Liigu edasi põhisisu juurde

Üldine teave

Eri riikidest pärit vanemate lahkuminek võib viia hoolikat kaalumist nõudvate olukor-dadeni, eriti kui laste asjus on vaidlusi. Kui üks vanem soovib kolida ja asuda koos lapse-ga elama teise riiki, on oluline mõista seadusest tulenevaid nõudeid. Paljudel juhtudel võidakse lapse ilma teise vanema nõusoleku või kohtuotsuseta teise riiki viimist pidada ebaseaduslikuks.

Seetõttu on oluline saada teavet teie õiguste ja kohustuste kohta, samuti selle kohta, mida teha, kui laps viiakse ilma loata välismaale. 

Kui laps on õigusvastaselt ära viidud või kui teda peetakse õigusvastaselt kinni muus liikmesriigis kui see, kus oli lapse harilik viibimiskoht enne röövimist, kohaldatakse 1980. aasta Haagi konventsiooni, mida täiendavad Brüsseli IIb määruse III ja IV peatükk.

Kuidas aitavad Euroopa Liidu eeskirjad lapseröövi ära hoida?

Lapse röövimiseelse alalise elukohariigi kohus jääb vastutavaks vanemliku vastutusega seotud küsimuste (näiteks hoolduse ja suhtlusõiguse) eest kuni röövimisjuhtumi lahendamiseni. See võimaldab takistada vanematel oma lapse röövimist lootuses saada oma päritoluriigi kohtus soodsam kohtuotsus.

Kuidas vanem röövitud lapse tagasi saab?

Igas ELi riigis on olemas keskasutused, mis aitavad piiriülese lapseröövi ohvriks langenud vanemaid. Võimalik on algatada menetlus lapse tagastamiseks. Sellisel juhul peab kohus langetama otsuse kuue nädala jooksul alates asja kohtusse jõudmisest. Kohus peaks andma lapsele, kes on suuteline seisukohti omama, võimaluse olla menetluse käigus ära kuulatud.

Kas selle riigi kohus, kuhu röövitud laps viidi, võib keelduda last tagastamast?

Selle riigi kohus, kuhu röövitud laps viidi, võib olla lapse tagastamise vastu üksnes siis,

  • kui ei ole toimunud õigusvastast äraviimist või kinnihoidmist (1980. aasta Haagi konventsiooni artikkel 3);
  • kui maha jäänud vanem ei teostanud lapseröövi ajal tegelikult oma hooldusõigust (1980. aasta Haagi konventsiooni artikli 13 esimese lõigu punkt a);
  • kui valitseb tõsine oht, et lapse tagastamine põhjustab talle füüsilisi või psüühilisi kannatusi (1980. aasta Haagi konventsiooni artikli 13 esimese lõigu punkt b). Tagasisaatmist ei saa aga takistada, kui lapse kaitseks on võetud piisavad meetmed. Kui kohus leiab, et last ei tohiks tagastada, peab ta ühendust võtma selle riigi kohtuga, kus laps rööviti (Brüsseli IIb määruse artikli 27 lõige 3);
  • kui laps ei soovi tagasi minna (1980. aasta Haagi konventsiooni artikli 13 teine lõik);
  • kui tagastamist ei luba taotluse saanud riigi inimõiguste ja põhivabaduste kaitse aluspõhimõtted (1980. aasta Haagi konventsiooni artikkel 20).

Selle riigi kohus, kus laps rööviti, teeb seejärel lõpliku otsuse, võttes arvesse teise kohtu tõendeid ja argumente. Kohtunik peab kuulama ära ka lapse ja mõlemad pooled.

Kas kohtu otsus on automaatselt täidetav?

Päritoluriigi kohtu lõplik otsus on automaatselt tunnustatav ja täidetav teises Euroopa Liidu riigis ilma täidetavaks tunnistamise vajaduseta (välisriigi kohtuotsuste täidetavaks tunnistamise menetluse kaotamine), tingimusel et kohtunik on väljastanud sellekohase Brüsseli IIb määruses ette nähtud tõendi.

Brüsseli IIb määruse kohaldamise praktiline juhend on kättesaadav järgmisel veebilehel: Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku väljaanded.

Seotud lingid

Teatage tehnilisest/sisuga seotud probleemist või andke tagasisidet sellel leheküljel