Millise riigi kohus on pädev kohtuasjaga tegelema?

1 Kas pöörduda tuleks tavalisse tsiviilkohtusse või erikohtusse (nt töövaidluskohtusse)?

Hispaania kohtute korraldus rajaneb kohtualluvuse ühtsuse põhimõttel. Ainsaks erandiks on sõjakohtute pädevus sõja- ja piiramisolukorras ning konstitutsioonikohus (Tribunal Constitucional) kui põhiõiguste ja -vabaduste põhitagaja põhiõiguste ja -vabaduste kaitse hagi (recurso de amparo) kaudu.

Kohtualluvus jaguneb siiski nelja liiki kohtute vahel: tsiviilkohtud, kriminaalkohtud, halduskohtud ja sotsiaalkohtud.

Tsiviilkohtute nurgakiviks on esimese astme kohus (Juzgado de Primera Instancia), kes lahendab esimeses kohtuastmes tsiviilvaidlusi ja vaidlusi, mis ei ole sõnaselgelt määratud mõnele teisele kohtule. Esimese astme kohut võib seega nimetada üld- või tavakohtuks.

Tsiviilasju lahendavad perekonnakohtud (Juzgados de Familia), mis on esimese astme kohtud. Perekonnakohtud (mis on üldiselt olemas suuremates asulates) lahendavad perekonnaõiguslikke vaidlusi abielu kehtetuks tunnistamise, lahuselu ja abielulahutuse, vanemate ja laste suhete ning piiratud õigusvõimega isikute kaitse küsimustes. Kui naistevastase vägivalla asjade kohtus (Juzgado de Violencia sobre la Mujer) algatatakse ühe poole suhtes kriminaalmenetlus, kuuluvad ka nimetatud tsiviilmenetlused selle kohtu pädevusse.

Tsiviilasju lahendavad ka kaubanduskohtud (Juzgados de lo Mercantil) ja ELi kaubamärgi kohtud (Juzgados de Marca Comunitaria).

Sotsiaalkohtud (Juzgados de lo Social) menetlevad tööõigust puudutavaid kohtuasju. Nende hulka kuuluvad tööandjate ja töötajate vahelised individuaalsed vaidlused töölepingute üle, kollektiivlepinguid käsitlevad vaidlused, sotsiaalkindlustushüvitislikud nõuded ja riigi vastu esitatavad nõuded seoses tööõigusest tulenevate kohustustega.

Kriminaalkohtud arutavad kriminaalasju.

Hispaania õigusele on iseloomulik, et kuriteost tuleneva tsiviilhagi võib esitada kriminaalmenetluses. Sellisel juhul otsustab kriminaalkohus kuriteoga tekitatud kahju hüvitise suuruse. Kui kannatanu tsiviilhagi ei esita, esitab selle prokurör tema nimel, välja arvatud juhul, kui kannatanu on sõnaselgelt loobunud õigusest esitada kriminaalasjas tsiviilhagi.

Halduskohtud kontrollivad riigiasutuste tegevuse õiguspärasust ja menetlevad nende vastu esitatud rahalisi nõudeid.

2 Kui pädev kohus on tavaline tsiviilkohus (st see on kohus, kes asja menetleb), siis kuidas saan teada, millisesse tsiviilkohtusse pean ma pöörduma?

Vt vastused allpool.

2.1 Kas madalama ja kõrgema astme tavaline tsiviilkohus on erinevad (nt maakohus kui madalama astme kohus ja ringkonnakohus kui kõrgema astme kohus) ning kui need on erinevad, siis milline neist on pädev minu asja arutama?

Hispaanias ei eristata esimese astme kohtuid nende menetletavate nõuete suuruse või juhtumite keerulisuse alusel ja ükski esimese astme kohus ei aruta teiste esimese astme kohtute otsuste peale esitatud kaebusi. Tsiviilkohtumenetlustes esitatud apellatsioonkaebusi arutavad alati provintsikohtud (Audiencias Provinciales).

2.2 Territoriaalne pädevus (kas minu asja on pädev arutama A linna kohus või B linna kohus?)

Hispaania on kohtumõistmise eesmärkidel jagatud territoriaalselt omavalitsusüksusteks, kohturingkondadeks, provintsideks ja autonoomseteks piirkondadeks. Ringkond on territoriaalne üksus, mis koosneb ühest või mitmest samas provintsis paiknevast külgnevast omavalitsusüksusest. See on kõige olulisem territoriaalne üksus, sest esimese astme kohtu pädevus hõlmab just seda. (Üksikasjad on avaldatud justiitsministeeriumi veebisaidil:kohturingkondade kaart (mjusticia.gob.es).)

Mõnes kohas tegutseb kohtuvaidluste arvukuse tõttu mitu sama liiki kohut. Nii on see praegu enamikus linnades. Kohtud on nummerdatud kronoloogiliselt vastavalt nende asutamise kuupäevale.

Kõigil neil kohtutel on sisuliselt sama pädevus ja töö jaotatakse nende vahel vastavalt valitsuse kehtestatud sise-eeskirjadele. Mõnikord võib neid eeskirju siiski kasutada eri liiki kohtuasjade jaotamiseks sama ringkonna eri kohtutele.

2.2.1 Üldise kohtualluvuse põhireegel

Kokkuleppe või kohustuslike normide puudumisel kehtib põhireegel, et pädev on see esimese astme kohus, kelle tööpiirkonnas asub kostja alaline elukoht või kui see puudub, siis tema peamine elukoht. Kui kostja alaline või peamine elukoht ei ole Hispaanias, on pädev see kohus, kelle tööpiirkonnas kostja viibib või kus ta viimati elas. Kui ühegi nimetatud kriteeriumi alusel ei ole võimalik pädevat kohut kindlaks määrata, võib hageja esitada hagi oma alalise elukoha järgsele esimese astme kohtule.

Kohaldatavad põhimõtted:

• nõuded ettevõtte omanike ja töötajate vastu, mis on seotud nende äri- või kutsetegevusega, võib esitada hageja valikul mis tahes kohas, kus nad tegutsevad;
• nõuded juriidiliste isikute vastu võib esitada ka kohtule, kelle tööpiirkonnas hagi esemeks olev olukord või õiguslik suhe tekkis või kehtib, tingimusel et juriidilisel isikul on seal oma üksus või esindaja.

2.2.2 Erandid

2.2.2.1 Millal võib valida, kas pöörduda kostja elukohajärgsesse kohtusse (üldise kohtualluvuse alusel kindlaksmääratud kohus) või mõnda teise kohtusse?

Praegune Hispaania menetlussüsteem ei võimalda hagejal koha järgi pädevat kohut valida. See on võimalik ainult järgmistel juhtudel:

kinnisasjaga seotud asjaõigust puudutavad hagid, mis hõlmavad mitut või ühte kinnisasja, mis asuvad või mis asub eri kohturingkondades. Neil juhtudel võib hageja valida hagi esitamiseks mis tahes kohturingkonnas asuva pädeva kohtu;

hagid, millega nõutakse teise poole vara haldamise eest vastutavatelt isikutelt aruannete esitamist ja heakskiitmist, kui nende aruannete esitamise koht ei ole kindlaks määratud. Sellisel juhul võib hageja valida kostja alalise elukoha ja vara haldamise koha järgse kohtu vahel;

pärandvaraga seotud vaidlused: hageja võib valida surnud isiku viimase alalise elukoha järgse kohtu Hispaanias või selle kohtu, kelle tööpiirkonnas asub enamik pärandvarast;

intellektuaalomandit puudutavad hagid: hageja võib valida, kas esitada hagi sellele kohtule, kelle tööpiirkonnas rikkumine toimus, kelle tööpiirkonnas esineb esmapilgul usutavaid tõendeid rikkumise toimumise kohta või kelle tööpiirkonnas asuvad ebaseaduslikud koopiad;

ebaausa konkurentsi juhtumid, kui kostjal puudub Hispaanias tegevuskoht või alaline või peamine elukoht: neil juhtudel võib hageja valida kohtu, kelle tööpiirkonnas ebaaus konkurents ilmnes või kus on tunda selle mõju;

üksnes alaealiste hooldusõigusega seotud nõuded või elatisnõuded, mille on üks lapsevanem esitanud alaealiste nimel teisele lapsevanemale, kui mõlemad elavad eri kohturingkondades. Sellistel juhtudel võib hageja valida kostja alalise elukoha või lapse peamise elukoha järgse kohtu;

üksikute tarbija- või kasutajaõiguste teostamist puudutavaid hagisid võib üldjuhul arutada tarbija valikul kas tarbija, kasutaja või kostja alalise elukoha järgne kohus.

2.2.2.2 Millal peab valima teise kohtu, mitte kostja elukohajärgse kohtu (üldise kohtualluvuse järgi kindlaksmääratud kohus)?

Järgmistel juhtudel kehtivad kohustuslikud normid, mis näevad ette, et hageja peab pöörduma muu kui kostja alalise elukoha järgse kohtu poole. Neil juhtudel ei ole pooltel ei sõnaselget ega kaudset võimalust anda asi konkreetse kohtu lahendada:

asjaõigus või üüri või rendi saamise õigus seoses kinnisasjaga ning ühisomandit (propiedad horizontal) puudutavad kohtuasjad: pädevus kuulub kohtutele, kelle tööpiirkonnas kinnisasi asub;

pärandvaraga seotud vaidlused: hageja võib valida surnud isiku viimase alalise elukoha järgse kohtu Hispaanias või kohtu, kelle tööpiirkonnas asub enamik pärandvarast;

puuetega inimeste toetamiseks võetavate kohtumeetmetega seotud kohtuasjad: neid menetleb kohus, kelle tööpiirkonnas asjaomane isik elab;

põhiõiguste kaitsmine tsiviilkohtus: neid kohtuasju menetleb hageja alalise elukoha järgne kohus või kui hagejal puudub Hispaanias alaline elukoht, siis kohus, kelle tööpiirkonnas asjassepuutuva õiguse rikkumine toimus;

mootorsõidukite kasutamisega seotud kahju hüvitamise nõuded: pädev on kohus, kelle tööpiirkonnas kahju tekkis;

ettevõtte otsuste vaidlustamine: territoriaalne pädevus määratakse kindlaks ettevõtte registreeritud asukoha järgi;

teatavate üldiste lepingutingimuste lepingu osaks mittetunnistamise või teatava klausli kehtetuks tunnistamise hagid: pädev on hageja alalise elukoha järgne kohus;

tuvastushagid tüüplepingu tingimuste kehtivuse lõpetamiseks või tühistamiseks, kui kostjal puudub Hispaanias tegevuskoht või alaline elukoht: sellistel juhtudel on pädev see kohus, kelle tööpiirkonnas tüüpleping sõlmiti;

hagid tüüplepingu tingimuste kehtivuse lõpetamiseks tarbijate või kasutajate kollektiivsete või ühiste huvide kaitseks, kui kostjal puudub Hispaanias tegevuskoht või alaline elukoht: sel juhul on pädevaks kohtuks hageja alalise elukoha järgne kohus;

hagid, millega nõutakse mõnelt järgmiselt isikult, et ta täidaks oma kohustusi: kindlustusselts; isik, kes on müünud teisele isikule isiklikku vara osamaksetega või rahastanud selle vara ostmist; isik, kes on teinud isikliku vara või teenuste avaliku pakkumise, millega teine isik on nõustunud. Sellistel juhtudel on pädev kohus hageja alalise elukoha järgne kohus;

kaebused otsuste peale, kui Hispaania Patendi- ja Kaubamärgiameti poolt tööstusomandiga seotud küsimustes kehtestatud halduskanalid on ammendunud: pädevus on selle provintsikohtu kaubandusasjadele spetsialiseerunud üksustel, mille jurisdiktsioonis asub autonoomse piirkonna kõrgeima kohtu (Tribunal Superior de Justicia de la Comunidad Autónoma) asukohaks olev linn, kus on hageja elukoht, või kui see ei ole võimalik, siis tema nimel Hispaanias tegutsema volitatud esindaja elukoht, tingimusel et kohtute üldnõukogu on nõustunud usaldama tööstusomandi asjade lahendamise ainuõiguslikult selle paikkonna kaubanduskohtutele. Hageja valikul võivad olla pädevad ka Hispaania Patendi- ja Kaubamärgiameti ringkonna provintsikohtu spetsiaalsed üksused;

kolmandate isikute vaie vara arestimisele: pädev on kohus, kelle tööpiirkonnas on arestimiskorralduse teinud üksuse asukoht;

lahuselu, abielu kehtetuks tunnistamise või abielulahutuse avaldus: pädev kohus on perekonnakohus või perekonnakohtu puudumisel abikaasade ühise kodu asukoha järgne esimese astme kohus. Kui ühine kodu puudub, on pädev kohus see kohus, kelle tööpiirkonnas asus abikaasade viimane ühine kodu või kus on teise abikaasa elukoht. Kui need puuduvad, on pädev kohus asjaomase isiku alalise elukoha järgne kohus. Kui avaldus esitatakse vastastikusel kokkuleppel, on pädev viimase ühise kodu asukoha või emma-kumma abikaasa alalise elukoha järgne kohus;

üksnes alaealiste isikuhooldusõigusega seotud nõuded või elatisnõuded, mille on üks lapsevanem esitanud alaealiste nimel teisele lapsevanemale: pädev kohus on lapsevanemate viimase ühise kodu asukoha järgne kohus. Kui lapsevanemad elavad erinevates kohturingkondades, võib hageja valida kostja alalise elukoha või lapse elukoha järgse kohtu.

2.2.2.3 Kas pooled võivad valida kohtu, mille pädevusse asi tavaliselt ei kuulu?

Üldjuhul saab Hispaanias territoriaalset pädevust muuta, mis tähendab seda, et kohtuvaidluse lahendamiseks võib sõnaselgelt või vaikimisi valida konkreetses ringkonnas asuva kohtu, tingimusel et asjaomane küsimus kuulub selle kohtu pädevusse.

Sõnaselge kohtualluvuse valimisega on tegemist siis, kui huvitatud isikud sõlmivad sõnaselge kokkuleppe, milles on märgitud konkreetne ringkond, milles asuva kohtu poole nad pöörduvad.

Vaikimisi kohtualluvuse valimisega on tegu järgmistel juhtudel:

kui hageja või avaldaja pöördub konkreetse ringkonna kohtusse ja esitab hagi või avalduse või taotluse, mis tuleb esitada kohtule, kes on pädev seda hagi, avaldust või taotlust arutama;

kui kostja ilmub kohtusse ja teeb seejärel kohtu pädevuse õigel ajal ja õiges vormis vaidlustamise asemel mõne muu menetlustoimingu.

Kui pärast menetluse algatamist muutub poolte alaline elukoht, vaidlusaluse eseme asukoht või menetluse eesmärk, ei muuda see kohtualluvust, mis määratakse kindlaks vastavalt menetluse algul kinnitatud olukorrale (Perpetuatio Iurisdictionis).

Kohaldatakse siiski järgmisi põhimõtteid.

Sõnaselge kohtualluvuse valimine ei ole lubatud tüüplepingutes, lepingutes, milles üks pool on kehtestanud üldtingimused, või tarbijalepingutes/kasutajalepingutes. Sel juhul on siiski võimalik vaikimisi kohtualluvuse valimine.

Kui seaduses on sätestatud kohustuslikud territoriaalse kohtualluvuse normid, ei ole kohtualluvuse valimine võimalik.

Kiirmenetluse, maksekäsumenetluse või täitemenetluse korral ei ole kohtualluvuse valimine lubatud.

3 Kuidas saada teada, millisesse kohtusse tuleks pöörduda, kui asi on erikohtu pädevuses?

Hispaania erikohtud on järgmised.

Perekonnakohtud, mis on esimese astme kohtud. Perekonnakohtutel (mis on üldiselt olemas suuremates keskustes) on ainupädevus perekonnaõiguslikes kohtuvaidlustes. Täpsemalt menetlevad need kohtud asju, mis puudutavad lahuselu, abielu kehtetuks tunnistamist ja lahutust; vanemliku vastutuse teostamise, vanemluse, alaealiste laste eestkoste ja hooldusõiguse ning puuetega inimeste toetamiseks võetavate kohtumeetmetega seotud kohtuasjad.

Kõiki rahvusvahelistes lapseröövi asjades esitatud laste tagastamise või tagasisaatmise asju arutab provintsi pealinna või Ceuta või Melilla perekonnaõiguse pädevusega esimese astme kohus, olenevalt sellest, kus asub ebaseaduslikult ära viidud või kinnipeetud laps, või kui see ei ole võimalik, siis kohus, kellele asi on määratud.

Kohaldatavad territoriaalse kohtualluvuse normid on samad mis need, mida kohaldatakse esimese astme kohtute suhtes, kes arutavad perekonnaasju, kui asjaomases piirkonnas puudub spetsiaalne perekonnakohus.

Naistevastase vägivallaga tegelevad kohtud vastutavad perekonnaasjade eest, kui on algatatud naistevastase vägivallaga seotud kriminaalmenetlus.

Sotsiaalkohtud arutavad tööõiguslikke nõudeid. Nende hulka kuuluvad tööandjate ja töötajate vahelised individuaalsed vaidlused töölepingute üle, kollektiivlepinguid käsitlevad vaidlused, sotsiaalkindlustushüvitislikud nõuded ja riigi vastu esitatavad nõuded seoses tööõigusest tulenevate riiklike kohustustega.

Üldjuhul on territoriaalne pädevus hageja valikul kas kohtul, kelle tööpiirkonnas töötaja osutab oma teenuseid või kus on kostja alaline elukoht.

Kaubanduskohtud tegutsevad provintsi tasandil ja arutavad kaubandusvaidlusi.

Need kohtud arutavad kõiki tsiviilasju, mis puudutavad järgmist: intellektuaal- ja tööstusomand; ebaaus konkurents ja reklaam; kaubandusettevõtted, ühistud, majanduslikud huvirühmad; riigisisene või rahvusvaheline maismaatransport; mereõigus ja lennundusõigus. Erandina ei ole nad pädevad arutama küsimusi, mis on seotud registreeritud pagasi hävimise, kadumise või kahjustamise, lennureisijatele lennureisist mahajätmise ja lendude tühistamise või pikaajalise hilinemise korral makstava hüvitise ja osutatava abi ning rongi-, bussi- või laevareisijate õiguste ja kohustustega seoses kohtute konstitutsioonilises seaduses sätestatud normidega.

Kaubanduskohtud on pädevad lahendama ka Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 101 ja 102 ning 3. juuli 2007. aasta seaduse 15/2007 (konkurentsikaitse kohta) artiklite 1 ja 2 kohaldamisega seotud hagisid ning konkurentsiõiguse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise nõudeid.

Nad arutavad ka otseseid kaebusi äriühingute registripidajate negatiivsete reitingute või vajaduse korral õiguskindluse ja tõendamise peadirektoraadi (Dirección General de Seguridad Jurídica y de Fe Pública) neid reitinguid käsitlevate otseste või eeldatavate otsuste peale.

Need kohtud arutavad kõiki tsiviilõigusliku maksejõuetusmenetlusega seotud asju, sõltumata võlgniku tsiviil- või kaubandusõiguslikust seisundist, ning asju, mis on seotud ümberkorralduskavadega ja mikroettevõtete erimenetlusega, nagu on sätestatud maksejõuetusõiguse konsolideeritud tekstis, mis on heaks kiidetud 5. mai 2020. aasta kuningliku seadusandliku dekreediga 1/2020.

Nad vastutavad ainuisikuliselt selliste asjade arutamise eest, mis käsitlevad järgmist:

1. tsiviilõiguslikud rahalised nõuded maksejõuetu isiku vastu, välja arvatud nõuded õigus- ja teovõimet, põlvnemist, abielu ja alaealisi puudutavates menetlustes;
2. täitemenetlus, mis on seotud maksejõuetusnõuetega või nõuetega maksejõuetu poole varade ja õiguste vastu või mis moodustavad osa pankrotivarast, sõltumata sellest, milline kohus või haldusasutus selle määras, ja ilma muude kui maksejõuetusõiguses sätestatud eranditeta;
3. kindlaksmääramine, kas vara või õigus on vajalik võlgniku kutse- või äritegevuse jätkamiseks;
4. avaldused ettevõtte ülemineku kohta tööhõive ja sotsiaalkindlustuse eesmärgil tootmisüksuse või -üksuste ülemineku korral ning selliste avalduste ulatuse kindlaksmääramine vastavalt töö- ja sotsiaalkindlustusalaste õigusaktide sätetele;
5. ettevaatusabinõud, mis mõjutavad või võivad tõenäoliselt mõjutada maksejõuetu poole vara ja õigusi või mis moodustavad osa pankrotivarast, olenemata sellest, milline kohus või haldusasutus need määras, välja arvatud abinõud, mis on võetud tsiviilkohtumenetluses seoses teovõime, põlvnemise, abielu ja alaealistega;
6. muud maksejõuetust käsitlevates õigusaktides sätestatud küsimused.

Kui võlgnik on füüsiline isik, on maksejõuetuskohtunikul ainupädevus ka järgmistes küsimustes:

1. maksejõuetusmenetluses võetud meetmed seoses õigusabiga;
2. maksejõuetu poole ettevõtte või abieluvara lõpetamine ja likvideerimine.

Kui võlgnik on juriidiline isik, on maksejõuetuskohtunikul ainupädevus ka järgmistes küsimustes:

1. ettevõtte võlgade sissenõudmise hagid, mis on esitatud maksejõuetu ettevõtja aktsionäride vastu, kellele on delegeeritud vastutus nende võlgade tasumise eest, sõltumata nende tekkimise kuupäevast, ning hagid, millega nõutakse maksejõuetu ettevõtja aktsionäridelt edasilükatud sissemaksete tasumist või lisahüvitiste maksmist;
2. kahju hüvitamise nõuded juriidiliste või tegelike juhtide või likvideerijate vastu, füüsilise isiku vastu, kes on juriidilise isikuna alaliselt määratud täitma äriühingu juhi ülesandeid (administrador persona jurídica), ja isikute vastu, kellele on sõltumata ametinimetusest antud äriühingu juhtimise kõrgeimad volitused, kui juhatus ei ole volitusi alaliselt delegeerinud ühele või mitmele tegevjuhile või juhatusele, maksejõuetule juriidilisele isikule tekitatud kahju eest enne või pärast kohtuotsust, millega kõnealune juriidiline isik on tunnistatud maksejõuetuks;
3. nõuded kahju eest, mis audiitorid on põhjustanud maksejõuetule juriidilisele isikule enne või pärast kohtuotsust, millega juriidiline isik tunnistatakse maksejõuetuks.
4. Maksejõuetuskohtunikul on ainupädevus ka ettevõtete meetmete suhtes, mille eesmärk on töötingimuste oluline muutmine, üleviimine, vallandamine, lepingute peatamine ja tööaja vähendamine majanduslikel, tehnilistel, organisatsioonilistel või tootmisega seotud põhjustel, mis on tööõiguse kohaselt kollektiivse iseloomuga ja mis on sätestatud maksejõuetusõiguse sätetega, samuti juhtkonna lepingute peatamise või lõpetamisega seotud meetmete suhtes.
5. Lepingute peatamine ja tööaja vähendamine loetakse kollektiivseks, kui need mõjutavad töötajate arvu, mis on sätestatud tööõiguses töötingimuste oluliste muudatuste kohta.
6. Maksejõuetuskohtunik on pädev tegema ka kõiki tsiviilasju käsitlevaid eelotsuseid, v.a maksejõuetusõiguses sätestatud piiratud erandite puhul, ning samuti eelotsuseid, mis käsitlevad haldus- ja sotsiaalküsimusi, mis on otseselt seotud maksejõuetusmenetlusega või mida tuleb lahendada maksejõuetusmenetluse nõuetekohase läbiviimise tagamiseks. Neid küsimusi käsitlevad otsused jõustuvad ainult selle pankrotimenetluse raames, mille käigus need on välja kuulutatud.

Alicante kaubanduskohtud tegutsevad ELi kaubamärgi kohtutena, kui nad kasutavad oma ainupädevust lahendada esimeses astmes kohtuvaidlusi, mis algatatakse nõukogu 20. detsembri 1993. aasta määruse nr 40/94 (ühenduse kaubamärgi kohta) või nõukogu 12. detsembri 2001. aasta määruse nr 6/2002 (ühenduse disainilahenduse kohta) alusel.

ELi kaubamärgi kohtutel on oma pädevuse teostamisel nendes küsimustes pädevus kogu riigi territooriumil.

Lisaks nendele erikohtutele võib kohtute üldnõukogu (Consejo General del Poder Judicial) seaduse kohaselt otsustada, et kui on mitu sama liiki kohut, siis on ühel või mitmel neist ainupädevus arutada teatavat liiki asju või jälgida asjaomastest õigusnormidest kinnipidamist.

Seda õigust on juba mitmel pool kasutatud, eelkõige asjades, mis puudutavad puuet või sundravile saatmist vaimuhaiguse tõttu. Sellistel juhtudel kuulub pädevus üldiselt perekonnakohtutele.