1 Kas tõendeid on võimalik koguda videokonverentsi teel kas taotleva liikmesriigi kohtu osalemisel või otse asjaomase liikmesriigi kohtu poolt? Kui jah, siis milliseid liikmesriigi menetlusi ja õigusakte kohaldatakse?
Kohtunik teeb otsuse videokonverentsi kasutamise kohta teise riigi esindajate poolt õigeaegselt, kusjuures taotlejaga võetakse enne videokonverentsi algust individuaalselt ühendust.
Kohtunik otsustab kõik küsimused tsiviilkohtumenetluse seaduse (Civilprocesa likums) kohaselt.
2 Kas on piiranguid isikute ringi suhtes, keda võib videokonverentsi teel küsitleda – näiteks, kas videokonverentsi teel võib küsitleda vaid tunnistajaid või ka eksperte ja menetlusosalisi?
Küsitleda võidakse nii tunnistajaid kui ka eksperte.
Tsiviilkohtumenetluse seaduse artikli 108 lõikes 1 on sätestatud, et tunnistajat võib küsitleda ka kohtu videokonverentsi teel kohas, kus tunnistaja asub, või spetsiaalselt selleks otstarbeks sobiva varustusega kohas.
Samuti on tsiviilkohtumenetluse seaduse artiklis 122 sätestatud, et eksperti võib küsitleda ka kohtu videokonverentsi teel kohas, kus ekspert asub, või spetsiaalselt selleks otstarbeks sobiva varustusega kohas.
3 Kas on piiranguid tõendite liikide suhtes, mida võib videokonverentsi teel koguda?
Need on kohtu otsustada.
4 Kas on piiranguid koha suhtes, kus tuleks isikut videokonverentsi teel küsitleda – st kas küsitlemine peab toimuma kohtus?
Tsiviilkohtumenetluse seaduses on sätestatud, et kohtu videokonverentsi läbiviimiseks kasutatakse videokonverentsi ühendust kohaga, kus kõnealune isik asub, või spetsiaalselt selleks otstarbeks sobiva varustusega kohaga.
5 Kas videokonverentsi teel peetavaid kohtuistungeid tohib salvestada?
Tsiviilkohtumenetluse seaduse artikli 61 kohaselt salvestatakse kohtuistung tervikuna, kasutades tehnilisi vahendeid. Helisalvestuse teel või muude tehniliste vahenditega saadud materjal lisatakse kohtuasja toimikusse ja talletatakse koos sellega või lisatakse see kohtu infosüsteemi ja säilitatakse seal.
Seoses menetluspoolte õigusega salvestada kohtuistungid on tsiviilkohtumenetluse seaduse artikli 152 lõikes 3 sätestatud, et kohtumenetlust võib salvestada kirjalikult või muul viisil, tingimusel et kohtuistungi läbiviimist ei häirita. Pildistada, filmida või videosalvestusi teha on kohtuistungil lubatud ainult kohtu loal. Enne selle küsimuse otsustamist kuulab kohus ära menetluspoolte arvamuse.
6 Mis keeles peab kohtuistung toimuma: a) kui taotlus esitatakse tõendite kogumise määruse artiklite 12–14 kohaselt ning b) kui toimub tõendite vahetu kogumine tõendite kogumise määruse artiklite 19–21 kohaselt?
a) Vastavalt tõendite kogumise määruse artikli 12 lõikele 2 täidab taotluse saanud kohus taotluse vastavalt oma siseriiklikule õigusele. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seaduse artikli 13 lõikele 1 toimub kohtumenetlus Lätis riigikeeles.
b) Kui toimub vahetu tõendite kogumine tõendite kogumise määruse artiklite 19–21 alusel, toimub kohtuistung samuti riigikeeles, kuna tsiviilkohtumenetluse seaduse artikli 689 lõike 4 kohaselt osaleb välisriigi vahetu tõendite kogumise taotluse täitmisel see kohus, kelle jurisdiktsioonis asub kogutavate tõendite allikas.
7 Kui vajatakse tõlke, siis kes vastutab nende leidmise eest ja kus peaks olema tõlkide asukoht, a) kui taotlus esitatakse tõendite kogumise määruse artiklite 12–14 kohaselt ning b) kui toimub tõendite vahetu kogumine tõendite kogumise määruse artiklite 19–21 kohaselt?
Tsiviilkohtumenetluse seaduse artikkel 691. Välisriigi tõendite kogumise taotluse täitmine menetluspoolte või välisriigi pädeva kohtu esindajate juuresolekul või osalusel
1) Kohus, kes täidab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/1783 artikli 13 või 14 alusel välisriigi esitatud taotluse tõendite kogumiseks, teavitab välisriigi pädeva kohtu esindajaid või menetluspooli või nende esindajaid tõendite kogumise ajast ja kohast ning osalemise tingimustest.
2) Kohus teeb kindlaks, kas välisriigi pädeva kohtu esindajad või menetluspooled või nende esindajad vajavad tõlki.
3) Kui selle artikli lõikes 1 osutatud isikud ei oska ametlikku keelt ja kui ei esine suuri praktilisi probleeme, osaleb välisriigi pädeva kohtu esindajate või menetluspoolte või nende esindajate taotlusel tõendite kogumisel tõlk.
8 Millist menetlust kohaldatakse kohtuistungi korraldamiseks ja isiku teavitamiseks ülekuulamise aja ja koha kohta, a) kui taotlus esitatakse tõendite kogumise määruse artiklite 12–14 kohaselt ning b) kui toimub tõendite vahetu kogumine tõendite kogumise määruse artiklite 19–21 kohaselt? Kui palju aega tuleks mõlema variandi korral kohtuistungi kuupäevast teavitamiseks ette näha, et isik saaks selle toimumisest piisavalt vara teada?
Mõlema stsenaariumi puhul esitatakse õigusabitaotlus aegsasti, eelistatavalt vähemalt 60 päeva enne kavandatud videokonverentsi.
Enne kavandatud videokonverentsi tuleks varuda aega prooviühenduse loomiseks.
Videokonverentsi taotluses näidatakse ära tehnilised parameetrid.
9 Millised on videokonverentsi kasutamise kulud ja kuidas need tasutakse?
Tsiviilkohtumenetluse seaduse artikkel 694. Välisriigi tõendite kogumise taotluse täitmisega seotud kulud
1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/1783 artikli 22 lõikes 3 sätestatud juhtudel võib kohus taotleda, et välisriigi pädev kohus maksaks ekspertide tasude eest ettemaksu, kuni välisriigi taotlus tõendite kogumiseks on täidetud.
2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/1783 artikli 22 lõikes 2 sätestatud juhtudel võib kohus taotleda, et välisriigi pädev kohus kataks järgmised kulud pärast seda, kui välisriigi taotlus tõendite kogumiseks on täidetud:
1) ekspertidele ja tõlkidele makstavad tasud;
2) kulud, mis tekivad, kui välisriigi taotlus tõendite kogumiseks täidetakse välisriigi pädeva asutuse taotlusel vastavalt välisriigi menetlustele;
3) kulud, mis tekivad, kui välisriigi tõendite kogumise taotluse täitmiseks kasutatakse välisriigi pädeva asutuse taotlusel tehnilisi vahendeid.
10 Kuidas tagatakse, et otse taotleva kohtu poolt ülekuulatavat isikut teavitatakse sellest, et ütluste andmine on vabatahtlik?
Välisriik koostab kõnealuse isiku jaoks asjakohase teabe.
11 Millist menetlust kasutatakse ülekuulatava isiku isikusamasuse kontrollimiseks?
Kohus kontrollib isiku isikusamasust tsiviilkohtumenetluse seaduse kohaselt.
12 Milliseid nõudeid kohaldatakse vande andmise suhtes ja millist teavet vajab taotlev kohus, kui tõendite kogumise määruse artiklite 19–21 kohase tõendite vahetu kogumise raames nõutakse vande andmist?
Sellist menetlust ei ole tsiviilkohtumenetluse seadusega ette nähtud. Välisriigi pädev asutus võib siiski taotleda, et kohus teeks vande andmise küsimuses otsuse.
13 Mida on tehtud selle tagamiseks, et videokonverentsi toimumise asukohas on kontaktisik, kellega taotlev kohus saab suhelda, ja et kohtuistungi päeval on kohal ka isik, kes seab videokonverentsi seadmed töökorda ja tegeleb võimalike tehniliste probleemidega?
Asjaosalised vahetavad enne videokonverentsi kuupäeva ja enne proovivideokonverentsi teavet tehniliste parameetrite kohta ja oma kontaktisikute (kohtus asuv isik ja tehnilist abi osutavas asutuses asuv isik) andmeid.
14 Millist lisateavet taotlevalt kohtult nõutakse?
Vajalik on tehniline teave ja tehnilise kirjelduse üksikasjad.