Kellega ma pean abi ja toetuse saamiseks ühendust võtma, kui ma olen kuriteoohver?
Föderaalne justiitsiminister on sõlminud kriminaalmenetluse seadustiku (Strafprozessordnung) paragrahvi 66b lõike 3 alusel lepingud asjakohaste organisatsioonidega, kes pakuvad seadustiku paragrahvi 66b lõikes 1 osutatud isikutele abi pärast seda, kui nad on kontrollinud, et seaduses sätestatud tingimused on täidetud. Nende organisatsioonide kontaktid leiab, klõpsates järgmisel lingil (organisatsioonid on rühmitatud liidumaade (Bundesland) kaupa): ohvriabiorganisatsioonid
ohvriabitelefon
Sotsiaalhoolekandeamet (Sozialministeriumservice): 0043 158831 ja üldine ohvriabitelefon: 0800 112 112 (sellega saab ühendust ka Euroopa ohvriabitelefoni numbril 116 006)
Kas ohvriabi on tasuta?
Jah.
Millist abi võin ma saada riiklikelt ametiasutustelt?
Kuriteoohver saab rahalist hüvitist ohvritele hüvitise maksmist käsitleva seaduse alusel (Verbrechensopfergesetz (VOG)), föderaalne ametlik väljaanne (BGBl.) 288/1972).
Selle seaduse kohaselt on hüvitise maksmise kord kõigi taotlejate jaoks (Austria kodanikud ja välisriikide kodanikud) üks ja sama. Tegemist on haldusmenetlusega, mille käigus ametiasutus peab tuvastama asjakohased faktid ja tegema taotletud teenuste kohta otsuse. Taotleja on kohustatud tegema menetluse raames koostööd ja esitama vajaliku teabe (sh tekitatud kahju tuvastamiseks).
Taotlus tuleb esitada föderaalsele sotsiaalhoolekandeametile, kes teeb ka taotluse kohta otsuse.
Millist abi võin ma saada valitsusvälistelt organisatsioonidelt?
Õigus psühhosotsiaalsele ja õigusabile on järgmistel isikutel:
- vägivallateo või seksuaalkuriteo ohvrid, isikud, kes on seisnud silmitsi tõsise ohuga, või isikud, kelle sõltuvust teisest isikust on tahtliku kuriteo toimepanekul ära kasutatud;
- kuriteo tagajärjel surnud isiku abikaasa, elukaaslane, esimese astme sugulane, vend, õde või muu ülalpeetav ning muu isik, kes on olnud oma lähedase surma tunnistajaks;
- terrorikuritegude ohvrid;
- tüüpilise veebipõhise vaenukuriteo ohvrid. Selline kuritegu on näiteks ahistav jälitamine, pidev ahistamine telekommunikatsioonivahendite või IT-süsteemi abil (küberahistamine) ja kuriteole kihutamine. Samuti kuuluvad siia sellised süüteod nagu au teotamine, juba põhjendamatuks tunnistatud kuriteos süüdistamine, solvamine ja laim, kui on põhjust eeldada, et tegu pandi toime telekommunikatsioonivahendite või IT-süsteemi abil;
- alaealised isikud, kes on olnud tunnistajaks oma sotsiaalses ümbruses toime pandud vägivallakuritegudele (perevägivald, laste vastu suunatud vägivald).
Nendele ohvritele tuleb pakkuda taotluse korral psühhosotsiaalset tuge ja õigusabi, kui see on vajalik ohvri menetlusõiguste kaitsmiseks, võttes võimalikult suurel määral arvesse ohvri isiklikku kaasatust. Sellise abi vajalikkust hindavad ohvriabiorganisatsioonid. Alla 14aastasel seksuaalkuriteo ohvril on alati õigus saada psühhosotsiaalset tuge.
PSÜHHOSOTSIAALNE TUGI
Psühhosotsiaalse toe pakkumisel valmistatakse ohver ette menetlusega kaasnevaks psühholoogiliseks stressiks, tal aidatakse toime tulla oma emotsioonidega (ärevus, meeleheide, mure, viha) ning teda saadetakse eeluurimise või kohtumenetluse raames toimuvatel ärakuulamistel.
ÕIGUSABI
Õigusabi eesmärk on aidata ohvril kasutada kriminaalmenetluses oma õigusi. See on eriti kasulik ja vajalik, kui konkreetsed asjaolud annavad alust arvata, et ohvri õigusi ei austata menetluse käigus piisavalt. Kui ohver on kandnud kuriteo tagajärjel kahju, võib advokaat nõuda ohvri nimel (kui ohvril on tsiviilhageja staatus) hüvitist (nt mittevaralise kahju eest).