ümber kvalifitseerida teistsuguseks kuriteoks, kui seda on teinud politsei, peab ta teavitama teid sellest enne süüdistuse esitamist ja küsima teilt, kas te soovite uurimist täiendada.

Kui pärast põhimenetluse algust selgub, et te olete toime pannud veel mõne kuriteo, tagastab kohus kohtuasja täiendavate kohtueelsete ettevalmistuste tegemiseks ja täiendavaks uurimiseks prokurörile, kui prokurör seda taotleb.

Kui kohtul on kavas mõista teid kuriteos süüdi rangemate seadusesätete alusel kui need, mida on soovitanud prokurör, võib ta seda teha. Kohus peab siiski teavitama teid sellest enne, kui ta kuulutab tõendite kogumise etapi lõppenuks.

Kohus annab teile tähtaja oma kaitse ettevalmistamiseks ja lükkab teie taotluse korral põhimenetluse edasi vähemalt viis tööpäeva.

C) Millised õigused on mul kohtuistungi ajal?

i) Kas ma pean kohtus kohal olema? Millistel tingimustel võin ma jätta kohtusse ilmumata?

Teil on õigus (mitte kohustus) viibida istungil. Kohus võib arutada asja, ilma et te kohal viibite, kui te olete sellega nõus või kui te keeldute kohalviibimisest või muudel seaduses kindlaks määratud põhjustel. Sama kehtib apellatsioonimenetluste puhul.

ii) Kas mul on õigussuulisele ja kirjalikule tõlkele?

Teil on õigus suulisele tõlkele, kui te ei räägi keelt, milles menetlus toimub. Kui mõni tähtis dokument või otsus vajab tõlkimist, liitub menetlusega tõlkija.

iii) Kas mul on õigus kaitsjale?

Teil on kogu kriminaalmenetluse jooksul õigus lasta end esindada enda valitud või teile määratud kaitsjal.

Teil peab olema kaitsja alates hetkest, mil teie vastu esitatakse süüdistus, või kui teid on kinni peetud, kui te kannate karistust või olete tervishoiuasutuses jälgimise all, kui teil on piiratud teovõime, kui tegemist on eriti raske kuriteoga, kui olete alaealine või kui menetlus on algatatud teie kui tagaotsitava suhtes.

Kui teil ei ole kaitsjat olukorras, kus teil peab ta olema, antakse teile tähtaeg, mille jooksul endale kaitsja valida. Kui te ettenähtud aja jooksul endale kaitsjat ei vali, tuleb kaitsja teile viivitamata määrata.

Kui teil puuduvad piisavad vahendid kaitsjale tasumiseks ja te palute kaitsja määrata, peab kohus määrama teile kaitsja isegi olukorras, kus kaitsja ei ole kohustuslik. Te peate tõendama, et teil puuduvad piisavad vahendid.

iv) Millistest muudest menetlusõigustest peaksin ma teadlik olema? (nt kahtlustatavate ilmumine kohtusse)

Kui kohtumenetlus algab, on teil õigus tunnistada end süüdi või mitte. Kui te tunnistate end süüdi, kontrollib kohus vaid neid tõendeid, mis on vajalikud, et teha otsus karistuse ja/või kahju hüvitamise kohta.

Kohtumenetluse ajal küsitleb prokurör süüdistatavaid, tunnistajaid ning eksperte. Küsimusi võib esitada ka teie kaitsja. Teie tunnistajaid küsitleb teie kaitsja või teete seda ise. Teil on õigus esitada vastuväiteid küsitlemise viisile.

Kui kohus on tõendite kontrollimise lõpetanud, võite esitada oma lõpliku seisukoha. Pärast prokuröri lõpliku seisukoha ärakuulamist võib kohus anda sõna ohvrile, teie kaitsjale või muudele isikutele. Teie sõnavõtt on alati viimane, mida kuulatakse. Teie õiguste hulka kuuluvad õigus vaidlustada süüdistus, kogutud tõendid ja tegu, milles teid süüdistatakse, nimetada kergendavaid asjaolusid ja vaidlustada karistus. Kohus võib katkestada teie sõnavõtu vaid juhul, kui teete avaldusi, mis ei ole seotud teie kohtuasjaga. Pärast lõpliku seisukoha esitamist on teil õigus esineda ka lõppsõnaga, mille ajal teid ei tohi katkestada.

D) Võimalikud karistused

Vangistus – sõltuvalt kuriteo raskusastmest, kuid kõige pikem vangistus on eluaegne vangistus. Surmanuhtlust ei ole. Kui teid mõistetakse vangi kaheks või kolmeks aastaks, võib kohus määrata teile tingimisi karistuse koos katseajaga või ilma ning määrata kindlaks ühe kuni viie aasta pikkuse perioodi, mil te peate elama seaduskuulekat elu. Kui te rikute kohtu kehtestatud kohustusi ja piiranguid, peate kandma oma karistust vanglas.

Koduarest – kestusega kuni aasta väärteo korral. Teie liikumine on piiratud elukohaga ja peate elama seaduskuulekat elu. Kui te neid tingimusi rikute, peate asuma kandma oma karistust vanglas.

Üldkasulik töö – 40 kuni 300 tundi väärteo korral, kuid üksnes teie eelneval nõusolekul. Peate tegema oma vabal ajal üldkasulikku tööd, saamata selle eest tasu. Kui te seda kindlaksmääratud ajal ja ulatuses ei tee, arvutab kohus tegemata töötunnid ümber vangistuspäevadeks (kaks töötundi = üks vangistuspäev).

Rahatrahv, vara konfiskeerimine; vara konfiskeerimist määratakse tahtlike kuritegude korral, mille toimepanekul olete omandanud vara või tekitanud kahju. Trahv jääb vahemikku 160–331 930 eurot. Konfiskeeritakse kogu vara, mille olete omandanud ebaseaduslikult. Vara konfiskeerimine võidakse ette näha juhul, kui te kasutasite asjaomast eset kuriteo toimepanekuks.

Tegutsemiskeeld – üks kuni kümme aastat. Teile keelatakse teatavat liiki tegevus, näiteks teataval ametikohal töötamine, teatava ülesande täitmine või muu tegevus (nt sõiduki juhtimine), mille käigus olete toime pannud kuriteo.

Viibimiskeeld – üks kuni viis aastat. Teil keelatakse viibimine teatavas kohas.

Keeld osaleda avalikel üritustel – üks kuni kümme aastat. Teil ei ole lubatud osaleda seda liiki spordi-, kultuuri- või muudel avalikel üritustel, kus te panite toime kuriteo.

Aunimetuste ja teenetemärkide äravõtmine – jääte ilma eriseaduse alusel saadud teenetemärgist või aunimetusest.

Sõjaväelise või muu auastme alandamine või äravõtmine.

Slovaki Vabariigi territooriumilt väljasaatmine. Teid võidakse karistada 1–15 aasta pikkuse väljasaatmisega, välja arvatud juhul, kui olete Slovakkia, mõne teise ELi liikmesriigi või Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osalisriigi kodanik või kui teile on antud varjupaik. Need erandid ei kehti, kui te kujutate endast ohtu riigi julgeolekule või avalikule korrale. Teid ei saa välja saata riiki, kus teie isikuvabadus või elu oleks ohus rassi, kodakondsuse, usutunnistuse või poliitilise kuuluvuse tõttu või muudel sarnastel põhjustel.