Vanema sooritatud lapserööv

Kas olete rahvusvaheline abielupaar lapsega ning teil on käsil lahutus? Soovite naasta päritoluriiki ja võtta lapse endaga kaasa. Kui toimite nii ilma teise vanema või kohtu nõusolekuta, võite aga rikkuda seadust.

Näita rohkemNäita vähem

Selgitage välja, mis on seaduslik ja mida teha, kui teine vanem on teie lapse röövinud.

Kui laps on õigusvastaselt ära viidud või kui teda peetakse õigusvastaselt kinni muus liikmesriigis kui see, kus oli lapse harilik viibimiskoht enne röövimist, kohaldatakse 1980. aasta Haagi konventsiooni, mida täiendavad Brüsseli IIb määruse III ja IV peatükk.

Kuidas aitavad Euroopa Liidu eeskirjad lapseröövi ära hoida?

Lapse röövimiseelse alalise elukohariigi kohus jääb vastutavaks vanemliku vastutusega seotud küsimuste (näiteks hoolduse ja suhtlusõiguse) eest kuni röövimisjuhtumi lahendamiseni. See võimaldab takistada vanematel oma lapse röövimist lootuses saada oma päritoluriigi kohtus soodsam kohtuotsus.

Kuidas vanem röövitud lapse tagasi saab?

Igas ELi riigis on keskasutused, mis aitavad piiriülese lapseröövi ohvriks langenud vanemaid. Võimalik on algatada menetlus lapse tagastamiseks. Sellisel juhul peab kohus langetama otsuse kuue nädala jooksul alates asja kohtusse jõudmisest. Kohus peaks andma lapsele, kes on suuteline seisukohti omama, võimaluse olla menetluse käigus ära kuulatud.

Kas selle riigi kohus, kuhu röövitud laps viidi, võib keelduda last tagastamast?

Selle riigi kohus, kuhu röövitud laps viidi, võib olla lapse tagastamise vastu üksnes siis

  • kui ei ole toimunud õigusvastast äraviimist või kinnihoidmist (1980. aasta Haagi konventsiooni artikkel 3);
  • kui maha jäänud vanem ei teostanud lapseröövi ajal tegelikult oma hooldusõigust (1980. aasta Haagi konventsiooni artikli 13 esimese lõigu punkt a);
  • kui valitseb tõsine oht, et lapse tagastamine põhjustab talle füüsilisi või psüühilisi kannatusi (1980. aasta Haagi konventsiooni artikli 13 esimese lõigu punkt b). Tagasisaatmist ei saa aga takistada, kui lapse kaitseks on võetud piisavad meetmed. Kui kohus leiab, et last ei tohiks tagastada, peab ta ühendust võtma selle riigi kohtuga, kus laps rööviti (Brüsseli IIb määruse artikli 27 lõige 3);
  • kui laps ei soovi tagasi minna (1980. aasta Haagi konventsiooni artikli 13 teine lõik);
  • kui tagastamist ei luba taotluse saanud riigi inimõiguste ja põhivabaduste kaitse aluspõhimõtted (1980. aasta Haagi konventsiooni artikkel 20).

Selle riigi kohus, kus laps rööviti, teeb seejärel lõpliku otsuse, võttes arvesse teise kohtu tõendeid ja argumente. Kohtunik peab kuulama ära ka lapse ja mõlemad pooled.

Kas kohtu otsus on automaatselt täidetav?

Päritoluriigi kohtu lõplik otsus on automaatselt tunnustatav ja täidetav teises Euroopa Liidu riigis ilma täidetavaks tunnistamise vajaduseta (välisriigi kohtuotsuste täidetavaks tunnistamise menetluse kaotamine), tingimusel et kohtunik on väljastanud sellekohase Brüsseli IIb määruses ette nähtud tõendi.

Brüsseli IIb määruse kohaldamise praktiline juhend on kättesaadav järgmisel veebilehel: Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku väljaanded.

Seotud lingid

Viimati uuendatud: 14/06/2023

Käesolevat lehekülge haldab Euroopa Komisjon. Sellel veebisaidil avaldatud teave ei kajasta tingimata Euroopa Komisjoni ametlikku seisukohta. Komisjon ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õigusteabe viida alt ELi veebilehtede autoriõiguste eeskirjade kohta.