1 Tõendamiskohustus
Peamine õiguslik alus: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Codul de procedură civilă) artiklid 249–365.
1.1 Millised on tõendamiskohustust reguleerivad normid?
Menetluse käigus esitatud väidet peab tõendama selle esitanud pool, välja arvatud seaduses sõnaselgelt sätestatud juhtudel. Hageja peab oma nõuet tõendama. Kostja menetlusalaste vastuväidete puhul on tõendamiskohustus kostjal. Eelduse korral läheb aga tõendamiskohustus poolelt, kelle kasuks see on esitatud, üle vastaspoolele.
1.2 Kas on olemas normid, mille alusel on teatavad asjaolud tõendamiskohustusest vabastatud? Millistel juhtudel? Kas tõenditega on võimalik konkreetne õiguslik eeldus ümber lükata?
Tõendada ei tule asjaolusid, mille kohus peab igal juhul omal algatusel arvesse võtma.
Kohus peab omal algatusel arvesse võtma Rumeenias kehtivat õigust. Huvitatud isik peab aga tõendama Rumeenia ametlikus väljaandes (Monitorul Oficial) või muul viisi avaldamata õigusnorme, Rumeenias kohaldatavaid rahvusvahelisi konventsioone, lepinguid ja kokkuleppeid, mis on õigusaktides sätestatud, ning rahvusvahelist tavaõigust. Salastatud dokumentides sätestatud norme võib tõendada ja uurida ainult seadusega kehtestatud tingimustel. Kohus võib omal algatusel arvesse võtta välisriigi õigusnorme, kui nendele on kohtus tuginetud. Välisriigi õigusnorme tuleb tõendada kooskõlas tsiviilseadustiku (Codul civil) sätetega, mis käsitlevad välisriigi õiguse sisu.
Kui faktiline asjaolu on üldtuntud või vaidlustamata, võib kohus otsustada, et kohtuasja asjaolusid arvestades ei tule seda tõendada. Poolte vahel välja kujunenud tavasid ja kutsealaseid käitumisnorme peab tõendama see pool, kes neile tugineb. Kohalikke õigus- ja haldusnorme peab neile tuginev pool tõendama ainult juhul, kui kohus seda nõuab.
Eeldus on järeldus, mille seadus või kohus teeb tuntud asjaolu põhjal tundmatu asjaolu kindlakstegemiseks. Õiguslik eeldus vabastab sellest kasu saava isiku kohustusest tõendada asjaolu, mida seadus peab tõendatuks. Õigusliku eelduse võib vastupidiste tõenditega ümber lükata, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
1.3 Kui veendunud peab kohus asjaolus olema, et oma otsus sellele asjaolule rajada?
Tõend peab olema vastuvõetav ja menetluse lahendi seisukohalt asjakohane. Kui kohus on konkreetseid asjaolusid puudutavad tõendid vastuvõetavaks tunnistanud, otsustab ta nende asjaolude tõendatuse üle vabalt, lähtudes enda veendumusest, välja arvatud juhul, kui tõendite tõendusjõud on seadusega kindlaks määratud.
2 Tõendite kogumine
2.1 Kas tõendite kogumiseks on alati nõutav poole taotlus või võib kohtunik teatavates olukordades koguda tõendeid ka omal algatusel?
Kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, peab hageja esitama tõendid hagiavalduses ja kostja oma vastuses hagile; vastasel juhul kaob õigus neile tõenditele tugineda. Kui esitatud tõenditest ei piisa asja täielikuks lahendamiseks, nõuab kohus pooltelt lisatõendeid. Kohus võib omal algatusel juhtida poolte tähelepanu täiendavate tõendite vajadusele ja nõuda nende kogumist, isegi kui pooled on sellele vastu.
Pooled võivad taotleda järgmiste tõendite kogumist: dokumendid, eksperdiarvamused, tunnistajate ütlused, kohapealsed vaatlused ja poole küsitlemine selle poole taotlusel, kes soovib, et vastaspool midagi omaks võtaks. Uue tsiviilkohtumenetluse seadustikuga reguleeritakse ka asitõendeid, mis võivad olla asjakohased teatavate tsiviilkohtumenetluste (nt abielu lahutamise menetluste) puhul.
2.2 Millised on järgmised sammud, kui poole taotlus tõendite kogumiseks rahuldatakse?
Kohus kaalub kõigepealt, kas poolte pakutud tõendid on vastuvõetavad, ja määrab seejärel, milliseid asjaolusid tuleb tõendada, millised tõendid on lubatud ja millised on poolte kohustused seoses tõendite kogumisega. Võimaluse korral kogutakse tõendid samal istungil, millel need lubatavaks tunnistatakse.
Tõendite kogumist reguleerivad mõned olulised normid: tõendid tuleb koguda kohtu määratud järjekorras; võimaluse korral tuleb tõendid koguda samal istungil; tõendid tuleb koguda enne kohtuasja sisulist arutamist; kui see on võimalik, kogutakse tõendid ja vastutõendid samal ajal.
Tõendeid kogutakse asja menetleva kohtu avalikul istungil, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kui tõendeid saab objektiivsetel põhjustel koguda ainult väljaspool kohtu asukohaks olevat haldusüksust, võib need volituse alusel koguda sama astme kohus või madalama astme kohus, juhul kui asjaomases haldusüksuses ei ole sama astme kohut.
2.3 Millistel juhtudel võib kohus tagasi lükata poole taotluse koguda tõendeid?
Tõendit võib kasutada ainult juhul, kui see vastab teatavatele seaduslikkuse, usutavuse, asjakohasuse ja tõendusjõuga seotud tingimustele. Seaduslikkuse seisukohalt peavad taotletavad tõendid kujutama endast seadusega ette nähtud tõendusviisi ega tohi olla seadusega keelatud. Usutavuse seisukohalt ei tohi tõendid olla vastuolus üldtunnustatud loodusseadustega. Asjakohasuse seisukohalt peavad tõendid olema seotud vaidluse esemega, st asjaoludega, mida tuleb hagiavalduse või hagi vastuse toetamiseks tõendada. Selleks et tõendid oleksid vastuvõetavad, peavad need olema ka usutavad ja aitama menetlust lahendada.
Dokumentaalsete tõendite puhul peab kohus dokumendi esitamise taotluse tagasi lükkama juhul, kui dokumendi sisu on seotud ainult isiku väärikust või eraelu puudutavate isiklike küsimustega; dokumendi esitamine oleks vastuolus konfidentsiaalsuskohustusega või see tooks kaasa kriminaalmenetluse poole, tema abikaasa või kuni kolmanda astme (kaasa arvatud) sugulase või hõimlase suhtes.
Tunnistajate ütlustega tõendamine ei ole lubatud 250 leud ületava väärtusega tehingute puhul, mille korral seadus nõuab kirjalikke tõendeid. Tunnistajate ütlused ei ole vastuvõetavad ka juhul, kui need on vastuolus dokumendi sisuga või lähevad sellest kaugemale.
Hageja esitab tõendid hagiavalduses ja kostja hagi vastuses. Sel viisil esitamata tõendite kogumist võib taotleda ja kohus võib seda lubada järgmistes olukordades: tõendite vajadus tuleneb nõude muutmisest; tõendite vajadus tekib menetluse käigus ja pool ei oleks saanud seda ette näha; pool esitab kohtule mõjuva põhjuse, miks ta ei saanud taotletavaid tõendeid esitada lubatud tähtaja jooksul; tõendite kogumine ei põhjusta menetluse edasilükkamist; kõik pooled on andnud tõendite kogumiseks sõnaselge nõusoleku.
2.4 Millised on tõendamise eri viisid?
Tehingut või asjaolu saab tõendada dokumentide, tunnistaja ütluste, eelduste, kummagi poole (vabatahtliku või küsitlemise tulemusena saavutatud) omaksvõtu, eksperdiarvamuse, asitõendite, vaatluse või muu seaduses ettenähtud tõendamisviisiga.
2.5 Millised on tunnistaja ütlustega tõendamise meetodid ja kas need erinevad meetoditest, mida kasutatakse eksperdi arvamusega tõendamisel? Millised on kirjalike tõendite esitamise ja ekspertiisiaruande/eksperdiarvamuse kohta kehtivad nõuded?
Pooled pakuvad tunnistajaid järgmiselt: hageja hagiavalduses ja kostja hagi vastuses. Pärast tunnistaja ütlustega tõendamise lubamist kutsub kohus tunnistaja ütlusi andma.
Kui kohus peab asjakohaseks küsida asjaolude selgitamiseks eksperdiarvamust, määrab ta poolte taotlusel või omal algatusel ühe või kolm eksperti ja näeb määrusega ette, mille kohta ja millise tähtaja jooksul tuleb arvamust avaldada. Ekspertide järeldused dokumenteeritakse eksperdiarvamuses. Kohus võib poolte taotlusel või omal algatusel küsida täiendavat arvamust teiselt eksperdilt, kui see on põhjendatud.
Mis puutub dokumentaalsetesse tõenditesse, siis kumbki pool võib esitada nõuetekohaselt tõestatud ärakirja kujul dokumendid, millele ta kavatseb menetluses tugineda. Poolele peab kättesaadav olema ka dokumendi originaal ja ta peab olema valmis selle nõudmise korral kohtus esitama – vastasel juhul ei võeta dokumenti arvesse. Kohus võib nõuda vastaspoole valduses oleva dokumendi esitamist, kui tegemist on poolte ühise dokumendiga, kui vastaspool ise on kohtuasja käigus dokumendile tuginenud või kui vastaspool on kohustatud selle esitama. Kui dokument on poole valduses ja seda ei ole võimalik kohtus esitada, võib kohus volitada kohtunikku olema juures, kui pooled tutvuvad dokumendiga selle asukohas. Kui dokument on kolmanda isiku valduses, võidakse see isik kutsuda kohtusse tunnistajaks ja nõuda, et ta võtaks dokumendi kaasa.
Tõendeid kogutakse kohtu istungisaalis. Kui tõendid tuleb koguda teises haldusüksuses, kogub need volituse alusel sama astme kohus või madalama astme kohus, juhul kui asjaomases haldusüksuses ei ole sama astme kohut. Kui tõendite laad seda võimaldab, võib tõendeid koguv kohus poolte nõusolekul loobuda poolte kohtusse kutsumisest.
2.6 Kas mõni tõendamisviis on teistest suurema tõendusjõuga?
Kõik tõendamisviisid on võrdse tõendusjõuga, välja arvatud juhul, kui seaduses on sõnaselgelt teisiti sätestatud.
Pooled aktsepteerivad sageli ametlikke dokumente, sest neil on eeliseid, nagu ehtsuse eeldus, mille tõttu sellisele dokumendile tuginev isik on tõendamiskohustusest vabastatud.
2.7 Kas teatavate asjaolude tõendamiseks on kohustuslikud kindlad tõendamisviisid?
250 leud ületava väärtusega tehingute puhul tohib aktsepteerida ainult dokumentaalseid tõendeid, kuigi on teatavaid erandeid, mille korral on lubatavad ka tunnistajate ütlused.
Ametlik dokument, mida ei ole tunnistatud võltsinguks, on iga isiku suhtes täielik tõend asjaolude kohta, mille seaduse kohaselt dokumendi kinnitanud isik on ise kindlaks teinud. Poolte antud ja ametlikus dokumendis dokumenteeritud ütlused kehtivad tõendina ainult vastupidise tõendamiseni.
Kui kohtul on eelduste kehtivuse suhtes kaalutlus- ja otsustusõigus, tohib kohus neile eeldustele tugineda ainult juhul, kui nende kaalukus ja tõendusjõud on piisavad, et muuta väidetud asjaolu tõenäoliseks. Selliseid eeldusi tohib aktsepteerida ainult juhtudel, kus seadus lubab tunnistajate ütlustega tõendamist.
2.8 Kas seadus kohustab tunnistajaid ütlusi andma?
Vt vastus küsimusele 2.11.
2.9 Millistel juhtudel võivad nad keelduda ütluste andmisest?
Tsiviilkohtumenetluse seadustikus ei ole sätestatud tunnistajana ütluste andmisest keeldumise aluseid, vaid on üksnes täpsustatud isikud, keda ei tohi tunnistajana üle kuulata, ja isikud, kes on tunnistajaks olemisest vabastatud. Vt vastus küsimusele 2.11.
2.10 Kas isikut, kes keeldub tunnistamast, võib karistada või sundida ütlusi andma?
Kohus trahvib tunnistajat, kes jätab kohtusse ilmumata või keeldub ütlusi andmast. Kui tunnistaja jätab esimese kohtukutse peale ilmumata, võib kohus määrata tunnistaja sundtoomise kohtusse. Kiireloomulistes asjades võib kohus teha sellise määruse isegi esimeseks kohtuistungiks.
Kui pool jätab kohtusse ilmumata või keeldub küsimustele vastamast, võib kohus lugeda selle täielikuks omaksvõtuks või ainult esialgseks tõendiks selle poole kasuks, kes kõnealuse poole ülekuulamist taotles.
2.11 Kas on isikuid, keda ei saa tunnistajana üle kuulata?
Tunnistajana ei tohi ütlusi võtta järgmistelt isikutelt: kuni kolmanda astme (kaasa arvatud) sugulased ja hõimlased; abikaasad, endised abikaasad, kihlatud või elukaaslased; isikud, kes on emma-kumma poolega vaenujalal või huvisuhetes; erieestkoste all olevad isikud ja valeütluste andmises süüdi mõistetud isikud.
Põlvnemise, abielu lahutamise ja muude perekonnaasjade menetlustes tohib kohus sugulasi ja hõimlasi üle kuulata, välja arvatud alanejaid sugulasi.
Tunnistajana ülekuulamisest on vabastatud järgmised isikud:
- vaimulikud, arstid, proviisorid, advokaadid, notarid, kohtutäiturid, vahendajad, ämmaemandad ja meditsiiniõed ning muud kutsetöötajad – ka pärast nende kutsetegevuse lõppu –, keda seadus kohustab hoidma ametisaladust seoses asjaoludega, mis saavad neile teatavaks töö või kutsetegevuse käigus;
- kohtunikud, prokurörid ja ametiisikud – ka pärast nende ametitegevuse lõppu – seoses konfidentsiaalsete asjaoludega, mis saavad neile teatavaks ametitegevuse käigus;
- isikud, kelle vastustega võiks kaasneda kriminaalsüüdistuse esitamine või avalik hukkamõist neile endile, nende sugulastele või hõimlastele, nende abikaasale või endisele abikaasale jt.
2.12 Milline on kohtuniku ja poolte roll tunnistaja ülekuulamisel? Millistel tingimustel võib tunnistaja üle kuulata videokonverentsi vahendusel või muude tehniliste vahendite abil?
Kohus kutsub tunnistajad kohtusse ja määrab kindlaks nende ülekuulamise järjekorra. Enne ülekuulamist tunnistaja tuvastatakse ja ta peab andma vande. Iga tunnistaja tuleb üle kuulata eraldi. Tunnistaja peab kõigepealt vastama kohtu eesistuja küsimustele ja seejärel eesistuja loal tema kutsumist taotlenud poole ja vastaspoole küsimustele. Tunnistaja, kes ei saa kohtusse ilmuda, võidakse üle kuulata tema asukohas.
Õigusnormid, mis käsitleksid juhtumeid, kus ülekuulamise võib heli- või videosalvestada, puuduvad, kuid sellised salvestised on lubatud. Need võidakse hiljem huvitatud poole taotlusel vastavalt seadusele transkribeerida.
3 Tõendite hindamine
3.1 Kas asjaolu, et pool on saanud tõendid ebaseaduslikul teel, seab kohtule otsuse tegemisel piiranguid?
Kui dokumendi esitanud pool soovib sellele tugineda hoolimata sellest, et see on vaidlustatud kui võltsing ja seda vaidlustust ei ole tagasi võetud, ning kui on viiteid võltsingu autorile või kaasosalisele, võib kohus menetluse peatada ja edastada väidetavalt võltsitud dokumendi pädevale prokuratuurile uurimiseks, lisades juurde sellekohase protokolli. Kui kriminaalmenetlust ei saa alustada või jätkata, uurib võltsimist tsiviilkohus.
Lisaks trahvib kohus isikut, kes vaidlustab pahatahtlikult dokumendi käekirja või allkirja või audio- või videosalvestise ehtsuse.
Kohus arvestab tunnistaja ütluste hindamisel tunnistaja siirust ja seda, kuidas asjaolud, mille kohta ta ütlusi annab, talle teatavaks said. Kui menetluse käigus ilmneb märke selle kohta, et tunnistaja andis valeütlusi või sai altkäemaksu, koostab kohus protokolli ja edastab asja pädevale prokuratuurile.
3.2 Kas minu kui poole antud seletusi võetakse tõendina arvesse?
Omaksvõtt tähendab, et pool tunnistab asjaolu, mida vastaspool kasutas hagiavalduse või hagi vastuse alusena. Kohtus toimunud omaksvõtt on täielik tõend omaksvõtja vastu ja seda ei tohi arvesse võtta eraldi osadena, kui need ei ole seotud eraldi asjaoludega, mis ei ole üksteisega seotud. Väljaspool kohut toimunud omaksvõtt on menetluseväline ja kohus võib seda vabalt hinnata. Selle suhtes kehtivad üldise õiguse alusel muude tõendite suhtes kohaldatavad vastuvõetavuse ja tõendite kogumise nõuded.
Kohus võib nõuda kummagi poole küsitlemist seoses isiklike asjaoludega, mis võivad aidata asja lahendada.
4 Kas see liikmesriik on kooskõlas tõendite kogumise määruse artikli 2 lõikega 1 määranud kindlaks muud asutused, kes on määruse alusel pädevad koguma tõendeid tsiviil- ja kaubandusasjades toimuvates kohtumenetlustes? Kui jah, siis millises menetluses nad on pädevad tõendeid koguma? Kas nad võivad taotleda tõendite kogumist või aidata kaasa ka tõendite kogumisele teise liikmesriigi taotluse alusel? Vt ka tõendite kogumise määruse artikli 2 lõike 1 kohane teatis
Muudest asutustest ei ole teatatud.