Vahendusmenetluse kasutamine hõlbustab vaidluste lahendamist ning aitab vältida kohtumenetlusega kaasnevaid muresid, ajakulu ja kulutusi, võimaldades seega kodanikel kaitsta oma seaduslikke õigusi tõhusal viisil.
Vahendusmenetluse direktiivi kohaldatakse tsiviil- ja kaubandusasju käsitlevate piiriüleste vaidluste puhul. See hõlmab vaidlusi, mille puhul kuupäeval, mil osapooled nõustuvad vahendusmenetluse kasutamisega või mil vahendusmenetluse kasutamist nõuab kohus, on vähemalt ühe poole alaline elu- või asukoht muus liikmesriigis kui menetluse teistel pooltel.
Nimetatud õigusakti peamine eesmärk on julgustada liikmesriikides vahendusmenetluse kasutamist.
Selleks on direktiivis esitatud viis sisulist tingimust:
- Liikmesriigid on kohustatud soodustama vahendajate väljaõpet ja tagama vahendusmenetluse kõrge kvaliteedi.
- Kui kohtunik leiab juhtumi kõiki asjaolusid arvestades, et vaidluse lahendamiseks võiks kasutada vahendusmenetlust, on tal direktiivi alusel õigus teha pooltele ettepanek püüda lahendada vaidlus vahendusmenetluse teel.
- Direktiivis sätestatakse, et vahendusmenetluse tulemusena saavutatud kokkulepped võib mõlema osapoole taotlusel tunnistada täidetavaks. Selle võib näiteks saavutada, kui kohus annab nõusoleku või kui notar on need tõestanud.
- See tagab vahendusmenetluse konfidentsiaalsuse. Direktiivis sätestatakse, et vahendusmenetluse osapoolte edaspidise vaidluse korral puudub vahendajal kohustus esitada kohtus tõendusmaterjali vahendusmenetluse käigus toimunu kohta.
- Sellega tagatakse, et pooled ei jää vahendusmenetlusele kulutatud aja tõttu ilma võimalusest pöörduda kohtu poole: kohtule hagi esitamise ajapiirangud on vahendusmenetluse ajal peatatud.
Rühm sidusrühmi on Euroopa Komisjoni abiga välja töötanud vahendajate Euroopa tegevusjuhendi (19 Kb) , milles on sätestatud mitmed põhimõtted, mida vahendajad võivad vabatahtlikult järgida.