1 Kas tõendeid on võimalik koguda videokonverentsi teel kas taotleva liikmesriigi kohtu osalemisel või otse asjaomase liikmesriigi kohtu poolt? Kui jah, siis milliseid liikmesriigi menetlusi ja õigusakte kohaldatakse?
Tõendeid on võimalik koguda videokonverentsi teel, milles osaleb kas taotleva riigi kohus või vahetult asjaomase liikmesriigi kohus. Kui tõendeid kogutakse taotleva riigi kohtu osalemisel, kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse norme. Kui kohtu kantselei on sellise taotluse kätte saanud, määratakse kohtuasi kohtunikule, kes võtab ülekuulaja rolli ja tagab, et tõendite kogumise menetlus toimub siseriiklike eeskirjade kohaselt. Kohtunik annab korralduse kohtukutse isiklikult kätte toimetada ja määrab kindla kuupäeva, millal isik/tunnistaja kohtusse peab ilmuma.
2 Kas on piiranguid isikute ringi suhtes, keda võib videokonverentsi teel küsitleda – näiteks, kas videokonverentsi teel võib küsitleda vaid tunnistajaid või ka eksperte ja menetlusosalisi?
Piiranguid ei ole, sest kõiki tunnistajaid võib videokonverentsi kaudu küsitleda. Kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse norme.
3 Kas on piiranguid tõendite liikide suhtes, mida võib videokonverentsi teel koguda?
Piiranguid tõendite liikide suhtes, mida võib videokonverentsi kaudu koguda, ei ole. Kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse norme.
Kui taotlus hõlmab tõendite kogumist taotluse saanud kohtu poolt (määruse artiklid 12–14), peab tunnistaja/isik ilmuma kohtusse, kus toimub tema ülekuulamine videokonverentsi kaudu. Ülekuulamine toimub kohtusaalis, kus on videokonverentsi pidamiseks vajalikud seadmed, ja kohal on IT-spetsialistid, et videokonverents kulgeks tõrgeteta.
4 Kas on piiranguid koha suhtes, kus tuleks isikut videokonverentsi teel küsitleda – st kas küsitlemine peab toimuma kohtus?
Kehtiv menetlusraamistik ei võimalda videokonverentsi salvestada, kuid menetlused protokollitakse üksikasjalikult.
a) Kui tunnistaja ütlused võetakse taotleva kohtu nimel, toimub ülekuulamine kreeka keeles ja kohal on tõlk, kes tõlgib tunnistaja keelde.
5 Kas videokonverentsi teel peetavaid kohtuistungeid tohib salvestada?
Kehtiv menetlusraamistik ei võimalda videokonverentsi salvestada, kuid menetlused protokollitakse üksikasjalikult.
6 Mis keeles peab kohtuistung toimuma: a) kui taotlus esitatakse tõendite kogumise määruse artiklite 12–14 kohaselt ning b) kui toimub tõendite vahetu kogumine tõendite kogumise määruse artiklite 19–21 kohaselt?
a) Kui tunnistus võetakse taotleva kohtu nimel, toimub ülekuulamine kreeka keeles ja kohal on tõlk, kes tõlgib tunnistaja keelde.
b) Kui ütlused võtab taotlev kohus vahetult, toimub ülekuulamine taotleva kohtu keeles.
7 Kui vajatakse tõlke, siis kes vastutab nende leidmise eest ja kus peaks olema tõlkide asukoht, a) kui taotlus esitatakse tõendite kogumise määruse artiklite 12–14 kohaselt ning b) kui toimub tõendite vahetu kogumine tõendite kogumise määruse artiklite 19–21 kohaselt?
a) Tsiviilasjades korraldab tõlki taotlev pool tavaliselt tema kohaloleku ja tasustamise. Puuduvad normid selle kohta, kus tõlk peaks kohtuistungi ajal viibima. Praktikas on välja kujunenud, et tõlk viibib kohtusaalis koos ülejäänud menetlusosalistega.
b) Kui tõendeid kogutakse vahetult, vastutab tõlgi leidmise eest taotlev kohus.
8 Millist menetlust kohaldatakse kohtuistungi korraldamiseks ja isiku teavitamiseks ülekuulamise aja ja koha kohta, a) kui taotlus esitatakse tõendite kogumise määruse artiklite 12–14 kohaselt ning b) kui toimub tõendite vahetu kogumine tõendite kogumise määruse artiklite 19–21 kohaselt? Kui palju aega tuleks mõlema variandi korral kohtuistungi kuupäevast teavitamiseks ette näha, et isik saaks selle toimumisest piisavalt vara teada?
Kui menetlus toimub määruse (EL) 2020/1783 artiklite 12–14 alusel, määratakse enne videokonverentsi toimumist taotleva ja taotluse saanud kohtute kohtunike vahel kindlaks videokonverentsi korraldamise üksikasjad ja muu kord. Isiku/tunnistaja teavitamisel kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse norme. Seega toimetab kohtukutse isikule kätte kohtutäitur ja isiku kohtusse ilmumise nõudest teavitatakse teda vähemalt seitse päeva ette. Ettenähtud kuupäeval teavitab ülekuulaja isikut/tunnistajat kohtukutse põhjustest ja määrab piisava ajavaruga uue kuupäeva ülekuulamiseks/videokonverentsiks.
9 Millised on videokonverentsi kasutamise kulud ja kuidas need tasutakse?
Videokonverentsi kasutamisega ei kaasne kulusid.
10 Kuidas tagatakse, et otse taotleva kohtu poolt ülekuulatavat isikut teavitatakse sellest, et ütluste andmine on vabatahtlik?
Taotlevalt kohtult saadud kinnitus.
11 Millist menetlust kasutatakse ülekuulatava isiku isikusamasuse kontrollimiseks?
Kohtusse kutsutud isiku kohtusse ilmumisel peavad tal kaasas olema talle kätte toimetatud dokumendid, s.o kohtumenetluse eeskirjadele vastav tunnistaja kohtukutse, mille on talle kätte toimetanud kohtutäitur. Kui kohale tulnud isiku/tunnistaja isikusamasuses tekib kahtlus, võib ülekuulaja küsida isiku isikutunnistust, passi, juhiluba või isikut tõendavat samaväärset ametlikku dokumenti.
12 Milliseid nõudeid kohaldatakse vande andmise suhtes ja millist teavet vajab taotlev kohus, kui tõendite kogumise määruse artiklite 19–21 kohase tõendite vahetu kogumise raames nõutakse vande andmist?
Enne ütluste võtmist küsib vastutav kohtunik tunnistajalt, kas ta soovib anda ütlusi vande all või kirjalikult.
13 Mida on tehtud selle tagamiseks, et videokonverentsi toimumise asukohas on kontaktisik, kellega taotlev kohus saab suhelda, ja et kohtuistungi päeval on kohal ka isik, kes seab videokonverentsi seadmed töökorda ja tegeleb võimalike tehniliste probleemidega?
Kohtukantselei tagab, et enne videokonverentsi ja selle ajal oleks olemas piisav tehniline tugi. Terve videokonverentsi vältel on kohal IT-spetsialistid, et see kulgeks tõrgeteta.
14 Millist lisateavet taotlevalt kohtult nõutakse?
Taotlev kohus esitab menetluse jätkamiseks kogu vajaliku teabe. Vajalikku lisateavet võib esitada igal ajal enne videokonverentsi toimumist.