Hagi tagamine nõude puhul ELi liikmesriikides | Euroopa e-õiguskeskkonna portaal

1 Millised on abinõude eri liigid?

Täitemenetluse seaduse (Ovršni zakon) (Narodne novine (NN; Horvaatia Vabariigi ametlik väljaanne) nr 112/12, 25/13, 93/14, 55/16, 73/17 ja 131/20; edaspidi „täitemenetluse seadus“) kolmandas jaos, mis kannab pealkirja „Nõuete tagamine esialgsete meetmete abil“ (Osiguranje), on ette nähtud järgmised abinõud:

tagamine kinnisvarale kohustusliku pandiõiguse seadmisega – 28. jaotis;
kohtulik ja notariaalne pandiga tagamine poolte kokkuleppel – 29. jaotis;
kohtulik ja notariaalne tagamine asjade omandiõiguste üleandmisega ja õiguste üleandmisega – 30. jaotis;
tagamine esialgse õiguskaitsega – 31. jaotis;
tagamine esialgsete meetmetega – 32. jaotis;
ajutised meetmed – 33. jaotis.

Täitemenetluse seaduse kohaselt saab tagamismeetmetena käsitada vaid selle või muu seadusega selleks ette nähtud meetmeid. Tagamismeetmed ei ole lubatud asjade ja õiguste puhul, mille suhtes täitemenetluse seaduse kohaselt ei tohi täitmist kohaldada, välja arvatud juhul, kui asjaomase seadusega nähakse ette teisiti.

2 Millistel tingimustel võib selliseid abinõusid rakendada?

2.1 Menetlus

Nõuete sundtagamise tähenduses võimaldab täitemenetluse seadus (pikaajalise) meetmena kohustuslikus korras seada pandiõiguse kinnisvarale ja vallasvarale (nt rahalised nõuded, sissetulek – töötasu, pension jne, pangakonto, väärtpaberid ja aktsiad) ning tagada nõue asjade omandiõiguse üleandmisega ja õiguste üleandmisega. Tagamine pandiõiguse seadmisega (pandiõiguse seadmine tähendab menetluspoole vara kinnipidamist kuni selle varaga tagatud nõue on rahuldatud) võib olla vabatahtlik või kohustuslik, samal ajal kui asjade omandiõiguse ja õiguste üleandmine saab olla üksnes vabatahtlik, kas kohtumenetluse käigus või notari juures.

Muud täitemenetluse seadusega reguleeritud abinõud on tagamine esialgse õiguskaitsega ning esialgsete ja ajutiste meetmetega. Need abinõud saab kehtestada kohustuslikuna üksnes kohus, kas poole taotlusel või ex officio (st omal algatusel).

Esimese astme kohtud (općinski sudovi) on pädevad määrama ja rakendama tagamismeetmeid, välja arvatud juhul, kui see on seadusega tehtud ülesandeks mõnele muule kohtule, ning kaubanduskohtud (trgovački sudovi) on pädevad määrama ja rakendama tagamismeetmeid asjades, milles nad on pädevad täitmist määrama.

Tagamismeetmeid on pädev ex officio määrama ja rakendama see kohus, kes on pädev otsustama tagatud nõudega võlausaldaja taotluse üle, välja arvatud juhul, kui seaduses on sätestatud teisiti.

Pädevus otsustada rahaliste nõuete tagamise taotluste üle ja rakendada otsuseid, seades kinnisvarale kohustusliku pandiõiguse, on kohtul, kes peab seda kinnistusraamatut, kuhu tuleb teha rahalist nõuet kindlaks määraval täitedokumendil põhinev kanne. Selle meetme määramise eesmärk on kaitsta rahalist nõuet, seades kinnisvarale kande tegemisega pandiõiguse. Pandiõiguse kande tegemisel on selline mõju, et asjaomase kinnisvara suhtes saab sundtäitmist teostada ka nende kolmandate isikute puhul, kes selle kinnisvara edaspidi omandavad.

Kohus võib määrata rahalise nõude tagamise pandiõiguse seadmisega poolte kokkuleppel, kui tagatud nõudega võlausaldaja ja tagatud nõude võlgnik taotlevad seda teatud asjade puhul ühiselt, eesmärgiga tagada rahalist nõuet. Territoriaalne pädevus teha otsus taotluste kohta tagada tagatud nõudega võlausaldaja rahalised nõuded tagatud nõude võlgniku asjade ja õigustega ning seda tagamist rakendada määratakse kindlaks täitemenetluse seaduse nende sätete asjakohase kohaldamisega, milles käsitletakse kohtu territoriaalset pädevust täitemenetluses selle menetluse täitmisesemete konkreetsete liikidega seotud rahaliste nõuete täitmisel. Kohtuprotokollis registreeritakse poolte kokkulepe nõude olemasolu ja selle lõpptähtaja kohta ning ka poolte kokkulepe selle kohta, et see nõue tagatakse pandiõiguse seadmisega. Allkirjastatud kokkuleppel on kohtuliku kokkuleppe jõud.

Rahalise nõude notariaalne tagamine pandiõiguse seadmisega pooltevahelisele kokkuleppele tuginedes on võimalik võlausaldaja ja võlgniku kokkuleppe alusel. Kokkuleppe võib sõlmida kas notariaalse dokumendina või legaliseeritud eraõigusliku dokumendina, mis sisaldab ka võlgniku avaldust, et mõnele tema varaesemele võidakse seada pandiõigus.

Kohtulik tagamine asjade omandiõiguse ja õiguste üleandmisega on võimalik pooltevahelise kokkuleppega omandiõiguse üleandmise kohta (mõne tagatud nõude võlgnikule kuuluva asja omandiõiguse üleandmine tagatud nõudega võlausaldajale viimase konkreetse rahalise nõude tagamiseks) või tagatud nõude võlgniku mõne õiguse üleandmise kohta (tagatud nõudega võlausaldajale, samal eesmärgil), mis kantakse kohtuistungi protokolli. Tagada võidakse ka tulevasi nõudeid. Kokkuleppel on kohtuliku kokkuleppe jõud. Kohus, kellel on territoriaalne pädevus teha otsus taotluste kohta tagada rahalised nõuded asjade omandiõiguse ja õiguste üleandmisega, määratakse kindlaks täitemenetluse seaduse nende sätete asjakohase kohaldamisega, milles käsitletakse kohtu territoriaalset pädevust täitemenetluses seoses selle menetluse täitmisesemete konkreetsete liikidega seotud rahaliste nõuete täitmisel.

Notariaalne tagamine asjade omandiõiguse üleandmisega, st aktsiate, osade või osaluste üleandmisega on võimalik võlausaldaja ja võlgniku kokkuleppe alusel, mis on sõlmitud kas notariaalse dokumendina või legaliseeritud eraõigusliku dokumendina. Notari volitused võtta individuaalseid tagamismeetmeid on määratud kindlaks notarite registrijärgset asukohta ja tööpiirkonda käsitlevates õigusnormides.

Territoriaalne pädevus teha otsuseid esialgse õiguskaitse taotluste kohta ja seda täitmist rakendada on kohtul, kellel oleks täitmise pädevus täitedokumendi alusel. Esialgse õiguskaitsega tagamise määrab ja seda rakendab kohus. Kohus määrab tsiviilkohtumenetluses tehtud otsuse alusel esialgse õiguskaitse, et tagada mitterahaline nõue, mida ei saa tagada ennetava kande tegemisega avalikku registrisse, kui sissenõudja tõendab, et kui täitmine lükatakse edasi kuni kohtuotsuse seadusliku jõustumiseni, on oht, et täitmine muutub võimatuks või märkimisväärselt keerulisemaks, ja kui sissenõudja esitab tagatise kahju katteks, mida võlgnik võib sellise täitmise tõttu kanda.

Territoriaalne pädevus teha otsuseid esialgsete meetmete võtmise taotluste kohta ja vastavaid meetmeid rakendada on kohtul, kellel oleks täitmise pädevus omandiõigust tõendava dokumendi kohaselt, mille alusel tagamist taotleti. Esialgsete meetmete määramise võimalikkus oleneb sellest, kas tagatud nõudega võlausaldaja tõendab sellise ohu olemasolu, et ilma nende meetmeteta oleks nõude rahuldamine kas võimatu või märkimisväärselt keerulisem. Teatud juhtudel võib kohus seada esialgse meetme võtmise tingimuseks tagatise esitamise kahju katteks, mida võlgnik võib sellise korralduse andmise tõttu kanda. Põhjendatud otsuses, millega määratakse esialgsed meetmed, tuleb märkida tagatava nõude väärtus, sealhulgas viivised ja kulud, nõude tagamiseks kasutatud meede ning ajavahemik, mille kohta need meetmed määrati (kuni 50 päeva pärast seda, kui täitmise tingimused on täidetud).

Enne tsiviilkohtumenetluse või mis tahes muu kohtumenetluse algatamist seoses tagatava nõudega, on territoriaalne pädevus teha otsuseid ajutiste meetmetega tagamise taotluste kohta sellel kohtul, kes olnuks ka muul juhul pädev täitmisettepanekute asjus otsuseid tegema. Ajutiste meetmete rakendamise territoriaalne pädevus on kohtul, kes oleks täitmise rakendamiseks ka muul juhul pädev. Pärast menetluse algatamist on pädev tegema otsuseid ajutiste meetmetega tagamise taotluste kohta see kohus, kus menetlus algatati. Kui see on konkreetse juhtumi asjaoludega põhjendatud, saab taotluse esitada ka kohtule, kellel on territoriaalne täitmispädevus. Kohus, kes oleks pädev tegema täitmistaotluse kohta otsuseid tsiviilmenetluse käigus esitatud täitedokumendi alusel, on pädev tegema ka otsuseid taotluste kohta määrata ajutised meetmed pärast kõnealuse menetluse lõppu. Kohus määrab ajutised meetmed taotluse alusel, mis on esitatud enne kohtu- või haldusmenetluse algatamist või selle ajal ning pärast menetluse lõppu, kuni täitmine on ellu viidud. Ajutiste meetmete määramise otsustel on täitedokumendi jõud. Ajutiste meetmete liik oleneb sellest, kas ajutiste meetmetega tagatakse rahalist või mitterahalist nõuet. Kohus võib juhtumi asjaoludest olenevalt määrata vajaduse korral mitu ajutist meedet.

Vallasvara, aktsiate, osade või osalustega seotud koormatised, õigused ja keelud kantakse kohtumääruse, notariaaldokumendi või seaduslikult kinnitatud eraõigusliku dokumendi alusel kohtulikku ja notariaalset tagatist vajavate võlausaldajate nõuete registrisse (pandiõiguste register, Upisnik založnih prava), mida peetakse rahandusametis ning mis on ainulaadne koormatiste, õiguste ja keeldude andmebaas; pandiõigustega või kinnisvara omandiõiguste muudatustega seotud kanded registreeritakse kinnistusraamatutes.

2.2 Peamised tingimused

Kui tagamiskorraldus antakse kinnisvarale kohustusliku pandiõiguse seadmisega, otsustab kohus taotluse üle tagada rahalisi nõudeid, võttes aluseks omandiõigust tõendava dokumendi, vastavalt millele anti korraldus rahalise nõude tasumise kohta. Tagamise määramise kohta ei ole kehtestatud erinõudeid ja kohus määrab tagamise taotluse alusel ning teeb kinnistusraamatusse tagatud nõudega võlausaldaja kasuks kande pandiõiguse kohta, osutades nõude täidetavusele. Kui tagatud nõude võlgnik ei ole kinnistusregistrisse kantud kui kinnisvara omanik, peab tagatud nõudega võlausaldaja koos taotlusega esitama ka dokumendi, mille alusel saab teha kande tagatud nõude võlgniku omandiõiguse kohta.

Tagatud nõudega võlausaldaja ja tagatud nõude võlgnik võivad selleks, et esitada tagatud nõudega võlausaldaja rahalisele nõudele tagatis, koormates selleks teatavaid tagatisesemeid pandiga, omavahelisel kokkuleppel paluda kohtul määrata tagatud nõudega võlausaldaja kasuks pandiõiguse seadmine tagatud nõude võlgniku kinnisvarale, vallasvarale, rahalisele nõudele ja muudele tagatud nõude võlausaldaja asjadele ja õigustele, või nad võivad sellise kokkuleppe sõlmida notariaalse dokumendi või eraõigusliku dokumendi vormis, mis sisaldab võlgniku kinnitust, et mõnele tema varale võib seada pandi. Allkirjastatud kohtuprotokollil, st notariaalsel dokumendil või legaliseeritud eraõiguslikul dokumendil on kohtuliku kokkuleppe jõud selle isiku suhtes, kes on andnud nõusoleku oma asjale või õigusele pandiõiguse seadmiseks. Nende dokumentide alusel on õigus teha tagatud nõude sissenõudmiseks otsene täitmisettepanek isiku suhtes, kelle varale seati nõude tagamiseks pandiõigus.

Pooled võivad ühiselt paluda kohtul kanda kohtuistungi protokolli oma kokkulepe mõne tagatud nõude võlgnikule kuuluva asja omandiõiguse üleandmiseks tagatud nõudega võlausaldajale, eesmärgiga tagada tagatud nõudega võlausaldaja konkreetne rahaline nõue, või tagatud nõude võlgniku mõne õiguse üleandmiseks samal eesmärgil. Tagada võidakse ka tulevasi nõudeid. Kokkulepe võidakse sõlmida notariaalse dokumendina või legaliseeritud eraõigusliku dokumendina. Kokkulepe peaks sisaldama sätet tagatud nõude tähtaja ning ka selle kindlaksmääramise viisi kohta. Tagatud nõude võlgnik võib olla ka isik, kelle vastu tagatud nõudega võlausaldajal ei ole tagatavat nõuet, st kolmas isik, kes nõustub sellise nõude tagamise viisiga. Kokkulepet võib kohaldada ka mitterahaliste nõuete tagamise suhtes. Sellisel juhul tuleb kokkuleppes siiski täpsustada nõude rahaline väärtus. Nõue peaks olema täpsustatud või kindlaksmääratav. Lepingule võidakse lisada tagatud nõude võlgniku nõusolekuavaldus, millega võimaldatakse tagatud nõudega võlausaldajal vastavalt protokollile taotleda võlgniku suhtes täitmist, et viimane loovutaks pärast tagatud nõude tähtaja möödumist tagatiseseme. Sellist avaldust sisaldav protokoll kujutab endast täitedokumenti. Kui kinnistusraamatusse kantud kinnisvara omandiõigus antakse kokkuleppega üle, peaks see kokkulepe sisaldama tagatud nõude võlgniku nõusolekut, et kokkuleppe alusel saab üleandmise teha otse kinnistusraamatus ja et kinnistusraamatu kandega antakse kinnisvara omandiõigus üle tagatud nõudega võlausaldajale, koos märkega, et üleandmise eesmärk on tagada tagatud nõudega võlausaldaja konkreetset nõuet. Kui ei ole ette nähtud teisiti, on tagatud nõude võlgnikul õigus jätkata selle asja kasutamist, mille omandiõigus on tagatud nõudega võlausaldajale üle antud, st kasutada tagatud nõudega võlausaldajale üle antud õigust; tagatud nõudega võlausaldajal on aga õigus talle üle antud vara või õigus nõude tähtaja möödumisel müüa või koormata kinnisvara hüpoteegiga.

Rahaliste nõuete tagamine esialgsete meetmetega võidakse määrata kohtuotsuse või haldusasutuse otsuse alusel, mis ei ole veel seaduslikult jõustunud ja mis põhineb kohtus või haldusasutuses sõlmitud kokkuleppel, kui selles kokkuleppes määratud nõude tähtaeg ei ole veel möödunud, või mis põhineb notariaalsel otsusel või notariaalsel dokumendil, kui selles määratud nõude tähtaeg ei ole veel möödunud. Kui tagatud nõudega võlausaldaja tõendab, et nõude tagamata jätmisel tekib tõenäoliselt oht, et sissenõudmine muutub võimatuks või märkimisväärselt keerulisemaks, määrab kohus nende dokumentide alusel esialgsed meetmed. Ohtu käsitatakse tõenäolisena, kui esialgsed meetmed on määratud maksekorralduse või täitedokumendi alusel vastavalt autentsele dokumendile, mis on väljastatud ametliku dokumendi või notari legaliseeritud dokumendi, veksli või tšeki alusel, mille kohta on tähtaja jooksul esitatud vastuväide; omandiõiguse nõudega seotud kriminaalmenetluses tehtud kohtuotsuse alusel, mille puhul saab taotleda uuesti läbivaatamist; otsuse alusel, mida tuleb täita välisriigis; omaksvõtmisel põhineva kohtuotsuse alusel, mis on edasi kaevatud; kohtus või haldusasutuses sõlmitud kokkuleppe alusel, kui selles osutatud nõude tähtaeg ei ole veel möödunud ja kui see on vaidlustatud seadusega ettenähtud viisil; notariaalse otsuse või dokumendi alusel, kui selles osutatud nõude tähtaeg ei ole veel möödunud ja kui see on vaidlustatud seadusega ettenähtud viisil. Kohus lükkab tagasi esialgsete meetmetega tagamise taotluse, st tühistab konkreetse esialgse meetme ja peatab menetluse, kui tagatud nõude võlgnik tõendab, et oht tõenäoliselt puudub või see on kõrvaldatud.

Taotluse ajutiste meetmete võtmiseks tagamise eesmärgil võib esitada enne kohtu- või haldusmenetluse algatamist või selle ajal ning pärast menetluse lõppu, kuni täitmine on ellu viidud. Ajutise meetme määramise taotluses peab tagatud nõudega võlausaldaja märkima, millist nõuet täpselt soovib ta tagada, taotletava meetme ja selle kestuse ning vajaduse korral tagamisvahendid, millega rakendatakse ajutise meetme suhtes sundtäitmist, ning ka tagatiseseme. Taotlus peab sisaldama viidet asjaoludele, millele taotlus määrata ajutine meede tugineb, ja neid väiteid kinnitavaid tõendeid. Tagatud nõudega võlausaldaja on kohustatud lisama need tõendid võimaluse korral taotlusele. Ajutine meede võidakse määrata selliste nõuete tagamiseks, mille tähtaeg ei ole saabunud ja mis on tingimuslikud, ning see ei ole lubatud, kui on täidetud tingimused, mille puhul saab määrata esialgse meetme ning kui sellega saavutataks samasugune tagav mõju. Ajutine meede rahalise nõude tagamiseks võidakse määrata, kui tagatud nõudega võlausaldaja tõendab eeldatavat nõuet ja tõenäosust, et sellise meetme võtmata jätmise korral on oht, et tagatud nõude võlgnik takistab sissenõudmist või muudab selle märkimisväärselt keerulisemaks kas oma vara võõrandamisega, selle varjamisega või sellest muul viisil vabanemisega. Tagatud nõudega võlausaldaja ei pea ohu olemasolu tõendama, kui ta tõendab, et tagatud nõude võlgnik kannaks taotletava meetme tõttu vaid tühist kahju; ohu olemasolu käsitatakse tõendatuna, kui nõuet tuleb täita välisriigis. Mitterahalise nõude tagamiseks võib ajutise meetme määrata, kui tagatud nõudega võlausaldaja tõendab, et tema nõue on tõenäoliselt olemas ning et võib esineda oht, et ilma selle meetmeta takistaks tagatud nõude võlgnik sissenõudmist või teeks selle märkimisväärselt keerulisemaks, eelkõige praeguse olukorra muutmisega, või kui ta tõendab, et meede on tõenäoliselt vajalik vägivalla või pöördumatu kahju tekkimise ennetamiseks. Seejuures ei pea tagatud nõudega võlausaldaja ohu olemasolu tõendama, kui ta tõendab, et tagatud nõude võlgnik kannaks taotletava meetme tõttu vaid tühist kahju; ohu olemasolu käsitatakse tõendatuna, kui nõuet tuleb täita välisriigis. Kohus võib määrata ajutise meetme tagatud nõudega võlausaldaja ettepanekul isegi siis, kui viimane ei ole tõendanud nõude olemasolu ja ohu tõenäosust, kuid on eelnevalt esitanud kohtu määratud tähtajaks tagatise kahju hüvitamiseks, mida tagatud nõude võlgnik võib ajutise meetme määramise ja rakendamise tõttu kanda. Kui tagatud nõudega võlausaldaja ei esita määratud tähtajaks tagatisdeposiiti, lükkab kohus tagamistaotluse tagasi. Kohus võib juhtumi asjaoludest olenevalt määrata vajaduse korral mitu ajutist meedet; kui konkreetse juhtumi puhul on võimalik võtta mitu meedet, määrab kohus tagamise seisukohast kõige asjakohasema meetme (kui kõik on võrdselt sobivad, määrab kohus meetme, mis on tagatud nõude võlgnikule kõige vähem koormav).

3 Abinõude ese ja laad

3.1 Millist liiki vara suhtes võib neid abinõusid kohaldada?

Tagamismeetmeid ja ajutisi meetmeid võidakse kohaldada võlgniku iga asja või õiguse suhtes, nt kinnisvara, vallasvara, palgaga seotud rahaliste nõuete, pensioni, panga- või säästukontodel oleva raha ja muude omandiõiguste suhtes, tingimusel et need ei ole seaduse kohaselt täitmisest vabastatud ning õigus täitmisele ei ole vara puhul seadusega piiratud (nt vara, mis ei ole ringluses, põllumajandustootjate põllumajandusmaa ja -hooned niivõrd, kuivõrd need on vajalikud elatise hankimiseks, sealhulgas ka lähimatele pereliikmetele ning teistele isikutele, kelle toetamine on seaduse kohaselt nõutav jms).

Kui rahaline nõue on tagatud kinnistusraamatusse kantud kinnisvarale seatud kohustusliku pandiõiguse kandega, lükkab kohus täitmistaotluse tagasi, kui täitmist taotletakse sellise tagatud nõude rahuldamiseks, mille põhisumma on väiksem kui 5300 eurot või sellega võrdne, olenemata kinnistusraamatutes ja muudes avalikes registrites sisalduvast märkest nõude täitmisele pööratavuse kohta.

3.2 Milline on selliste abinõude mõju?

Kinnisvara tagamine pandiõiguse seadmisega (vabatahtlikult või sundkorras, kohtulikult või notariaalselt) kehtestatakse pandi kandmisega kinnistusraamatusse, kus kinnisvara on registreeritud.

Asjade omandiõiguse ja õiguste üleandmisega kohtuliku ja notariaalse tagamise puhul saab tagatud nõudega võlausaldaja pärast nõutavatesse avalikesse registritesse kande tegemist asja või õiguse omanikuks. Tagatud nõudega võlausaldaja ja tagatud nõude võlgnik võivad tagatud nõudega võlausaldaja rahalisele nõudele tagatise esitamiseks, seades pandiõiguse teatavatele asjadele, paluda omavahelisel kokkuleppel kohtul määrata tagatud nõudega võlausaldaja kasuks järgmised meetmed ja neid rakendada:

registreerida pandiõigus tagatud nõude võlgniku kinnis- ja vallavarale, anda kinnistusraamatut pidavale kohtule hoiule pooltevaheline leping pandiõiguse seadmise kohta kinnisvarale, mis ei ole kinnistusraamatusse kantud, või seada pandiõigus väärtpaberitele ja osadele. See nõude tagamise viis annab võlausaldajale õiguse rahuldada nõuded pandiõigusega tagatud esemega, kui aegumistähtaeg on möödunud.

Tagamine esialgse õiguskaitsega: selleks et esitada tagatis mitterahalise nõude täitmiseks, mida ei saa tagada tingimusliku registreerimisega avalikus registris, võib kohus tsiviilkohtumenetluses tehtud otsuse põhjal määrata esialgse õiguskaitse.

Esialgne meede, millega keelatakse pangal maksta tagatud nõude võlgnikule või kolmandale isikule tagatud nõude võlgniku taotlusel tema kontolt summat, mille suhtes on määratud esialgne meede, või pandiõiguse seadmine tagatud nõude võlgniku rahalisele nõudele, tagab, et pangas hoitavat tagatud nõude võlgniku rahasummat ei saa keelu kehtimise ajal kolmandale isikule üle kanda, välja arvatud tagatud nõude tasumiseks.

Ajutised meetmed

– Rahalise nõude tagamiseks saab määrata mis tahes meetme, millega see eesmärk saavutatakse, ja täpsemalt järgmised meetmed:

keelata tagatud nõude võlgnikul võõrandada või koormata vallasvara, neid asju arestida ja anda need tagatud nõudega võlausaldajale või kolmandale isikule hoiule;
arestida ja deponeerida raha, väärtpabereid ja samalaadseid varasid kohtu või notari kaudu;
keelata tagatud nõude võlgnikul võõrandada või koormata kinnisvara või tema kasuks registreeritud kinnisvaraga seotud asjaõigusi, koos keelumärke kandmisega kinnistusraamatusse;
keelata tagatud nõude võlgniku võlgnikul täita vabatahtlikult oma kohustust tagatud nõude võlgniku ees ning keelata tagatud nõude võlgnikul võimaldada seda kohustust täita, st käsutada oma nõuet;
anda pangale korraldus keelduda tagatud nõude võlgniku kontolt makse tegemisest tagatud nõude võlgnikule või tagatud nõude võlgniku taotlusel kolmandale isikule summas, mille suhtes on määratud ajutine meede.

– Mitterahalise nõude tagamiseks saab määrata mis tahes meetme, millega see eesmärk saavutatakse, ja täpsemalt järgmised meetmed:

keelata selle vallasvara võõrandamine ja koormamine, millele nõue on suunatud, need arestida ja anda need tagatud nõudega võlausaldajale või kolmandale isikule hoiule;
keelata nende aktsiate, osade või osaluste võõrandamine ja koormamine, millele nõue on suunatud, koos keelumärke kandmisega aktsiaraamatusse ja vajaduse korral ka kohtu protokolli; keelata nende aktsiate, osade või osalustega seotud õiguste teostamine; anda aktsiate, osade või osaluste haldamine kolmandale isikule; moodustada äriühingus ajutine nõukogu;
keelata muude selliste õiguste võõrandamine ja koormamine, millele nõue on suunatud, ja anda nende õiguste haldamine kolmandale isikule;
keelata selle kinnisvara, millele nõue on suunatud, või sellise kinnisvaraga (millele nõue on suunatud) seotud registreeritud asjaõiguste võõrandamine ja koormamine koos keelumärke kandmisega kinnistusraamatusse; arestida kinnisvara ja anda see tagatud nõudega võlausaldajale või kolmandale isikule hoiule;
keelata tagatud nõude võlgniku võlgnikul loovutada tagatud nõude võlgnikule asi, anda üle õigus või võtta mõni muu mitterahaline kohustus, millele nõue on suunatud;
keelata tagatud nõude võlgnikul võtta mis tahes meetmeid, mis võivad põhjustada tagatud nõudega võlausaldajale kahju, ja keelata nende asjade mis tahes viisil muutmine, millele nõue on suunatud;
anda tagatud nõude võlgnikule korraldus võtta teatavaid meetmeid, mis on vajalikud vallas- või kinnisvara säilitamiseks või asjade praeguse seisundi säilitamiseks;
volitada tagatud nõudega võlausaldajat hoidma kuni kohtuvaidluse lahendamiseni alal enda valduses olevaid tagatud nõude võlgniku asju, millele nõue on suunatud;
volitada tagatud nõudega võlausaldajat võtma teatavaid meetmeid või omandama teatavaid asju kas ise või volitatud isiku kaudu, peamiselt eesmärgiga taastada esialgne olukord;
saata töötaja ajutiselt tööle tagasi; maksta töövaidluse ajal hüvitist, kui see on vajalik töötaja enda ülalpidamiseks ja nende isikute ülalpidamiseks, keda ta on seaduse kohaselt kohustatud toetama.

3.3 Kui kaua sellised abinõud kehtivad?

Kohtulik ja notariaalne tagamine pandiõiguse seadmisega või asjade omandiõiguse ja õiguste üleandmisega kehtib üldjuhul kuni menetluse lõpuleviimiseni.

Otsuses, millega määratakse esialgsed meetmed, tuleb märkida tagatava nõude väärtus, sealhulgas viivised ja kulud, nõude tagamiseks kasutatud meede ning ajavahemik, mille kohta meetmed määrati. See ajavahemik ei tohi olla pikem kui 15 päeva pärast täitmistingimuste täitmist. Kui see möödub enne, kui jõustub otsus, mille alusel esialgne meede määrati, pikendab kohus seda ajavahemikku tagatud nõudega võlausaldaja ettepanekul, mis on kohtule esitatud enne selle ajavahemiku möödumist, mille kohta esialgne meede määrati, tingimusel et asjaolud, mille tõttu see meede määrati, ei ole muutunud.

Otsusega, millega määratakse ajutine meede, määratakse kindlaks ka selle meetme kestus, ja kui meede määratakse enne hagi esitamist või muu menetluse algatamist, määratakse selles kindlaks ka ajavahemik, mille jooksul tagatud nõudega võlausaldaja peab meetme põhjendamiseks esitama hagi, st taotluse algatada muu menetlus. Tagatud nõudega võlausaldaja ettepanekul pikendab kohus ajutise meetme kestust, tingimusel et asjaolud, mille tõttu see meede määrati, ei ole muutunud.

4 Kas abinõu kohta saab esitada kaebuse?

Esimeses astmes tehtud kohtuotsuse peale saab esitada edasikaebuse kaheksa päeva jooksul pärast esimese astme kohtuotsuse kättetoimetamise kuupäeva, välja arvatud juhul, kui täitemenetluse seaduses on sätestatud teisiti. Üldjuhul ei lükka edasikaebuse esitamine kohtuotsuse täidetavust edasi. Edasikaebuse kohta teeb otsuse apellatsioonikohus.

Edasikaebust, mis on esitatud ajutise meetme võtmise taotlust käsitleva kohtuotsuse peale, ei saadeta vastaspoolele vastuse saamiseks ning apellatsioonikohus teeb edasikaebuse kohta otsuse kolmekümne päeva jooksul pärast selle kättesaamist.

Notariaalse dokumendi või legaliseeritud eraõigusliku dokumendi peale ei saa edasi kaevata, kuid võlgnik võib notariaalsele tagamisele esitada vastuväited konkreetses kohtuvaidluses, mille käigus ta vaidlustab kokkulepped. Kolmandad isikud võivad esitada notariaalsele tagamisele vastuväited kohtumenetluses vastavalt õigusnormidele, mida kohaldatakse kohtulikule tagamisele esitatavate vastuväidete suhtes.

Läbivaatamine on lubatud üksnes tagamismenetlustes, kui teises astmes tehtud kohtuotsus oleneb sellise sisulise või menetlusliku küsimuse lahendusest, mis on oluline seaduse ühetaolise kohaldamise tagamiseks ning kõigi poolte võrdõiguslikkuse tagamiseks selle kohaldamisel vastavalt kohtuvaidlust reguleerivatele õigusnormidele. Uuesti läbivaatamine ei ole lubatud ning esialgse olukorra taastamine on lubatud üksnes edasikaebuste või vastuväidete esitamise tähtaja möödumisel.

Viimati uuendatud: 27/12/2024