1 Kas tõendeid on võimalik koguda videokonverentsi teel kas taotleva liikmesriigi kohtu osalemisel või otse asjaomase liikmesriigi kohtu poolt? Kui jah, siis milliseid liikmesriigi menetlusi ja õigusakte kohaldatakse?
10. oktoobri 2022. aasta seadusandliku dekreediga nr 149 kehtestati Itaalia õiguses teatavatel tingimustel võimalus, et kohtuistungid toimuvad audiovisuaalse kaugside teel (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 127-bis). Itaalia tsiviilkohtumenetluses võib kohtunik määrata kohtuistungi pidamise videokonverentsi teel, kui istungile on kutsutud ainult menetluspooled, nende advokaadid, prokurör ja kohtu abiteenistujad. Kui aga on vaja üle kuulata tunnistajaid, peavad nad isiklikult kohtusse ilmuma. Seetõttu ei ole Itaalia kohtutes tunnistajate küsitlemine videokonverentsi teel lubatud.
See tähendab, et kui Itaalia kohus saab tõendite kogumise määruse artikli 12 jj tähenduses taotluse tõendite kogumiseks, peab tunnistaja alati isiklikult kohtusse ilmuma.
Kui Itaalia kohus soovib määruse artikli 12 jj tähenduses esitatud taotluse täitmiseks tunnistajat küsitleda, võib taotlev kohtunik istungil videokonverentsi teel osaleda, isegi kui see ei ole siseriiklike tsiviilasjade puhul ette nähtud, kuna see kord ei riku Itaalia õiguskorra aluseks olevaid põhimõtteid, ilma et see piiraks selliste vahendite abil ärakuulatavate kodanike vaba valiku põhimõtet (Itaalias ei ole survestamine lubatud).
See-eest juhul, kui tõendeid kogub teise liikmesriigi kohtuasutus, on võimalik kasutada videokonverentsi vastavalt määruse artiklitele 19 ja 20, sest keeld küsitleda tunnistajaid videokonverentsi teel ei ole menetlusõigusliku avaliku korra norm.
Sellisel juhul kohaldub tavaliselt kord, et välisriigi kohus küsitleb tunnistajat videokonverentsi teel, kui justiitsministeeriumi rahvusvaheliste suhete ja õigusalase koostöö peadirektoraadi juures asutatud keskasutus on eelnevalt taotluse rahuldanud.
Pärast taotluse rahuldamist võib välisriigi kohus tunnistajat küsitleda oma valitud audiovisuaalse sidesüsteemi abil ilma Itaalia kohtuasutuse osalemiseta. Igal juhul peab taotlev kohus määruse artikli 19 lõigete 2 ja 3 kohaselt teavitama tunnistajaks kutsutud isikut, et tõendeid kogutakse vabatahtlikkuse alusel, ning hoiduma sunnimeetmete kasutamisest.
Kui taotlev asutus või tunnistajaks kutsutud isik seda sõnaselgelt taotleb, võib videokonverents toimuda kohtu ruumides vanglate haldusosakonna kättesaadavaks tehtud seadmete abil.
2 Kas on piiranguid isikute ringi suhtes, keda võib videokonverentsi teel küsitleda – näiteks, kas videokonverentsi teel võib küsitleda vaid tunnistajaid või ka eksperte ja menetlusosalisi?
Vt vastus 1. küsimusele. Itaalia kohus ei saa tunnistajaid videokonverentsi teel küsitleda, kuid seda võib teha välisriigi kohus, kes on taotlenud tõendite vahetut kogumist.
Videokonverentsi teel võib küsitleda ka menetluspooli ja tehnilisi nõustajaid tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklis 127-bis ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku rakendussätete artiklis 196-duodecies sätestatud korras, sealhulgas võivad seda teha Itaalia kohtud.
3 Kas on piiranguid tõendite liikide suhtes, mida võib videokonverentsi teel koguda?
Tõendite liikide suhtes, mida võib videokonverentsi vahendusel koguda, piiranguid ei ole.
4 Kas on piiranguid koha suhtes, kus tuleks isikut videokonverentsi teel küsitleda – st kas küsitlemine peab toimuma kohtus?
Vt vastus 1. küsimusele. Arvestades, et nagu eespool osutatud, on videokonverentsi kasutamine lubatud ainult tõendite vahetul kogumisel, on konkreetse korra valik jäetud taotleva kohtu otsustada. Piiranguid ei ole ja isiku võib ära kuulata ka tema kodus. Konkreetse taotluse korral võib aga Itaalia riik pakkuda selleks kohturuumi ja vanglate halduse osakonna seadmed.
5 Kas videokonverentsi teel peetavaid kohtuistungeid tohib salvestada?
Videokonverentsi teel peetavaid kohtuistungeid ei ole üldjuhul lubatud salvestada (tsiviilkohtumenetluse seadustiku rakendussätete artikkel 196-duodecies). Kui salvestamine on aga kohtumenetluse toimumise riigi õiguse alusel vajalik, võib taotleval kohtul lubada ülekuulamine salvestada tema käsutuses olevate vahendite abil. Alati on lubatud helisalvestada tööõiguse ja sotsiaalkindlustuse küsimustes toimuvaid kohtuistungeid (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 422). Juhtudel, kus välisriigi kohus kogub tõendeid vahetult, on salvestamine võimalik, kui see on lubatud taotleva asutuse õigussüsteemis.
6 Mis keeles peab kohtuistung toimuma: a) kui taotlus esitatakse tõendite kogumise määruse artiklite 12–14 kohaselt ning b) kui toimub tõendite vahetu kogumine tõendite kogumise määruse artiklite 19–21 kohaselt?
a) Itaalia kohtud peavad istungeid itaalia keeles ja koguvad tõendeid selles keeles; tõlgi kasutamine on võimalik, kuid kulud kannavad taotleva riigi menetluspooled.
b) Taotleva riigi kohus kasutab oma õigussüsteemis ette nähtud keelt, kaasates vajaduse korral tõlgi.
7 Kui vajatakse tõlke, siis kes vastutab nende leidmise eest ja kus peaks olema tõlkide asukoht, a) kui taotlus esitatakse tõendite kogumise määruse artiklite 12–14 kohaselt ning b) kui toimub tõendite vahetu kogumine tõendite kogumise määruse artiklite 19–21 kohaselt?
Vt punkt 6.
8 Millist menetlust kohaldatakse kohtuistungi korraldamiseks ja isiku teavitamiseks ülekuulamise aja ja koha kohta, a) kui taotlus esitatakse tõendite kogumise määruse artiklite 12–14 kohaselt ning b) kui toimub tõendite vahetu kogumine tõendite kogumise määruse artiklite 19–21 kohaselt? Kui palju aega tuleks mõlema variandi korral kohtuistungi kuupäevast teavitamiseks ette näha, et isik saaks selle toimumisest piisavalt vara teada?
a) Määruse artiklis 12 jj käsitletud juhtudel korraldab kohus istungi, kuid tõendeid koguva poole advokaat peab korraldama tunnistaja kohtusse kutsumise.
b) Määruse artiklis 19 jj sätestatud juhtudel peavad pooled nimetama isiku, keda videokonverentsi teel küsitletakse, märkides kohtu määratud koha, kuupäeva ja kellaaja, sidepidamise viisi ja kasutatava platvormi. Kui tunnistaja kuulamiseks kasutatakse vanglate halduse osakonna seadmeid kohturuumides, on ühenduse korraldamiseks vaja aega ligikaudu 30 päeva. Kuupäev tuleb kokku leppida Itaalia keskasutuse kantseleiga, sest see sõltub ruumide saadavusest.
9 Millised on videokonverentsi kasutamise kulud ja kuidas need tasutakse?
Itaalia ei nõua videokonverentsiseadmete kasutamise kulude hüvitamist. Need kannab justiitsministeerium.
10 Kuidas tagatakse, et otse taotleva kohtu poolt ülekuulatavat isikut teavitatakse sellest, et ütluste andmine on vabatahtlik?
Sellist teavet on kohustatud andma taotlev riik.
11 Millist menetlust kasutatakse ülekuulatava isiku isikusamasuse kontrollimiseks?
Kui videokonverents toimub kohtuasutuses, kontrollib isikusamasust kohtusekretär.
12 Milliseid nõudeid kohaldatakse vande andmise suhtes ja millist teavet vajab taotlev kohus, kui tõendite kogumise määruse artiklite 19–21 kohase tõendite vahetu kogumise raames nõutakse vande andmist?
Taotleva riigi kohus ja selle õigus reguleerivad ka vande andmist; Itaalias levinud vande andmist peale ei sunnita. Itaalia konstitutsioonikohtu kohaselt võib tunnistaja keelduda usuvande andmisest, kuid ei tohi keelduda andmast vandetõotust rääkida tõtt.
13 Mida on tehtud selle tagamiseks, et videokonverentsi toimumise asukohas on kontaktisik, kellega taotlev kohus saab suhelda, ja et kohtuistungi päeval on kohal ka isik, kes seab videokonverentsi seadmed töökorda ja tegeleb võimalike tehniliste probleemidega?
Kui isikut küsitletakse vanglate haldusosakonna antud seadmete abil, katsetab seadmeid tarkvara ja seadmete ühilduvuse kontrollimise eesmärgil need kasutada andnud talitus, kes teeb koostööd taotleva kohtu kantseleiga, et veenduda ühenduse toimivuses.
14 Millist lisateavet taotlevalt kohtult nõutakse?
Kui vormid (sealhulgas vorm N ja tehnilised üksikasjad) on nõuetekohaselt täidetud, ei ole tavaliselt lisateavet vaja. Muul juhul teevad kantseleid probleemide lahendamiseks või lisateabe saamiseks koostööd.