Liiklusnõuete rikkumised on sätestatud liikluseeskirjas, mis sisaldab eelkõige alkoholi tarbimisega seotud õigusrikkumisi, piirkiiruse ületamisega seotud õigusrikkumisi ning õigusrikkumisi, mis on seotud käitumisega õnnetuse korral.
Millised on alkoholi tarbimisega seotud õigusrikkumised?
Tehakse vahet eri joobeastmete vahel. Joobes juhtimise eest karistatakse, kui vere alkoholisisaldus on vähemalt 0,5 g liitri vere kohta. Alates sellest tasemest kuni alkoholisisalduseni 1,2 g liitri vere kohta on pädev politseikohus (tõsine väike õigusrikkumine). Sealt edasi on asja arutamine kriminaalkohtu pädevuses (raske õigusrikkumine).
Seaduses kirjeldatakse ka olukorda, kui juht on ilmsete joobetunnustega. Näiteks, kui teie vere alkoholisisaldus on väiksem kui 0,5 g liitri vere kohta, kuid teil on ilmsed joobetunnused, käsitatakse seda nii, nagu oleks teie veres alkoholi vähemalt 0,5 g liitri kohta. Samamoodi juhul, kui see tase jääb vahemikku 0,5–1,2 g liitri vere kohta, kuid juhil on ilmsed joobetunnused, käsitatakse seda nii, nagu oleks tema vere alkoholisisaldus vähemalt 1,2 g liitri kohta.
Millised on võimalikud karistused?
Võimalikud karistused on järgmised: vangistus, rahatrahv, juhtimisõiguse äravõtmine (ajutine, alaline, kohene) või konfiskeerimine. Karistus sõltub õigusrikkumise raskusastmest.
Millised on piirkiiruse ületamisega seotud õigusrikkumised?
Piirkiiruse ületamisega seotud õigusrikkumisi on kolme liiki.
Kerged väiksemad õigusrikkumised
Siia kuuluvad kõik kiiruseületamised, mis ei kuulu ühtegi muusse kategooriasse. Kerge õigusrikkumise eest määratakse karistuseks trahvinõude tasumine ning asi lõpetatakse.
Rasked väiksemad õigusrikkumised
Karistuseks on rahatrahv (25–500 eurot).
Suurel kiirusel toime pandud (rasked) õigusrikkumised (ainult korduva õigusrikkumise korral pärast esimest raskemat õigusrikkumist)
Karistuseks on rahatrahv (500–10 000 eurot) ja vabadusekaotus (8 päeva kuni 3 aastat) või emb-kumb nimetatud karistustest.
Täpsema teabe saamiseks piirkiiruse ületamisega seotud künniste kohta ning kiiruseületamise raskusastmete kohta vt transpordiküsimustega tegeleva ministeeriumi veebisaiti.
Millised on õigusrikkumised, mis on seotud käitumisega õnnetuse korral?
Õnnetuskohalt lahkumine
Õnnetuse korral peate jääma õnnetuskohale (olenemata kahju laadist või ulatusest), kuni kõik uurimistoimingud on lõpule viidud. Vastasel korral olete õnnetuskohalt lahkumisega pannud toime õigusrikkumise.
Õnnetuskohalt lahkumise eest võidakse teid karistada vangistuse, rahatrahvi või juhtimisõiguse äravõtmisega.
Ohus olevale isikule abi andmata jätmine
Ohus olevale isikule abi andmata jätmine on karistatav, kui olukorras, mis ei kujuta tõsist ohtu teile ega teistele, keeldute te minemast appi isikule, kes on suures ohus, olenemata sellest, kas te avastasite sellises olukorras oleva isiku ise või teile kirjeldasid sellist olukorda teilt abi paluma tulnud isikud.
Ohus olevale isikule abi andmata jätmise korral võib teid karistada vangistusega 8 päevast kuni 5 aastani ning rahatrahviga 251–10 000 eurot või ühega neist karistustest.
Tahtmatu kehavigastuse tekitamine ja tahtmatu tapmine.
Neid juhtumeid arutab kohus eraldi kui sõidukijuhtimisega mitteseotud kohtuasju.