1 Milliseid ELi õigusnorme kohaldatakse?
Kui laps on õigusvastaselt ära viidud või kui teda peetakse õigusvastaselt kinni muus liikmesriigis kui see, kus oli lapse harilik viibimiskoht enne tema röövimist, kohaldatakse 1980. aasta Haagi konventsiooni ning täiendavalt Brüsseli IIb määruse III ja IV peatükki. Seda määrust kohaldatakse kõikides ELi liikmesriikides peale Taani.
Brüsseli IIb määruse kohaldamise praktilise juhendiga saab tutvuda veebilehel Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku väljaanded.
2 Milline on menetlus kohtus ja mida kohus lapse tagasitoomise otsust tehes kontrollib?
Lapse tagasitoomise menetlus algatatakse selle liikmesriigi kohtus, kus laps menetluse algatamise ajal asub. Menetluse võivad algatada lapse tagasitoomist taotlevad vanemad ise või selle võib algatada keskasutuse abiga.
Kohus peab menetlema asja kiiresti. Otsus tuleks teha hiljemalt kuus nädalat pärast kuupäeva, mil kohus on taotluse kätte saanud, välja arvatud juhul, kui esinevad erandlikud asjaolud.
Lapse tagasitoomise menetlust läbi viiva kohtu peamine ülesanne on teha kindlaks, kas on toimunud lapserööv ehk kas laps on viidud muusse liikmesriiki või teda peetakse kinni muus liikmesriigis kui see, kus oli lapse harilik viibimiskoht enne tema röövimist, ja kas sellega on rikutud teise isiku hooldusõigust. Kui lapseröövi toimumine on tuvastatud, peab kohus tagama lapse viivitamatu tagasitoomise liikmesriiki, kus oli tema harilik viibimiskoht enne äraviimist.
Eelkõige kontrollib kohus, kas:
- laps on ära viidud või teda peetakse kinni muus liikmesriigis kui see, kus oli lapse harilik viibimiskoht enne tema äraviimist;
- äraviimise või kinnipidamisega rikutakse hooldusõigust, ning
- hooldusõigust teostati ühiselt või eraldi, või kas seda oleks saanud selliselt teostada, kui last ei oleks ära viidud või kinni peetud.
Kui need tingimused on täidetud, peab kohus põhimõtteliselt nõudma, et laps tagasi toodaks, välja arvatud juhul, kui kehtib üks 1980. aasta Haagi konventsioonis sätestatud vähestest keeldumise alustest.
Lapsele tuleb anda reaalne võimalus avaldada oma arvamust, kui laps on võimeline seda tegema. Võimalus olla ära kuulatud tuleb anda ka lapse tagasitoomist taotlevale isikule. Kui see tingimus ei ole täidetud, ei saa kohus lapse tagasitoomise nõudmisest keelduda.
Vajaduse korral võib kohus võtta ka ajutisi meetmeid või kaitsemeetmeid, et tagada lapse turvalisus või hõlbustada suhtlust lapse tagasitoomist taotleva vanemaga. Need meetmed ei tohi tekitada lapse tagasitoomise menetluses põhjendamatuid viivitusi.
Kogu menetluse vältel julgustab kohus pooli kaaluma lepituse või mõne muu vaidluste kohtuvälise lahendamise võimaluse kasutamist, eeldusel, et see ei ole vastuolus lapse parimate huvidega. Lisateavet perelepituse kohta leiate selle lehe allosas olevalt lingilt.
Päritoluliikmesriigi kohtutele jääb pädevus teha otsuseid vanemliku vastutuse, sealhulgas hooldusõiguse küsimuses.
3 Kas selle riigi kohus, kuhu röövitud laps on viidud, võib keelduda last välja andmast?
Kui on kindlaks tehtud, et on toimunud lapserööv, võib selle riigi kohus, kuhu röövitud laps on viidud, keelduda last välja andmast üksnes juhul, kui:
- maha jäänud vanem ei teostanud lapseröövi ajal reaalselt oma hooldusõigust või nõustus lapse äraviimise või kinnipidamisega või kiitis selle hiljem heaks (1980. aasta Haagi konventsiooni artikli 13 esimese lõigu punkt a);
- valitseb tõsine oht, et tagasitoomine põhjustaks lapsele füüsilisi või psüühilisi kannatusi (1980. aasta Haagi konventsiooni artikli 13 esimese lõigu punkt b). Lapse väljaandmisest ei saa aga keelduda juhul, kui lapse kaitseks on võetud piisavad meetmed (Brüsseli IIb määruse artikli 27 lõige 3);
- laps ei soovi tagasi minna (1980. aasta Haagi konventsiooni artikli 13 teine lõik);
- lapse tagasitoomist ei võimalda taotluse saanud riigi inimõiguste ja põhivabaduste kaitse aluspõhimõtted (1980. aasta Haagi konventsiooni artikkel 20).
Lapse hariliku viibimiskoha liikmesriigi kohtud võivad teha otsuse hooldusõiguse kohta ka juhul, kui lapse väljaandmisest on keeldutud, ning võtta seejuures arvesse väljaandmisest keeldumise põhjuseid. Kõik lapse tagasitoomist nõudvad otsused kuuluvad teistes liikmesriikides täitmisele.
4 Mis juhtub, kui kohus nõuab, et laps tagasi toodaks?
Kui kohus otsustab, et laps tuleb tagasi tuua, kuulub tema otsus selle tegemise liikmesriigis täitmisele kooskõlas asjaomase riigi õigusega.
Kui laps viiakse seejärel teise liikmesriiki, võib tagasitoomise otsust seal tunnustada ja täita, ilma et oleks vaja algatada uus 1980. aasta Haagi konventsiooni kohane tagasitoomise menetlus.
Päritoluriigi kohtu lõplik otsus on teistes ELi riikides automaatselt tunnustatav ja täidetav, ilma et seda oleks tarvis eraldi täidetavaks tunnistada (välisriigi kohtuotsuste täidetavaks tunnistamise menetluse kaotamine), tingimusel et kohtunik on välja andnud Brüsseli IIb määrusega ette nähtud tõendi.
Kui te soovite saada mõne riigi kohta üksikasjalikku teavet, klõpsake selle riigi lipul.
5 Seonduvad lingid
- Sissetulevate tagastamisjuhtumite menetlemine keskasutustes
- Leidke oma ELi riigi keskasutus ja tutvuge muu asjakohase teabega
- Praktiline juhend Brüsseli IIb määruse kohaldamise kohta
- Voldik „Piiriülene vanemapoolne lapserööv“
- Perelepitus
- Lapseröövi käsitlev rubriik Haagi rahvusvahelise eraõiguse konverentsi veebilehel