1 Maksekäsumenetluse olemasolu
1.1 Menetluse kohaldamisala
Jah. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Zivilprozessordnung) paragrahviga 688 jj on ette nähtud maksekäsumenetlus (Mahnverfahren) nõuete täitmise tagamiseks lihtsustatud korras.
1.1.1 Milliste nõuete puhul võib seda kohaldada (nt ainult rahaliste, lepinguliste vm nõuete puhul)?
Seda menetlust kasutatakse siis, kui maksenõue on seotud eurodes väljendatud kindlaksmääratud summaga.
Seda ei saa siiski kasutada järgmistel juhtudel:
- nõuded, mis tulenevad sellisest tarbijakrediidi lepingust, mille intressimäär on baasmäärast üle 12 protsendipunkti suurem;
- nõuded, mis sõltuvad selliste kohustuste täitmisest, mis on veel täitmata;
- kui maksekäsk tuleks edastada avaliku teadaandena, sest vastustaja aadress on teadmata.
1.1.2 Kas nõude väärtusele on kehtestatud ülemmäär?
Nõude summale ei ole ülempiiri kehtestatud.
1.1.3 Kas kõnealuse menetluse kasutamine on vabatahtlik või kohustuslik?
Maksekäsumenetluse kasutamine on võlausaldaja jaoks vabatahtlik. Võlausaldaja võib valida selle menetluse ja tavapärase kohtumenetluse vahel.
1.1.4 Kas kõnealust menetlust saab kasutada ka siis, kui kostja elab mõnes muus liikmesriigis või kolmandas riigis?
Põhimõtteliselt võib Saksamaa maksekäsumenetlust kasutada ka juhul, kui vastustaja on mõne teise liikmesriigi või kolmanda riigi resident. Tuleb siiski märkida, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku paragrahvi 688 lõikes 3 on sätestatud, et selliste juhtumite korral, kus maksekäsk tuleks kätte toimetada välisriigis, võib maksekäsumenetlust kasutada üksnes juhul, kui see on ette nähtud kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist käsitleva seadusega (Anerkennungs- und Vollstreckungsausführungsgesetz) või välisriigist elatise sissenõudmist käsitleva seadusega (Auslandsunterhaltsgesetz) või juhul, kui maksekäsk toimetatakse kätte mõnes ELi liikmesriigis. ELi liikmesriikide kõrval on maksekäsumenetlus lubatud ka juhul, kui maksekäsk toimetatakse kätte Islandil, Norras, Šveitsis või Iisraelis.
1.2 Pädev kohus
Maksekäsumenetlus kuulub selle jaoskonnakohtu (Amtsgericht, esimese astme kohus) ainupädevusse, kellel on avalduse esitaja suhtes üldine pädevus. See määratakse kindlaks füüsilise isiku elukoha või juriidilise isiku registrijärgse asukoha alusel. Siiski on kõigis Saksamaa liidumaades loodud kesksed kohtud maksekäsuasjade menetlemiseks (www.mahngerichte.de). See tähendab, et selliste menetlustega seotud pädevus on koondatud liidumaa mitmesse või siis ainult ühte esimese astme kohtusse. Sellistel juhtudel on avalduse esitaja jaoks üldise pädevusega kohus tema elukohajärgne maksekäsuasjade menetlemise keskne kohus.
Juhul kui avalduse esitajal ei ole Saksamaal ühtegi üldise kohtualluvuse kohta, on ainupädevus Berliinis asuval Weddingi jaoskonnakohtul. Juhul kui vastustaja ei asu üldise kohtualluvuse alusel ühegi Saksamaa kohtu tööpiirkonnas, on asja pädev menetlema see jaoskonnakohus, kes oleks pädev läbi viima tavamenetlust kohtu sisulist pädevust arvesse võtmata (tavaliselt on jaoskonnakohtutel sisuline pädevus üksnes kuni 5000 euro suurust summat hõlmavate vaidluste korral). Ka sellisel juhul võib mõnel liidumaal olla ette nähtud keskne kohus maksekäsuasjade menetlemiseks.
1.3 Vorminõuded
1.3.1 Kas tüüpvormi kasutamine on kohustuslik? (Kui on, siis kust selle vormi saab?)
Kui deklaratsiooni või avalduse esitamiseks on olemas tüüpvorm, tuleb seda kasutada. Tüüpvormid on olemas näiteks maksekäsu ja täitmismääruse tegemise ja uuesti kättetoimetamise jaoks.
Automatiseeritud maksekäsumenetlust kasutatakse kõigis liidumaades. Sellisel juhul võib avaldused esitada kas valmistrükitud pabervormil või elektroonilist andmevahetust kasutades. Mitu tarkvaraarendajat pakuvad tarkvaraprogramme avalduste elektrooniliseks esitamiseks automatiseeritud maksekäsumenetluse raames. Kõigis jaoskonnakohtutes on samuti võimalik esitada veebipõhiseid avaldusi.
Maksekäsumenetlustes kasutatavaid valmistrükitud pabervorme saab osta kirjatarvete kauplustest või internetist.
1.3.2 Kas advokaadi kaasamine on kohustuslik?
Ei, õigusesindaja kasutamine ei ole nõutav.
1.3.3 Kui üksikasjalikult tuleb nõuet põhjendada?
Nõude aluseid ei ole vaja üksikasjalikult kirjeldada. Esitada on vaja üksnes nõude lühikirjeldus ja täpne nõutav rahasumma. Selleks tuleb täita vastavad lahtrid maksekäsumenetluse jaoks ettenähtud valmistrükitud vormil. Põhinõue ja kõik kõrvalnõuded tuleb loetleda eraldi.
1.3.4 Kas vaidlusaluse nõude kohta tuleb esitada kirjalikke tõendeid? Kui jah, siis millised dokumendid on tõendina vastuvõetavad?
Esitatud nõudeid kinnitavaid dokumentaalseid tõendeid ei ole vaja esitada.
1.4 Taotluse rahuldamata jätmine
Maksekäsu tegemise avaldus lükatakse tagasi, kui maksekäsumenetlus ei ole vastuvõetav, kui avalduse saanud kohtul puudub asjas pädevus või kui maksekäsu saamise avaldus ei vasta vorminõuetele. Avaldus lükatakse tagasi ka siis, kui maksekäsu saab väljastada üksnes nõude osa kohta. Enne maksekäsu tegemisest keeldumist tuleb avalduse esitaja ära kuulata.
Enne maksekäsu väljastamist ei uuri kohus seda, kas nõue on tegelikkuses põhjendatud.
1.5 Edasikaebamine
Maksekäsu väljastamisest keeldumist ei saa üldjuhul vaidlustada. Viivitamatu vastuväite (sofortige Beschwerde) esitamine on võimalik ainult juhul, kui avaldus esitati üksnes masinloetaval kujul ja see lükati tagasi põhjusel, et vormi ei saa elektrooniliselt töödelda. Praktikas seda võimalust siiski laialdaselt ei kasutata.
1.6 Vastuväide
Kui maksekäsk väljastatakse ja toimetatakse vastustajale kätte, on vastustajal selle vaidlustamiseks aega kaks nädalat alates kättetoimetamisest. Pärast nimetatud tähtaja möödumist esitatud vastuväide on siiski kehtiv juhul, kui ei ole väljastatud täitmismäärust. Lisaks käsitatakse hilinenult esitatud vastuväidet täitmismääruse vaidlustamisena.
Maksekäsu kättetoimetamisel antakse vastustajale valmistrükitud vorm, mille abil ta saab esitada vastuväite. Selle valmistrükitud vormi kasutamine on siiski vabatahtlik. See tähendab, et vastuväite võib esitada ka muus vormis. Ainus vorminõue on see, et vastuväide tuleb esitada kirjalikult.
1.7 Vastuväite esitamise tagajärjed
Kui vastustaja vaidlustab nõude õigeaegselt, ei tohi täitmismäärust väljastada ja maksekäsu aluseks olevat nõuet ei saa täitmisele pöörata. Asja suhtes ei alustata tavapärast kohtumenetlust seejärel siiski automaatselt. Selleks tuleb esitada sõnaselge avaldus tavapärase kohtumenetluse alustamiseks. Asjaomase avalduse võib esitada maksekäsumenetluse raames kas avalduse esitaja või vastustaja. Avalduse esitaja võib otsustada esitada sellise avalduse niipea, kui ta saab vastuväitest teada, ning ta võib selle ennetava abinõuna lisada juba maksekäsule.
1.8 Vastuväite esitamata jätmise tagajärjed
1.8.1 Mida tuleb teha, et saada täitmisele pööratav kohtulahend?
Avalduse alusel väljastab kohus täitmismääruse. Avaldust ei saa esitada enne vaidlustamiseks ette nähtud tähtaja möödumist; avaldus peab sisaldama deklaratsiooni selle kohta, kas ja milliseid makseid on maksekäsu alusel tehtud. Kui maksed on tehtud osaliselt, peab avalduse esitaja nõude summat vastavalt vähendama.
1.8.2 Kas kõnealune kohtulahend on lõplik või on kostjal veel võimalik lahend edasi kaevata?
Täitmismäärus on võrdväärne ajutiselt täitmisele pööratava tagaselja tehtud kohtuotsusega. Vastuväite võib esitada kahe nädala jooksul alates määruse kättetoimetamisest.