1 Kas tõendeid on võimalik koguda videokonverentsi teel kas taotleva liikmesriigi kohtu osalemisel või otse asjaomase liikmesriigi kohtu poolt? Kui jah, siis milliseid liikmesriigi menetlusi ja õigusakte kohaldatakse?
2016. aasta seadusega CXXX tsiviilkohtumenetluse kohta (A polgári perrendtartásról szóló 2016. évi CXXX. törvény, ungari keeles) (edaspidi „tsiviilkohtumenetluse seadustik“) on kohtule ette nähtud võimalus küsitleda menetluspoole ettepanekul või omal algatusel menetluspoolt, teisi menetlusosalisi, tunnistajat või eksperti ja – kui vaadeldava eseme omanik sellega nõustub – korraldada vaatlus elektroonilise side võrgu kaudu. Elektroonilise side võrgu kaudu toimuva ülekuulamise võib korraldada, kui see on otstarbekas, näiteks menetluse kiirendamiseks või kui kohtuistungi toimumiskohas oleks ülekuulamist raske või ebaproportsionaalselt kulukas korraldada või kui see on vajalik tunnistaja kaitseks.
Elektroonilise side võrgu kaudu ülekuulamise reeglid on sätestatud tsiviilkohtumenetluse peatükis XLVII ja justiitsministri 21. detsembri 2017. aasta määruses 19/2017 elektrooniliste sidevõrkude kasutamise kohta kohtuistungil ja ülekuulamisel tsiviilkohtumenetluses (A polgári eljárásban a tárgyalás, a meghallgatás elektronikus hírközlő hálózat útján történő megtartásáról szóló 19/2017. (XII. 21.) IM rendelet, ungari keeles) (edaspidi „justiitsministri määrus 19/2017“).
2 Kas on piiranguid isikute ringi suhtes, keda võib videokonverentsi teel küsitleda – näiteks, kas videokonverentsi teel võib küsitleda vaid tunnistajaid või ka eksperte ja menetlusosalisi?
Isikute ring, keda võib videokonverentsi teel küsitleda, ei ole piiratud. Seda võib kasutada menetluspoolte ja muude menetlusosaliste, tunnistajate, ekspertide ja vaatlusaluste esemete omanike küsitlemiseks.
3 Kas on piiranguid tõendite liikide suhtes, mida võib videokonverentsi teel koguda?
Elektroonilise side võrgu kaudu toimuvat kohtuistungit, ülekuulamist või vaatlust saab kasutada poolte ja muude kohtumenetluse osaliste, tunnistajate ja ekspertide küsitlemiseks või vaatluse tegemiseks.
4 Kas on piiranguid koha suhtes, kus tuleks isikut videokonverentsi teel küsitleda – st kas küsitlemine peab toimuma kohtus?
Ülekuulamine elektroonilise side võrgu kaudu võib toimuda kohtus või muus asutuses selleks ettenähtud eraldi ruumides, eeldusel et on täidetud elektroonilise side võrgu toimimiseks vajalikud tingimused.
5 Kas videokonverentsi teel peetavaid kohtuistungeid tohib salvestada?
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohaselt võib kohus kohtumenetluse käigus kummagi poole taotlusel või omal algatusel määrata, et elektroonilise side võrgu kaudu toimuv kohtuistung, ülekuulamine või vaatlus protokollitaks, kasutades pidevat ja samaaegset video- ja audiosalvestamist, kui on täidetud selleks vajalikud tehnilised tingimused.
6 Mis keeles peab kohtuistung toimuma: a) kui taotlus esitatakse tõendite kogumise määruse artiklite 12–14 kohaselt ning b) kui toimub tõendite vahetu kogumine tõendite kogumise määruse artiklite 19–21 kohaselt?
Määruse (EL) 2020/1783 artiklite 12–14 kohaselt esitatud taotluste korral tuleb vastavalt artikli 12 lõikele 2 kohaldada tsiviilkohtumenetluse seadustikku. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohaselt toimub kohtumenetlus ungari keeles, kuid kedagi ei tohi seada ebasoodsasse olukorda ungari keele oskuse puudumise tõttu. Igal isikul on õigus kasutada kohtumenetluses oma emakeelt või oma piirkondlikku või vähemuskeelt, kui see on sätestatud rahvusvahelistes konventsioonides. Vajaduse korral on kohtul kohustus kasutada tõlki. Lisaks sellele võib taotlev kohus määruse (EL) 2020/1783 artikli 12 lõike 3 järgi nõuda taotluse täitmist oma siseriiklikus õiguses sätestatud erimenetluse kohaselt. Taotluse saanud kohus täidab taotluse erimenetluse kohaselt, välja arvatud juhul, kui see oleks vastuolus tema siseriikliku õigusega või kui ta ei saa seda teha mõjuvate praktiliste probleemide tõttu. Kui taotluse saanud kohus ei täida ühel neist põhjustest nõuet, et taotlus tuleb täita erimenetluse korras, teavitab ta sellest taotlevat kohut.
Artiklite 19–21 alusel esitatud taotluste puhul toimub määruse (EL) 2020/1783 artikli 19 lõike 8 kohaselt otsene tõendite kogumine kooskõlas taotleva kohtu liikmesriigi õigusega.
7 Kui vajatakse tõlke, siis kes vastutab nende leidmise eest ja kus peaks olema tõlkide asukoht, a) kui taotlus esitatakse tõendite kogumise määruse artiklite 12–14 kohaselt ning b) kui toimub tõendite vahetu kogumine tõendite kogumise määruse artiklite 19–21 kohaselt?
Kui artiklite 12–14 kohaselt esitatud taotluste korral on vaja tagada menetluspoole emakeele, piirkondliku või vähemuskeele kasutamine, on taotluse saanud kohtul kohustus kasutada tõlki.
Tsiviilkohtumenetluse seadustikus puuduvad konkreetsed sätted tõlgi asukoha kohta juhul, kui ülekuulamine toimub elektroonilise side võrgu kaudu. Seadustikus on siiski sätestatud, et selliseks ülekuulamiseks ettenähtud ruumides on kohal tõlgid. Justiitsministri määruse 19/2017 kohaselt peab edastataval salvestusel tõlk olema nähtav.
Artiklite 19–21 alusel esitatud taotluste puhul abistatakse taotlevat kohut taotluse korral tõlgi leidmisel vastavalt artikli 20 lõikele 2.
8 Millist menetlust kohaldatakse kohtuistungi korraldamiseks ja isiku teavitamiseks ülekuulamise aja ja koha kohta, a) kui taotlus esitatakse tõendite kogumise määruse artiklite 12–14 kohaselt ning b) kui toimub tõendite vahetu kogumine tõendite kogumise määruse artiklite 19–21 kohaselt? Kui palju aega tuleks mõlema variandi korral kohtuistungi kuupäevast teavitamiseks ette näha, et isik saaks selle toimumisest piisavalt vara teada?
Elektroonilise side võrgu kaudu ülekuulamise määrus toimetatakse isikule kätte samal ajal kui kutse kohtuistungile, ülekuulamisele või vaatlusele. Kohus saadab elektroonilise side võrgu kaudu ülekuulamise määruse viivitamata kohtule või muule asutusele, kes pakub elektroonilise side võrgu kaudu ülekuulamiseks ettenähtud ruume.
Tsiviilkohtumenetluse seadustikust puuduvad erisätted elektroonilise side võrgu kaudu toimuvale ülekuulamisele kutsumise kohta. Kutse kohtuistungil osalemiseks tuleb saata piisava ajavaruga, et kohtul oleks võimalik saada enne menetluse algust vastuvõtuteatis, mis kinnitab, et kättetoimetamine toimus seadust järgides.
Esimese kohtuistungi kuupäev tuleb kindlaks määrata nii, et kohtukutse toimetataks menetluspooltele üldjuhul kätte vähemalt viisteist päeva enne istungi toimumise kuupäeva. Kiireloomulistel juhtudel võib kohus seda tähtaega lühendada.
Artiklite 19–21 kohaselt esitatud taotluste korral kohaldatakse artikli 19 lõikeid 4 ja 8.
9 Millised on videokonverentsi kasutamise kulud ja kuidas need tasutakse?
Kulud varieeruvad ja taotlev kohus peab need katma (tagatisraha või ettemaksuga), kui taotluse saanud kohus seda taotleb. Poolte kohustus kanda need tasud või kulud on reguleeritud taotleva kohtu liikmesriigi õigusega.
10 Kuidas tagatakse, et otse taotleva kohtu poolt ülekuulatavat isikut teavitatakse sellest, et ütluste andmine on vabatahtlik?
Määruse (EL) 2020/1783 artikli 19 lõike 2 kohaselt peab taotlev kohus teavitama asjaomast isikut sellest, et ülekuulamine toimub vabatahtlikkuse alusel. Rahvusvahelist eraõigust käsitleva 2017. aasta seaduse XXVIII 80. jao lõike 6 punkti a alapunkti aa (A nemzetközi magánjogról szóló 2017. évi XXVIII. törvény, ungari keeles) kohaselt peab videokonverentsi korraldav Ungari kohus teavitama ka ülekuulatavat tunnistajat sellest, et tema osalemine on vabatahtlik.
11 Millist menetlust kasutatakse ülekuulatava isiku isikusamasuse kontrollimiseks?
Elektroonilise side võrgu kaudu küsitletava isiku isikusamasust kontrollitakse järgmiselt:
- kõnealuse isiku poolt enda isikusamasuse ja aadressi tõendamiseks esitatud teabe alusel,
- seaduses sätestatud tehniliste vahendite kaudu esitatava ametliku isikut tõendava dokumendi või elamisloa alusel.
Kui kohus on määranud, et tunnistaja andmed on konfidentsiaalsed, tuleb tunnistaja ametliku isikut tõendava dokumendi või elamisloa esitamisel seaduses sätestatud tehniliste seadmete kaudu tagada, et seda näeb üksnes asja menetlev kohtunik või kohtusekretär, kui ülekuulamist või vaatlust viib läbi kohtusekretär.
Kohus kasutab ka elektroonilisi vahendeid või otseseid andmebaasipäringuid kinnitamaks, et:
- ülekuulatava isiku poolt enda isikusamasuse ja aadressi tõendamiseks esitatud teave vastab registriandmetele,
- ülekuulatava isiku poolt enda isiku tõendamiseks esitatud ametlik dokument ja elamisluba vastavad registriandmetele ja on kehtivad.
12 Milliseid nõudeid kohaldatakse vande andmise suhtes ja millist teavet vajab taotlev kohus, kui tõendite kogumise määruse artiklite 19–21 kohase tõendite vahetu kogumise raames nõutakse vande andmist?
Tsiviilkohtumenetluse seadustikuga ei ole vande andmist kohtumenetluses ette nähtud.
13 Mida on tehtud selle tagamiseks, et videokonverentsi toimumise asukohas on kontaktisik, kellega taotlev kohus saab suhelda, ja et kohtuistungi päeval on kohal ka isik, kes seab videokonverentsi seadmed töökorda ja tegeleb võimalike tehniliste probleemidega?
Tsiviilkohtumenetluse seadustikuga on ette nähtud, et juures peab viibima isik, kes vastutab elektroonilise side võrgu kaudu toimuvaks ülekuulamiseks vajalike tehniliste seadmete toimimise ja käitamise eest.
Seadmete eest vastutav isik peab enne ülekuulamise algust veenduma, et tehnilised seadmed on täielikult töökorras. Kui seadmetega on mingi probleem, teatab seadmete eest vastutav isik rikkest viivitamata istungiruumis viibivale kohtunikule ja tagab probleemi kõrvaldamise. Probleemist ja võetud meetmetest teatakse seejärel kirjalikult käitaja otsesele ülemusele. Elektroonilise side võrgu kaudu peetavat ülekuulamist ei saa alustada või jätkata enne probleemi kõrvaldamist. Menetlustoimingut, mis oli elektroonilise side võrgu kaudu ülekuulamiseks kasutatud tehniliste seadmete probleemi või rikke tekkimise ajal pooleli, tuleb vajaduse korral korrata.
14 Millist lisateavet taotlevalt kohtult nõutakse?
Mingisugust lisateavet üldiselt ei nõuta.