Elatis

1 Mida tähendavad mõisted „elatis” ja „ülalpidamiskohustus”? Kes peavad maksma teistele elatist?

Ülalpidamiskohustus tuleneb veresugulusest, hõimlusest ja (eelnenud) abielusuhtest või põlvnemisest. Ülalpidamine või elatise maksmine on kohustus toetada elatise saajat (edaspidi „ülalpidamist saama õigustatud isik“) elamiskulude kandmisel olenemata sellest, et elatakse eraldi.

Ülalpidamiskohustus, mis kehtib abikaasade vahel abielu jooksul, jätkub pärast abielu lõppemist. Kohus võib abielulahutuse otsuses või hilisemas otsuses mõista ühelt endiselt abikaasalt välja elatise teise endise abikaasa kasuks viimase nõudmisel, kui tollel ei ole piisavat sissetulekut enda elamiskulude kandmiseks (ja kui võib põhjendatult eeldada, et ta ei ole suuteline seda hankima). Sellise elatise määramisel võtab kohtunik arvesse ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadusi ja teise endise abikaasa (rahalisi) võimalusi. Mõju võivad avaldada ka mitterahalised tegurid, näiteks abielu kestus või ülalpidamist saama õigustatud isiku vanus. Ülalpidamise maksimaalne kestus on viis aastat. Kui abielu või registreeritud partnerlus kestis vähem kui 10 aastat, lõpeb ülalpidamiskohustus pärast seda, kui on möödunud pool abielu või partnerluse kestusest.

Sellest reeglist on kolm erandit.

• Kui abikaasadel on ühised lapsed, ei lõppe (endise) abikaasa ülalpidamine enne, kui noorim laps on saanud 12-aastaseks.
• Kui abielu kestis vähemalt 15 aastat ja ülalpidamist saama õigustatud isik hakkab 10 aasta jooksul saama vanaduspensioni, lõpeb ülalpidamine pensioni saamise algusega.
• Kui ülalpidamist saama õigustatud isik on sündinud 1. jaanuaril 1970 või enne seda ning abielu või registreeritud partnerlus kestis üle 15 aasta ja ülalpidamist saama õigustatud isik hakkab pensioni saama alles rohkem kui 10 aasta pärast, on ülalpidamisperiood 10 aastat.

Kohus võib ülalpidamist saama õigustatud isiku taotlusel määrata tähtaja, kui kohtuasja kõiki asjaolusid arvestades oleks nende seadusjärgsete tähtaegade kohaldamine vastuolus mõistlikkuse ja õigluse põhimõtetega. Selline taotlus tuleb esitada kolme kuu jooksul pärast kohustuse lõppemist.

Endised abikaasad võivad sõlmida ülalpidamiskohustuse kohta eraldi kohtuvälise kokkuleppe. See pannakse tavaliselt kirja (abielulahutuse) kokkuleppesse. Praktikas kinnitab kohus selle kokkuleppe abielulahutuse või registreeritud kooselu lõpetamise ajal. Selline kinnitus annab ülalpidamist saama õigustatud isikule suurema õiguskindluse, kuna kokkuleppe võib täitmisele pöörata kohtutäitur või teatavatel juhtudel LBIO (riiklik elatismaksete sissenõudmise büroo).

Eelöeldu kehtib ka endiste registreeritud elukaaslaste vahelise ülalpidamiskohustuse suhtes.

Vanemate ja kasuvanemate ülalpidamiskohustused

Vanemad on kohustatud tasuma oma alaealiste laste eest hoolitsemise ja nende kasvatamise kulud vastavalt oma varalisele olukorrale. Abielu või registreeritud partnerluse ajal on kasuvanemad kohustatud ülal pidama ka oma abikaasa või elukaaslase alaealisi lapsi, kes kuuluvad nende perekonda. Samuti on vanemad ja kasuvanemad kohustatud katma oma 18–21-aastaste (kasu)laste elamis- ja õppimiskulud. Kui lapsed on saanud 21-aastaseks, peavad nende vanemad neile elatist maksma ainult siis, kui lapsed seda vajavad.

Bioloogilise isa / ema elukaaslase ülalpidamiskohustus

Lapse bioloogiline isa on kohustatud maksma elatist lapsele, kelle ta on sigitanud (kuid ei ole omaks võtnud) senikaua, kuni lapsel on ainult ema ja puudub seaduslik sugulussuhe mõne teise vanemaga (teisisõnu, kuni tal puudub teine seaduslik vanem). Sama kohustus lasub lapse ema elukaaslasel, kes on andnud nõusoleku toiminguks, mille tulemusena võidakse laps eostada.

Ühise isikuhooldusõigusega isikute, kes ei ole lapsevanemad, ülalpidamiskohustused

Lapse isikuhooldusõigusega isikul, kes ei ole lapsevanem, on koos lapsevanemaga lapse ülalpidamise kohustus (tsiviilseadustiku artikkel 1:253 jj). Ülalpidamiskohustus kestab kuni lapse 21. sünnipäevani, mil ühine isikuhooldusõigus lõpeb lapse täisealiseks saamise tõttu.

Millal tuleb tasuda elamiskulud?

(Kasu)vanemate kohustus oma alaealiste ja noorte täisealiste (kasu)laste vastu (ja vanema kohustusega samaväärne ülalpidamiskohustus) kehtib sõltumata vajadusest. Kõigis muudes suhetes on õigus ülalpidamisele ainult abivajavatel isikutel.

Isikut käsitatakse abivajavana, kui tal on enda toimetulekuks ebapiisav sissetulek ja kui võib põhjendatult eeldada, et ta ei ole suuteline seda ise hankima. (Kasu)vanemate kohustus oma alaealiste ja noorte täisealiste (kasu)laste vastu (kuni 21. eluaastani) kehtib sõltumata vajadusest. Ülalpidamise vajadus on kehtestatud ka kuni 21-aastaste laste puhul.

Kuidas määratakse elatise suurus?

Elatisena makstava summa kindlaksmääramise seadusjärgsed kriteeriumid on ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadus ja ülalpidamiskohustuslase maksevõime.

2 Millise vanuseni võib laps elatist saada? Kas alaealiste ja täiskasvanute ülalpidamise kohta kehtivad erinevad eeskirjad?

Vanemad peavad tasuma alla 18-aastaste laste (alaealiste) eest hoolitsemise ja nende kasvatamise kulud. See puudutab elamis- ja muid kulusid, mis kaasnevad lapse kasvatamisega, näiteks haridus- ja vaba aja tegevuse kulud. Vanemad on kohustatud tasuma hoolitsemis- ja kasvatamiskulud vastavalt oma varalisele olukorrale. See kohustus kehtib ka juhul, kui lapsel on endal vara ja/või sissetulek.

Vanemad on kohustatud tasuma 18-, 19- ja 20-aastaste laste (nn noorte täiskasvanute) elamis- ja hariduskulud. Elamis- ja hariduskulud tähendavad sama mis lapseealiste eest hoolitsemise ja nende kasvatamise kulud. See kohustus kehtib ka juhul, kui lastel on endal vara ja/või sissetulek. Vajatava elatise suuruse määrab siiski lapse enda struktuurse sissetuleku suurus.

21-aastaste ja vanemate laste vanemad on kohustatud oma lapsi ülal pidama ainult siis, kui lapsed vajavad abi ega suuda ise enda eest hoolitseda, näiteks juhul, kui neil on füüsiline või vaimne puue.

3 Kas ma pean elatise taotlemiseks pöörduma pädeva asutuse või kohtu poole? Kuidas elatise taotlemine toimub?

Ülalpidamiskohustuslase makstava elatise suuruse võivad pooled ise kokku leppida ja lepingusse kirja panna või see määratakse kindlaks kohtuotsusega.

Abielulahutuse menetlustes peab kohus sageli tegema otsuse ka endise abikaasa või lapse ülalpidamise kohta.

4 Kas elatise taotluse saab esitada lapse või sugulase (kui saab, siis millise astme sugulase) nimel?

Avalduse peab esitama ülalpidamist saama õigustatud isiku advokaat. Avalduse esitamine ilma advokaadita ei ole lubatud. Alaealisi lapsi esindab kohtus nende seaduslik esindaja (tavaliselt lapsevanem).

5 Kuidas leida pädev kohus, kui ma soovin asja kohtusse anda?

Riigisisene kohtualluvus

Mis puutub Madalmaade kohtute riigisisesesse pädevusse, siis ülalpidamisasjades on pädevaks esimese astme kohtuks kas hageja (hagejatest ühe) elukohajärgne esimese astme kohus või avalduses märgitud asjaomas(t)est pool(t)est ühe elukohajärgne kohus või kui ühel neist pooltest elukoht puudub, siis ühe poole tegeliku elukoha järgne kohus. Edasikaebuse võib esitada asjaomase kohtu asukohajärgsele apellatsioonikohtule.

Rahvusvaheline kohtualluvus Euroopa Liidus

Seoses ülalpidamiskohustusega Euroopa Liidus on alates 18. juunist 2011 kehtinud nõukogu 18. detsembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 4/2009 kohtualluvuse, kohaldatava õiguse, kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise ning koostöö kohta ülalpidamiskohustuste küsimustes. Määruses on sätestatud kohtu pädevust reguleerivad õigusnormid.

Ülalpidamiskohustuse määruse tuumaks on selle artikkel 3, mis sisaldab nelja võimalikku alust, millel rajaneb järgmiste kohtute pädevus:

• ülalpidamiskohustuslase hariliku viibimiskoha järgne kohus või
• ülalpidamist saama õigustatud isiku hariliku viibimiskoha järgne kohus või
• täiendavalt kohus, kes on pädev menetlema perekonnaseisu käsitlevaid kohtuasju (nt põlvnemine, abielu lahutamine), või
• samuti täiendavalt kohus, kes on pädev menetlema vanemlikku vastutust käsitlevaid kohtuasju.

Pooled võivad ka vastastikusel kokkuleppel valida kohtu teatavate asjakohaste tegurite alusel. Ülalpidamiskohustuse määruse kohaldamine ei eelda, et kostja harilik viibimiskoht asuks liikmesriigi territooriumil. Oluline pole ka poolte kodakondsus.

Kuna määruses sätestatud kohtualluvuse norme ei pea enam kohaldama ainult piiratud juhtumite suhtes, mille puhul on kostja harilik viibimiskoht ELis, on need Madalmaades alati kohaldatavad.

Rahvusvaheline kohtualluvus väljaspool Euroopa Liitu

Seoses Madalmaade kohtu rahvusvahelise pädevusega väljaspool Euroopa Liitu kehtib järgmine. Kui kostja elab väljaspool Euroopa Liitu, määratakse Madalmaade kohtu pädevus tsiviilkohtumenetluse seadustiku alusel. Seega on abielulahutusi menetlev Madalmaade kohus pädev tegema esialgseid otsuseid abielulahutuse või sellega kaasnevate nõuete kohta, näiteks elatise määramine või abieluaegse ühise kodu jätkuv kasutamine. Madalmaade kohus on pädev tegema otsust eraldi elatisnõude kohta ka juhul, kui:

• hageja või avalduses nimetatud üks huvitatud isik elab või mitu neist elavad Madalmaades;
• asi on muul põhjusel piisavalt seotud Madalmaade õigusruumiga;
• pooled on valinud Madalmaade kohtu või
• huvitatud isik ilmub kohtusse ega esita väiteid pädevuse puudumise kohta.

6 Kas ma pean asja kohtusse andmiseks kasutama vahendaja (nt advokaadi, kesk- või kohaliku asutuse jne) abi? Kui mitte, siis kuidas asja kohtusse andmine toimub?

Elatise määramise, muutmise või lõpetamise avalduse peab esitama advokaat. Advokaat esindab hagejat kohtuistungil. Advokaatide nimed ja aadressid on esitatud riikliku advokatuuri veebisaidil Leia advokaat – Madalmaade advokatuur.

Pöörduda võib ka pereadvokaatide ja -lepitajate seltsi poole, mille liikmed on muu hulgas spetsialiseerunud abielulahutuse ja ülalpidamise küsimustele. Samuti on nad pädevad lepitusmenetluses ja kõiges, mis sellega kaasneb.

7 Kas ma pean asja kohtusse andes tasuma lõive? Kui pean, siis kui suured need lõivud võivad olla? Kas ma saan taotleda menetluskulude katteks menetlusabi, kui mul ei ole piisavalt rahalisi vahendeid?

Kohtumenetluses tuleb kanda kohtumõistmisega seotud kulud. Seda tehakse kohtulõivu tasumisega. Lisanduvad veel advokaadi- ja kohtutäiturikulud.

Kui menetluspool ei ole võimeline tasuma (kõiki) advokaadikulusid, võib tal teatud tingimustel olla õigus saada tasuta õigusabi. Seda nimetatakse tasuta õigusabi juhtumiks. Osa kuludest tasub riik ja menetluspoolel on omaosalus. Selle suurus sõltub menetluspoole sissetulekust ja rahalistest vahenditest. Tasuta õigusabi annab õigusabiamet. Tasuta õigusabi peab õigusabiametilt taotlema advokaat.

Kui elatist käsitlevates kohtuasjades antakse tasuta õigusabi, vähendatakse ka kohtulõivu.

Õigus saada tasuta õigusabi kehtib ka rahvusvaheliste vaidluste puhul, st kui hageja elab väljaspool Madalmaid. Euroopa Liidus reguleerib seda direktiiv, millega parandatakse õiguskaitse kättesaadavust piiriüleste vaidluste korral. Tasuta õigusabi on võimalik taotleda tasuta õigusabi seaduse (Wet op de rechtsbijstand) artiklite 23A kuni 23K põhjal Haagis asuva õigusabiameti kaudu, kasutades direktiivile lisatud tüüpvormi, mis kehtib kõikides liikmesriikides.

8 Millise ülalpidamise viisi võib kohus määrata? Kuidas arvutatakse elatise summa? Kas kohtuotsust saab elukalliduse suurenemise või pereolude muutumise korral läbi vaadata? Kui saab, siis kuidas see toimub (kas on näiteks olemas automaatne indekseerimise süsteem vms)?

Lapse ja elukaaslase elatise määramise, muutmise või sellest loobumise avalduse saab esitada kohtule. Avalduse peab esitama advokaat.

Kohus võtab oma otsuses arvesse poolte vajadusi ja maksevõimet (rahalisi vahendeid). Kohtud on välja töötanud soovitused nende põhimõtete ühtseks praktiliseks rakendamiseks (õigusemõistmise veebisaidil avaldatud aruanne ülalpidamise kriteeriumide kohta). Nendel soovitustel ei ole seaduse jõudu ning kohtud ja menetlusosalised võivad neist üksikjuhtudel kõrvale kalduda.

Kohtuotsuse jaoks on olulised järgmised tulud ja kulud (loetelu ei ole ammendav):

• tööga teenitud sissetulek (töötasu või kasum füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemisest),
• stipendiumid,  
• pensionina või hüvitistena saadud sissetulek,
• üürimaksed,
• olemasolevad võimalused sissetuleku suurendamiseks (teenimisvõime),
• hüpoteeklaenu tagasimaksed ja intressid,
• muud struktuurilised igakuised kulud,
• kindlustusmaksed,
• rahalised kohustused muude isikute suhtes,
• mis tahes võlad ja nende tagasimaksmine. 

Elatise summa muutmine

Kokkulepet või kohtuotsust võib muuta hilisema otsusega, kui see ei vasta asjaolude muutumise tõttu enam seadusest tulenevatele kriteeriumidele. Pooled võivad omavahel kokku leppida ka uues elatise summas.

Seadusjärgne indekseerimine 

Justiitsministeerium määrab igal aastal kindlaks protsendimäära, mille alusel kohtu määratud või vastastikusel kokkuleppel makstavat elatist suurendatakse. Selle protsendimäära suurendamise ulatuse arvutamisel võtab justiitsministeerium arvesse palkade muutumist era- ja avalikus sektoris ning suundumusi teistes sektorites. Protsendimäär avaldatakse Madalmaade valitsuse ametlikus väljaandes.

Sellise elatiste automaatse kohandamise puhul kehtib mitu erandit. Menetluspool või kohus võib eirata seadusjärgset indekseerimist või määrata muu indekseerimismeetodi.

9 Kuidas ja kellele elatist makstakse?

Endiste abikaasade puhul makstakse elatist vahetult endisele abikaasale. Alaealiste laste puhul makstakse kohtu määratud elatist vahetult sellele vanemale, kes lapse eest hoolitseb. Noortele täiskasvanutele makstakse elatist otse.

10 Kui kohustatud isik (võlgnik) hoiab elatise maksmisest kõrvale, siis kuidas sundida teda makseid tegema?

Kui lapse ja/või elukaaslase ülalpidamiskohustus on kehtestatud kohtuotsuse alusel ja ülalpidamiskohustuslane elatist ei maksa, võib selle kohustuse täitmisele pöörata riikliku elatismaksete sissenõudmise büroo (the National Bureau for the Collection of Maintenance Payments, LBIO) kaudu, arvates elatise maha ülalpidamiskohustuslase töötasust või hüvitistest. Kohustuse võib täitmisele pöörata ka kohtutäitur (võimalik on ka muud liiki konfiskeerimine). Kohtuotsuse puudumisel tuleb asi anda kohtusse. Sellega seoses tuleks kaasata advokaat.

11 Palun kirjeldage lühidalt võimalikke piiranguid elatise maksmisel, eelkõige võlgniku kaitse eeskirju ning aegumis- ja igamistähtaegu teie täitesüsteemis.

Hüvitiste või töötasu arestimisel tuleb võtta arvesse arestivaba sissetuleku miinimumi.

Juhtumite suhtes, mille puhul ei ole makseid veel kohtuotsuse või kokkuleppega kindlaks määratud, kohaldatakse viieaastast aegumistähtaega.

Kui elatismaksed on juba kindlaks määratud, kohaldatakse ühiselt kokkulepitud, kuid tähtajaks tasumata jäänud elatismaksete suhtes viieaastast aegumistähtaega. Kohtuotsusega määratud elatise puhul on nõude täitmise aegumistähtaeg kakskümmend aastat.

12 Kas mind saab elatise sissenõudmisel abistada mõni organisatsioon või ametiasutus?

Kui võlgu ollakse lapse ja/või partneri elatismaksed, on selleks ametiasutuseks riiklik elatismaksete sissenõudmise büroo (LBIO) või võidakse kohustuse täitmisele pööramiseks määrata kohtutäitur.
Selleks peab ülalpidamist saama õigustatud isik andma LBIO-le volituse. Vajaduse korral võib LBIO jätkata sissenõudmist sundkorras sissenõudmisega. Näiteks võib LBIO arestida osa ülalpidamiskohustuslase töötasust, hüvitistest või kinnis-/vallasvarast.

Selleks peab ülalpidamist saama õigustatud isik andma LBIO-le volituse. Elatis peab olema määratud kohtumäärusega. Elatise maksmisega ei tohi olla LBIO kaasamise ajal viibitud rohkem kui kuus kuud (LBIO võib sisse nõuda rohkem kui kuus kuud tasumata elatise, kui kohtuotsus on tehtud selle kuue kuu jooksul ja kui on kehtestatud tagasiulatuv maksekohustus).

Vajaduse korral võib LBIO jätkata sissenõudmist sundkorras sissenõudmisega. Näiteks võib LBIO kohtutäituri abiga arestida osa ülalpidamiskohustuslase töötasust, hüvitistest või kinnis-/vallasvarast.

LBIO teenuste kasutamine on ülalpidamist saama õigustatud isikule tasuta. Sissenõudmistaotluse saamisel püütakse kõigepealt sissenõudmisega kaasnevaid kulusid vältida lepitamise ja/või selgitamise abil. See on tulemuslik peaaegu kolmveerandil juhtudest. Kui aga LBIO võtab sissenõudmise enda peale, peab ülalpidamiskohustuslane tasuma sissenõudmiskulud. LBIO võtab sissenõudmise eest tasu. See moodustab 15% igakuisest võlgnetavast summast ja võlgnetavast elatisest. Samuti nõutakse võlgnikult sisse täitmiskulud.

13 Kas (valitsus- või eraõiguslikud) organisatsioonid võivad teha võlgniku eest elatise täielikke või osalisi ettemakseid?

LBIO või kohtutäitur ei saa elatist ette maksta.

14 Kui mina elan asjaomases liikmesriigis, aga võlgniku alaline elukoht asub muus liikmesriigis:

14.1 Kas ma saan abi kõnealuse muu liikmesriigi ametiasutuselt või eraõiguslikult organisatsioonilt?

LBIO ülesannete hulka kuulub ka elatise rahvusvaheline sissenõudmine. Need ülesanded tulenevad õigusnormidest ja konventsioonidest, mille osalisriigiks Madalmaad on.

Madalmaad on 20. juunil 1956 New Yorgis sõlmitud ÜRO välisriigist ülalpidamise taotlemise konventsiooni (New Yorgi konventsioon) osalisriik. See konventsioon käsitleb vastastikust õigusabi, mille eesmärk on lihtsustada elatise sissenõudmist rahvusvahelistes juhtumites. New Yorgi konventsiooniga ühinenud riikides on selle rakendamine tehtud ülesandeks ühele või mitmele asutusele. Madalmaades on selleks LBIO.

Alates 1. augustist 2014 kehtib Euroopa Liidu liikmesriikide (Taanis ainult osaliselt) ja teiste osalisriikide vahel laste ja teiste pereliikmete elatise rahvusvahelise sissenõudmise 23. novembri 2007. aasta konventsioon. Haagi konventsioon asendab New Yorgi konventsiooni osalisriikidevahelistes suhetes selles ulatuses, milles nende kahe konventsiooni kohaldamisalad kattuvad. ELi liikmesriikide vaheliste suhete puhul on ülimuslik ülalpidamiskohustuse määrus (EÜ) nr 4/2009.

LBIO ja välisriikide asutuste kui keskasutuste endi tegevus on põhimõtteliselt tasuta. Määruse ja konventsiooni kohaldamisega seotud kulud kannab keskasutus ise. Keskasutus ei tohi taotlejalt nõuda muid kulusid, välja arvatud erimeetmete taotlemisest tulenevaid eraldi kulusid.

14.2 Kui saan, siis kuidas selle asutuse või organisatsiooniga ühendust võtta?

Madalmaade elanikud peavad võtma ühendust LBIOga:

Landelijk Bureau Inning Onderhoudsbijdragen (LBIO).

Postbus 8901
3009 AX Rotterdam

LBIO teenuste kasutamiseks tuleb esitada taotlusvorm. Vormi saab alla laadida LBIO veebisaidilt rubriigist „International maintenance allowance“ (rahvusvaheline elatis).

15 Kui mina elan muus liikmesriigis ja võlgnik asjaomases liikmesriigis:

15.1 Kas ma saan esitada taotluse otse asjaomase liikmesriigi ametiasutusele või eraõiguslikule organisatsioonile?

Välisriigis elava ülalpidamist saama õigustatud isiku taotlusel nõuab LBIO elatist sisse ka Madalmaades elavatelt ülalpidamiskohustuslastelt. Kui ülalpidamist saama õigustatud isik, kelle asukoht on muus liikmesriigis, soovib sisse nõuda elatist ülalpidamiskohustuslaselt, kelle elukoht on Madalmaades, saab ta tugineda konventsioonis ette nähtud süsteemile. Ülalpidamist saama õigustatud isik peab esitama taotluse oma riigi asutusele, kes võtab ühendust Madalmaade vastuvõtuasutusega (LBIO). Seejärel võtab vastuvõtuasutus vajalikud meetmed elatise sissenõudmiseks.

15.2 Kui saan, siis kuidas selle ametiasutuse või organisatsiooniga ühendust võtta ja missugust abi võidakse mulle osutada?

Kontaktandmed on esitatud vastuses küsimusele nr 14.2.

16 Kas asjaomane liikmesriik on alla kirjutanud 2007. aasta Haagi protokollile?

Jah.

17 Kui asjaomane liikmesriik 2007. aasta Haagi protokollile alla kirjutanud ei ole, siis missugust õigust kohaldatakse elatisnõude suhtes vastavalt tema rahvusvahelise eraõiguse normidele? Millised need normid on?

Ei kohaldata.

18 Milliste normidega tagatakse õiguskaitse kättesaadavus ELi siseste piiriüleste juhtumite korral (vastavalt ülalpidamiskohustuste määruse V peatüki struktuurile)?

Järgnev on oluline, et selgitada sätteid tõhusa juurdepääsu ja tasuta õigusabi kohta ülalpidamiskohustuse määruse (ja elatist käsitleva konventsiooni) alusel Madalmaade õiguses.

LBIO tegutses juba enne määruse ja konventsiooni jõustumist vastuvõtva ja edastava asutusena New Yorgi konventsiooni kohastes menetlustes ning viib vastuvõtva asutusena läbi menetlusi välismaiste taotlejate kasuks. Vastavalt New Yorgi konventsiooni artiklile 6 võtab LBIO kui vastuvõttev asutus kõik vajalikud meetmed, et tagada sissenõudmine õigustatud isiku nimel. LBIO tegutseb rahvusvahelistes ülalpidamismenetlustes menetlusosalisena enda nimel. LBIO ei nõua taotluse menetlemisel kohtulõivu. LBIO ei nõua välismaiselt taotlejalt menetluskulude tasumist. Konventsiooni artikli 14 lõiget 3 ja määruse artikli 44 lõiget 3 võib kohaldada kooskõlas New Yorgi konventsiooni alusel kehtiva tavaga. Taotleja saab tõepoolest algatada menetluse ilma õigusabita (st ilma õigusabi andja poolse esindajata), sest keskasutus, LBIO, osutab ise tasuta vajalikke teenuseid.

19 Milliseid meetmeid on asjaomane liikmesriik võtnud, et tagada ülalpidamiskohustuste määruse artiklis 51 loetletud toimingute elluviimine?

Riikliku elatismaksete sissenõudmise büroo seaduse (Wet LBIO) alusel on LBIO-l piisavad võimalused ülalpidamiskohustuse määruse artiklis 51 sätestatud ülesannete täitmiseks.

Muu hulgas reguleerib seadus mitmete asutuste ja talituste kohustust anda LBIO-le tasuta teavet oma ülesannete täitmiseks keskasutusena.

 

See veebileht on osa portaalist „Teie Euroopa“.

Sooviksime teilt tagasisidet selle kohta, kui kasulikuks peate sellel esitatud teavet.