1 Maksekäsumenetluse olemasolu
Maksekäsumenetlust on kirjeldatud uues tsiviilkohtumenetluse seadustikus (artiklid 1014–1025), mis jõustus 15. veebruaril 2013.
1.1 Menetluse kohaldamisala
1.1.1 Milliste nõuete puhul võib seda kohaldada (nt ainult rahaliste, lepinguliste vm nõuete puhul)?
Maksekäsumenetlust kohaldatakse kindlatele, kindlasummalistele ja tasumisele kuuluvatele nõuetele, mis kujutavad endast maksekohustusi tsiviillepingu alusel (kaasa arvatud töötaja ja hankija vahelised lepingud) ning on kindlaks määratud dokumendis või kehtestatud põhikirja, määruse või muu dokumendiga ja mida pooled on tunnustanud allkirjaga või muul õiguslikult vastuvõetaval viisil. See ei hõlma maksejõuetusmenetluses pankrotivara suhtes esitatud nõudeid.
1.1.2 Kas nõude väärtusele on kehtestatud ülemmäär?
Ei.
1.1.3 Kas kõnealuse menetluse kasutamine on vabatahtlik või kohustuslik?
Maksekäsumenetlus on vabatahtlik ja huvitatud pool võib esitada kohtule avalduse kooskõlas üldise õigusega.
Maksekäsumenetlus on erimenetlus, mis on üldise õigusega ettenähtust palju lihtsam ja võimaldab võlausaldajal saada täitedokument tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatust erinevatel tingimustel.
Kui võlgniku vastuväide maksekäsu suhtes on põhjendatud, võib kohus võlausaldaja avalduse lõpliku otsusega rahuldamata jätta.
Võlausaldaja võib hagi üldise õiguse alusel esitada juhul, kui: kohus jätab maksekäsu avalduse rahuldamata; kohus väljastab maksekäsu vaid teatavate nõuete suhtes (sel juhul on võimalik esitada hagi üldise õiguse alusel, et kohustada võlgnikku maksma ära ülejäänud võlg) või maksekäsk on tühistatud.
1.1.4 Kas kõnealust menetlust saab kasutada ka siis, kui kostja elab mõnes muus liikmesriigis või kolmandas riigis?
Jah. Uues tsiviilkohtumenetluse seadustikus ei tehta vahet kostja elukoha järgi ning maksekäsumenetlust kohaldatakse olenemata sellest, kas kostja elab teises liikmesriigis või kolmandas riigis.
1.2 Pädev kohus
Maksekäsu avalduse võib esitada kohtule, kes on pädev asja esimeses astmes arutama. Maksekäsu korral kontrollib kohtunik kohtu pädevust omal algatusel.
Maksekäsu avalduste menetlemise pädevus määratakse kindlaks kooskõlas kohtute pädevust käsitlevate üldeeskirjadega.
Nõuded, mille hinnatav rahaline väärtus on kuni 200 000 Rumeenia leud, kuuluvad esimese astme kohtute pädevusse. Nõuded, mille hinnatav rahaline väärtus on vähemalt 200 000 Rumeenia leud, kuuluvad apellatsioonikohtute pädevusse.
Maksekäsu erimenetlusega seotud pädevusnormi täiendavad väärtusel põhinevad pädevuse üldeeskirjad.
1.3 Vorminõuded
1.3.1 Kas tüüpvormi kasutamine on kohustuslik? (Kui on, siis kust selle vormi saab?)
Näidis-/tüüpvormi ei ole, kuid võlausaldaja esitatav avaldus peab vastama minimaalsetele vorminõuetele ja sisaldama teatavaid üksikasju, nimelt: võlausaldaja nimi ja aadress või, kui see on asjakohane, ärinimi ja registreeritud tegevuskoht; füüsilisest isikust võlgniku korral nimi ja aadress; juriidilisest isikust võlgniku korral ärinimi ja registreeritud tegevuskoht ning, kui see on asjakohane, äriregistri või juriidiliste isikute registri kood, maksunumber ja pangakonto; maksmisele kuuluvad summad; asjaolud ja maksekohustuste õiguslikud alused, nende kehtimise ajavahemik, maksetähtaeg ja muud elemendid, mida on vaja nõude kindlaksmääramiseks.
Samuti peab avaldus sisaldama lepingut või muud dokumenti, kus on esitatud tasumisele kuuluvad summad, ning ka tõendit maksekäsu võlgnikule kättetoimetamise kohta. Võlausaldaja peab maksekäsu võlgnikule kätte toimetama kohtutäituri kaudu või saatma selle väljastusteatega ja deklareeritud sisuga tähtkirjana, kusjuures võlgnik on kohustatud tasuma võlgnetava summa 15 päeva jooksul alates teate kättesaamisest. Maksekäsuga peatub aegumistähtaeg.
Kummalegi poolele saadetakse koopia avaldusest ja sellele lisatud dokumentidest ning ühe koopia saab kohus.
1.3.2 Kas advokaadi kaasamine on kohustuslik?
Ei, advokaadi kaudu esindamine ei ole nõutav, kuid on soovitatav.
1.3.3 Kui üksikasjalikult tuleb nõuet põhjendada?
Avalduse miinimumsisu on ette nähtud seadusega. Võlausaldaja peab märkima järgmise: nõutav summa, asjaolud ja maksekohustuste õiguslikud alused, nende kehtimise ajavahemik, maksetähtaeg ja muud elemendid, mida on vaja nõude kindlaksmääramiseks.
Kui pooled ei ole kindlaks määranud viivisintressi määra, kohaldatakse Rumeenia Panga kehtestatud viiteintressimäära. Poolaasta esimesel kalendripäeval kehtivat viitemäära kohaldatakse kogu poolaasta jooksul. Nõude alusel tekivad intressid järgmiselt:
- töötajate vaheliste lepingute puhul alates kuupäevast, millal jõudis kätte nõude maksetähtaeg;
- töötajate ja hankija vahel sõlmitud lepingute puhul, millega ei kaasne vajadust teavitada võlgnikku maksetähtaja ületamisest: kui lepingus oli sätestatud maksetähtpäev, siis alates sellele järgnenud päevast; kui lepingus ei olnud maksetähtpäeva sätestatud, siis 30 päeva möödudes pärast seda, kui võlgnik arve kätte sai, või kui see on küsitav, siis 30 päeva möödudes pärast kaupade vastuvõtmist või teenuste osutamist, või kui maksekäsk toimetati kätte enne kaupade/teenuste vastuvõtmist, siis 30 päeva möödudes pärast kaupade vastuvõtmist / teenuste osutamist; kui seaduse või lepingu alusel on nõutav vastuvõtu- või kontrollimenetlus, mis võimaldab kinnitada asjaomaste kaupade või teenuste vastavust nõuetele, ja võlgnik sai arve või maksekäsu kätte kõnealusel kuupäeval või enne seda, siis 30 päeva möödudes alates sellest kuupäevast;
- muudel juhtudel alates kuupäevast, millal võlgniku makse tunnistati või tunnistatakse õiguspäraselt maksetähtaja ületanuks.
Võlausaldaja võib nõuda täiendavat kahjuhüvitist kõikide kulude eest, mis tekkisid summade sissenõudmisel seetõttu, et võlgnik jättis oma kohustused õigeaegselt täitmata.
1.3.4 Kas vaidlusaluse nõude kohta tuleb esitada kirjalikke tõendeid? Kui jah, siis millised dokumendid on tõendina vastuvõetavad?
Jah, avaldus peab sisaldama lepingut või muud dokumenti, kus on esitatud maksmisele kuuluvad summad (arve, kassatšekk, käsitsi kirjutatud kviitung vms). Avaldusele tuleb lisada maksekäsu võlgnikule kättetoimetamise tõend, vastasel juhul tunnistatakse see vastuvõetamatuks.
Avalduse kohta otsuse tegemiseks kutsub kohtunik pooled kiirmenetlusi käsitlevate sätete alusel kohtusse, et saada selgitusi ja täpsustusi, nõuda võlgnikult tasumisele kuuluva summa maksmist või tagada, et pooled jõuaksid kokkuleppele makseviiside osas. Kohtukutse toimetatakse pooltele kätte kümme päeva enne kohtuistungi kuupäeva. Võlgnikule kättetoimetatavale kohtukutsele tuleb nõude tõendina lisada võlausaldaja avalduse ja sellele lisatud dokumentide ärakirjad. Kohtukutses tuleb märkida, et võlgnik peab võimaliku vastuväite esitama vähemalt kolm päeva enne kohtuistungi kuupäeva; seejuures täpsustatakse, et kui vastuväiteid ei esitata, võib kohus asja asjaolusid arvesse võttes lugeda, et võlgnik tunnustab võlausaldaja nõudeid. Nõude esitajale vastuväidet ei edastata ning ta saab selle sisust teada kohtutoimikust.
Kui võlausaldaja kinnitab, et on tasumisele kuulunud summa kätte saanud, kinnitab kohus seda lõppotsuses ja kuulutab asja lõpetatuks. Kui võlausaldaja ja võlgnik on jõudnud makse küsimuses kokkuleppele, võtab kohus selle asjaolu teadmiseks ja väljastab nõusolekukorralduse. See korraldus on lõplik ja kujutab endast täitekorraldust.
Kui kohus on avaldust esitatud dokumentide ja poolte deklaratsioonide alusel kontrollinud ja leidnud, et võlausaldaja nõuded on põhjendatud, annab ta välja maksekäsu, milles on märgitud summa ja maksetähtaeg. Kui kohus leiab pärast kohtuasja tõendite läbivaatamist, et võlausaldaja nõuetest on põhjendatud ainult osa, annab ta maksekäsu välja ainult selle osa kohta ning määrab samamoodi kindlaks maksetähtaja. Sellistel juhtudel võib võlausaldaja esitada hagi üldise õiguse alusel, et kohus kohustaks võlgnikku tasuma ülejäänud osa võlast. Maksetähtaeg on vähemalt kümme päeva ega ületa 30 päeva alates maksekäsu kättetoimetamise päevast. Kohtunik ei määra teist maksetähtaega, välja arvatud juhul, kui pooled on sellega nõustunud. Maksekäsk antakse kohal viibivatele pooltele või toimetatakse igale poolele kätte võimalikult kiiresti, kooskõlas seadusega.
Kui võlgnik ei vaidlusta nõuet vastuväite esitamisega, antakse maksekäsk välja hiljemalt 45 päeva jooksul alates avalduse esitamise kuupäevast. Selle tähtaja sisse ei arvestata ajavahemikku, mis on vajalik menetlusdokumentide kättetoimetamiseks, ega võlausaldaja (sh avalduse muutmise või täiendamise) tõttu tekkinud viivitusi.
1.4 Taotluse rahuldamata jätmine
Kui võlgnik nõude vaidlustab, kontrollib kohus, kas vaidlustamine on põhjendatud, võttes aluseks kohtutoimikus olevad dokumendid ning poolte esitatud selgitused ja täpsustused. Kui võlgniku vastuväited on põhjendatud, jätab kohus võlausaldaja avalduse rahuldamata ning teeb selleks asjakohase otsuse. Kui võlgniku esitatud sisulised vastuväited on seotud selliste tõendite läbivaatamisega, mida nimetatud ei ole, ja need tõendid oleksid vastuvõetavad tavalises tsiviilkohtumenetluses, siis vastavalt seadusele ei rahulda kohus võlausaldaja avaldust maksekäsu väljaandmiseks ning teeb selleks asjakohase otsuse. Teise võimalusena võib võlausaldaja esitada hagi üldise õiguse alusel.
1.5 Edasikaebamine
Võlgnik võib esitada avalduse maksekäsu tühistamiseks 10 päeva jooksul alates kättetoimetamisest või teavitamisest. Sama ajavahemiku jooksul võib võlausaldaja esitada ka tühistamisavalduse maksekäsu väljaandmisest keeldumise ja osalise maksekäsu suhtes. Tühistamisavalduses võidakse tugineda ainult maksekäsu väljaandmise nõuete mittetäitmisele ja kui see on asjakohane, siis põhjustele, mis on kohustuse lõppemise aluseks pärast maksekäsu väljaandmist. Tühistamisavalduse kohta teeb otsuse maksekäsu välja andnud kohus kahest kohtunikust koosnevas täiskoosseisus. Kõnealune avaldus ei peata täitmist. Peatamist võidakse siiski võimaldada võlgniku taotlusel, kuid ainult pärast tagatisraha maksmist, mille summa määrab kindlaks kohus. Kui asja menetlev kohus rahuldab tühistamisavalduse kas täielikult või osaliselt, tühistab ta maksekäsu kas täielikult või osaliselt ja teeb lõpliku otsuse.
Kui võlausaldaja on esitanud tühistamisavalduse ja pädev kohus on selle rahuldanud, teeb kohus lõpliku otsuse, millega antakse välja maksekäsk.
Tühistamisavalduse rahuldamata jätmise otsus on lõplik.
Muudetud määruse (EÜ) nr 1896/2006 alusel esitatud Euroopa maksekäsu avaldusi menetleb kohus, kes on pädev asja esimeses astmes arutama. Määruse artiklis 20 sätestatud tingimustel ja tähtaja jooksul esitatavad läbivaatamistaotlused kuuluvad selle kohtu pädevusse, kelle otsust vaidlustatakse; see kohus teeb taotluse kohta otsuse kahest kohtunikust koosnevas täiskoosseisus. (Valitsuse erakorraline korraldus nr 119/2006 teatavate meetmete kohta, mis on vajalikud konkreetsete ühenduse määruste rakendamiseks alates Rumeenia Euroopa Liiduga ühinemise päevast (heaks kiidetud seadusega nr 191/2007 muudetud redaktsioonis), artikkel I^9).
1.6 Vastuväide
Uue tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 1025 lõike 2 kohaselt võib huvitatud pool esitada maksekäsu täitmise peale apellatsioonkaebuse üldise õiguse alusel.
Uue tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 637 lõike 1 kohaselt saab täitekorraldusena käsitatava otsuse võlausaldaja vastutusel täitmisele pöörata üksnes juhul, kui otsust on võimalik vaidlustada tavalise edasikaebamise või kõrgema astme kohtule apellatsioonkaebuse esitamise teel; kui korraldust hiljem muudetakse või see kehtetuks tunnistatakse, võib võlausaldajal olla õiguslik kohustus võlgniku õigused kas täielikult või osaliselt taastada, olenevalt olukorrast.
1.7 Vastuväite esitamise tagajärjed
Uue seadustiku artiklis 720 on sätestatud, et kui kohus rahuldab täitmise peale esitatud apellatsioonkaebuse, teeb ta vastavalt selle sisule ja asjaoludele muudatused vaidlustatud täitmisaktis või tunnistab selle kehtetuks, annab korralduse täitmine tühistada või lõpetada või tühistab täitekorralduse või täpsustab seda. Kui kohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata, võidakse kaebuse esitajalt nõuda hüvitist täitmisel tekkinud viivitusest põhjustatud kahju eest, samuti määrata trahv, kui kaebus esitati pahausklikult.
Lõplik otsus apellatsioonkaebuse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta edastatakse omal algatusel ja viivitamata ka kohtutäiturile.
Kui apellatsioonkaebus rahuldatakse, peab kohtutäitur järgima kohtu võetud või määratud meetmeid.
1.8 Vastuväite esitamata jätmise tagajärjed
Uue tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 1025 lõike 2 kohaselt on maksekäsk täidetav ka siis, kui selle suhtes on esitatud tühistamisavaldus, ning sellel on res judicata jõud seni, kuni kaebuse kohta tehakse otsus. Kui tühistamisavaldust ei ole esitatud või tühistamisavaldus jäetakse rahuldamata, muutub maksekäsk lõplikuks.
1.8.1 Mida tuleb teha, et saada täitmisele pööratav kohtulahend?
Maksekäsk on täidetav ka siis, kui selle suhtes on esitatud tühistamisavaldus, ning sellel on res judicata jõud seni, kuni tühistamisavalduse kohta tehakse otsus. Kõnealune avaldus ei peata täitmist. Peatamist võidakse siiski võimaldada võlgniku taotlusel, kuid ainult pärast tagatisraha maksmist, mille summa määrab kindlaks kohus. Kui võlgnik ei ole tühistamisavaldust esitanud või tühistamisavaldus jäetakse rahuldamata, muutub maksekäsk lõplikuks. Kui asja menetlev kohus nõustub maksekäsu tühistamise avaldusega, teeb ta lõpliku otsuse, millega antakse välja maksekäsk.
Otsuse täitmise tagamiseks kooskõlas uue seadustiku artikliga 666 palub kohtutäitur otsuse teinud kohtul pärast täitmisavalduse registreerimist täitmine heaks kiita. Kohus menetleb täitmise heakskiitmise taotlust ja teeb otsuse kinnisel istungil, kuhu pooli ei kutsuta.
Kui täitmine on heaks kiidetud, saab võlausaldaja paluda heakskiitmist taotlenud kohtutäituril kasutada kõiki seaduslikke täitmismeetodeid võlausaldaja õiguste teostamiseks.
Kohus võib keelduda täitmist heaks kiitmast ainult juhul, kui: täitmisavaldus kuulub mõne muu täitevasutuse pädevusse kui see asutus, keda teavitati; tema otsus või – olenevalt asjaoludest – dokument ei kujuta endast seaduse kohaselt täitmisele pööratavat korraldust; dokument (v.a kohtuotsus) ei vasta kõigile seaduse kohastele vorminõuetele või muudele nõuetele konkreetsetes õiguses sätestatud asjades; nõue pole kindel, kindlasummaline ega tasumisele kuuluv; võlgnik on täitemeetmete suhtes puutumatu; korraldus sisaldab sätteid, mille täitmist ei ole võimalik tagada; esineb muid õiguslikke takistusi.
Otsust, millega kohus rahuldab täitmise heakskiitmise taotluse, ei saa edasi kaevata, kuid see võidakse uuesti läbi vaadata täitmise peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlemisel. Otsuse jätta taotlus rahuldamata saab edasi kaevata vaid võlausaldaja (15 päeva jooksul alates otsuse kättesaamist).
Uue tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklite 712, 718, 719 ja 720 kohaselt saavad täitmisotsuseid, kohtutäituri tehtud otsuseid ja mis tahes täitmisakte edasi kaevata isikud, keda nende kohaldamine mõjutab või kahjustab. Apellatsioonkaebuse kohta tehtud otsuse saab vaidlustada üksnes apellatsioonkaebuse esitamisega kõrgema astme kohtule.
Pädev kohus võib huvitatud poole taotluse alusel ja üksnes põhjendatud asjaoludel täitmise peatada, kuni täitmise peale esitatud apellatsioonkaebuse või muu täitmistaotluse kohta on tehtud otsus.
Kui kohus täitmise peale esitatud apellatsioonkaebuse rahuldab, muudab ta vaidlustatud täitmisakti või tühistab selle, annab korralduse täitmine tühistada või lõpetada või tühistab täitekorralduse või täpsustab seda.
Kui kohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata, võidakse kaebuse esitajalt nõuda hüvitist täitmisel tekkinud viivitusest põhjustatud kahju eest, samuti määrata trahv, kui kaebus esitati pahausklikult.
Lõplik otsus apellatsioonkaebuse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta edastatakse omal algatusel ja viivitamata ka kohtutäiturile.
Kui apellatsioonkaebus rahuldatakse, peab kohtutäitur järgima kohtu võetud või määratud meetmeid.
1.8.2 Kas kõnealune kohtulahend on lõplik või on kostjal veel võimalik lahend edasi kaevata?
Vt vastus küsimusele 1.8.1.